Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-53-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2005. a kohtuotsus R. M. süüdistuses KrK § 124³ lg 2, KrK § 140 lg 2 p 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning KarS § 263 p-de 1 ja 2 järgi

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-53-05 Otsuse kuupäev 10. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi R. M. süüdistuses KrK § 1243 lg 2, KrK § 140 lg 2 p 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning KarS § 263 p-de 1 ja 2 järgi; A. L. süüdistuses KrK § 195 lg 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi; K. I. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 2, KrK § 1243 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/8/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. M. kaitsja vandeadvokaat Toomas Alpi, A. L. kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni ja K. I. kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmanni kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev 25. mai 2005, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi samasse kohtusse uueks arutamiseks. 2. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt. Asjaolud ja menetluse käik 1. Järva Maakohtu 22. oktoobri 2004. a otsusega tunnistati K. I. süüdi KrK § 141 lg 2 p 2 ning § 1243 lg 2 järgi. Teda karistati vastavalt vangistusega neljaks aastaks ning üheks aastaks ja kuueks kuuks, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks vangistus viis aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõisteti K. I. õigeks. A. L. tunnistati süüdi KrK § 195 lg 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi. Teda karistati vastavalt vangistusega üheks aastaks, neljaks aastaks ja kuueks kuuks ning üheks aastaks ja neljaks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks vangistus kuus aastat. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks seitse aastat ja kakskümmend päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 7. september 2003. KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõisteti A. L. õigeks. R. M. tunnistati süüdi KrK § 1243 lg 2, § 140 lg 2 p 2, KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning § 263 p-de 1 ja 2 järgi. Teda karistati vastavalt vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks, kümneks kuuks, neljaks aastaks ja kuueks kuuks ning kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks viis aastat vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 järgi mõisteti R. M. õigeks. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel E. R., A. R., H. R., U. V., L. S. ja R. P., kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu. 2. Järva Maakohtu 22. oktoobri 2004. a otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdimõistetud K. I. ja A. L.; A. L., E. R-i ja R. M. kaitsjad ning kannatanud I. P. ja V. U.. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a otsusega jäeti Järva Maakohtu 22. oktoobri 2004. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid A. L. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, R. M. kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, K. I. kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann. E. R-i kaitsja vandeadvokaat Toomas Alpi kassatsiooni ei võtnud Riigikohus menetlusse. 5. Vandeadvokaat M. Normanni kassatsioonis taotletakse A. L. osas ringkonnakohtu otsuse täielikku tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist Järva Maakohtule. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus, saates A. L.le kohtuotsuse allkirjastamata koopia, rikkus oluliselt kriminaalmenetluse seadust KrMS § 339 lg 1 p 6 mõttes. Kassaatori hinnangul rikuti kriminaalmenetluse seadust veel KrMS § 339 lg 1 p 5 mõttes sellega, et ühele kaaskohtualustest saadeti 31. jaanuari 2005. a kuupäeva kandev otsus 29. jaanuaril 2005. a. 6. Kassatsioonivastuses A. L. kaitsja kassatsioonile märgib prokurör, et ta ei nõustu nagu oleks süüdimõistetule allkirjastamata kohtuotsuse koopia kätteandmine hinnatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. Samuti ei nõustu prokurör kassaatori väidetega ringkonnakohtu poolt nõupidamistoa saladuse rikkumise kohta sellega, et ühele kaaskohtualustest väljastati kohtuotsus juba kaks päeva enne otsusest nähtuvat allakirjutamise kuupäeva. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. KrMS § 306 lg 3 kohaselt kirjutavad kohtotsusele pärast selle vormistamist alla kõik kohtukoosseisu liikmed. Kuna KrMS § 306 lg 5 alusel võib otsuse teinud kohus pärast selle allkirjastamist parandada üksnes kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi, mis ei mõjuta otsuse sisu, siis tuleb asuda seisukohale, et kohtuotsuse tegemise hetkeks on selle allkirjastamine kõigi kohtukoosseisu liikmete poolt. Järelikult ei ole kohtuotsust enne selle allkirjastamist õiguslikus mõttes olemas. 8. KrMS § 305 lg 2 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel nõupidamistoas toimunud arutlusi ei avaldata. Seda sätet tuleb tõlgendada selliselt, et muuhulgas ei tohi kohtuotsuse sisu enne selle allkirjastamist ühelegi menetlusosalisele ega menetlusvälisele isikule teatavaks saada. Kuna käesolevas kriminaalasjas on enne 31. jaanuari 2005. a – s.o enne kuupäeva, mil ringkonnakohtu otsus allkirjastati – kohtuotsusena pealkirjastatud, kohtuotsuse koopiana tähistatud ning sisult kohtuotsusega analoogne tekst ühele kohtualusele kätte toimetatud, siis on rikutud kohtunike nõupidamissaladust. Kohtuotsuse sisu teatavaks saamine enne selle allkirjastamist kõigi kohtukoosseisu liikmete poolt seab kahtluse alla, et otsuses kajastub kõigi kohtukoosseisu liikmete tegelik seisukoht. See kõigutab kohtuotsuste usaldusväärsust ning on seetõttu lubamatu. 9. Vastavalt KrMS § 306 lg-le 3 ja § 342 lg-le 1 peab ringkonnakohtu otsus olema allkirjastatud kõigi kohtukoosseisu liikmete poolt. Käesolevas kriminaalasjas on vahi all viibinud kohtualusele A. L.le kätte toimetatud üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a otsusena pealkirjastatud, koopiana märgistatud ja ühe kohtukoosseisu liikme poolt allkirjastatud tekst, mis kannab pitserit «koopia õige». Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nimetatud tekst ei saa olla käsitatav kohtuotsuse koopiana põhjusel, et see ei ole kriminaalasja toimikusse lisatud kohtuotsusega identne, mistõttu see tekst on vaadeldav kas kohtuotsuse projektina või äärmisel juhul ärakirjana. 10. Vastavalt KrMS § 339 lg 1 p-le 5, § 341 lg-le 1, § 361 p-le 6 ja § 362 p-le 2 toob kohtunike nõupidamissaladuse rikkumine endaga vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja uueks arutamiseks tagasisaatmise kohtusse, kus selline viga tehti. Seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks asuda hindama kassatsioonides esitatud sisulisi seisukohti. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 339 lg 1 p-st 5, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2005. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG Hannes KIRIS