Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-25-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. juuni 2005. a kohtumäärus Siiri Kauniste kaebuses õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks — RT III, 22, 231

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-25-05 Määruse kuupäev 15. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Siiri Kauniste kaebus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/509/05 Menetluse alus Riigikohtus Siiri Kauniste erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada S. Kauniste erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/509/05 ja Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 3-804/2004. 3. Ennistada S. Kauniste poolt esitatud kahju hüvitamise kaebuse tähtaeg. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldusega nr 1151-k tagastati õigusvastaselt võõrandatud hooned H. Mäematile. Tagastatud elamus asuva korteri üürnik on Siiri Kauniste. 8. juuni 1995. a ostu-müügilepinguga müüs H. Mäematt kinnistu E. Aabile. 7. detsembril 1993 esitasid tagastatud elamu üürnikud S. Kauniste ja P. Pantelejev Tallinna Linnavalitsusele taotluse elamu tagastamise korralduse tühistamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 5. juuli 1994. a korraldusega nr 1331-k p-ga 1.6 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 1995. a otsusega rahuldati S. Kauniste kaebus ja tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldus nr 1151-k ja 5. juuli 1994. a korraldus nr 1331-k p 1.6 seadusevastaseks ning linnavalitsust kohustati asja uuesti läbi vaatama. Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 1996. a korraldusega nr 1667-k tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldus nr 1151-k kehtetuks. Tallinna Linnakohtu 23. detsembri 2002. a otsusega tsiviilasjas nr 2/4/220-7226/00 jäeti rahuldamata Tallinna linna hagi E. Aabi, H. Mäemati ja Eesti Vabariigi vastu, milles paluti 1) tunnustada H. Mäemati ja E. Aabi vahel 8. juunil 1995 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu tühisust; 2) tunnustada Tallinna linna omandiõigust nimetatud ehitistele ning kanda Tallinna linn hooneregistrisse hoonete omanikuna; 3) tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust maatükile ning kanda maatüki omanikuna kinnistusregistrisse Eesti Vabariik; 4) kustutada registriosa kolmandas jaos kanne nr 1 ja neljandas jaos kanne nr 1. Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2003. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud E. Aabi pahausksust kinnisasja omandamisel. 17. septembril 2003 otsustas Riigikohus Tallinna linna kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale mitte menetleda. 2. S. Kauniste esitas 6. jaanuaril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna linnalt välja mõista Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldusega tekitatud kahju hüvitamiseks 1 358 734 krooni. Kaebuse väidete kohaselt väljendub kahju korteri suurusele vastava kinnistu osa turuväärtusest. S. Kauniste leidis, et käesolevas asjas tuleb lähtuda Riigivastutuse seaduse ( RVastS) § 31 lg-st 3, sest kaebaja sai kahju põhjustamisest teada siis, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2003. a otsus Tallinna linna tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja oli protsessi kaasatud kolmanda isikuna hageja poolel ning oli teadlik asjaolust, et hagi rahuldamise korral oleks tal võimalik erastada tema kasutuses olev korter. Kaebajal ei olnud tsiviilprotsessi käigus alust kaebusega halduskohtusse pöörduda, sest ta ei olnud ning ei saanudki olla teadlik protsessi tulemusest. Alternatiivselt taotles kaebaja kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist. 3. Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-804/2004 jäeti S. Kauniste taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati asjas menetlus. Halduskohus viitas RvastS § 31 lg-le 2, mille kohaselt «enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.» 27. oktoobril 1993, kui anti välja väidetavalt kahju tekitanud haldusakt, kehtisid Eesti NSV Tsiviilkoodeksist (TsK) tulenevad aegumistähtajad. TsK § 81 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks kolm aastat. 1. septembril 1994 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 nägi ette hagi aegumistähtajaks kümme aastat. TsÜS § 178 lg 2 sätestas, et juhul, kui seaduse jõustumise ajaks ei ole hagi aegumise tähtaeg möödunud, kohaldatakse pikemat, TsÜS-s ette nähtud hagi aegumise tähtaega. Ka koos RVastS-ga 1. jaanuaril 2002 jõustunud HKMS § 9 lg 4 redaktsioon nägi ette, et kaebus haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest. Seega oli antud kahju hüvitamise nõudeks ette nähtud 10-aastane aegumistähtaeg. 27. oktoobril 2003 möödus väidetavalt kahju tekitanud haldusakti andmisest 10 aastat. Kaebus esitati 5. jaanuaril 2004, st pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kohus leidis, et kahju tekkimise hetkeks on Tallinna Linnavalitsuse poolt 27. oktoobri 1993. a korralduse andmine, pärast mida ei olnud tal enam kohustust eluruumi erastamiseks. Pärast ehitise üleandmist H. Mäematile ja tema poolt selle vastavas korras registreerimist ei olnud hoone enam Tallinna linna omandis ja tal puudus igasugune reaalne võimalus korteri erastamiseks S. Kaunistele. Seega ei ole kahju tekkimise hetkeks mitte kohtuotsus, millega jäeti linna hagi omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata, vaid 27. oktoobril 1993. a korralduse andmine linnavalitsuse poolt, pärast mida pole olnud enam sellist ajamomenti, mil korteri erastamine S. Kaunistele olnuks võimalik. 4. S. Kauniste esitas erikaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu määruse tühistada. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2005. a määrusega haldusasjas nr 2-3/509/05 muudeti vaidlustatud halduskohtu määruse motiive vastavalt ringkonnakohtu määruse motiividele. Muus osas jäeti määrus muutmata ja S. Kauniste erikaebus rahuldamata. TsK § 86 kohaselt algas hagi aegumise tähtaja kulgemine päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Ringkonnakohus leidis, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema hetkest, mil S. Kauniste sai teada oma õiguste rikkumisest – erastamisele kuuluva elamu tagastamisest. S. Kauniste oli teadlik 27. oktoobri 1993. a korraldusest hiljemalt 7. detsembril 1993, mil ta esitas kaebuse selle korralduse peale. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulges paralleelselt ka sel ajal, mil S. Kauniste üritas kõrvaldada oma õiguste rikkumist teiste vahenditega ning kaitses võimalust erastada korter reaalselt. Ringkonnakohus ei nõustunud esimese astme kohtu seisukohaga, et S. Kauniste oleks pidanud kahju hüvitamise nõude esitama 1996. aastal, kui selgus, et kehtetuks tunnistatud haldusakti tagasitäitmine ei olnud kinnistu edasimüügi tõttu võimalik. Riigivastutusõiguse üldiste põhimõtete kohaselt peab isik püüdma õigusvastase haldusaktiga tekitatud ebaõiglust kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahenditega. Antud juhul vaidlustas S. Kauniste õigeaegselt koormava haldusakti ja saavutas selle kehtetuks tunnistamise. Tallinna linn esitas tsiviilhagi kolmandate isikute vastu hoone linna omandisse tagasinõudmiseks, et kõrvaldada kehtetuks tunnistatud haldusakti tagajärjed ja ennistada endine olukord. Kuna Tallinna linn esitas hagi ise ning S. Kauniste kaasati menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, polnud tal kohustust täiendavaid nõudeid oma nimel esitada. Kaebuse esitaja oleks hagi rahuldamise korral saavutanud oma eesmärgi ning tema õigusi rikkunud haldusakti tagajärjed oleks olulises osas kõrvaldatud. Seega ei saa halduskohtusse mittepöördumist enne tsiviilvaidluse lõplikku lahendamist kaebajale ette heita. 17. septembril 2003 ei olnud kahjunõue veel aegunud ja S. Kauniste oleks pidanud esitama kahju hüvitamise nõude viivituseta. Kaebuse esitaja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks esitati kahjunõue alles 2004. a jaanuaris. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. S. Kauniste erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tunnistada S. Kauniste esitatud kaebus tähtaegseks. Erikaebuses leitakse, et S. Kauniste sai Tallinna Linnavalitsuse poolt talle kahju tekitamisest teada 17. septembril 2003. S. Kaunistel puudus võimalus Tallinna linna poolt algatatud tsiviilprotsessi kestel kaebusega halduskohtusse pöörduda, kuna S. Kauniste ei olnud ega saanudki olla teadlik protsessi tulemustest. Ta ei saanud Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõuet varem esitada, kuna juriidilise faktina ei olnud tuvastatud kaebajale kahju tekkimine erastamise võimatuse näol. S. Kauniste ei saanud juriidilist haridust mitteomava isikuna enne 17. septembrit 2003. eeldada, et ta oleks pidanud esitama Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõude, kuna kahju polnud tekkinud. Kahju hüvitamise kaebust esitades arvestas ta RVastS § 31 lg-st 3 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega, kuna kahju tekkimise sündmuseks oli 17. septembril 2003 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Tallinna Linnavalitsus on S. Kaunistele oma 27. detsembri 1996. a kirjas teatanud, et Tallinna linn püüab taastada vaidlusaluse hoone omandiõiguse ja erastada korteri temale. Kuni 17. septembril 2003 jõustunud ringkonnakohtu otsuseni oli S. Kaunistel õiguspärane ootus, et tal on võimalik eluruum erastada. 7. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta erikaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuses peetakse ekslikuks erikaebuse väidet, et kahju põhjustamisest sai S. Kauniste teada alles 17. septembril 2003. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 8. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu erikaebuse esitaja seisukohaga, et S. Kauniste kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 17. septembrist 2003, mil Riigikohus otsustas mitte menetleda kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale. Ringkonnakohtu otsusega jäeti rahuldamata Tallinna linna hagi, mis oli suunatud vaidlusaluse elamu tagasisaamiseks linna omandisse. Selle kohtuotsuse jõustumine tähendas S. Kauniste jaoks üksnes seda, et talle tekitatud kahju ei olnud enam võimalik kõrvaldada naturaalrestitutsiooni teel, st andes talle võimaluse erastada tema kasutuses olnud korter. Kahju tekkis siiski Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korralduse nr 1151-k alusel, millega elamu õigusvastaselt tagastati. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsK §-st 86 tulenevalt hakkas kahju hüvitamise tähtaeg kulgema alates hetkest, mil S. Kauniste sai teada oma õiguste rikkumisest. Ringkonnakohus on tuvastanud, et 27. oktoobri 1993. a elamu tagastamise korraldusest sai S. Kauniste teada hiljemalt 7. detsembril 1993. 9. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas S. Kauniste 7. detsembril 1993 Tallinna Linnavalitsusele taotluse elamu tagastamise korralduse tühistamiseks. See taotlus jäeti rahuldamata. Seejärel esitas S. Kauniste kaebuse halduskohtusse. Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 1995. a otsusega rahuldati S. Kauniste kaebus ja tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldus seadusevastaseks ning kohustati linnavalitsust asja uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. veebruari 1996. a otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 1996. a korraldusega nr 1667-k tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993. a korraldus nr 1151-k kehtetuks. Seejärel esitas Tallinna linn hagi E. Aabi, H. Mäemati ja Eesti Vabariigi vastu, mis oli suunatud tagastatud elamu tagasisaamiseks linna omandisse. Selle hagi rahuldamise korral oleks avanenud võimalus S. Kaunistele korteri erastamiseks. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid selle hagi rahuldamata. 17. septembril 2003 otsustas Riigikohus Tallinna linna kassatsioonkaebust mitte menetleda. 10. Riigikohtu halduskolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et olukorras, kus Tallinna linn oli esitanud hagi vaidlusaluse elamu tagasisaamiseks enda omandisse ning S. Kauniste oli kaasatud menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, polnud tal kohustust täiendavaid nõudeid enda nimel esitada. Seega ei saa S. Kaunistele ette heita seda, et ta ei pöördunud kahju hüvitamise kaebusega kohtusse ajal, mil ei olnud veel selge, kas Tallinna linna hagi rahuldatakse või mitte. Lõplik lahendus Tallinna linna hagi suhtes selgus 17. septembril 2003. Kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg möödus S. Kauniste jaoks 7. detsembril 2003. Seega oli kuni 17. septembrini 2003 selline periood, kus S. Kaunistel polnud veel vajalik kahju hüvitamise kaebust esitada, sest kohtumenetluses oli Tallinna linna esitatud hagi. Kahju hüvitamise kaebust oli võimalik esitada 17. septembrist kuni 7. detsembrini 2003, s.o vähem kui kolme kuu jooksul. Kaebuse kahju hüvitamiseks esitas S. Kauniste halduskohtusse 6. jaanuaril 2004. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et neid erilisi asjaolusid arvestades tuleb kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg käesolevas asjas ennistada. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN