Sotsiaalminister — Mustamäe Haigla põhimääruse kinnitamine — RTL, 115, 1521

Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351) paragrahvi 14 punkti 10 ja Sotsiaalministeeriumi põhimääruse (RT I 1999, 40, 490) punkti 14 alapunkti 13 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 (RT I 1996, 73, 1300; 1998, 118/120, 1898) kinnitatud «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga»: 1. Kinnitan «Mustamäe Haigla põhimääruse» (juurde lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalministri 20. juuli 1995. a käskkirjaga nr 230 kinnitatud Mustamäe Haigla põhikirja. 3. Käesolev määrus jõustub 1. septembril 1999. a. Minister Eiki NESTOR Eurointegratsiooni osakonna juhataja kantsleri ülesannetes Ahti KALLIKORM Kinnitatud sotsiaalministri 13. juuli 1999. a määrusega nr 53 MUSTAMÄE HAIGLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Mustamäe Haigla (edaspidi haigla) on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi tervishoiuasutus. 2. Haigla on 31. detsembril 1979. a asutatud Tallinna Kiirabihaigla õigusjärglane. 3. Haigla juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning arstliku eetika üldtunnustatud printsiipidest. 4. Haigla annab arstiabi sotisiaalministri poolt väljastatud tähtajalise tegevusloa alusel. 5. Haiglal on väikese riigivapi kujutise ning oma nimega pitsat, eelarve ja pangakontod. 6. Haigla asub Tallinnas. Haigla postiaadress on Sütiste tee 19, 13419 Tallinn. II. ÜLESANDED 7. Haigla ülesanded on: 1) anda ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning osutada sellega seonduvaid teisi tervishoiuteenuseid; 2) olla üliõpilaste ja residentide praktikabaasiks; 3) olla arstide ja õendusala töötajate tööalase koolituse ja praktikabaasiks; 4) aprobeerida uusi ravimeid ja meditsiiniaparatuuri; 5) osaleda arstiteaduslikes rakenduslikes uurimisprogrammides; 6) teha koostööd erialaühendustega ning tervishoiuasutustega kodu- ja välismaal. III. JUHTIMINE 8. Haiglat juhib peaarst. Peaarstiks võib olla arstikutsega isik. Peaarstiga sõlmib töölepingu sotsiaalminister. Peaarsti äraolekul asendab teda ravijuht. 9. Peaarst: 1) juhib haigla tegevust käesoleva põhimääruse kohaselt ja vastutab haiglale pandud ülesannete täitmise eest; 2) tagab haiglas ravitöö vastavuse tegevusloale; 3) vastutab haigla valdusse antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest; 4) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud haigla töötajatega; 5) esitab sotsiaalministrile kinnitamiseks haigla eelarve ja vastutab selle täitmise ning aruannete õigeaegse esitamise eest; 6) kinnitab haigla struktuuriüksuste põhimäärused ja töötajate ametijuhendid; 7) kinnitab haigla töösisekorra- ja raamatupidamise sise-eeskirjad, asjaajamiskorra ja palgajuhendi; 8) hoiab haigla pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 9) sõlmib lepinguid haigla nimel ja vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest; 10) vastutab haigla tööohutuse eest; 11) esindab haiglat seadustest, määrustest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel; 12) esitab Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid haigla töö paremaks korraldamiseks; 13) täidab muid ülesandeid sotsiaalministri korraldusel. 10. Oma ülesannete täitmisel annab peaarst suulisi korraldusi ja käskkirju, mis registreeritakse haigla asjaajamiskorras ettenähtud viisil. 11. Arstiabialast tööd haiglas korraldab ravijuht. Peaarst määrab ravijuhiks haigla ühe kliiniku juhatajatest rotatsiooni korras tähtajaga üks aasta. Ravijuhiks määratava kliiniku juhataja töölepingusse tehakse asjakohane muudatus. Ravijuht jätkab tähtaja lõppemisel töötamist kliiniku töölepingujärgse juhatajana. Peaarst kinnitab rotatsiooni järjekorra ja tingimused kooskõlastatult haigla nõukoguga. Ravijuhi äraolekul asendab teda rotatsiooni järjekorras järgmisel kohal olev kliiniku juhataja. 