Majandusminister — Mõõtevahendite taatlemise korra ja taatluskehtivusaegade kinnitamine — RTL, 111, 1439

Lähtudes mõõteseaduse (RT I 1999, 14, 212) paragrahvi 8 lõike 4 punktist 1 määran: 1. Kinnitada «Mõõtevahendite taatlemise kord» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Mõõtevahendite taatluskehtivusajad» (juurde lisatud). Minister Mihkel PÄRNOJA Asekantsler kantsleri ülesannetes Signe RATSO Kinnitatud majandusministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 46 MÕÕTEVAHENDITE TAATLEMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord on koostatud mõõteseaduse (RT I 1999, 14, 212) paragrahvi 8 lõike 4 punkti 1 alusel ning asendab Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a määrusega nr 154 «Mõõteseaduse rakendamine» (RT I 1995, 39, 540; 1996, 41, 798) kinnitatud mõõtevahendite taatlemise korda. 2. Käesolevas korras on metroloogiaalaseid põhimõisteid kasutatud vastavalt Eesti standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». Erimõisteid on käesolevas korras kasutatud alljärgnevas tähenduses: taatluslabor -- mõõtevahendite taatlemiseks riiklikku tegevuslitsentsi omav juriidiline isik; taatleja -- taatlemist teostav füüsiline isik; taatluseeskiri -- kohustuslik tegutsemisreeglistik kindlat liiki või tüüpi mõõtevahendite taatlemisel (sünonüümid-- taatlusmetoodika, taatlusjuhend); taatlusveapiir -- piir, mis määrab mõõtevahendi taatlemisel saadud näitude väärtuste lubatud vahemiku; taatlusmärgis -- koondnimetus, mis tähistab kas 1) taatluse läbimist tõendavat kleebist, 2) taatlusplommi ja/või 3) taatlustempli jäljendit. 2. TAATLEMISE LIIGID 3. Mõõtevahendite kohustusliku metroloogilise kontrolli korra kohaselt on taatluse liigid esma-, kordus- ja erakorraline taatlus. 4. Mõõtevahendi esmataatluse eesmärk on kindlaks teha, kas kohapeal valmistatud või maaletoodud mõõtevahend vastab taatluseeskirjas esitatud nõuetele. Esmataatlusele kuuluvad taatluskohustuslikud Eestis valmistatud või Eestisse toodud mõõtevahendid enne nende esmakordset eesmärgipärast kasutuselevõtmist. Esmataatlusele esitab mõõtevahendid nende valmistaja või importija. 5. Kordustaatluse eesmärk on kindlaks teha, kas mõõtevahend vastab jätkuvalt taatluseeskirjas esitatud nõuetele. Kordustaatlusele kuuluvad taatluskohustuslikes valdkondades kasutusel või kasutusvalmis olevad mõõtevahendid kindlate ajavahemike (taatluskehtivusaeg) järel. Taatluskehtivusaja jooksul tuleb taatluskohustuslikku mõõtevahendit taadelda juhul, kui on tõestatud, et mõõtevahend ei vasta taatluseeskirjas või tüübikinnituses fikseeritud nõuetele. Kordustaatlusele esitab mõõtevahendid nende valdaja või kasutaja. 6. Erakorralise taatluse algatab ja korraldab mõõteseaduse järelevalveks volitatud ametiisik majandusministri kehtestatud korras. 7. Esma-, kordus- ja erakorraline taatlus toimub kindlat liiki või tüüpi mõõtevahendi jaoks koostatud ühtse taatluseeskirja alusel. 3. TAATLUSE TEOSTAJA JA JÄRELEVALVE 8. Taatlemist teostab vastava kehtiva riikliku tegevuslitsentsi alusel kompetentne juriidiline isik (edaspidi -- taatluslabor), kelle äriregistri kandes sisalduvaks tegevusalaks on märgitud mõõtevahendite taatlemine. 9. Riikliku tegevuslitsentsi taotlemine toimub majandusministri kehtestatud korras. Litsentsi taotleja esitab vormikohase avalduse, millele on lisatud akrediteerimistunnistus ja selle lisa koopiad, tööetalonide register, mis sisaldab andmeid parameetrite, jälgitavuse ja kalibreerimissageduse kohta, taatlejate atesteerimistunnistuste koopiad, taatluseeskirjad, kviitung riigilõivu tasumise kohta ning firma registreerimisdokumentide kehtivad koopiad. 10. Litsentsi taotleja kompetentsuse tõendiks on labori akrediteeritus vastavas mõõtevaldkonnas ja -ulatuses kalibreerimis- või katselaborina standardi EN 45001 alusel. Labori taatlejal peab taatlemisele kuuluvatele mõõtevahenditele vastava mõõtevaldkonna jaoks olema kehtiv atesteerimistunnistus. 11. Mõõtevahendite taatleja peab olema atesteeritud Majandusministeeriumi määratud atesteerimiskomisjoni poolt. Atesteerimistunnistus kehtib kuni viis aastat. 12. Taatluslabor on kohustatud esitama majandusministri poolt määratud riigi mõõteteenistusse kuuluvale asutusele iga-aastaselt 1. veebruariks andmed eelmise aasta taatlustegevuse kohta, mis sisaldavad esmataatluse ja kordustaatluse tulemusi mõõtevahendite liikide kaupa ning taatluseeskirjade nõuetele mittevastavuse põhjuste lühikokkuvõtte. Andmete mitteesitamise korral võib algatada litsentsi kehtivuse peatamise. 13. Järelevalvet taatluslaborite taatlustegevuse üle teostab majandusministri poolt nimetatud kompetentne isik või asutus, riiklik akrediteerimisasutus oma pädevuse piires, ja mõõteseaduse järelevalveks volitatud ametiisikud. 14. Kui järelevalve käigus või muul viisil on tuvastatud taatluslabori mittevastavus käesoleva taatluskorra nõuetele, kuulub tema tegevuslitsents tühistamisele Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1995. a määrusega nr 44 «Eesti NSV Valitsuse 8. mai 1999. a määruse nr 90 ja Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a määruse nr 4 osaline muutmine» (RT I 1995, 15, 175; 1996, 91, 1614) kehtestatud korras. 4. TAATLEMINE 15. Taatlemisel toimub mõõtevahendite näitude võrdlemine tööetaloniga. Tööetalonid peavad olema jälgitavad riigietalonini või, viimaste puudumisel, mõne teise riigi sobiva etalonini. Jälgitavus peab olema saavutatud läbi akrediteeritud kalibreerimislabori. Etaloni dokumentatsioon peab olema vormistatud vastavalt Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) nõuetele. 16. Taatlemisel tuleb tagada kasutatava etaloni laiendmääramatuse ja mõõtevahendi taatlusveapiiri vaheline piisav suhe. 17. Taatlemine tuleb läbi viia ühtse taatluseeskirja alusel. Ühtsed taatluseeskirjad koostab ja kehtestab majandusministri poolt nimetatud riigi mõõteteenistuse koosseisu kuuluv asutus, kes peab avaldama kehtestatud eeskirjade nimistu ning tagama kehtestatud eeskirjade kättesaadavuse kõigile asjasthuvitatuile. Ühtsete taatluseeskirjade avaldamiseni taadeldakse mõõtevahendeid Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a. määruse nr 154 «Mõõteseaduse rakendamine» (RT I 1995, 39, 540; 1996, 41, 798) kohaselt Standardiameti kinnitatud taatlusmetoodikate (-juhendite) järgi. 18. Mõõtevahendi taatluseeskiri koostatakse EL direktiivide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide (OIML, IEC jt.) dokumentides esma- ja kordustaatlusele kehtestatud protseduuride ja kriteeriumide alusel ning see peab sisaldama sätte taadeldava mõõtevahendi vastavusest tema tüübikinnitusele ja kehtestama taatlusveapiirid ning nõutava suhte taatlusveapiiri ja tööetaloni mõõtemääramatuse vahel. Taatluseeskiri peab kirjeldama mõõtevahendeid ja kontrollitavaid parameetreid, millele antud eeskiri laieneb, kasutatavaid etalone ja seadmeid ning keskkonnatingimusi, ettevalmistustöid, ohutusnõudeid, mõõtemeetodit, tulemuste töötlemist ja vormistamist. 19. Taatlemisel saadav mõõteinfo ja vaatlusandmed kantakse taatlusprotokolli. Taatlusprotokoll peab sisaldama andmeid vähemalt selles ulatuses, et vajadusel oleks võimalik võrdväärsetes tingimustes taatlust korrata. Taatlusprotokoll tuleb säilitada vähemalt mõõtevahendi kahekordse taatluskehtivusaja jooksul. 20. Mõõtevahend loetakse taatluse läbinuks, kui ta vastab kõigile taatluseeskirja nõuetele ja kinnitatud tüübile ning mõõtetulemused asuvad lubatud piirides või on nendega võrdsed. 21. Kui mõõtevahend on läbinud taatluse, peab taatluslabor kinnitama mõõtevahendile taatlusmärgise(d): taatluse läbimist tõendava kleebise ja vajadusel plommi(d) või kandma mõõtevahendile templijäljendi. Vajadusel või kliendi soovil tuleb välja anda taatlustunnistus. Kohustuslikus korras antakse taatlustunnistus mitmest plokist koosnevale mõõtesüsteemile ja mõõtevahendile, millele ei ole tema väikeste mõõtmete tõttu võimalik paigaldada taatlusmärgist. 22. Taatlusmärgised peavad olema paigaldatud nii, et ilma vähemalt ühte neist rikkumata ei ole võimalik pääseda ligi nendele mõtevahendite osadele (sõlmedele), mille reguleerimine mõjutab mõõtetulemust. 23. Kui mõõtevahend ei vasta taatlusnõuetele, ei paigaldata temale taatlusmärgist ega väljastata taatlustunnistust. Taatluslabor peab mõõtevahendilt kustutama eelmise taatluse tähised. Mõõtevahendi taatlusele esitanu soovil on taatluslabor kohustatud väljastama mittevastavuse põhjust kajastava kasutuskõlbmatustõendi. 24. Kui mõõtevahend on kaotanud taatluskehtivusaja jooksul vastavuse taatluseeskirjade nõuetele kas tema käsitsemisjuhistele mittevastava hoidmise, kasutamise või mõõtevahendi halva kvaliteedi tõttu, ei kanna selle eest vastutust taatluslabor. 4. RAKENDUSSÄTTED 25. Käesolev kord jõustub 1. märtsil 2000. a. 26. Enne 1. jaanuari 2000. a välja antud riiklikud tegevuslitsentsid mõõtevahendite taatlemiseks on kehtivad neil märgitud kuupäevani, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2001. a. Minister Mihkel PÄRNOJA Asekantsler kantsleri ülesannetes Signe RATSO Kinnitatud majandusministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 46 MÕÕTEVAHENDITE TAATLUSKEHTIVUSAEG 1. Mõõteseaduse paragrahvi 10 kohaselt kohustuslikule taatlemisele kuuluvate mõõtevahendite taatluskehtivusaeg (ajavahemik kahe järjestikuse korralise taatlemise vahel) on kaks aastat, välja arvatud alljärgnevates punktides 2--7 nimetatud mõõtevahenditel. 2. Järgmiste mõõtevahendite taatluskehtivusaeg on üks aasta: 1) kaalud ja vihid; 2) tehingutes kasutatavad pikkus-, pinna- ja mahumõõtevahendid; 3) vedelike tankurid ja arvestisüsteemid ning vedelike koguste määramisel kasutatavad tihedusmõõturid ja termomeetrid; 4) lennu- ja meresõidu ohutuse tagamisega seotud mõõtevahendid; 5) surveanumate rõhumõõtevahendid ja elektrilised mõõtevahendid, mis on seotud inimese ohutuse tagamisega; 6) autode heitgaaside analüsaatorid ja suitsususe mõõturid; 7) ekspertiisiks kasutatavad alkomeetrid. 3. Kõigi elektroonsete (staatiliste) elektrienergia arvestite taatluskehtivusaeg on kaheksa aastat; 1- ja 3-faasilistel mitmetariifsetel ja/või trafoühenduse induktiivarvestitel 12 aastat; 1- ja 3-faasilistel 1- ja 2-tariifsetel otseühenduse induktiivarvestitel 16 aastat. Elektriarvestiga komplektis töötavate väliste tariifijuhtimiskellade taatluskehtivusaeg on neli aastat. Madalpinge-mõõtepunktides elektriarvestiga komplektis töötavate mõõtetrafode taatluskehtivusaeg on sama kui arvestil, mille juurde ta kuulub. 4. Gaasiarvestite taatluskehtivusaeg on kaheksa aastat, nende komplekti kuuluvatel gaasi leppekoguse mõõturitel neli aastat. 5. Kuiva näidikuga mehaaniliste ning muu tööpõhimõttega kuluanduritega külmaveearvestite taatluskehtivusaeg on viis aastat. Üle 300 mm tingläbimõõduga mistahes tööpõhimõttega kuumaveearvestite ja korterelamute korteritesse paigaldatud mehaaniliste kuumaveearvestite taatluskehtivusaeg on viis aastat. 6. Vedelike statsionaarsete mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate kalibreeritud torustike, samuti tanklaevade mõõtemahutite taatluskehtivusaeg on kümme aastat. 7. Klaasist mõõdunõude, klaaskorpusega termomeetrite (v.a punkti 2 alapunktis 3 nimetatud), klaaskorpusega tihedusmõõturite (v.a punkti 2 alapunktis 3 nimetatud), heitveearvestite, heitvee transporditavate mahutite, kõrgepinge-mõõtepunktides kasutatavate mõõtetrafode taatluskehtivusaeg on piiramatu. 8. Käesolev kord jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Minister Mihkel PÄRNOJA Asekantsler kantsleri ülesannetes Signe RATSO