Haridusminister — õpilaste hindamise korra kinnitamine — RTL, 103, 1272

Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, õiend; 69, 1111; 1998, 57, 859; 1999, 24, 358) paragrahvi 27 lõike 2 alusel määran: 1. Kinnitada «Õpilaste hindamise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks haridusministri 2. mai 1991. a käskkiri nr 110 «Üldhariduskooli õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamise juhendi kinnitamine». Minister Tõnis LUKAS Kantsler Peep RATAS Kinnitatud haridusministri 16. juuni 1999. a määrusega nr 35 ÕPILASTE HINDAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korraga sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste õpitulemuste (teadmiste ja oskuste), käitumise ja hoolsuse hindamine. 2. Hindamise aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava või põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava või toimetulekuõppekava hindamispõhimõtted ning nõuded õpitulemustele. 3. Õpitulemuste hindamine: 1) annab teavet õpiedukusest; 2) on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel; 3) motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima; 4) suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul. 4. Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast: 1) järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme; 2) täitma kooli kodukorra nõudeid; 3) täitma õpiülesandeid. 5. Põhikoolis hinnatakse õpilase õpitulemusi, käitumist ja hoolsust; gümnaasiumis hinnatakse õpilase õpitulemusi ja käitumist. 6. Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega. 7. Hindamispõhimõtteid ja hindamise aluseid tutvustab õpetaja õppeaasta ja ainekursuse alguses õpilastele ja lapsevanematele või eestkostjatele (edaspidi lapsevanem). 8. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase hindamise korra ja hinnete kohta õpetajalt ja klassijuhatajalt. II. ÕPITULEMUSTE HINDAMINE 9. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel: 1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust; 2) õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; 3) vigade arvu ja liiki; 4) praktilise töö teostust. 10. Hinnatakse õpilase kirjalikke ja praktilisi töid, suulisi vastuseid (esitusi) ning praktilisi tegevusi. 11. Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). 12. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» -- «hea», «3» -- «rahuldav», «2» -- «puudulik» ja «1» -- «nõrk». Hinded «1» ja «2» on mitterahuldavad hinded. 13. Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine. 14. Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. 15. Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid praktilises tegevuses, teadmiste rakendamisel võib esineda raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist. 16. Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. 17. Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suulisest vastusest (esitusest), kirjalikust tööst, praktilisest tegevusest või selle tulemusest järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine. 18. Sõnalisi hinnanguid võib kasutada 1. ja 2. klassi õpilaste hindamisel. Sõnaliste hinnangute kasutamise kinnitab kooli õppenõukogu oma otsusega, hinnangute andmise põhimõtted esitatakse kooli õppekavas. 19. Õppeprotsessis antakse õpilasele suulisi ja kirjalikke hinnanguid. 20. Õppeveerandi ja õppeaasta lõpul antakse õpilasele kirjalikult kokkuvõtvaid hinnanguid. Kokkuvõtvad hinnangud kantakse klassitunnistusele. Hindamisaspektid, hinnangute esitamise ja klassitunnistuse vormi kinnitab kooli õppenõukogu. 21. Kokkuvõtvad hinnangud kirjeldavad lapse arengut, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist, õpiprotsessis osalemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajakajäämistele teadmistes. 22. Kokkuvõtvate hinnangute aluseks on õpetaja(te) tähelepanekud ja märkmed vaatluslehtedel või -vihikus. 23. Toimetuleku õppekava järgi õppivate õpilaste hindamisel kasutatakse ainult sõnalisi hinnanguid. 24. Hälvikute hindamisel oskusainetes (kehaline kasvatus, tööõpetus, muusika, kunst) ja meditsiinilisse erigruppi kuuluvate õpilaste hindamisel kehalises kasvatuses võib kasutada hinnanguid «arvestatud» ja «mittearvestatud». III. ÕPIPROTSESSI, ARVESTUSLIK JA KOKKUVÕTTEV HINDAMINE 25. Õpitulemuste hindamine jaguneb: 1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne); 2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne); 3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne). 26. Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on: 1) õpilasele tagasisideme andmine õppimise edukusest; 2) õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine; 3) õpiülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine, arvestades õpilaste iseärasusi. 27. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse õpilase vanust, arengut, õppeaine eripära ja nõutavaid õpitulemusi. Õpiprotsessi hindamise objektid ja meetodid valib õpetaja ning otsustab, kas ja kuidas protsessihindeid kasutatakse arvestuslikul hindamisel. 28. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa arvestuslikke hindeid. 29. Arvestuslik hindamine on õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel. Arvestuslikult hinnatakse õppekavas määratletud õpitulemuste omandatust. 30. Arvestuslik hindamine kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või kursuse ulatuses, selle vormid ja vahendid valib õpetaja. 31. Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeveerandi, poolaasta või kursuse alguses. 32. Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete (suuline vastus (esitus), kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. 33. Mitterahuldavalt täidetud arvestuslikult hinnatava õppeülesande võib õpilane teist korda täita õpetajaga kokkulepitud ajal. 34. Arvestuslikud hinded kantakse klassipäevikusse eri veergudele või eri tähistusega ja tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku ja/või hinnetelehe kaudu. 35. Õpilasele, kes määratud ajaks ei täida arvestusliku hinde saamiseks nõutavat õppeülesannet, tehakse klassipäevikusse hinde asemel märge «X». 36. Õppeainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus), arvestatakse hindamisel ka õpilaste püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi. 37. Arvestuslike kirjalike tööde hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala: 1) 90--100% punktide arvust -- hinne «5»; 2) 70--89% punktide arvust -- hinne «4»; 3) 50--69% punktide arvust -- hinne «3»; 4) 25--49% punktide arvust -- hinne «2»; 5) 0--24% punktide arvust -- hinne «1». 38. Punktis 37 esitatud skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades: 1) töö mahtu; 2) ülesannete keerukust; 3) vigade arvu ja liiki. 39. Kirjaliku kõne puudega põhikooliõpilase kirjalikke töid hinnatakse diferentseeritult. 40. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kes saab regulaarselt logopeedilist ravi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi. 41. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. 42. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge «Hinnatud diferentseeritult». Klassi- ja lõputunnistusele seda märget ei tehta. 43. Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikel hinnetel. 44. Kokkuvõtvad hinded on veerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinded. 45. Õppeaine veerandi-, poolaasta- ja kursusehinded pannakse välja vähemalt kolme arvestusliku hinde põhjal. Poolaastahinde võib välja panna õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta vältel. 46. Õpilasele võib jätta õppeaine veerandi-, poolaasta- või kursusehinde välja panemata, kui ta on puudunud üle 50 protsendi vastava aine tundidest või tal on sooritamata üks kolmandik kavandatud arvestuslikult hinnatavatest õppeülesannetest. Klassipäevikusse ja -tunnistusele tehakse sel juhul kokkuvõtva hinde kohale märge «X». 47. Aastahinded pannakse välja veerandi-, poolaasta- või kursusehinnete alusel enne aine lõpueksami toimumist. 48. Kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele, aastahinded ka õpilasraamatusse. Kokkuvõtvad hinded tehakse lapsevanemale teatavaks klassitunnistuse kaudu. IV. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE 49. Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil, gümnaasiumiõpilase käitumist kord poolaastas. Õppeaasta kokkuvõtvad hinded märgitakse klassipäevikusse ja -tunnistusele, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne. 50. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». 51. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ning väljaspool kooli. 52. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt. 53. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid. 54. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist. 55. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Erandjuhtudel võib õpilase käitumise hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku ühiskonna- või kõlblusvastase teo eest. 56. Käitumise aastahindeks pannakse «mitterahuldav» kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid. 57. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetunne, töökus, järjekindlus õppeülesannete täitmisel. 58. Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid oma võimete kohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni. 59. Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib oma võimete kohaselt. 60. Hoolsushinde «rahuldav» saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt. 61. Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õppeülesanded ning muud ülesanded koolis ja kodus. V. HINDE VAIDLUSTAMINE 62. Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel õpetaja ja kooli direktor (direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal) või õppenõukogu. Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamisnorme ja -kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust. Kui õpilane või lapsevanem ei ole otsusega nõus, on tal õigus pöörduda riikliku järelevalve ametniku poole. VI. JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE 63. Põhikooli 2.--8. ja gümnaasiumi 10.--11. klassi õpilane, kes on täitnud kooli õppekava nõuded, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi. Kõik 1. klassi õpilased viiakse üle järgmisse klassi. 64. 1. ja 2. klassi õpilased, kelle arengu ja kooli õppekava täitmise kohta on antud sõnalisi hinnanguid, viiakse üle järgmisse klassi klassijuhataja (klassiõpetaja) hinnangute alusel. 65. Kui õpilane ei ole täitnud õppekava nõudeid, mida väljendab õppeaine mitterahuldav aastahinne või hindamata jätmine (märge «X») või 2. klassis ka klassijuhataja (klassiõpetaja) sõnaline hinnang, jäetakse õpilane täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. 66. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu. 67. 2.--8. ja 10.--11. klassi õpilane, kes kuni kahes õppeaines ei täitnud õppekava nõudeid, jäetakse kaheks nädalaks täiendavale õppetööle. Õpilasele antakse omandamata õppematerjali (kursuse) kohta täiendavad ülesanded, tema üleviimine järgmisse klassi otsustatakse pärast täiendavate ülesannete täitmist. 68. 2.--9. klassi õpilane, kes kolmes või enamas õppeaines ei täitnud õppekava nõudeid, jäetakse klassikursust kordama. 69. 1. klassi õpilast klassikursust kordama ei jäeta. 70. Põhikooliõpilased, kellel on raskusi õppekava täitmisega, suunatakse lapsevanema nõusolekul logopeedi, psühholoogi või psühhiaatri konsultatsioonile ning neile rakendatakse vajaduse korral parandusõpet. 1. klassi õpilane, kellel on raskusi õppekava nõuete täitmisega, suunatakse nimetatud konsultatsioonile hiljemalt teise poolaasta alguses. 71. Kolmandaks aastaks õpilast klassikursust kordama ei jäeta, vaid viiakse üle järgmisse klassi. 72. Gümnaasiumiõpilast üldjuhul (välja arvatud pikaajaline haigus) klassikursust kordama ei jäeta. Ta arvatakse õppeaasta lõpul kooli õppenõukogu otsusega õpilaste nimekirjast välja. 73. Individuaalõppekava järgi õppinud õpilane võib klassi lõpetada tavalisest lühema või pikema ajaga. Õppeperioodi lõpul otsustab kooli õppenõukogu õpilase teadmiste taseme järgi, millises klassis ta õpinguid jätkab. 74. Põhi- ja üldkeskhariduse riiklikust õppekavast erineva õppekava järgi õppinud õpilaste puhul otsustab kooli õppenõukogu õpilase teadmiste taseme järgi, millises klassis ta õpinguid jätkab. 75. Õpilased, kelle käitumise aastahinne on «mitterahuldav», viiakse rahuldava õppeedukuse korral üle järgmisse klassi. 76. Toimetulekuõppekava järgi õppivaid õpilasi klassikursust kordama ei jäeta. VII. HINDELINE ARVESTUS 77. Hindelise arvestuse sooritavad põhikooli 8. klassi ja gümnaasiumi 10.--11. klassi õpilased ühes õppeaines. Arvestuse hinne kantakse klassitunnistusele ja seda arvestatakse aastahinde väljapanekul. 78. Hindelise arvestuse eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning süvendada, samuti eksamikogemusi omandada. 79. Arvestuse vormid võivad olla: 1) ainetest, mis hõlmab ainekava põhitemaatikat ja mõistestikku, näitab omandatu rakendusoskust; 2) suuline arvestus; 3) uurimistöö vms. 80. Arvestuse õppeaine valib õpilane. Arvestuse vormi otsustavad õpetaja ja õpilane esimese poolaasta jooksul. 81. Uurimistööle esitatavad nõuded ja töökorralduse määrab kooli õppenõukogu. 82. Uurimistöö kirjutamist juhendab õpetaja.