12. Ravijuht: 1) koordineerib haigla ravitegevust kliinikujuhatajate kaudu ja vastutab ravitöö kvaliteedi eest; 2) valmistab ette haigekassadega sõlmitavate lepingute projektid; 3) osaleb haigla poolt sõlmitavate lepingute arutelus ja teeb peaarstile ettepanekuid lepingute sõlmimiseks; 4) korraldab üliõpilaste ja residentide tegevust haiglas; 5) korraldab haigla töötajate tööalast koolitust; 6) koordineerib haigla ravi- ja diagnostikaga tegelevate struktuuriüksuste vahelist tegevust ning lahendab jooksvaid vaidlusküsimusi; 7) valmistab ette ravitegevust puudutava informatsiooni ja esitab selle peaarstile vastavalt haigla tegevusplaanile; 8) vastutab haigla meditsiinistatistika õigsuse eest; 9) koostab haigla ravitegevuse aastaaruande ja esitab selle kinnitamiseks peaarstile. 13. Õendustegevust haiglas juhib ülemõde. Ülemõeks võib olla õendusalast kutset omav kõrgharidusega isik. Töölepingu ülemõega sõlmib peaarst. Ülemõe äraolekul asendab teda tema ettepanekul peaarsti poolt määratud õde. 14. Ülemõde: 1) koordineerib haiglas õendustegevust; 2) planeerib õendus- ja hooldustöötajate koosseisud ja paigutuse ning teeb peaarstile ja ravijuhile ettepanekuid nende töö efektiivsuse tõstmiseks; 3) valmistab ette õendustegevust ja hügieeninõudeid reguleerivad peaarsti käskkirjad ning õendusalatöötajate ametijuhendid, esitab need peaarstile kinnitamiseks ja kontrollib nende täitmist; 4) jälgib haigla õendus- ja hooldustöötajate töökorralduse vastavust õigusaktidele ning haigla töösisekorra eeskirjadele; 5) teeb peaarstile ettepanekuid kooskõlastatult struktuuriüksuste juhatajatega struktuuriüksuste vanemõdede ametikohtade täitmiseks; 6) korraldab õendusala õpilaste ja üliõpilaste praktikat haiglas; 7) korraldab õendus- ja hooldustöötajate tööalast koolitust; 8) täidab muid peaarsti korraldusi. 15. Haigla koosseisus olevaid kliinikuid juhivad kliinikujuhatajad. Kliinikujuhatajaks võib olla arstikutsega isik, kellel on vähemalt I kvalifikatsioonikategooria kliiniku tegevusvaldkonnaga seonduval erialal. Kliinikujuhataja ajutisel äraolekul asendab teda peaarsti poolt määratud arst. 16. Kliinikujuhataja: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu kliiniku tegevust; 2) vastutab kliinikule pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise eest; 3) tagab kliinikus kvaliteetse eriarstiabi andmise; 4) taotleb kliiniku töötajatele tööalast koolitust; 5) taotleb kliiniku ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 6) teeb peaarstile ja ravijuhile ettepanekuid kliinikule pandud ülesannete täitmise parandamiseks. 17. Haigla raamatupidamist korraldab vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel kehtestatud muudele õigusaktidele pearaamatupidaja. Töölepingu pearaamatupidajaga sõlmib peaarst. Pearaamatupidajaks võib olla isik, kellel on raamatupidamisalane eriharidus. Pearaamatupidajat asendab tema äraolekul peaarsti poolt kinnitatud raamatupidaja. 18. Pearaamatupidaja: 1) korraldab raamatupidamisarvestust haigla raamatupidamise sise-eeskirjade alusel; 2) vastutab raamatupidamisandmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest; 3) vastutab haigla eelarve ja bilansi koostamise ning aruannete õigeaegse esitamise eest; 4) koostab raamatupidajate ametijuhendid ning raamatupidamise sise-eeskirjad ja esitab need peaarstile kinnitamiseks; 5) täidab teisi peaarsti korraldusi. 19. Haigla ravi- ja majandustöö paremaks korraldamiseks moodustatakse haigla nõukogu, mille põhimääruse ja koosseisu kinnitab peaarst. Haigla nõukogusse kuuluvad käesoleva põhimääruse alusel peaarst, ravijuht, kliinikute juhatajad, ülemõde, personalijuht, peaökonomist, pearaamatupidaja, majandusdirektor. Haigla nõukogu on peaarstile nõuandvaks organiks. 20. Haigla nõukogu: 1) teeb ettepanekuid haigla diagnostika- ja ravitöö kvaliteedi parandamiseks; 2) koostab haigla arengukava; 3) osaleb personali tööalase koolituse läbiviimisel; 4) osaleb haigla lepingute ettevalmistamisel; 5) arutab läbi haigla aastaaruande; 6) kooskõlastab haigla eelarve; 7) teeb ettepanekuid struktuuriüksuste juhatajate ametikohtade täitmiseks; 8) arutab läbi ja annab hinnanguid haigla töötajate tööalastele vaidlusküsimustele; 9) nõustab peaarsti muudes aktuaalsetes küsimustes. IV. STRUKTUUR 21. Haigla ravi ja diagnostikaga tegelevad struktuuriüksused on kliinikud ja osakonnad. Kliinikud tegelevad diagnostikaga ning patsientide ambulatoorse ja statsionaarse raviga oma valdkonnas. Kliiniku koosseisus olevat osakonda juhib osakonnajuhataja, kellel on arstikutse ja vähemalt I kvalifikatsioonikategooria. Osakonnajuhataja allub kliinikujuhatajale ja tema kaudu ravijuhile ning peaarstile. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda kliiniku juhataja ettepanekul peaarsti poolt määratud arst. 22. Haigla kliinikud: 1) närvihaiguste kliinik; 2) kirurgiakliinik; 3) südame- ja veresoontekirurgia kliinik; 4) traumatoloogia ja ortopeedia kliinik; 5) sisehaiguste kliinik; 6) anestesioloogia ja intensiivravi kliinik; 7) näo-lõualuu ja kõrvahaiguste kliinik; 8) radioloogia kliinik. 23. Lisaks kliinikute koosseisus olevatele osakondadele on haiglas ravi- ja diagnostikaosakonnad, mis oma tegevusega on seotud kõigi kliinikutega. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub haigla peaarstile ravijuhi kaudu. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peaarsti poolt määratud isik. 24. Kõiki kliinikuid teenindavad osakonnad: 1) operatsiooniosakond; 2) füsiaatriaosakond; 3) sterilisatsiooniosakond; 4) vastuvõtuosakond; 5) patoloogiaosakond; 6) laboratoorium; 7) apteek -- tegutseb haiglaapteegi tegevusloa alusel. Apteeki juhatab tegevusloale nimeliselt märgitud apteegi juhataja. 25. Haigla haldus-, majandus- ja tehnilist teenistust korraldavate osakondade juhatajad alluvad haigla peaarstile. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peaarsti poolt määratud isik. 26. Haigla finants-, majandus- ja haldustegevuse osakonnad: 1) raamatupidamisosakond korraldab haigla raamatupidamisarvestust vastavalt seadustele, teistele õigusaktidele ja raamatupidamise sise-eeskirjadele. Osakonda juhib pearaamatupidaja; 2) ökonoomikaosakond korraldab haigla tegevuse eelarvelist arvestust. Osakonda juhib peaökonomist; 3) personaliosakond korraldab haiglas personalitööd. Osakonda juhib personalijuht; 4) majandusosakond korraldab haigla haldus- ja majandustegevust ning tehnilist teenistust. Osakonda juhib majandusdirektor. V. VARA, VAHENDID, REVIDEERIMISE KORD 27. Haigla vara moodustub Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevast riigivarast, mis on antud haigla valdusesse. 28. Haigla rahalised vahendid ja muud vahendid saadakse: 1) riigieelarvest; 2) omavalitsuste eelarvetest; 3) haigekassadega sõlmitud lepingute alusel osutatud tervishoiuteenuste tasust; 4) tasulistest tervishoiuteenustest; 5) tervishoiutöötajate koolituse eest laekunud summadest; 6) riiklikest ja mitteriiklikest fondidest; 7) arstiteaduslike rakenduslike uuringute läbiviimise eest saadud tasudest; 8) muudest allikatest. 29. Haigla tegevust revideerib Sotsiaalministeerium, Riigikontroll ja selleks volitatud teised asutused. VI. LÕPPSÄTTED 30. Haigla tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub seadusega sätestatud korras. Eurointegratsiooni osakonna juhataja kantsleri ülesannetes Ahti KALLIKORM