Vabariigi Valitsus — Maa andmine munitsipaalomandisse — RTL, 73, 1010

Korraldus kehtestatakse «Maareformi seaduse» (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155; 2004, 30, 208; 38, 258) § 25 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 269 «Maa munitsipaalomandisse andmise korra kinnitamine» (RT I 1996, 78, 1386; 1999, 98, 873; 2000, 15, 102; 2003, 83, 569). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Linnavolikogu taotleb oma 22. aprilli 2004. a otsusele nr 283 «Toomemäe üldkasutatavate haljasalade maade munitsipaalomandisse taotlemine» tuginedes «Maareformi seaduse» § 28 lõike 1 punkti 4 alusel Tartus Lossi 2 asuva maaüksuse Tartu linna munitsipaalomandisse andmist sotsiaalmaana. Taotletava maaüksuse pindala on 10 533 m2, sihtotstarve – üldmaa. Taotletaval maaüksusel paikneb Tartu linna varana N. Pirogovi monument. Taotletava maaüksuse sihtotstarve on määratud kooskõlas Tartu Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a määrusega nr 25 kehtestatud Toomemäe üldplaneeringuga. Taotletav maatükk moodustab osa Toomemäe pargi 130 970 m2 suurusest maa-alast, mis on Tartu Linnavalitsuse 6. mai 2003. a korraldusega nr 1487 jagatud seitsmeks iseseisvaks maaüksuseks. Tartu linn taotleb kõigi nimetatud korralduse kohaselt moodustatud maaüksuste munitsipaalomandisse andmist vastavalt koostatud taotlustele ning Lossi 2 maaüksuse munitsipaalomandisse andmise taotlus on üks neist. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlust põhjendatakse asjaoluga, et Tartu linna jaoks on prioriteetne Toomemäe kui ajalooliselt ja linnaehituslikult kujunenud terviku, talle omase haljastuse, miljööliste ja pinnamoe iseärasuste, kõigi monumentide, arheoloogiliste ja muude kinnismälestiste ning neile omase keskkonna säilitamine, korrastamine, eksponeerimine ning keskkonna järkjärguline parandamine, samuti Toomemäe maa-ala avalikult kasutatavuse tagamine ja seal aastaringseteks puhke- ja virgestustegevusteks uute võimaluste loomine. Toomemäe park on kaitsealune park, mis on kaitse alla võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määrusega nr 218 «Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis» (ENSV Teataja 1959, 36, 182; RT I 1997, 49, 799; 1999, 102, 909). Toomemäe pargi välispiiride kirjeldus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. mai 2002. a määrusega nr 159 «Tartumaa kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused» (RT I 2002, 42, 272). Munitsipaalomandisse taotletav Lossi 2 maaüksus koosneb maast, mille kohta on osaliselt esitatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotlusi, mis on veel lahendamata. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 269 kinnitatud «Maa munitsipaalomandisse andmise korra» punktist 13 tuleneb kohalikule omavalitsusele nõue informeerida kirjalikult oma taotlusest kõiki seniseid maakasutajaid ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekte, kelle maad kas täielikult või osaliselt taotletakse munitsipaalomandisse (v.a juhul, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse «Maareformi seaduse» § 28 lõike 1 punkti 1 alusel või juhul, kui isiku suhtes on langetatud maa kompenseerimise otsus), määrates vähemalt 15-päevase vastamistähtaja. Nimetatud teate alusel tähtaegselt saabunud avaldused, ettepanekud ja seisukohad lisatakse esitatavale taotlusele. Taotletava maaüksuse koosseisu jäävad endised kinnistud nr 28, 348 ja 349 kogupindalaga 1497 m2, mille suhtes on vastavalt Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 27. augusti 1993. a otsusele nr 28 tunnistatud maa tagastamise õigustatud subjektiks Margareete-Helge Otter. Tartu Linnavalitsus informeeris Margareete-Helge Otterit Lossi 2 maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemisest oma 4. mai 2004. a kirjaga nr 9-1.2/1541. Margareete-Helge Otter jääb oma 13. mai 2004. a vastuskirjas seisukohale, et Tartu Linnavolikogu 22. aprilli 2004. a otsusega nr 283 esitatud Lossi 2 asuva maaüksuse munitsipaliseerimistaotlus ei ole sisuliselt motiveeritud, ei põhine kehtivatel õigusaktidel ega ole ka linna üldistes huvides otstarbekas. Maa tagastamine võimaldab üldplaneeringu järgsest sihtotstarbest tulenevaid funktsioone täita sama edukalt kui munitsipaliseerimise korral. Eeltoodud seisukohale asumine on tingitud asjaolust, et Tartu linna huvi omada taotletavat maad munitsipaalomandis on arusaamatu. Tartu linn ei ole esitanud taotluse faktilisi ega sisulisi motiive. Sotsiaalmaa võib olla ka eraomandis. Munitsipaalomandisse taotletaval maal üld- ja erahuvide vahekorra määramiseks ei pea maa olema munitsipaalomandis. Maad saab üldistes huvides avalikult kasutada ka eraomandisse kuulumisel. Maal lasuvaid piiranguid peavad täitma kõik omanikud. Kehtivast üldplaneeringust tulenevalt ei ole Tartu linnal alust kõnealust maad tagastamise asemel munitsipaalomandisse taotleda. Maale planeeringust tulenevate piirangutega on võrdsel määral seotud nii kohalik omavalitsus kui ka eraomanikud. Margareete-Helge Otter on seisukohal, et üldmaa (parkide ja muruväljakute alune maa) võib olla eraomandis, ega pea aprioorselt munitsipaalomandisse kuuluma. Kõnealusel juhul on maa eraomandis olek lausa soovitatav, kuivõrd Tartu linn ei ole aastate jooksul suutnud sellele maale anda esteetiliselt, sotsiaalselt ja kultuuriliselt väärtuslikku funktsiooni. Samas on avalikke huve ning erainitsiatiivi ühendades võimalik edukalt maa eesmärgipärast kasutamist korraldada ka siis, kui maa on eraomandis. Faktiliselt on kõnealust maad Tartu Linnavalitsuse heakskiidul kasutatud suveperioodil alkohoolsete jookide müügi ning avaliku tarbimise paigana ning paraku sellest tuleneva reostuskoormusega. Samas oleks võimalik maa korrastada esteetiliselt kauniks ning sotsiaalselt väärtuslikuks haljasalaks, mis võiks linnasüdamele anda maastikuarhitektuuriliselt läbikaalutud ja väärtusliku aktsendi. Taotletava maaüksuse koosseisu jääb endine kinnistu nr 30 pindalaga 1410 m2, mille suhtes on vastavalt Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 23. märtsi 1995. a otsusele nr 63 tunnistatud maa tagastamise õigustatud subjektiks Eda Toots. Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond informeeris Eda Tootsi Lossi 2 maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemisest oma 3. mai 2004. a kirjaga nr 5.1-1.2/9791. Eda Toots vaidlustas oma 14. mai 2004. a vastuskirjas munitsipaliseerimistaotluse. Lähtudes Eda Tootsi kirjast, on ta teadlik ja valmis selleks, et tagastataval maal on ehituspiirangud ning see maa on ette nähtud avalikuks kasutamiseks linnaelanikele. Maa tagasisaamise korral on ta valmis järgima kõiki maa kasutamiseks kehtestatud seaduslikke piiranguid. Avalikult kasutatava maa omamine ei ole omanikule privileeg, vaid kohustus. Eda Toots on valmis taluma tagastatavale maale kehtestatud piiranguid seetõttu, et selle maa tagastamisega saaks hüvitatud perekonnale võõrandamisega tekitatud ülekohus ja ebaõiglus. Ta leiab, et maa munitsipaalomandisse andmine ei anna Lossi tänaval asuvale maale üldistes huvides juurde mingit lisaväärtust. Nii linn kui ka eraomanik peavad järgima Toomemäe üldplaneeringut, pargis kehtestatud piiranguid ning kõiki teisi seadustest tulenevaid nõudeid. Eda Toots viitab asjaolule, et mitmetes kohalikes omavalitsustes on kohalik võim munitsipaalmaade majandamisel ja käsutamisel kahjuks lähtunud hetkekasust või kellegi erahuvidest, sealhulgas müünud munitsipaalmaid ärilistel kaalutlustel või muutnud planeeringuid ehitamise lihtsustamise eesmärgil. Eda Toots palub mitte anda taotletavat maad munitsipaalomandisse, vaid see tagastada. Tagastamise järel ei ole takistatud maa kasutamine avalikul otstarbel, sest kõik omanikud on kohustatud järgima maa suhtes kehtestatud nõudeid ja piiranguid. Taotletava maaüksuse koosseisu jääb osaliselt endine kinnistu nr 27, mille suhtes on vastavalt Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 17. detsembri 1993. a otsusele nr 35 tunnistatud maa tagastamise õigustatud subjektiks Kalju Tõlk. Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond informeeris Kalju Tõlki volitatud esindajat Elmar Mikkelit Lossi 2 maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemisest oma 3. mai 2004. a kirjaga nr 9-4.1/7401 (kirja koopia saadeti ka Kalju Tõlkile). Oma 17. mai 2004. a vastuskirjas ei avaldanud Elmar Mikkel seisukohta maa munitsipaliseerimise suhtes, kuid soovis teada, kuidas Kalju Tõlkile tasutakse munitsipaalomandisse võetava maa-ala eest ning arutada tasu küsimust. Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond teatas oma 9. juuni 2004. a kirjas nr 9-4.1/7401 Elmar Mikkelile õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 27 eest määratava kompensatsiooni suuruse. Tuginedes Tartu Maavalitsuse 29. oktoobri 2004. a kirjale nr 3.2-1/1270 toetab Tartu maavanem Lossi 2 maaüksuse munitsipaliseerimistaotlust. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Maareformi seaduse» § 6 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse vastavalt sama seaduse § 31 lõike 1 punktidele 1–5, 7, 9, 10 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt § 28 lõike 1 punktidele 1, 3 ja 4. «Maareformi seaduse» § 13 kohaselt, kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see «Maa hindamise seadusega» (RT I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4; 1996, 36, 738; 49, 953; 2000, 92, 598; 2001, 31, 172; 2002, 61, 375) sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 269 kinnitatud «Maa munitsipaalomandisse andmise korra» punkti 7 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maa, mille kohta on esitatud tagastamise nõue ja mida taotletakse munitsipaalomandisse «Maareformi seaduse» § 28 lõike 1 punkti 3 või punkti 4 alusel, tagastatakse või kompenseeritakse pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist. Vastavalt «Maareformi seaduse» § 25 lõikele 1 antakse tasuta munitsipaalomandisse seaduse §-s 28 nimetatud maa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. «Maareformi seaduse» § 28 lõike 1 punkti 4 alusel antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusega nr 36 kinnitatud «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste» (RT I 1995, 13, 150; 1996, 32, 636) punkti 5 kohaselt on sotsiaalmaa kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. Nimetatud aluste punkti 6 kohaselt määratakse sihtotstarbe sotsiaalmaa alaliik üldmaa maale, millelt ei taotleta kasumit, sealhulgas parkide ja muruväljakute maale. Lähtudes asjaolust, et Toomemäe pargi kui terviku munitsipaalomandisse andmisel on kõige paremini tagatud kaitsealuse pargi säilimine ning edasise kasutamise ja arendamise suunamine, samuti asjaolust, et Tartu Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a määrusega nr 25 kehtestatud Toomemäe üldplaneeringu kohaselt on Toomemäe park, mille koosseisu kuulub ka Lossi 2 maaüksus, ette nähtud avalikuks kasutamiseks, on maa munitsipaalomandisse andmine, millega kaasneb maa õigustatud subjektidele tagastamata jätmine, põhjendatud. Maa munitsipaalomandisse andmisel on tagatud väljakujunenud pargi kasutamine kõigi poolt avaliku pargina, maa eraomandisse andmisel ei ole aga võimalik tagada maa kasutamist lähtuvalt üldisest huvist. 3. OTSUS 1) Tulenevalt eeltoodust anda «Maareformi seaduse» § 28 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana Tartu linna munitsipaalomandisse Tartu Linnavolikogu 22. aprilli 2004. a otsuse nr 283 alusel taotletav, Tartus Lossi 2 asuv maaüksus (pindala 10 533 m2, sihtotstarve – üldmaa) vastavalt maa asendiplaanile1 . Maaüksus antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava pargi maana. 2) Otsuse punktis 1 nimetatud maaüksus antakse munitsipaalomandisse tingimusel, et Tartu linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Korralduse peale võib «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403; 2005, 15, 85) sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 1 Asendiplaaniga saab tutvuda Tartu Maavalitsuses. Peaminister Andrus ANSIP Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO