Vabariigi Valitsus — Raha eraldamine — RTL, 73, 1040

Korraldus kehtestatakse «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 23, 354; 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565; RT III 2002, 28, 308; RT I 2002, 53, 336; RT III 2004, 35, 362; RT I 2004, 85, 577) § 12 lõike 1 alusel ning kooskõlas «Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841; 2000, 92, 600; 2002, 64, 393; 2003, 88, 588 ja 594) § 7 lõigetega 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» (RT I 1996, 64, 1177; 1997, 50, 810; 1998, 50, 755; 1999, 49, 545; 2000, 17, 113; 2002, 41, 263; 105, 626; 2004, 11, 73) punkti 3 alapunktiga 11. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aktsiaselts Linette taotleb vastavalt «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» (edaspidi ORAS) § 12 lõikele 1 hüvitise maksmist aktsiaseltsile kuulunud ning 64/100 mõttelises osas õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektile tagastatud hoone eest, mis asub Tallinnas Kopli 6b (endine aadress Kopli 4a). Aktsiaselts Linette omandas Kopli 4a (praegu 6b) asunud tootmishoone riigilt riigivara erastamise käigus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 18. aprilli 1991. a otsuse «Erastatavate ettevõtete nimekirja kinnitamisest», Eesti Vabariigi Valitsuse 28. mai 1991. a korralduse nr 157-k õmblusvabriku «Võit» erastamise kohta ning Eesti Vabariigi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi ja Eesti Vabariigi Riigivaraameti 18. novembri 1991. a määruse nr 119 «Õmblusvabriku «Võit» erastamisest» alusel. Riigivara erastamine toimus aktsiate müügi korras vastavalt Eesti Vabariigi seadusele «Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta» (RT 1990, 22, 277; 1992, 23, 320; RT I 1993, 24, 430; 45, 639). Õmblusvabriku «Võit» vara inventeeriti seisuga 1. november 1991. a ning anti aktsiaseltsile Linette üle õmblusvabriku «Võit» varade ja võlgnevuste üleandmise aktiga, mille lisas nr 7 toodud põhivahendite loetelus on märgitud ka hoone asukohaga Tallinn, Kopli 4a (praegu 6b), bilansilise maksumusega 325 557,5 rubla. Tallinna Linnavalitsuse 12. veebruari 1999. a korraldusega nr 868-k kohustati aktsiaseltsi Linette ORASe § 12 lõike 1 alusel tagastama 64/100 kõnealusest tootmishoonest Eha Mälk’ile kui õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektile. Aktsiaselts Linette andis nimetatud hoone kui õigusvastaselt võõrandatud vara 10. veebruari 2003. a üleandmis-vastuvõtmisaktiga üle Eha Mälk’ile. 7. mail 2003. a pöördus aktsiaselts Linette Rahandusministeeriumi poole taotlusega hüvitada ORASe § 12 lõike 1 alusel 64/100 Kopli 6b (endine 4a) asuva tootmishoone ostmisel tasutud summast. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» punkti 11 alapunktile 1, keeldus Rahandusministeerium taotlust rahuldamast, millest ta teatas oma 2. juuni 2003. a kirjaga nr VII-7/5431. Rahandusministeerium leidis, et tegemist ei ole ORASe § 12 lõike 1 mõttes ostu-müügilepingu alusel omandatud varaga, vaid õmblusvabrikule «Võit» kuulunud vara erastamisega asutatud aktsiaseltsi Linette aktsiate müügi vormis ning seetõttu ei saa rääkida õigustatud subjektile tagastatud tootmishoone omandamisest ostu-müügilepingu alusel. Aktsiaselts Linette Rahandusministeeriumi keeldumisega ei nõustunud ning vaidlustas selle Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-1413/2003 rahuldati aktsiaseltsi Linette kaebus osaliselt ning kohustati Rahandusministeeriumi aktsiaseltsi Linette taotlus uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohus muutis aktsiaseltsi Linette apellatsioonkaebuse alusel Tallinna Halduskohtu otsust motiivide osas, jättes samaks otsuse resolutiivosa ning jättes rahuldamata Rahandusministeeriumi apellatsioonkaebuse. Riigikohus Rahandusministeeriumi kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Kohtud leidsid, et Eesti Vabariigi seadus «Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta» käsitles Eesti Vabariigi territooriumil asuvate riigile kuuluvate teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete vara erastamist müügi vormis, sh selle vara müümist kodanike ühisesse omandisse. Erastamise objekti piiritles kohtuotsuste kohaselt seaduse § 1 lõige 1, sätestades, et erastamisele kuulub riigile kuuluvate ettevõtete vara üksnes tervikvarana või tervikvarana nende ettevõtete struktuuriüksuste ja terviklike tehnoloogiliste objektide kaupa. Seega sai riigile kuuluvate ettevõtete vara erastamine toimuda vaid müügi vormis, s.o tasu eest, ning erastamise objektiks sai olla vaid ettevõtete tervikvara. Ettevõtte aktsiate müük oli kohtute hinnangul vaadeldav vaid ühe tervikvara müügi vormina, mitte iseseisva erastamise objektina. Kuna õmblusvabrik «Võit» ei olnud aktsiate müügi väljakuulutamise ajaks reorganiseeritud riiklikuks aktsiaseltsiks, ei olnud riigile kuuluvaid aktsiaid erastamise korras kohtute arvates võimalik müüa. Õmblusvabriku «Võit» varade müüki tõendavaks dokumendiks luges Tallinna Ringkonnakohus õmblusvabriku «Võit» varade ja võlgnevuste aktsiaseltsile Linette üleandmise akti. Lähtudes Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2003. a otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2004. a otsusest pidi Rahandusministeerium aktsiaseltsi Linette taotluse uuesti läbi vaatama. Vastuseks Rahandusministeeriumi 11. märtsi 2005. a palvele esitada täiendavaid andmeid Kopli 6b (endine 4a) asuva tööstushoone ostmisel tasutud summa kohta esitas aktsiaselts Linette oma 24. märtsi 2005. a kirjas ettepanekud talle maksmisele kuuluva hüvitise arvestuse ja summa kohta. Aktsiaselts Linette võttis arvestuse aluseks õmblusvabriku «Võit» varade ja võlgnevuste aktsiaseltsile Linette üleandmise akti lisas nr 7 märgitud tagastatud tööstushoone bilansilise maksumuse 325 557,5 rubla. 64 protsenti hoone bilansilisest maksumusest, s.o 208 356,8 rubla, korrutas aktsiaselts Linette kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määruse nr 122 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 «Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine» muutmine» (RT I 1997, 50, 810) punktiga 2 Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksiga (edaspidi THI) järgmiselt: 1) hoone hüvitis 1.01.1992. a seisuga 1,289 × 208 356,8 rbl = 268 571,92 rbl = 26 857,19 krooni; 2) hoone hüvitis 1.01.1993. a seisuga 10,760 × 26 857,19 kr = 288 983,36 krooni; 3) hoone hüvitis 1.01.1994. a seisuga 1,898 × 288 983, 36 kr = 548 490,42 krooni; 4) hoone hüvitis 1.01.1995. a seisuga 1,477 × 548 490,42 kr = 810 120,35 krooni; 5) hoone hüvitis 1.01.1996. a seisuga 1,290 × 810 120,35 kr = 1 045 055,25 krooni; 6) hoone hüvitis 1.01.1997. a seisuga 1,231 × 1 045 055,25 kr = 1 286 463,01 krooni. 13. aprillil 2005. a esitas aktsiaselts Linette Rahandusministeeriumile täiendavad selgitused THI arvestamise metoodika kohta. Kooskõlas «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) § 40 lõikega 1 esitas Rahandusministeerium 3. mail 2005. a aktsiaseltsile Linette arvamuse saamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu omandireformi reservfondist raha eraldamisest «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» § 12 lõikes 1 sätestatud vara ostmisel tasutud summa hüvitamiseks. 9. mail 2005. a Rahandusministeeriumile esitatud arvamuses nõustus aktsiaselts Linette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus kasutatud THI arvestamise metoodikaga, ent leidis, et 1991. aasta detsembri THI asemel oleks õigem kasutada 1991. aasta novembri THId (sellisel juhul kujuneks kordajaks 38,65). Aktsiaseltsi Linette vastuväidet ostuhinna kujunemise kohta on korralduse eelnõu ettevalmistamisel arvestatud. Muus osas aktsiaselts Linette talle saadetud korralduse eelnõu suhtes vastuväiteid ei esitanud, nõustudes erinevalt algses taotluses esitatud andmetest pidama hüvitamisele kuuluva hoone ostuhinna suuruseks 223 625,45 rubla. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt ORASe § 12 lõikele 1 hüvitab riik Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vara ostmisel tasutud summa eraõiguslikule juriidilisele isikule, välja arvatud riigi äriühingud, aktsiaseltsid, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, osaühingud, mille ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, ning põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjektid, kes on tagastamisele kuuluva vara omandanud seaduslikus korras ostu-müügilepingu alusel. Vastavalt «Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» § 7 lõikele 4 toimub Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja kasutamine Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» kohaselt. Vastavalt korra punkti 3 alapunktile 11 võib omandireformi reservfondist eraldada raha ORASe § 12 lõikes 1 sätestatud vara ostmisel tasutud summa hüvitamiseks. ORASe § 12 lõike 1 rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määruse nr 122 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» muutmine» punktiga 2 kehtestati, et ORASe § 12 lõikes 1 nimetatud eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on tagastamisele kuuluva vara omandanud seaduslikus korras ostu-müügilepingu alusel, rakendatakse vara ostmisel tasutud summa hüvitamisel Statistikaameti poolt avaldatavat tarbijahinnaindeksit, mida arvestatakse ostu-müügilepingu sõlmimise kuule järgneva kuu algusest 1. jaanuarini 1997. a. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» punkt 10 annab Rahandusministeeriumile õiguse kontrollida taotletava summa põhjendatust ning seega ka taotluses sätestatud summa arvestamise metoodika vastavust õigusaktides sätestatule. Aktsiaselts Linette on taotluse esitamisel lähtunud eeldusest, et vastavalt Eesti Vabariigi Riigivaraameti nõukogu 5. septembri 1991. a koosoleku protokollile nr 4 oli tema poolt ostetud õmblusvabriku «Võit» tervikvara maksumus 5 600 000 rubla. Taotleja poolt õigustatud subjektile tagastatud hoone maksumuse määramisel müügilepingu sõlmimise ajal on taotleja lähtunud 1. novembril 1991. a sõlmitud õmblusvabriku «Võit» varade ja võlgnevuste aktsiaseltsile Linette üleandmise akti lisast nr 7, mille kohaselt oli Kopli 4a (praegu 6b) asunud hoone jääktaastamismaksumuseks 325 557,5 rubla. Aktsiaseltsile Linette üleantud varade väärtus oli vastavalt üleandmisaktile kokku 8 152 000 rubla. Aktsiaselts Linette omandas 1991. aastal vaid 80% enda aktsiatest, mille eest tasus Eesti Vabariigi Riigivaraametile kokku 4 480 000 rubla. Kuna käesoleval juhul erinevad aktsiaseltsile Linette üleantud õmblusvabriku «Võit» varade bilansiline väärtus (8 152 000 rubla) ja nende varade kokkulepitud ostuhind ehk aktsiakapitali suurus (5 600 000 rubla), tuleks kindlaks määrata, millisest summast hüvitise määramisel lähtuda. Kuigi üleandmisakti kohaselt oli kõigi õmblusvabriku «Võit» varade bilansiline väärtus kokku 8 152 000 rubla, on kohtud aktsiaseltsi Linette asutamisel määratud aktsiakapitali väärtust käsitanud kui kokkulepet varade ostuhinna kohta. Eraõiguslikes suhetes on pooled vabad kokku leppima ostetavate ja müüdavate esemete väärtuses ning seega võisid õmblusvabriku «Võit» varasid müüv Eesti Vabariigi Riigivaraamet ja varasid ostnud aktsiaselts Linette kokku leppida müüdava vara väiksemas väärtuses, võrreldes vara bilansilise maksumusega. Aktsiaseltsi Linette poolt õigustatud subjektile tagastatud hoone bilansiline maksumus (325 557,5 rubla) moodustab aga teatud protsendi kõigi õmblusvabrikule «Võit» kuulunud varade bilansilisest maksumusest (8 152 000 rubla). Kuna vara ostuhind oli poolte kokkuleppel väiksem vara bilansilisest väärtusest, pidi selle võrra väiksem olema ka tagastatud hoone ostuhind. Kuna poolte vahel kokkulepitud ostuhind (5 600 000 rubla) moodustas varade bilansilisest maksumusest (8 152 000 rubla) 68,69%, tuleks tagastatud hoone suhtes kokkulepitud ostuhinna kindlaksmääramiseks leida 68,69% ostuhinnast ehk 325 557,5 rublast. Selliselt arvutatuna kujuneks tagastatud hoone ostu-müügilepingus kokkulepitud ostuhinnaks 223 625,45 rubla. Kuna aktsiaselts Linette tagastas õigustatud subjektile 64/100 Kopli 6b (endine 4a) asuvast tööstushoonest, tuleb talle ORASe § 12 lõike 1 alusel makstava hüvitise määramisel aluseks võtta 64% hoone ostuhinnast, s.o 143 120,29 rubla. 1992. aasta suvel toimunud rahareformi arvestades võrdub 143 120,29 rubla 14 312,03 krooniga. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määruse nr 122 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» muutmine» punkti 2 rakendamiseks ja mingi perioodi jooksul THI muutuse leidmiseks peavad olema teada hinnatasemed selle perioodi alguses ja lõpus. Hinnataset perioodi alguses ja lõpus iseloomustab THI väärtus vastavatel kuudel. Statistikaameti poolt kuukirjas «Eesti Statistika» avaldatud THI tabelist kuude kaupa nähtub, et ostu-müügilepingu sõlmimise kuule järgneva kuu THI (käesoleval juhul detsember 1991) oli 600 ning 1996. aasta detsembri THI 17 976. Muutust (kordades) vastaval perioodil (kuu täpsusega) iseloomustab perioodi lõpukuu ja alguskuu indeksite suhe, seega tuleb antud juhul rakendatava kordaja saamiseks jagada 1996. aasta detsembri THI (17 976) ostu-müügilepingu sõlmimise kuule järgnenud kuu THIga (600) ning saadud tulemusega (29,96) korrutada vara ostmisel tasutud summa. Selliselt arvestades on aktsiaseltsile Linette hüvitamisele kuuluv summa 428 788,40 krooni. THI arvestamisel ei ole põhjendatud aktsiaseltsi Linette seisukoha rakendamine, mille kohaselt peaks THI arvestamisel lähtuma 1991. aasta detsembri näitaja asemel 1991. aasta novembri näitajast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määruse nr 122 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» muutmine» punktile 2 rakendatakse vara ostmisel tasutud summa hüvitamisel Statistikaameti poolt avaldatavat THId, mida arvestatakse ostu-müügilepingu sõlmimise kuule järgneva kuu algusest 1. jaanuarini 1997. a. Ostu-müügilepingu sõlmimise kuuks loetakse vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele 1991. aasta novembrit. Seega on lepingu sõlmimisele järgnev kuu 1991. aasta detsember. THI väikseim ajaline jaotus on kuu. Kuu THI iseloomustab vastava kuu keskmist hinnataset. Kuu THI ei iseloomusta ühtmoodi vastava kuu hinnataset kuu esimesel ja viimasel päeval, samuti ei näita see hinnataset kuu keskel. Kiire hinnatõusuga perioodidel on kuu alguse hinnatase madalam kui kuu lõpus ning kuu THI annab keskmise hinnataseme. Seetõttu ei ole THI abil võimalik arvutada täpset hinnamuutust 1. detsembrist 1991. a kuni 1. jaanuarini 1997. a. Lähim hinnang 1991. aasta 1. detsembri hinnatasemele on 1991. aasta detsembri THI. Kui kasutada algusindeksina 1991. aasta novembri tarbijahinnaindeksit, võetakse osaliselt arvesse ka 1991. aasta novembrist 1991. aasta detsembrini toimunud hinnamuutused, mida aga Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määruse nr 122 kohaselt ei peaks tegema. Seega saab THI abil anda hinnangu 1. detsembrist 1991. a kuni 1. jaanuarini 1997. a toimunud hinnamuutusele, kasutades vastavalt 1991. aasta detsembri ja 1996. aasta detsembri THId. 3. OTSUS «Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» § 7 lõigete 2 ja 4 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» punkti 3 alapunktile 11 eraldada «2005. aasta riigieelarve seaduse» (RT I 2004, 92, 630) §-s 2 (osa 6) ettenähtud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist aktsiaseltsile Linette tagastamatu toetusena 428 788 krooni 40 senti «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» § 12 lõikes 1 sätestatud vara ostmisel tasutud summa hüvitamiseks. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Korralduse peale võib esitada kaebuse «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403; 2005, 15, 85) sätestatud korras Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. TEATAVAKS TEGEMINE Rahandusministeeriumil teha korraldus aktsiaseltsile Linette teatavaks. Keskkonnaminister peaministri ülesannetes Villu REILJAN Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK