Majandusminister — Mõõtevahendite tüübikinnituse korra kinnitamine — RTL, 111, 1442

Lähtudes mõõteseaduse (RT I 1999, 14, 212) paragrahvi 7 lõikest 4 määran: Kinnitada «Mõõtevahendite tüübikinnituse kord» (juurde lisatud). Minister Mihkel PÄRNOJA Asekantsler kantsleri ülesannetes Signe RATSO Kinnitatud majandusministri 14. juuli 1999. a määrusega nr 49 MÕÕTEVAHENDITE TÜÜBIKINNITUSE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord on koostatud mõõteseaduse (RT I 1999, 14, 212) paragrahvi 7 lõike 4 alusel. 2. Käesolevas korras on metroloogiaalaseid põhimõisteid kasutatud vastavalt Eesti standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». Erimõisteid on käesolevas korras kasutatud alljärgnevas tähenduses: -- tüübihindamine -- tüübikinnituse käigus tehtav mõõtevahendi dokumentatsioonis sisalduvate nõuete võrdlemine sama liiki mõõtevahenditega EL direktiivides, OIML publikatsioonides ja/või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide dokumentides ning Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetega; -- taatluseeskiri -- kohustuslik tegutsemisreeglistik kindlat liiki või tüüpi mõõtevahendite taatlemisel (sünonüümid -- taatlusmetoodika, taatlusjuhend); -- üksikmõõtevahendi tüübikinnitus -- tüübikinnitus, mis tehakse mõõtevahendile, mis on toodud Eestisse komplektse seadme või sisseseade osana, või kui mõõtevahendi on soetanud selle valdaja välismaalt üksikostuna. II. TÜÜBIKINNITUS JA SELLE TEOSTAJA 3. Tüübikinnitus on protseduur, mille käigus tehakse kohustuslikes mõõtühikutes gradueeritud mõõtevahendi dokumentatsiooni ja tüübikatsetustulemuste alusel kindlaks, kas antud tüüpi mõõtevahendiga mõõtmisel võib eeldada vajaliku täpsuse säilimist kindlaksmääratud ajavahemiku (taatluskehtivusaja) jooksul ja väljastatakse tüübikinnitustunnistus. 4. Tüübikinnitus on kohustuslik mõõtevahendite korral, mida kasutatakse mõõtmiseks valdkondades, kus kehtib mõõteseaduse paragrahvi 10 alusel taatluskohustus. 5. Tüübikinnituse teostaja on mõõteseaduse paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt majandusministri poolt määratud riigi mõõteteenistusse kuuluv asutus (edaspidi -- tüübikinnituse teostaja; tüübikinnitust teostav asutus), kes teeb tüübikinnituse käigus tüübikatsetustulemuste analüüsi ja tüübihindamise. 6. Tüübikatsetusi teostab vastava mõõteliigi alal akrediteeritud, viimase puudumisel ka erialaselt kompetentne mõõtmislabor. Tüübikinnituse teostaja kindlustab tüübikinnituse taotleja täieliku ja erapooletu informeerimise tüübikatsetusvõimalustest Eestis. 7. Tüübikinnituse teostaja võib imporditavate mõõtevahendite puhul tüübikatsetustulemusena aktsepteerida ka tüübikinnituse taotleja poolt esitatud teise riigi sõltumatu akrediteeritud katselabori katseprotokolle ning legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustunnistust, üksikmõõtevahendi tüübikatsetusena lisaks eelnimetatuile ka akrediteeritud kalibreerimislaboris väljastatud kalibreerimistunnistust. 8. Tüübikinnituse teostaja peab tagama järgmise informatsiooni kättesaadavuse: 1) tüübikinnituse protseduuride hinnakirja; 2) tüübikatsetusi teostavate akrediteeritud ja erialaselt kompetentsete katse(kalibreerimis)laborite täieliku ja ajakohase nimekirja; 3) käesoleva korra punktides 15, 16, 18 ja 25 käsitletavate tüübikinnituse protseduuride tähtajad. III. TÜÜBIKINNITUSE KRITEERIUMID 9. Tüübikinnitus antakse mõõtevahendile, mille metroloogilised ja kasutusomadused vastavad Euroopa Liidu direktiivide ja Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumentide OIML D ning soovituste OIML R metroloogilistele ja kasutusnõuetele. Kui mõõtevahendi kohta ei ole nimetatud dokumente kehtestatud, on tüübikinnituse aluseks rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO, Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon IEC, Euroopa Standardikomitee CEN, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee CENELEC) standardite nõuded. 10. Kui sama liiki mõõtevahenditele on kohaldatavad erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides kehtestatud kriteeriumid, mille nõuded ei ole omavahel harmoniseeritud, on tüübikinnituse kriteeriumiks ajaliselt viimasena publitseeritud dokumendi nõuded. Samad kriteeriumid peavad olema lülitatud ühtsete taatluseeskirjade nõuetesse. 11. Käesoleva korra punktis 9 viidatud OIML publikatsioone ning EL mõõtevahendite direktiive säilitab tüübikinnituse teostaja, rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid -- Eesti standardiorganisatsiooni standardiraamatukogu. IV. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE 12. Mõõtevahendi tüübikinnituse taotlejaks võib olla mõõtevahendi valmistaja, tema volitatud esindaja või importija (edaspidi taotleja). Kui mõõtevahendi valmistajal on Eestis mitu esindajat ning ta ise ei taotle tüübikinnitust, peab tüübikinnitustunnistuse taotlema iga esindaja eraldi. Erandjuhul, kui mõõtevahend on toodud Eestisse komplektse seadme või sisseseade osana, võib taotlejaks olla seadme tarnija ja/või seadme valdaja; juhul kui mõõtevahendi on soetanud selle valdaja üksikostuna välismaalt -- valdaja. 13. Taotleja esitab tüübikinnituse teostajale tüübikinnituse avalduse ja nõutavad dokumendid käesoleva korra p 13 loendist. 14. Tüübikinnituse avalduse vormi koostab tüübikinnituse teostaja OIML D 19 punkti 3.4 alusel. Avaldusele lisatavate dokumentide liigid: -- dokument, mis tõendab taotleja volitusi mõõtevahendi valmistaja esindamiseks, -- tehniline norm, tehnospetsifikaat, standard, -- mõõtevahendi pass, -- tehniline kirjeldus, paigaldus- ja/või käsitsemisjuhis, -- joonised või skeemid, -- kalibreerimis- või taatlusjuhised, -- reklaamlehed, fotod, publikatsioonid, -- teise riigi laboris tehtud katse- ja/või kalibreerimisprotokollid ja aruanded, -- teise riigi legaalmetroloogiaasutuse väljastatud tüübikinnitustunnistus koos juurdekuuluvate lisadega. Vajalike dokumentide liigid määrab igal üksikjuhul tüübikinnituse teostaja, lähtudes mõõtevahendi, selle valmistamise või kasutuse iseärasustest. On kohustuslik lisada tüübikinnituse avaldusele dokument, mis tõendab taotleja volitusi antud mõõtevahendi valmistaja esindamiseks Eestis. V. TÜÜBIKINNITUSE PROTSEDUUR 15. Tüübikinnituse teostaja kontrollib taotleja esitatud dokumentide komplektsust vahetult nende saamisel. Puudulikult vormistatud või puuduvate dokumentide korral tüübikinnitust ei algatata. 16. Tüübikinnituse teostaja saadab taotleja esitatud dokumendid katselaborile (vt käesoleva korra p 5), kellega taotleja kooskõlastab tüübikatsetuste läbiviimise aja, koha ja katsetustele esitatavate näidiste arvu. Mõõtevahendi(d) esitatakse katselaborile taotleja poolt. 17. Katse(kalibreerimis-)labor tagastab pärast katsete toimumist tüübikinnituse teostajale kõik saadetud dokumendid, lisades tüübikatsetus(kalibreerimis-)protokollid ja nende alusel koostatud katsearuande (kalibreerimistunnistuse). 18. Punktides 16 ja 17 kirjeldatud menetluskorda ei rakendata imporditud mõõtevahendite suhtes, kui taotleja esitab tüübikinnitusavalduse lisana teise riigi akrediteeritud katselabori väljastatud protokollid ja legaalmetroloogiaasutuse väljastatud tüübikinnitustunnistuse; imporditud üksikmõõtevahendite korral -- akrediteeritud labori väljastatud kalibreerimistunnistuse. 19. Tüübikinnituse teostaja viib läbi tüübikatsetustulemuste analüüsi ja tüübihindamise. Positiivse otsuse korral vormistab tüübikinnituse teostaja tüübikinnitustunnistuse, negatiivne otsus vormistatakse põhjendust sisaldava teatisena. Nii tunnistus kui teatis vormistatakse kahes identses originaaleksemplaris, millest üks antakse taotlejale ja teine säilitatakse tüübikinnituse teostaja poolt tüübikinnitustunnistuses viidatud tähtaja jooksul, kuid mitte üle kümne aasta. 20. Tunnistusele (teatisele) kirjutavad alla tüübikinnitust teostava asutuse juht ja tüübikinnituste eest vastutav töötaja, kusjuures tunnistuse ja tema lisade iga lehekülg kinnitatakse tüübikinnitust teostava asutuse pitsatijäljendiga. 21. Tüübikinnitustunnistuses peavad sisalduma OIML D 19 punktis 6.2 loetletud andmed, mida võib täiendada lisatingimuste ja -piirangutega. Tüübikinnitustunnistus laieneb ainult selle tekstis osutatud mõõtevahendi tüübile ja selle mudelitele. Tüübikinnitustunnistus kehtib temas viidatud tähtajani, kuid mitte üle kümne aasta. Kui tüübikatsetustulemusena on aktsepteeritud teise riigi legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustõendit, ei või tüübikinnituse teostaja poolt väljastatava tüübikinnituse kehtivus ületada selle aluseks võetud dokumendi kehtivusaega. 22. Tüübikinnitustunnistusel peab olema märge «Paljundada tohib ainult tervikteksti». 23. Eestis valmistatud, tüübikinnitust omav mõõtevahend peab valmistaja poolt olema märgistatud tüübikinnitustähisega. Tüübikinnitustähis sisaldub tüübikinnitustunnistusel. 24. Tüübikinnitustähise kuju (stiliseeritud E), mõõtmed ja sisalduvad rekvisiidid kinnitab majandusminister tüübikinnituse teostaja ettepanekul. 25. Otsuse Eesti tüübikinnitustähise kandmisest imporditud mõõtevahenditele teeb nende valmistaja. VI. TÜÜBIKINNITUSE TÜHISTAMINE JA JÄRELVALVE 26. Tüübikinnituse teostaja peab tühistama väljastatud tüübikinnituse, kui seda tüüpi mõõtevahendi esmataatlusel või kasutamisel ilmneb, et mõõtevahend ei ole valmistatud nii, et ta vastab tüübikinnitustunnistuses sisalduvatele tingimustele ja näitajatele. 27. Tüübikinnituse teostaja peab tühistama mõõtevahendi tüübikinnituse juhul, kui õigusloome käigus kehtestatakse tehniline norm, mille nõuded on rangemad mõõtevahendi kehtivas tüübikinnituses fikseeritud metroloogilistest ja kasutusomadustest. 28. Tüübikinnituse tühistamine vormistatakse teatisena tüübikinnitustunnistuse taotlejale ja mõõtevahendi valmistajale. Teatisele kirjutab alla tüübikinnitust teostava asutuse juht ning tüübikinnituste eest vastutav töötaja. Tüübikinnituse tühistamisest teavitatakse kohe vastava mõõteliigi alal litsentseeritud taatluslaboreid. 29. Järelevalvet tüübikinnitust teostava asutuse tüübikinnitustegevuse üle teostab Majandusministeerium. 30. Tüübikinnitust teostav asutus publitseerib üks kord poolaastas eelneva perioodi jooksul väljastatud tüübikinnitustunnistuste ja tühistatud tüübikinnitustunnistuste loetelu. Tüübikinnitust teostav asutus võimaldab asjasthuvitatuil tutvuda tüübikinnitustunnistuste originaalidega. VII. RAKENDUSSÄTTED 31. Standardiameti poolt välja antud tüübikinnitustunnistused kehtivad neil märgitud tähtajani. 32. Käesolev kord jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Minister Mihkel PÄRNOJA Asekantsler kantsleri ülesannetes Signe RATSO