Eesti Panga President — Rahapesu tõkestamiseks krediidiasutuste sisemiste turvameetmete rakendamise korra ning kahtlaste ja ebaharilike tehingute loetelu kinnitamine — RTL, 1999, 110, 1416

Rahapesu tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811) paragrahvi 13 lõike 3 ja paragrahvi 15 lõike 5 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada «Rahapesu tõkestamiseks krediidiasutuste sisemiste turvameetmete rakendamise kord» vastavalt käesoleva määruse lisale 1 ja «Kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute näidisloetelu» vastavalt käesoleva määruse lisale 2. 2. Krediidiasutustel viia sisemised protseduurireeglid määruse lisades sätestatud nõuetega kooskõlla 1. septembriks 1999. a. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 3. mai 1996. a määrus nr 13 «Krediidiasutuste hoolsus- ja protseduurinõuetest krediidiasutuste seaduse 7. peatüki sätete rakendamisel» (RTL 1996, 56, 343; 1999, 6, 62). President Vahur KRAFT Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 9. juuli 1999. a määrusega nr 20 RAHAPESU TÕKESTAMISEKS KREDIIDIASUTUSTE SISEMISTE TURVAMEETMETE RAKENDAMISE KORD 1. osa ÜLDSÄTTED 1. Krediidiasutus on kohustatud moodustama vajalikud struktuuriüksused ning kehtestama vajalikud ja piisavad protseduurireeglid, et rakendada rahapesu tõkestamise seadusest (RT I 1998, 110, 1811) ning selle rakendusaktidest tulenevaid nõudeid tegutsemiseks rahapesu kahtluse korral nii krediidiasutuse kui ka kogu selle konsolideerimisgrupi ulatuses. 2. osa KREDIIDIASUTUSTE POOLT KEHTESTATAVAD SISEMISED PROTSEDUURIREEGLID 2. Vastavad sisemised protseduurireeglid peavad muuhulgas sätestama: 2.1. isikusamasuse tuvastamise korra vastavalt rahapesu tõkestamise seaduse 2. peatükis sätestatule ja klientide üldise identifitseerimise korra vastavalt krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349) paragrahvi 89 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva lisa osas 3 sätestatud nõutele; 2.2. identifitseerimise ja isikusamasuse tuvastamise andmete säilitamise korra ja vormi; 2.3. hoidmise ja kasutamise korra selliste andmete ja dokumentide jaoks, mis on seotud kahtlaste ja ebaharilike tehingutega või toimingutega, mille tunnused viitavad rahapesule. Ülalmainitud andmeid ja dokumente tuleb hoida kasutades meetodeid, mis tagavad nende säilimise ja salastatuse ning nende operatiivse kasutamise võimaluse pädevate ametiisikute poolt; 2.4. krediidiasutuse siseselt informatsiooni edastamise ja dokumentide liikumise reeglid rahapesu kahtluse korral; 2.5. tegevusjuhised kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute tuvastamiseks; 2.6. rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud kontaktisiku ülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad õigused ja kohustused; 2.7. eraldi välja tooduna rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 17 sätestatud õigused; 2.8. nõuded, mida krediidiasutus peab vajalikuks, et tagada tõhus tegevus rahapesu tõkestamiseks vastavalt rahapesu tõkestamise seadusele ja selle rakendusaktidele; 2.9. klientidega ja nende kontode ning tehingutega tegelevate töötajate regulaarse rahapesu tõkestamise alase koolitamise ja uute töötajate instrueerimise korra, sõltumata nende ametikohast krediidiasutuse struktuuris. 3. osa ISIKUTE JA VALITSUSASUTUSTE, VALITSUSASUTUSTE HALLATAVATE RIIGIASUTUSTE NING KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE IDENTIFITSEERIMINE 3. Täiendavalt rahapesu tõkestamise seadusega sätestatud isikusamasuse tuvastamise nõuetele peab krediidiasutus esmakordselt lepingulisse suhtesse asumisel identifitseerima iga isiku või asutuse, kes on pöördunud krediidiasutuse poole eesmärgiga saada selle kliendiks. Identifitseerimine krediidiasutuste seaduse paragrahvi 89 lõike 1 kohaselt peab toimuma alljärgnevat arvestades: 3.1. füüsiliste isikute puhul toimub isiku identifitseerimine ainult kehtivate isikut tõendavate dokumentide alusel. Välismaise füüsilise isiku puhul kasutatakse tema identifitseerimiseks usaldusväärset dokumenti, soovitavalt kehtivat passi; 3.2. juriidiliste isikute identifitseerimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse isiku ärinimi, asukoht ja aadress, äriregistrikood või mittetulundus- ja sihtasutuse registri kood või vastav välisriigi riiklik registrikood, registrikande kuupäev, ning füüsiline isik või isikud, kes teostab või teostavad tehinguid juriidilise isiku nimel, ja kes identifitseeritakse punktis 3.1 nimetatud dokumentide alusel; 3.3. valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsus asutuste identifitseerimisel lähtutakse analoogselt punktis 3.2 sätestatud nõuetest niivõrd, kuivõrd see on võimalik tulenevalt nende tegevuse iseloomust; 3.4. tulenevalt krediidiasutuse tegevuse mõningatest iseärasustest võib klienti erandjuhul identifitseerida ilma teda vahetult nägemata, kolmanda isiku vahendusel, nagu kindlustusagendid, väärtpaberimaaklerid jne. Taolisel juhul tuleb kliendi identifitseerimisel selle kolmanda isiku vahendusel kindlaks teha kõik punktis 2 nimetatud protseduurireeglitega nõutud andmed, mis vastavad käesoleva korra punktides 3.1 ja 3.2 toodud dokumentides ja andmetes sisalduvale teabele. Juhul kui isik, kes soovib hakata krediidiasutuse kliendiks, ei tegutse enda nimel, tuleb identifitseerida ka isik, kelle nimel ta tegutseb. Kliendi identifitseerimise kohustus lasub alati krediidiasutusel. 4. Identifitseerimise tulemused fikseeritakse kirjalikult või elektroonselt ja säilitatakse vastavalt käesoleva korra punktis 2 nimetatud protseduurireeglitega sätestatule. Pangainspektsiooni üldjärelevalve allosakonna jurist Kristjan-Erik SUURVÄLI Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 9. juuli 1999. a määrusega nr 20 KAHTLASTE JA EBAHARILIKE TEHINGUTE NING TOIMINGUTE NÄIDISLOETELU 1. osa KRITEERIUMID OTSUSTAMAKS, KAS ON TEGEMIST KAHTLASTE VÕI EBAHARILIKE TEHINGUTE VÕI TOIMINGUTEGA 1. Krediidiasutus peab hindama kliendi tehingute ja toimingute sisu ja eesmärki krediidiasutuse üldise töökogemuse põhjal, selgitamaks tehingu võimalikku seotust rahapesuga. Otsustamaks, kas tegemist on kahtlase või ebahariliku tehingu või toiminguga, peab krediidiasutus pöörama erilist tähelepanu: 1.1. kliendi ja tema majandustegevuse sisule ja ulatusele ning selle tundmisele (due diligence); 1.2. tehingute ja toimingute, millel on rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud tunnused, tausta selgitamisele. 2. Kahtlasteks tuleb lugeda klientide tehingud ja toimingud, millisel puudub selge majanduslik või õiguslik põhjus ja mis erinevad klientide tavapärasest majandustegevusest ning mille puhul on krediidiasutusel alust kahtlustada toimingu objektiks oleva vara ebaseaduslikku päritolu. 3. Krediidiasutus otsustab selle üle, kas tehing või toiming on tavapärasest erinev, tehingu või toimingu kohta teadaolevate asjaolude kogumi põhjal. Krediidiasutus on kohustatud arvestama, et klient võib põhjendamatu kahtluse tõttu saada kahju. 2. osa KAHTLASTE JA EBAHARILIKE TEHINGUTE NING TOIMINGUTE NÄIDISLOETELU 4. Kahtlasteks ja ebaharilikeks tuleb lugeda alljärgnevas näidisloetelus kirjeldatud või nendega sarnased tehingud ja toimingud või omavahel seotud tehingud, mida krediidiasutus on eelnevalt hinnanud käesoleva näidisloetelu osa 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud kriteeriume arvestades: 4.1. ebatavaliselt suure summa sularaha hoiustamine kliendi poolt, kes tavaliselt kasutab äritegevuses tšekke ja muid sarnaseid instrumente; 4.2. kliendi kontole sularaha sissemaksete oluline suurenemine ilma nähtava põhjuseta, eriti kui sissemakstavaid summasid hoitakse kontol lühiajaliselt või nende järgnev ülekande sihtkoht ei ole seostatav kliendi tavapärase tegevusega; 4.3. kliendi arvukad hoiused, mis on üksikult oma summalt väikesed ja mitte olulised, kuid kokkuvõttes moodustavad rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud summa; 4.4. juriidiliste isikute poolt sularahaga tehtavad tehingud, nii hoiustamine kui ka sularaha väljavõtmine, kuigi normaalne äritegevus eeldaks sularahata tehinguid; 4.5. klientide pidevad sularaha sissemaksed, et sooritada rahaülekandeid ja tasuda arveid või muude finantsinstrumentide eest; 4.6. klientide tehingud eesmärgiga vahetada suures koguses väikese nominaalväärtusega rahatähti suurema nominaalväärtustega rahatähtede vastu; 4.7. järjepidev sularaha vahetamine välisvaluutaks; 4.8. hoiustamistehingud, mille puhul on avastatud valeraha või muid sarnaseid võltsinstrumente; 4.9. suured hoiustamistehingud, mis tehakse pangaautomaadi kaudu; 4.10. kliendi vahendite (raha) ringlus erinevate pankade ja kontode vahel ilma majandusliku aluseta; 4.11. kliendi investeerimistehingud välisvaluutas või väärtpaberites, kusjuures välisvaluuta või väärtpaberite allikad ei ole teada või kooskõlas kliendi võimaluste või tavapärase majandustegevusega; 4.12. väärtpaberite ost-müük ilma arusaadava põhjenduseta või ebatavalises olukorras; 4.13. suure hulga isikute maksed samale kontole ilma piisava selgituseta; 4.14. maksed klientide kontodele, mis laekuvad välisriikide, kus tõenäoliselt toimub aktiivne narkokaubandus, pankades või finantseerimisasutustes asuvatelt kontodelt; 4.15. rutiinsed või sagedased ja rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud kriteeriume summas ületavad maksed kliendi kontole (või kontolt) riikidest (või riikidesse), kus tõenäoliselt toimub aktiivne narkokaubandus; 4.16. sagedased tehingud reisitšekkidega, ilma selge majandusliku ja õigusliku põhjenduseta; 4.17. probleemse või halva laenu ootamatu tagasimaksmine; 4.18. ettepanek laenata selliste varade tagatisel, mille allikad on ebaselged või teadmata; 4.19 investeerimine objektidesse või instrumentidesse, millel ei ole loogilist ühendust kliendi varasema äritegevusega; 4.20. käive kliendi kontol on ebaproportsionaalne tema tavapärase majandustegevusega; 4.21. lühiajalised hoiustamised välisriigi residendist kliendi poolt, kui hoiustamise tähtaja lõppemisele järgneb raha väljaviimine kontolt; 4.22. välisriigist tehtav hoiustamistehing kohaliku kliendi kontole, kui sellele järgneb hoiustatavate vahendite väljaviimine kontolt. Pangainspektsiooni üldjärelevalve allosakonna jurist Kristjan-Erik SUURVÄLI