Rahandusminister — Ministeeriumi valitsemisala 2000. aasta eelarve projekti koostamine — RTL, 112, 1484

Vastavalt riigieelarve seaduse (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194; 1996, 22, 436; 49, 953) paragrahvidele 7, 8 ja 10 ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a istungi protokollilise otsuse nr 25 päevakorrapunktiga nr 31 põhiseaduslikele institutsioonidele, maavalitsustele ja ministeeriumidele ning nende valitsemisaladele 2000. aastaks heakskiidetud kulude kavandist, määran: 1. Kinnitada ministeeriumi valitsemisala 2000. aasta eelarve projekti koostamise kord ja tähtajad (lisa 1). 2. Kinnitada ministeeriumi valitsemisala 2000. aasta eelarve projekti vormid (lisa 2): vorm 1 -- ministeeriumi valitsemisala 2000. aasta eelarve projekt; vorm 2 -- RIP-i investeeringuprojektid aastateks 2000--2002; vorm 3 -- koond riigieelarvest finantseeritavate asutuste eelarveväliste vahendite (omatulude) laekumise ja nende arvel tehtavate kulude kohta; vorm 4 -- tulemuslikkuse kriteeriumid. 3. Kinnitada aruandevorm «Töötajate (teenistujate) koosseisu struktuur ja jaotus palgaastmestiku järgi ning töötasuvahendite jaotus seisuga 1. juuni 1999. a» (lisa 3). 4. Kinnitada ministeeriumi valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava vormid (lisa 4). Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Kinnitatud rahandusministri 11. juuni 1999. a määrusega nr 45 Ministeeriumi valitsemisala 2000. aasta eelarve projekti koostamise kord ja tähtajad I. ÜLDSÄTTED 1. Riigieelarve seaduse paragrahvi 1 lõike 2 kohaselt kehtivad Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, maavalitsuste ja Riigikantselei eelarve projektide koostamisel käesolevas määruses ministeeriumidele antud juhised ja eelarve projektide koostamise kord. 2. Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud piirsummad on toodud lisa 1 tabelis 1. 3. Eelarve projekt esitatakse riigieelarvest finantseeritavate asutuste ja ürituste kohta riigi eelarvete klassifikaatorite (edaspidi klassifikaatorid) alajaotuste lõikes käesoleva määruse lisa 2 vormidel 1--3 koos seletuskirjaga, milles põhjendatakse kulude vajalikkust. Klassifikaatori peatükkide lõikes sõnastatakse kuni viis tulemuslikkuse kriteeriumit, mis soovitavalt oleksid ka mõõdetavad (lisa 2 vorm 4). 4. Eelarve projektiga koos esitab Sotsiaalministeerium 1) riikliku pensionikindlustuse 2000. aasta tulude ja kulude eelarve projekti; 2) riikliku ravikindlustuse 2000. aasta tulude ja kulude eelarve projekti. Keskkonnaministeerium esitab üheaegselt ka 1) Riigimetsa Majandamise Keskuse 2000. aasta tulude ja kulude eelarve projekti; 2) Keskkonnafondi 2000. aasta tulude ja kulude eelarve projekti. 5. Vastavalt riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271) paragrahvi 8 lõikele 5, Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1995. a määrusele nr 282 «Riigivara majandamise kava koostamise, täitmise ja sellekohase aruandluse esitamise korra kinnitamine» (RT I 1995, 65, 1088; 1996, 25, 521) esitavad riigivara valitsejad -- Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused koos eelarve projektiga riigivara majandamise kava aastateks 1999--2002 ja 1998. a täitmise aruande koos seletuskirjaga. Aruande vormid on varem edastatud. 6. Riigieelarvest rahalist toetust (või eraldisi) taotlevate institutsioonide osas esitatakse andmed kõigi kavandatavate kulude ja nende finantseerimisallikate (riigieelarve, teised avaliku sektori eelarved, välislaenud ja -abi, omatulud) kohta. Lisaks esitatakse 1998. aasta finantsaruanne ja 1999. aasta kinnitatud eelarve. 7. Eelarve projekt koos kõikide lisadega esitatakse Rahandusministeeriumile, koopia Riigikontrollile, eraldi allkirjastatult paberkandjal ning elektrooniliselt (lisatud Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli aadressidel) või disketil. II. TEGEVUSKULUD 8. Tegevuskulude (majandusliku sisu järgi riigi kulude klassifikaatori artiklid 10 ja 30) optimeerimiseks rakendada nullbaasilise eelarvestuse põhimõtteid, kavandades kulud lähtuvalt asutuse poolt täidetavatest põhiülesannetest, defineerides põhiülesannete lõikes tegevuse eesmärgid ning seose taotletava ressursiga. 9. Põhiülesannete täitmiseks vajalikku koosseisuüksuste arvu hinnatakse kasutades asutuse poolt pakutavate avalike teenuste analüüsimiseks üldisi tulemuslikkuse kriteeriume ning tuues välja kolmeaastases perioodis aasta kaupa (täidetakse lisa 1 vorm 1 iga aasta kohta eraldi, tuues ainult 2000. a vormil välja 1999. a I poolaasta keskmise komplekteeritud koosseisuüksuste arvu): 1) mis on iga konkreetse põhiülesandega kaasneva protsessi administreerimisel tegevuse eesmärk ning tulemus; 2) kes on Teie poolt pakutavate avalike teenuste tarbija või sihtgrupp, kellele tegevus on suunatud; 3) millised oleksid tagajärjed, kui ei eraldataks ressursse antud põhiülesande täitmiseks (hinnata otseseid ja kaudseid tagajärgi). Eelnevalt toodud küsimustele tuleb anda lühikesed konkreetsed vastused, võimalusel viidates, millele põhjendus tugineb. 10. Asutuste tegevuskulude kavandamisel võetakse aluseks koosseisuüksuste arv, mis on vajalik asutuse tegevuseks, ning töötasu ja majanduskulu arvestuslik kulunäitaja ühe teenistus- või töökoha kohta. Arvestuslik kulunäitaja töötasu ja majanduskulude osas saadakse asutuse 1999. a eelarve vastava kuluartikli jagamisel k.a I poolaasta keskmisele komplekteeritud koosseisule. 11. Töötasu ja majanduskulude arvestamisel arvestatakse analoogset funktsiooni täitvate riigiasutuste grupi keskmist kulunäitajat, mis kehtestatakse: 1) töötasukulu osas ühele töö- või teenistuskohale aastas: ministeeriumidele 61 300 krooni ametitele/inspektsioonidele ja teistele seadusega moodustatud valitsusasutustele 35 800 krooni maavalitsustele 51 800 krooni teistele riigiasutustele 29 100 krooni 2) majanduskulu osas ühele töö- või teenistuskohale aastas: ministeeriumidele 40 700 krooni ametitele/inspektsioonidele ja teistele seadusega moodustatud valitsusasutustele 18 800 krooni maavalitsustele 37 250 krooni teistele riigiasutustele 16 900 krooni Arvestuslikust asutuste grupi keskmisest kulunäitajast suurem töötasu ja/või majanduskulude arvestuslik kulunäitaja põhjendatakse eraldi, tuues välja erisused koos vastavate kalkulatsioonidega (lisa 1 vormide 2, 3 veerg 5). Töötasu ja majanduskulu ning nende kavandamise alused ja erisused näidatakse vastavalt lisa 1 vormidel 2 ja 3. 12. Töötasuvahendite planeerimisel ei või riigiasutuse töö- või teenistuskohtadel töötavatele töötajatele (teenistujatele) eelarves kulusid töötasudeks ette näha väljaspool artiklit 10. Antud tegevuskulude arvutamise korda ei rakendata välisesinduste ja riigisaladusega seotud valitsusasutuste tegevuskulude puhul. III. RIIKLIKE INVESTEERINGUTE PROGRAMM 13. Ministeeriumidel juhinduda investeeringute taotluste esitamisel rahandusministri 25. märtsi 1996. a määrusega nr 32 (RTL 1996, 40, 256; 1997, 60, 331; 1998, 65/66, 283) kinnitatud «Riiklike investeeringute programmi koostamise ja täitmise kontrolli korrast». 14. RIP-i investeeringuprojektide taotluste esitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt antud ministeeriumile kehtestatud piirsummadest, võttes aluseks Rahandusministeeriumi soovituslikud investeeringute mahud aastaks 2000 (lisa 1 tabel 2). Haridusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi piirsummad sisaldavad investeeringutoetusi valla- ja linnaeelarvetele vastavalt haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja elamumajanduse objektide ning valla- ja linnateede ehitamiseks ja renoveerimiseks. Nendel ministeeriumidel tuleb koos maavanemate ja Omavalitsusliitude Ühendusega jaotada nimetatud investeeringute mahud maakondade ja objektide lõikes. 15. Investeeringuprojektide planeerimisel tuleb lähtuda RIP-i täpsustusega aastateks 1999--2001 kavandatud projektidest. Esmajärjekorras tuleb raha suunata seadustest, Riigikogu otsustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja muudest õigusaktidest tulenevate investeeringuprojektide elluviimisele ning samuti välislaenu ja -abi lepingute kohase Eesti riigi kaasfinantseerimise kohustuse täitmiseks. Põhitähelepanu tuleb pöörata pooleliolevate projektide lõpetamisele. Uute projektide alustamist tohib ette näha vaid erandjuhtudel, pärast igakülgset põhjendamist. 16. RIP-i investeeringuprojektide taotlused esitatakse lisatud vormi kujul, milles tuleb näidata ka projektide kaasfinantseerimine riigieelarveväliste allikate arvel. Uute investeerimisprojektide kohta, mille maksumus on 10 mln krooni ja enam, täidetakse RIP-i infokaart (Lisa «RIP-i koostamise ja täitmise kontrolli korrale»). Kui projekti finantseeritakse ka välislaenu või -abi arvel, täidetakse uute projektide kohta infokaart olenemata projekti maksumusest. Uute ehitus- ja renoveerimisprojektide kohta tuleb esitada ka hoone ruumiprogramm (vorm lisatud) ning arvestused ehitustööde maksumuse määramiseks. 17. RIP-i eelnõu juurde kuulub seletuskiri ministeeriumi haldusala strateegilistest arengusuundadest ja -kontseptsioonidest, milles esitatakse vastava sektori olukorra üldiseloomustus, alaprogrammide investeeringute prioriteedid, antud valdkonna probleemid ja muu oluline informatsioon, mis on vajalik investeeringute taotluse põhjendamiseks. IV. RIIGIABI 18. Ministeeriumidel tuleb juhinduda loataotluste esitamisel konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410) peatüki 6 riigiabi sätetest ning Eesti ja Euroopa Liidu vahelisest Euroopa lepingu (RT II 1995, 22, 120) artiklist 63. Riigiabi on riigi, linna või valla poolt ning nende vahenditest antav finantssoodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist ja müüki, sealhulgas rahaline abi (näiteks toetus), maksuvõlgade tasumise ajatamine, võlgade kustutamine või laenude andmine oluliselt soodsamatel tingimustel kui tavaliselt teistele ettevõtjatele. 19. Riigiabi loataotluse vormi täitmisel tuleb lähtuda rahandusministri 29. detsembri 1998. a määrusega nr 118 (RTL 1999, 2, 23) kinnitatud riigiabi andmise loa taotluse koostamise juhendist. 20. 2000. a riigieelarve projekti võib lülitada riigiabi, mis on saanud vastavalt konkurentsiseaduse paragrahvi 21 lõikele 1 rahandusministri eelneva kirjaliku loa. 21. Riigiabi loataotluse aktsepteerimine rahandusministri poolt ei tähenda vastavate kulude automaatset lülitamist riigieelarvesse. Kulude lülitamine riigieelarvesse sõltub riigi rahalistest võimalustest. 22. Riigiabi loataotlust võib esitada kas riigiabi programmi või üksikjuhtumi (individuaalne riigiabi) kohta. Riigiabi programm on riigiabi loa taotleja igasugune tegevus, mis sisaldab riigiabi vastavalt konkurentsiseaduse paragrahvile 19 ja mille alusel võib riigiabi anda ühe ja sama või sarnaste eesmärkide saavutamiseks rohkem kui ühele abisaajale, kusjuures abisaajate hulk pole tavaliselt ette kindlaks määratud (näiteks Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutus, Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutus, Sihtasutus Eesti Innovatsioonifond, Eesti Regionaalarengu Sihtasutus, Keskkonnafond, Sihtasutus Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond, toetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega isiku töölerakendamiseks, ettevõtluse stardiraha, transpordi ja side dotatsioonid jne). Individuaalne riigiabi on ühekordne abi, mida antakse ühele konkreetsele ettevõtjale väljaspool programmi. V. EELARVE PROJEKTI KOOSTAMISE JA ESITAMISE TÄHTAJAD 23. Riigieelarve (projekti) eelnõu koostamiseks kehtestatakse järgmine ajakava: -- ministeerium koostab oma valitsemisala eelarve projekti ning esitab selle Rahandusministeeriumile, koopia Riigikontrollile 5. juuliks -- ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt vaadatakse Rahandusministeeriumis läbi koos vastava ministeeriumi ja Riigikontrolli esindajatega ning koostataks lahkhelide protokoll 26.--31. juuli -- Rahandusministeerium esitab valitsusele esialgse ülevaate riigieelarve koostamise käigust, lahkhelidest ja ettepanekud lähtealuste ja piirsummade võimalikuks muutmiseks 3. augustiks -- Rahandusministeerium koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Vabariigi Valitsusele 17. augustiks -- Vabariigi Valitsus vaatab läbi riigieelarve täpsustatud eelnõu 14. septembril -- riigieelarve eelnõu esitatakse Riigikogule 29. septembril Lisainfo kontaktisikud, e-posti aadressid, telefonid: Ministeeriumid, asutused (kulud) Rahandusministeeriumis Lisa 1 vormide 1--4 osas T. Veskimägi taaviv@fin.ee 6 113 603 Tegevuskulud Lisa 2 vormi 1 osas G. Tamm veikoe@fin.ee 6 113 465 Riigikogu Kantselei Presidendi Kantselei Riigikontroll Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Riigikantselei Justiitsministeerium Välisministeerium G. Mendel veikoe@fin.ee 6 113 783 Maavalitsused U. Talas urvet@fin.ee 6 113 911 Haridusministeerium A. Viidul antsv@fin.ee 6 113 466 Kaitseministeerium A. Aru ainok@fin.ee 6 113 683 Keskkonnaministeerium E. Zernant eviz@fin.ee 6 113 692 T. Jõema 6 113 403 Kultuuriministeerium A. Kuorti ainok@fin.ee 6 113 916 Majandusministeerium L. Sibanova ainok@fin.ee 6 113 682 Põllumajandusministeerium A. Petrov apetrov@fin.ee 6 113 293 Siseministeerium S. Ausing saidaa@fin.ee 6 113 582 M. Tatter 6 113 422 Sotsiaalministeerium J. Johanson ainok@fin.ee 6 113 652 Teede- ja Sideministeerium Lisa 2 vormi 2 osas M. Steinberg meeliss@fin.ee 6 113 251 Investeeringud A. Kingsepp 6 113 540 T. Miljaste 6 113 435 Lisa 2 vormi 3 osas E. Kiil einark@fin.ee 6 113 667 Omatulud Lisa 2 vormi 4 osa T.-T. Reinbusch tiiur@fin.ee 6 113 751 Tulemuslikkuse T. Veskimägi 6 113 603 kriteeriumid K. Kendra 6 113 348 V. Vahar 6 113 476 Lisa 3 osas Ene Toots enet@fin.ee 6 113 387 Lisa 4 osas I. Bõtskova irinab@fin.ee 6 113 432 R. Kivimägi reak@fin.ee 6 113 295 Riigivara majandamise kava osas L. Turu lindat@fin.ee 6 113 429 Riigikontrollis: Jelena Zubova jelena_zubova@sao.ee 6 400 712 Lisa 1 Vorm 1

Märkus. Vastava numbriga veerus tuleb anda vastus küsimusele, mis on toodud sama numbriga lisa 1 II peatüki punktis 9. Lisa 1 Vorm 2

Lisa 1 Vorm 3

Lisa 1 Tabel 1 2000. a riigieelarve kulude kavand krooni 121. Riigikogu 157 300 000 122. Vabariigi President 28 500 000 123. Riigikontroll 23 500 000 124. Õiguskantsler 7 800 000 125. Riigikohus 16 300 000 129. Riigikantselei 227 800 000 130. Haridusministeerium* 3 228 600 000 131. Justiitsministeerium 636 500 000 132. Kaitseministeerium 1 205 800 000 134. Keskkonnaministeerium 366 300 000 136. Kultuuriministeerium* 912 800 000 137. Majandusministeerium* 244 600 000 138. Põllumajandusministeerium 700 400 000 139. Rahandusministeerium 646 800 000 140. Siseministeerium 2 047 200 000 141. Sotsiaalministeeerium* 14 007 300 000 sh -- pensionikindlustuseks 6 756 480 000 -- ravikindlustuseks 4 283 520 000 142. Teede- ja Sideministeerium* 1 707 800 000 144. Välisministeerium 345 600 000 149. Maavalitsused 177 500 000 sellest: Harju 21 914 000 Hiiu 7 763 000 Ida-Viru 14 386 000 Jõgeva 10 099 000 Järva 10 499 000 Lääne 9 498 000 Lääne-Viru 11 455 000 Põlva 9 565 000 Pärnu 13 776 000 Rapla 9 970 000 Saare 10 240 000 Tartu 14 759 000 Valga 10 384 000 Viljandi 11 734 000 Võru 11 458 000 Kokku 26 688 400 000 * Summa sisaldab investeeringutoetusi valla- ja linnaeelarvetele. Peale selle: 150. Laenude tagastamine ja intresside tasumine 350 000 000 155. Valitsuse reservfond sh -- humanitaar- ja arenguabi 7 000 000 -- kohalike omavalitsuste ühinemise toetamiseks 4 000 000 159. Muud kulud 1 143 500 000 01. Õppelaenud 60 000 000 02. Maamaks riigimaadelt 59 000 000 03. Eraldised valla- ja linnaeelarvete toetusfondi 910 000 000 05. Sihtotstarbelised eraldised hasartmängumaksust 63 000 000 06. Tagatisfond 30 000 000 08. Osalemine välisabi programmides 7 000 000 09. Muud eraldised (õigusabi hüvitised) 1 500 000 21. Avalike teenistujate pensionid 13 000 000 Ptk 150--159 1 479 500 000 Reserv 572 100 000 Kulud kokku 28 740 000 000 Lisa 1 Tabel 2 Investeeringute soovituslikud mahud aastaks 2000 (tuhat krooni) Nr Ministeeriumid jt Rahandusministeeriumi arvestuste kohane investeeringute maht 1. Riigikogu 4000 2. Vabariigi President 9000 3. Riigikontroll 450 4. Õiguskantsler 28 5. Riigikohus 0 6. Riigikantselei 60 000 7. Haridusministeerium 292 500* 8. Justiitsministeerium 90 000 9. Kaitseministeerium 85 000 10. Keskkonnaministeerium 118 000 11. Kultuuriministeerium 150 500* 12. Majandusministeerium 65 000* 13. Põllumajandusministeerium 51 000 14. Rahandusministeerium 84 000 15. Siseministeerium 320 000 16. Sotsiaalministeerium 114 000* 17. Teede- ja Sideministeerium 400 000* 18. Välisministeerium 37 000 19. Harju Maavalitsus 1271 20. Hiiu Maavalitsus 996 21. Ida-Viru Maavalitsus 1022 22. Jõgeva Maavalitsus 1246 23. Järva Maavalitsus 1264 24. Lääne-Viru Maavalitsus 1278 25. Lääne Maavalitsus 879 26. Põlva Maavalitsus 907 27. Pärnu Maavalitsus 1316 28. Rapla Maavalitsus 1137 29. Saare Maavalitsus 1271 30. Tartu Maavalitsus 1661 31. Valga Maavalitsus 1654 32. Viljandi Maavalitsus 1086 33. Võru Maavalitsus 2511 KOKKU 1 899 978 * Summa sisaldab võimalikke investeeringutoetusi valla- ja linnaeelarvetele. Lisa 1 Vorm 2a

Kinnitatud rahandusministri 11. juuni 1999. a määrusega nr 45 Lisa 2 Vorm 1

Lisa 2 Vorm 2

Lisa 2 Vorm 3

Märkused: 1. Koondisse lülitatakse kõik tulud (kui ei ole kehtestatud eraldi vormi) sõltumata sellest, kas need jäävad ministeeriumi, ameti, asutuse käsutusse või kantakse täielikult riigieelarve tuludesse (näiteks tulu riigivara võõrandamisest ning vara kasutusse andmisest (rent) riigimaa renditasu, hoonestusõiguse seadmise tasu, tuletorni-, lootsi- ja jäämurdetasu, muud riigieelarve seaduses ettenähtud tulud ning teised eelarvevälised tulud (omatulu)). Tulud näidatakse üksikute tululiikide lõikes. 2. Andmed kulude kohta esitatakse ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate ametite, inspektsioonide ja üheliigiliste asutuste kohta rühmitatuna eelarve klassifikaatori kulude peatükkide järgi. 3. Tulude ja kulude projektid 2000. aastaks ja prognoosid aastaiks 2001-- 2002 koostatakse 1999. a kehtivates hindades ja tariifides. 4. Koondile lisatakse juurde tulusid ja kulusid põhjendav seletuskiri. Juhul kui tulud jäävad asutuse käsutusse, näidata seletuskirjas selle alus (seadus või muu seadusandlik akt). Lisa 2 Vorm 4

Kinnitatud rahandusministri 11. juuni 1999. a määrusega nr 45 Lisa 3 Aruandevorm «Töötajate (teenistujate) koosseisu struktuur ja jaotus palgaastmestiku järgi ning töötasuvahendite jaotus seisuga 1. juuni 1999. a» Aruandevormi täitmise põhimõtted ja juhised Aruandevormid on välja töötatud ametiasutustele, valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele ja munitsipaalkoolidele lähtuvalt rakendatavatest palgakorraldussüsteemidest: vorm nr 1 -- ametiasutustele; vorm nr 2 -- valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele; vorm nr 3 -- lepingulist tegevteenistust rakendavatele asutustele; vorm nr 4 -- politseiteenistust rakendavatele asutustele; vorm nr 5 -- põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid. Aruandevormide täitmisel palume juhinduda järgmisest: 1. Arvestuste aluseks võtta 1. juuni 1999. a seisuga komplekteeritud koosseisud. 2. Aruandevormis ei tohi veerge muuta, kuna andmete töötlemine toimub EXCEL programmidega. 3. Aruandevormide nr 1 ja 2 täitmisel tuleb lähtuda asutuse struktuuriüksuste koosseisudest ja kui struktuuriüksuses on sama ametinimetusega teenistujad (töötajad) erinevatel palgaastmetel, siis tuleb nad näidata aruandevormi eri ridadel. 4. Aruandevormide nr 3, 4 ja 5 täitmisel tuleb lähtuda kogu asutuse koosseisust ja kui sama ametinimetusega teenistujad (töötajad) on erinevatel palgaastmetel, siis tuleb nad näidata aruandevormi eri ridadel. 5. Vabariigi Presidendi ja Riigikogu poolt nimetatavate riigiametnike ja eriregulatsioonidega tasustatud ametnike puhul täidetakse aruandevorm nr 1, seejuures jäetakse täitmata veerg 5 (palgaaste) ning veerus 6 näidatakse vastavalt regulatsioonile kehtestatud kuupalgamäär. 6. Aruandevormide nr 1, 2, 3, 4 ja 5 veerus 2 tuleb näidata ametikoha põhigruppi kuulumise tunnus. Aruandevormidel on eraldi tabelis toodud teenistujate ja töötajate ametikoha põhigruppi kuulumise tunnused. 7. Aruandevormides nr 1, 2, 3, 4 ja 5 tuleb näidata ka komplekteerimata koosseisude ametikohad (veerus 1) ja ametikoha põhigruppi kuulumise tunnused (veerus 2), kinnitatud koosseisuüksuste arv (veerus 3), palgaastmed (veerus 5) ja kuupalgamäär palgaastme järgi (veerus 6). 8. Aruandevormide nr 1, 2, 3, 4 ja 5 veerus «Kokku töötasu» näidatakse püsiva iseloomuga palgaelementide (s.o palgamäär ja palgamäära suurendamine, kohustuslikud lisatasud ATS-i järgi ja teatud perioodiks makstud lisatasud) maksmiseks vajalikud töötasuvahendid kuus. 9. Aruandevormidel eraldi esitatud väikeses tabelis «Töötasuvahendid 1999. aastal» real 01 töötasuvahendid kokku on sama tabeli ridade 02 kuni 08 töötasuvahendite summa ja see kogusumma peab võrduma riigieelarves 1999. aastaks eraldatud töötasuvahenditega (artikkel 10). 10. Aruandevormidel eraldi esitatud väikeses tabelis «Töötasuvahendid 1999. aastal» real 02 kinnitatud koosseisule püsipalgaks kavandatud töötasuvahendid on leitud järgmiselt: aruande põhivormis (põhivormides) veerus «Kokku töötasu» tuleb korrutada kuude arvuga aastas, s.o 12-ga. Esitatud andmeid kasutatakse töö- ja teenistuskohtade funktsionaalse struktuuri ja palgaastmestiku rakendamise analüüsiks, et: 1) täpsustada põhipalga (astmepalga) palgaregulatsiooni ja -astmestiku rakendamise reeglistikku; 2) ühtlustada palgaastmestiku rakendamise reegleid; 3) näha kasutatavate ametinimetuste ja põhigruppide sisejaotuste (ametinimetused eesliidetega pea-, vanem-, juhtiv-) rakendamise tegelikku olukorda. NB! Keskhaigekassa ja piirkondlikud haigekassad täidavad vormi nr 2 -- valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele. Need haigekassad, kes ei kasuta riigiteenistujate ühtset palgaastmestikku, ei näita veerus 5 palgaastet, vaid näitavad veerus 6 ametikohal kehtestatud kuupalgamäära. Eraldi tabelis «Töötasuvahendid 1999. aastal» real 01 näidatakse asutusele kinnitatud eelarves ettenähtud töötasuvahendid. Vorm 1 lk 1

Vorm 1 lk 2

Vorm 2 lk 1

Vorm 2 lk 2

Vorm 3 lk 1

Vorm 3 lk 2

Vorm 3 lk 3

Vorm 4 lk 1

Vorm 4 lk 2

Vorm 5 lk 1

Vorm 5 lk 2

Vorm 5 lk 3

Lisa 1

Lisa 1a

Lisa 2

Lisa 2a

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 4 Ministeeriumi valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava koostamise juhend Vastavalt riigieelarve seaduse paragrahvile 10 esitavad ministeeriumid koos eelarve kava projektiga oma valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava eelseisva eelarveaasta ja kahe järgneva aasta kohta. Nimetatud kava koostamise eesmärk on asjakohase informatsiooni ettevalmistamine valitsemisalasse kuuluvate tegevusvaldkondade senisest arengust, kujunenud majanduslikust olukorrast ning eelseisva kolme aasta (2000--2002) arenguväljavaadete reaalsetest hinnangutest. Tegevus- ja majandusarengu kavas sisalduvat informatsiooni kasutatakse Rahandusministeeriumis lähteandmetena riigieelarve eelnõule lisatava majandusarengu koondprognoosi ning riigi majanduslikust olukorrast ülevaate ettevalmistamiseks, samuti riigi tulude määratlemiseks kooskõlas eeldatava majanduskasvuga. Majandusarengu prognoos 2000. aastaks ja aastateks 2001--2002 koostatakse vastavates ministeeriumides järgmiste tootmis- ja teenustesfääri tegevusalade lõikes vabariigi kui terviku tasandil: põllumajandus, metsamajandus, kalandus, tööstus (sh energeetika, mäetööstus, töötlev tööstus haruti), ehitus, hulgi- ja jaekaubandus, toitlustus, majutus, transport, side. Lisaks esitatakse väliskaubanduse, investeeringute, üldise tööhõive ja töötajate nominaalpalkade kogusumma prognoosid. Majandusarengu prognoos esitatakse üldistava tekstilise materjalina koos prognoosi konkretiseerivate majandusnäitajate arvandmetega. Arvandmete koondamiseks kasutatakse juhistele lisatud tabeleid 1--4. Tabelites esitatud loetelu võivad ministeeriumid täiendada muude näitajatega, mis iseloomustavad tegevusvaldkondades asetleidvaid muutusi. Majandusarengu prognoosi tekstilises osas kajastatakse: 1) majandustegevuse arendamise väljavaated tänavu võrreldes 1998. aasta tulemustega ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate tegevusalade ettevõtetes. Hinnang 1999. aastaks prognoositud arengutempode täitumisele, arvestades praeguseks kujunenud turukonjunktuuri ja üldist majanduslikku situatsiooni. Töötajate keskmiste brutopalkade ja tulude kasvu väljavaated ettevõtluse sektoris võrreldes aasta alguses prognoositud tasemetega käesolevaks aastaks; 2) ettevõtete majandustegevust ja arenguperspektiive mõjutavad sise- ja välistegurid 1999. aastal (positiivselt, negatiivselt). Probleemid, mis põhjustavad tegevusala ettevõtetes majandusraskusi; 3) tegevusala (ettevõtete) strateegilised arengusuundumused senise kasvupotentsiaali edasiseks tugevdamiseks või kasvutegurite stabiilsuse saavutamiseks. Millistele põhilistele kasvuteguritele tuginevad tegevusala ettevõtete 2000. aasta ja kahe järgneva aasta majandusarengu ootused; 4) majandusarengu üldtendentside prognoos eelseisval kolmel aastal (2000--2002) konkreetsetes tegevusvaldkondades: -- kaupade ja teenuste tootmismahud ja arengutempod; -- ekspordipotentsiaali arendamise ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil läbi viidav tootmise tehnoloogiline uuendamine ja infrastruktuuride arendamine (seostada investeeringuplaanidega); -- üldtendentsidest tulenevad mõjud tööhõivele, prognoositavad muutused töötajate üldarvus; 5) kaupade ja teenuste ekspordi arendamise väljavaated tegevusala ettevõtetes, konkurentsivõime põhilistel eksportturgudel. Impordivajadused ja eeldatavad muutused selle struktuuris; 6) väliskaubanduse käibe eeldatav areng riigi kui terviku tasandil, ekspordi ja impordi dünaamika ja struktuur kaubagrupiti; 7) investeeringuressursside moodustamise väljavaated ettevõtete omavahenditest, tegevusala majandusarengukava üldine investeeringunõudlus ja selle rahuldamiseks prognoositavad muud finantseerimisallikad (väliskapital, laenud). Lähiaastate olulisemad investeerimisprojektid, mille finantseerimises osalevad välisinvestorid (objektid väljaspool riiklike investeeringute programmi); 8) millised põhilised faktorid mõjutavad kodumaise toodangu ja teenuste hindade tõusu tööstuses, põllumajanduses, ehituses, transpordis ja sides. Hinnatasemete eeldatavad muutused nimetatud majandusharude kaupadele ja teenustele. Hinnamuutuste, sh rahvusvahelise turu hindadega kohaldumisest tulenevad mõjud ettevõtete tootmiskulude praegusele tasemele ja kasumitootlusele. Hinnangud tegevusala ettevõtete tootmiskulude ja kasumiväljavaadete muutustele: 1998. a tegelik Eeldatavad muutused 1999. a 2000. a 2001. a 2002. a Tootmiskulude prognoositav kasv, eelmise aastaga võrreldes 100 Kasumi osakaal netokäibes, % (tegevusala ettevõtete keskmise või osakaalude vahemikuna) 9) tööturul kujunev olukord, lähtudes prognoositavatest muutustest tegevusalade ettevõtjate (tööandjate) hinnangul ja rahvamajanduse tasandil; 10) töötajate keskmiste palkade areng, tegevusalade ettevõtete hinnangul ja rahvamajanduse tasandil. Eesmärgiga siduda eelnimetatud valdkondade (tootmine, tööhõive, investeeringud) prognoosid, esitavad ministeeriumid oma tegevusala arengut kõige enam mõjutavate majandussündmuste (konkreetse ettevõtte loomine või sulgemine, töötajate arvu suurendamine või vähendamine, teatud toodanguliigi oluline suurendamine või vähendamine, oluline investeeringuprojekt, oluline tootmissisendi hinnamuutus jms) osas komplekstabeli (vorm lisa 5). Lisa 5 tabelis tuuakse välja sündmused, mis tulenevad tänasest arengufaasist ja kujunenud majanduskeskkonnast, ning hinnatakse nende sündmuste kvantitatiivset mõju. Tabeli viimases veerus lisatakse kvalitatiivne hinnang, milline peaks olema Vabariigi Valitsuse tegevus või poliitiline otsustus, mis võiks vähendada antud majandussündmuse negatiivset mõju või suurendada positiivset mõju Eesti majandusarengule. Eeldame, et tabelis toodud sündmuste kvantitatiivsete mõjufaktorite summa katab vähemalt 75% valdkonna (tööhõive, tootmise maht, investeeringute maht) prognoositud muutusest 1999. aasta taseme suhtes. Majandustegevuse eeldatava arengu esitavad: -- tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse, toitlustuse ning majutuse osas Majandusministeerium; -- põllumajanduse osas Põllumajandusministeerium; -- metsamajanduse, kalanduse ja keskkonna osas Keskkonnaministeerium; -- transpordi ja side osas Teede- ja Sideministeerium; -- ehituse osas; -- ettevõtete omavahenditest finantseeritavate investeeringumahtude prognoosid esitavad ministeeriumid oma tegevusalade osas; -- väliskaubanduse koondprognoosi esitab Majandusministeerium; -- tööhõive ja tööpuuduse, töötajate palgataseme ja nominaalpalkade kogusumma prognoosi rahvamajanduses esitab Sotsiaalministeerium, teised ministeeriumid esitavad oma hinnangud töötajate arvu muutuste ja palgatasemete eeldatavate muutuste kohta oma valitsemisala tegevusvaldkondades. Prognoosi vormid: lisa 1 -- tootmise mahud tegevusalal; lisa 1a -- tarbijahinnaindeksi komponendid; lisa 2 -- tööhõive ja palk; lisa 3 -- investeeringud; lisa 4 -- väliskaubandus; lisa 5 -- tegevusalal prognoositavate muutuste koondtabel.