Nissi Vallavolikogu — Nissi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord — KO, 175, 1774

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 2004, 56, 399) § 22 lg 1 p 366 alusel. 1. Nissi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ülesanne Nissi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korraga (edaspidi kord) kehtestatakse: 1.1 korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed; 1.2 korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad; 1.3 korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 1.4 korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise teenustasude piirmäärad. 2. Mõisted 2.1 Korras kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1 korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2.1.2 veopiirkond – korraga kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab üks selleks ainuõigust omav vedaja; 2.1.3 olmejäätmed – paber ja papp, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, segunenud olmejäätmed ning suurjäätmed, mis on tekkinud kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal ja mis on oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed; 2.1.4 olmejäätmete valdaja – korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete tekitaja või muu isik või asutus, kelle valduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajaks on ka korteriühistu või elamuühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub elu- või äriruum, või hoone kui vallasasja omanik; 2.1.5 olmejäätmete vedamine – konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja prügiveoauto(de)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale. 2.1.6 vedaja – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas; 2.1.7 jäätmekäitlusleping – vedaja kui töövõtja ja olmejäätmete valdaja kui tellija vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks; 2.1.8 valla ja vedaja vaheline leping – vedaja ja Nissi valla vahel sõlmitav leping, millega reguleeritakse vedaja ja Nissi valla õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamisega vedaja poolt; 2.1.9 teenustasu piirmäär – kõige suurem võimalik tasu segunenud olmejäätmete, paberi ja papi, biolagunevate jäätmete või suurjäätmete käitlemise eest, millest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla. Iga korra punktis 3.1 nimetatud olmejäätmete liigi suhtes kehtestatakse eraldi teenustasu piirmäär. Segunenud olmejäätmete, paberi ja papi ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teenustasude piirmäärad kehtestatakse lähtuvalt jäätmemahutite suurustest. Segunenud olmejäätmete, paberi ja papi ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teenustasude piirmääradega sätestatakse, milline on teenustasu piirmäär teatud suurusega jäätmemahutis oleva olmejäätmete liigi ühekordse käitlemise eest. Suurjäätmete teenustasu piirmäär määratakse kindlaks lähtuvalt 1 (ühe) kuupmeetri suurjäätmete käitlemisest. Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. aasta 13. augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid. 2.2 Korra punktis 2.1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses (RT I 2004, 9, 52; 30, 208), Nissi Vallavolikogu 9. juuni 2005. a määrusega nr 16 kehtestatud Nissi valla jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi jäätmehoolduseeskiri ) ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. 3. Olmejäätmed, mille kogumine ja vedamine Nissi valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele 3.1 Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Nissi valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on järgmised Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (RT I 2004, 23, 155) kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liigid: 3.1.1 20 01 01 – paber ja papp; 3.1.2 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 3.1.3 20 03 01 – segunenud olmejäätmed; 3.1.4 20 03 07 – suurjäätmed. 3.2 Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ohtlikud jäätmed. Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirja punktis 47 sätestatule. Ettevõtjatel tekkinud ohtlike jäätmete kogumine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirja punktile 47.11. 3.3 Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine. 4. Veopiirkonnad 4.1 Nissi valla haldusterritoorium on jaotatud üheks veopiirkonnaks. 5. Olmejäätmete kogumine ja vedamine 5.1 Olmejäätmete valdajad on kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud järgmiseid olmejäätmed liigiti koguma: 5.1.1 vanapaberit ja pappi – elamumaa sihtotstarbega kinnistul vähemalt 18 korteriga elamus alates 01.01.2006.a; 5.1.2 kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid – elamumaa sihtotstarbega kinnistul vähemalt 12 korteriga elamus alates 01.01.2009.a; 5.1.3 vanapaberit ja pappi ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas; 5.1.4 segunenud olmejäätmeid – elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul. 5.2 Korra punktides 5.1.1 kuni 5.1.4 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi mahutitesse. 5.3 Korra punktides 5.1.1 kuni 5.1.4 nimetatud olmejäätmete vedu teostab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõigust omav vedaja. 5.4 Jäätmemahutite tühjendamise sagedus: Segunenud olmejäätmed Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed Paber ja kartong Korterelamutes, korteriühistutes mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul 1 kord nädalas olenevalt mahuti täitumisest 1-2 korda kuus Eramutes mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul olenevalt mahuti täitumisest 1-2 korda kuus 5.5 Juhul, kui punktis 5.4 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada punktis 5.4 sätestatust sagedamini. 5.6 Olmejäätmete valdajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahutite tühjendamine toimuks punktis 5.4 sätestatust harvemini või hooajaliselt, kui kinnistut kasutatakse hooajaliselt. Olmejäätmete valdaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse Nissi Vallavalitsusele. 5.7 Olmejäätmete valdaja, kelle jäätmemahutite tühjendamine toimub hooajaliselt või harvemini kui on sätestatud korras, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. 5.8 Vedaja vormistab vastavas veopiirkonnas kõigi olmejäätmete valdajatega, kes avaldavad selleks soovi, jäätmekäitluslepingud. 5.9 Olmejäätmete valdaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel. Korra punktis 5.8 nimetatud jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja olmejäätmete valdaja vahel ei avalda mõju olmejäätmete valdaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Käesoleva korra punktis 5.8 nimetatud lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja olmejäätmete valdaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. 5.10 Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu. Päevasel ajal peab jäätmemahutite tühjendamine toimuma sellisel kellaajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Käesolevas punktis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. 6. Teenustasude piirmäärad 6.1 Teenustasu piirmäärad: 6.1.1 Segunenud olmejäätmete puhul Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate segunenud olmejäätmete ühekordse käitlemise eest Kuni 20 l ja kuni 4 kg jäätmekott 25 krooni 40-150 l ja kuni 10 kg jäätmekott 42 krooni 140 l 73 krooni 240 l 79 krooni 370 l 105 krooni 600 l 132 krooni 800 l 152 krooni 2 500 l 360 krooni 4 500 l 637 krooni 6.1.2 Paberi ja papi puhul Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuva paberi ja papi ühekordse käitlemise eest 240 l 40 krooni 600 l 54 krooni 2 000 l 132 krooni 6.1.3 Biolagunevate jäätmete puhul Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate biolagunevate jäätmete ühekordse käitlemise eest 140 l 47 krooni 240 l 55 krooni 6.1.4 Ühe kuupmeetri suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär on 275 krooni. 6.2 Punktides 6.1.1 kuni 6.1.4 toodud piirhinnad ei sisalda käibemaksu. 7. Rakendussätted 7.1 Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 7.2 Määrus jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA