Keskkonnaminister — Ida-Viru maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine — RTL, 100, 1251

Jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460) paragrahvi 6 lõike 1 alusel ja Ida-Viru maakonna Jahindusnõukogu ettepanekul määran: 1. Kinnitada rendijahipiirkonna suuruseks: 1.1. Alajõe rendijahipiirkond 18 560 ha 1.2. Auvere rendijahipiirkond 9630 ha 1.3. Avinurme rendijahipiirkond 20 300 ha 1.4. Kauksi rendijahipiirkond 8960 ha 1.5. Kiikla rendijahipiirkond 10 700 ha 1.6. Kiviõli rendijahipiirkond 14 270 ha 1.7. Kohtla-Nõmme rendijahipiirkond 10 640 ha 1.8. Kuremäe rendijahipiirkond 11 290 ha 1.9. Kurtna rendijahipiirkond 17 600 ha 1.10. Lohusuu rendijahipiirkond 10 940 ha 1.11. Lüganuse rendijahipiirkond 10 340 ha 1.12. Maidla rendijahipiirkond 9200 ha 1.13. Mäetaguse rendijahipiirkond 8950 ha 1.14. Narva rendijahipiirkond 7480 ha 1.15. Ontika rendijahipiirkond 8140 ha 1.16. Oonurme rendijahipiirkond 5380 ha 1.17. Permisküla rendijahipiirkond 10 760 ha 1.18. Remniku rendijahipiirkond 13 700 ha 1.19. Sillamäe rendijahipiirkond 6830 ha 1.20. Sirgala rendijahipiirkond 12 030 ha 1.21. Soonurme rendijahipiirkond 9850 ha 1.22. Tammiku rendijahipiirkond 15 970 ha 1.23. Tudulinna rendijahipiirkond 10 010 ha 1.24. Vaivara rendijahipiirkond 8140 ha 1.25. Voka rendijahipiirkond 12 250 ha 2. Kinnitada rendijahipiirkondade piiride kirjeldused (lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 9. septembri 1994. a määrus nr 38 «Ida-Viru Maakonna rendijahipiirkondade moodustamine». Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE Kinnitatud keskkonnaministri 7. juuni 1999. a määrusega nr 57 Rendijahipiirkondade piiride kirjeldused 1. Alajõe rendijahipiirkond Alajõe rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Koldamäe tee ja Tartu--Jõhvi maantee ristumiskohast ning kulgeb mööda Koldamäe teed läbi Koldamäe küla ristumiseni Varesmetsa kanaliga, jätkub mööda Varesmetsa kanalit Alajõe metskonna kvartali 10 loodenurgani. Alajõe metskonna kvartali 10 loodenurgast läheb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 10, 11, 12, 13 põhja-, kvartali 14 lääne- ja põhja- ning kvartalite 15, 16, 17 ja 18 põhjasihti ristumiseni Alajõe ja Permisküla metskonna vahelise piiriga, jätkub mööda metskondadevahelist piiri Peipsi järveni. Peipsi järve kallas on jahipiirkonna piiriks Alajõe metskonna kvartali 257 idasihi ristumiskohast Kauksi rannakohvikuni. Kauksi rannakohviku juurest läheb jahipiirkonna piir mööda Kauksi Turismibaasi teed ristumiseni Tartu--Jõhvi maanteega ning jätkub mööda Tartu--Jõhvi maanteed ristumiseni Koldamäe teega. 2. Auvere rendijahipiirkond Auvere rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tallinn-- Narva raudtee ja Narva metskonna kvartali 153 loodesihi ristumiskohast ning läheb mööda raudteed ristumiseni Auvere--Sinimäe maanteega, jätkub mööda Auvere--Sinimäe maanteed Auvere suunas ristumiseni kõrgepingeliini trassiga ja kulgeb mööda kõrgepingeliini trassi ristumiseni Arumäe--Soldino maanteega. Kõrgepingeliini ja maantee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Arumäe--Soldino maanteed ristumiseni Tallinn--Narva maanteega, jätkub mööda Tallinn--Narva maanteed Narva linna piirini, kulgeb mööda Narva linna välispiiri Narva veehoidlani, läheb mööda veehoidla kallast Narva jõeni ja mööda Narva jõge Mustajõe suudmeni. Mustajõe suudmest Narva jões kulgeb jahipiirkonna piir mööda Mustajõge Narva metskonna kvartali 246 lõunanurgani, jätkub mööda Narva metskonna välispiiri ristumiseni kruusakarjääri teega ning läheb mööda kruusakarjääri teed läbi Vaivara metskonna kvartalite 46 ja 45 ristumiseni põhja suunas kulgeva metsateega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda metsateed ristumiseni Narva metskonna välispiiriga, jätkub mööda Narva metskonna välispiiri kuni sama metskonna kvartali 153 loodesihi ristumiseni Tallinn--Narva raudteega. 3. Avinurme rendijahipiirkond Avinurme rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Oonurme-- Peressaare maantee ja Ida-Viru maakonna piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda Oonurme--Peressaare maanteed ristumiseni Avinurme--Peressaare maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Avinurme--Peressaare maanteed Avinurme metskonna kvartali 12 loodenurgani (Avinurme ja Tudulinna valla vahelise piirini), jätkub mööda Avinurme ja Tudulinna valla vahelist piiri Avinurme--Tudulinna maanteeni ning kulgeb mööda Avinurme--Tudulinna maanteed Änniksaareni. Änniksaarelt läheb jahipiirkonna piir lõuna suunas mööda kraavitrassi Maetsma peakraavini, jätkub mööda peakraavi Lohusuu--Avinurme maanteeni ning kulgeb mööda Lohusuu--Avinurme maanteed Lohusuu suunas ristumiseni Kärasi--Piilsi--Ulvi maanteega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kärasi--Piilsi--Ulvi maanteed Kalma suunas Piilsini, jätkub mööda Piilsi--Adraku maanteed endise Mustvee--Avinurme raudteetammini ning läheb mööda raudteetammi ristumiseni Ida-Viru maakonna piiriga. Ida-Viru maakonna piir on jahipiirkonna piiriks raudteetammi ristumiskohast ristumiseni Oonurme--Peressaare maanteega. 4. Kauksi rendijahipiirkond Kauksi rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Rannapungerja--Tudulinna--Iisaku maantee Tudulinna teeristist (Tudulinna alevikus) ning kulgeb mööda maanteed läbi Tudulinna Avinurme--Iisaku maanteeni, jätkub mööda Avinurme--Iisaku maanteed, läbides Iisaku Jõhvi--Mustvee maanteeni. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Jõhvi--Mustvee maanteed Kauksini, jätkub mööda lõunasuunalist teed läbi Kauksi Peipsi järveni ja kulgeb mööda Peipsi järve kallast Rannapungerja jõe suudmeni. Rannapungerja jõe suudmest läheb jahipiirkonna piir mööda Rannapungerja jõge ristumiseni Jõhvi--Mustvee maanteega, jätkub mööda maanteed ristumiseni Rannapungerja--Tudulinna-- Iisaku maanteega ning kulgeb mööda Rannapungerja--Tudulinna--Iisaku maanteed Tudulinna teeristini (Tudulinna alevikus). 5. Kiikla rendijahipiirkond Kiikla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Mäetaguse metskonna kvartali 11 edelanurgast ning kulgeb mööda Ojamaa kanalit Võrnu teeristini Sompa--Mäetaguse maanteel, jätkub mööda kõrgepingeliini trassi ristumiseni Kohtla-Järve--Koltsina maanteega. Kõrgepingeliini trassi ja maantee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Kohtla-Järve--Koltsina maanteed ristumiseni Mäetaguse--Iisaku maanteega. Maanteeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Mäetaguse--Iisaku maanteed Iisaku suunas ristumiseni Metsküla--Iisaku maanteega, ületab maantee ja läheb mööda metsateed Muraka looduskaitseala piirini (RT I 1997, 19, 308), jätkub mööda looduskaitseala välispiiri Ojamaa jõeni (Mäetaguse metskonna kvartali 115 loodenurk) ja kulgeb mööda Ojamaa jõge Mäetaguse metskonna kvartali 11 edelanurgani. 6. Kiviõli rendijahipiirkond Kiviõli rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna vahelise piiri ristumiskohast Soome lahe rannaga ning kulgeb mööda Soome lahe rannajoont ristumiseni Aseri ja Lüganuse valla vahelise piiriga, jätkub mööda valdadevahelist piiri ristumiseni Sonda valla piiriga. Jahipiirkonna piir jätkub mööda Lüganuse ja Sonda valla vahelist piiri ristumiseni Tallinn--Narva raudteega, läheb mööda raudteed Ida-Viru maakonna piirini ning kulgeb mööda maakonna välispiiri Soome laheni. 7. Kohtla-Nõmme rendijahipiirkond Kohtla-Nõmme rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tallinn--Narva raudtee ja Purtse jõe ristumiskohast (Purtse jõe sild) ning kulgeb mööda raudteed ristumiseni Kohtla metskonna kvartali 55 edelanurgaga, jätkub mööda Kohtla metskonna välispiiri (kvartalid 55, 44, 34, 25, 17, 10, 11, 12, 6, 1, 2, 3, 4, 5, 9, 16) ristumiseni Kohtla-Järve linna piiriga (Kohtla metskonna kvartal 24) ja läheb mööda Kohtla-Järve linna välispiiri Tallinn--Narva raudtee Mäetaguse raudteeülesõiduni. Mäetaguse ülesõidust Tallinn--Narva raudteel läheb jahipiirkonna piir mööda raudteed ristumiseni Sompa raudteega (kõrvalharu), jätkub mööda Sompa raudteed ristumiseni Sompa linnaosa piiriga. Jahipiirkonna piir jätkub Sompa raudtee ja Sompa linnaosa piiri ristumiskohast mööda linnaosa välispiiri ristumiseni Sompa--Mäetaguse maanteega ning läheb mööda Sompa--Mäetaguse maanteed Võrnu teeristini. Võrnu teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Ojamaa kanalit Mäetaguse metskonna kvartali 11 edelanurgani, jätkub mööda Ojamaa jõge Kohtla metskonna kvartali 144 edelanurgani. Kohtla metskonna kvartali 144 edelanurgast läheb jahipiirkonna piir mööda metsaserva Aidu karjääri välispiirini (Ojamaa jõgi), jätkub mööda Ojamaa jõge ristumiseni elektriliini trassiga ning kulgeb mööda elektriliini trassi ristumiseni Tudu teega. Tudu tee ja trassi ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Tudu teed Purtse jõeni, jätkudes mööda Purtse jõge Tallinn--Narva raudteeni (Purtse jõe sild). 8. Kuremäe rendijahipiirkond Kuremäe rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Pagari-- Raudi maantee ja Jõhvi--Tartu maantee ristumiskohast ning kulgeb mööda Pagari--Raudi maanteed ristumiseni Jõhvi--Vasknarva maanteega, jätkub mööda Jõhvi--Vasknarva maanteed ristumiseni Kuremäe maaparandusobjekti magistraalkraaviga (Soonpää peakraav), läheb mööda peakraavi Permisküla metskonna piirini ning kulgeb mööda Permisküla metskonna välispiiri ristumiseni Alajõe metskonna piiriga (Alajõe (endine Pagari) metskonna kvartali 229 kagunurk). Jahipiirkonna piir jätkub mööda Alajõe (endine Pagari) metskonna kvartalite 229, 228, 227, 226, 225, 224, 223, 222 lõuna-, kvartali 221 ida- ja lõuna-, kvartalite 220, 219, 218, 217 ja 216 lõunasihti Varesmetsa kanalini, läheb mööda kanalit ristumiseni Koldamäe küla teega ja kulgeb mööda külateed läbi Koldamäe küla ristumiseni Jõhvi--Tartu maanteega (Koldamäe teerist). Koldamäe teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Jõhvi--Tartu maanteed ristumiseni Pagari--Raudi maanteega. 9. Kurtna rendijahipiirkond Kurtna rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Jõhvi--Vasknarva maantee ja Kurtna maastikukaitseala piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda maastikukaitseala piiri ristumiseni Illuka valla piiriga, jätkub mööda Illuka valla välispiiri Puhatu looduskaitseala piirini ( RT I 1999, 8, 125). Jahipiirkonna piir läheb mööda Puhatu looduskaitseala välispiiri ristumiseni Jõhvi--Jaama maanteega, jätkub mööda Jõhvi--Jaama maanteed ristumiseni Permisküla metskonna (endine Remniku metskond) kvartali 39 loodesihiga, läheb mööda sama metskonna kvartalite 39, 23 ja 22 põhja- ja kvartali 21 idasihti ristumiseni Permisküla (endine Kivinõmme) metskonna kvartali 203 sihiga. Kvartalisihtide ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir Permisküla (endine Kivinõmme) metskonna kvartalite 203, 202, 201, 200, 199, 198, 197 ja 196 lõuna-, kvartali 195 ida- ja lõuna-, kvartali 194 lõuna-, kvartalite 191 ida- ning 193 ida- ja lõunasihti mööda Permisküla metskonna välispiirini ning mööda metskonna välispiiri Kuremäe maaparandusobjekti magistraalkraavini (Soonpää peakraav). Jahipiirkonna piir jätkub mööda Soonpää peakraavi ristumiseni Jõhvi-- Vasknarva maanteega ning mööda maanteed ristumiseni Kurtna maastikukaitseala piiriga. 10. Lohusuu rendijahipiirkond Lohusuu rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Jõgeva ja Ida--Viru maakonna vahelisest piirist Peipsi järve rannal ning kulgeb mööda maakondadevahelist piiri ristumiseni endise Mustvee--Avinurme raudteetammiga, läheb mööda raudteetammi ristumiseni Piilsi--Adraku maanteega ning jätkub mööda maanteed Piilsini. Piilsilt kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kärasi--Piilsi--Ulvi maanteed ristumiseni Lohusuu--Avinurme maanteega Vadil, jätkub mööda Lohusuu--Avinurme maanteed ristumiseni Maetsma peakraaviga ning läheb mööda Maetsma peakraavi Änniksaareni Tudulinna-- Avinurme maanteel. Änniksaarelt läheb jahipiirkonna piir mööda Tudulinna-- Avinurme maanteed ristumiseni Avinurme ja Tudulinna valla vahelise piiriga, jätkub mööda valdadevahelist piiri ristumiseni Lohusuu valla piiriga ning kulgeb mööda Lohusuu ja Tudulinna valla vahelist piiri Peipsi järveni. Peipsi järve kallas on jahipiirkonna piiriks Tudulinna ja Lohusuu valla vahelise piiri ristumiskohast kuni Jõgeva ja Ida-Viru maakonna vahelise piirini. 11. Lüganuse rendijahipiirkond Lüganuse rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Aseri ja Lüganuse valla vahelise piiri ristumiskohast Soome lahe rannajoonega (Kohtla metskonna kvartali 138 idanurk) ning kulgeb mööda mereranda Ontika oja suudmeni, jätkub mööda Ontika oja vana Tallinn--Narva maanteeni. Oja ja vana Tallinn--Narva maantee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir 1 km mööda vana Tallinn--Narva maanteed ristumiseni Ontika teega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Ontika teed Tallinn--Narva maanteeni (KohtlaJärve linna välispiirini), jätkub mööda Kohtla-Järva linna välispiiri Kohtla metskonna kvartali 24 kagunurka. Kohtla metskonna kvartali 24 kagunurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kohtla metskonna välispiiri Tallinn--Narva raudteeni, jätkub mööda raudteed läbi Püssi ristumiseni Tudu--Lüganuse teega (Tudu tee ülesõit). Tudu tee ülesõidust kulgeb jahipiirkonna piir mööda Lüganuse ja Sonda valdade vahelist piiri ristumiseni Aseri valla piiriga, jätkub mööda Aseri ja Lüganuse valdade vahelist piiri Soome laheni ( Kohtla metskonnakvartal 138 idanurgas). 12. Maidla rendijahipiirkond Maidla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab KohtlaNõmme tee ristumiskohast Aidu karjääri välispiiriga, jätkub mööda Aidu karjääri välispiiri Ojamaa jõeni, läheb mööda Ojamaa jõge Aidu karjääri äärse kanalini ja kulgeb mööda kanalit Raudjõe ja Ojamaa jõe ristumiskohta. Raudjõe ja Ojamaa jõe ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Ojamaa jõge Maidla metskonna kvartali 265 kagunurgani, läheb mööda kvartalite 265, 264, 131 ja 130 lõunasihti kvartali 130 edelanurka. Maidla metskonna kvartali 130 edelanurgast läheb jahipiirkonna piir mööda kvartalite 130, 113 ja 38 läänesihti ristumiseni kvartali 248 lõunasihiga, jätkub mööda kvartali 248 lõunasihti kvartali 9 kagunurka, kulgeb mööda kvartalite 9, 8, 7, 6, 5 ja 4 edelasihti Tudu--Kiviõli maanteeni ning läheb mööda maanteed Kiviõli suunas ristumiseni KohtlaNõmme teega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kohtla-Nõmme teed ristumiseni Aidu karjääri välispiiriga. 13. Mäetaguse rendijahipiirkond Mäetaguse rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Jõhvi-- Tartu maanteel Koltsina teeristist ning kulgeb mööda Jõhvi--Tartu maanteed Iisakuni, jätkub mööda Iisaku--Tudulinna maanteed ristumiseni Iisaku metskonna kvartali 203 edelanurgaga. Iisaku metskonna kvartali 203 edelanurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda kvartali 203 läänesihti Muraka looduskaitseala välispiirini (RT I 1997, 19, 308), jätkub mööda Muraka looduskaitseala välispiiri ristumiseni Iisaku metskonna kvartali 120 läänesihiga, kulgeb mööda kvartal 120 läänesihti Sildoja--Iisaku maanteeni ning läheb mööda Sildoja--Iisaku maanteed Mäetaguse teeristini Kohtla-Järve--Mäetaguse maanteel. Mäetaguse teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kohtla-Järve--Mäetaguse maanteed ristumiseni Jõhvi--Tartu maanteega (Koltsina teerist). 14. Narva rendijahipiirkond Narva rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Utria oja suudmest Soome lahes ning kulgeb mööda mereranda Narva-Jõesuu linna piirini, jätkub mööda Narva-Jõesuu linna välispiiri Narva jõeni ning mööda jõge Narva linna piirini. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Narva linna välispiiri ristumiseni Soldino--Arumäe maanteega, jätkub mööda maanteed ristumiseni kõrgepingeliini trassiga ning läheb mööda kõrgepingeliini trassi ristumiseni Auvere--Sinimäe maanteega. Maantee ja kõrgepingeliini trassi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Auvere--Sinimäe maanteed ristumiseni Tallinn--Narva maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Tallinn--Narva maanteed Tallinna suunas Narva-Jõesuu teeristini, jätkub mööda Narva-Jõesuu teed Utria ojani ja mööda oja Soome laheni. 15. Ontika rendijahipiirkond Ontika rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Ontika oja suudmest Soome lahes ning kulgeb mööda mereranda Toila alevikuni, jätkub mööda Toila teed Tallinn--Narva maanteeni (Toila teerist). Toila teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Tallinn--Narva maanteed Kohtla-Järve linna välispiirini, jätkub mööda linna välispiiri Tallinn--Narva maanteeni ning mööda maanteed Ontika teeristini. Ontika teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Ontika teed ristumiseni vana Tallinn--Narva maanteega ning kulgeb mööda vana Tallinn--Narva maanteed 1 km ristumiseni Ontika ojaga. Maantee ja Ontika oja ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Ontika oja tema suudmeni Soome lahes. 16. Oonurme rendijahipiirkond Oonurme rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tudulinna (endine Oonurme) metskonna kvartali 1 loodenurgast ning kulgeb mööda Tudulinna (endise Oonurme) metskonna kvartalite 1, 2, 3, 4 ja 9 põhjasihti kvartali 9 kirdenurgani, jätkub mööda kvartali 10 põhjasihti ristumiseni Muraka looduskaitseala välispiiriga ning läheb mööda looduskaitseala välispiiri kvartali 44 edelanurgani. Kvartali 44 edelanurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda kvartali 45 lõunasihti Tagajõeni, läheb mööda jõge 200 meetrit lõuna suunas ning jätkub mööda Tudulinna metskonna kvartalite 2/7 ja 1/6 vahelist sihti ristumiseni Tudulinna (endine Oonurme) metskonna kvartali 159 idasihiga. Jahipiirkonna piir läheb mööda Tudulinna (endine Oonurme) metskonna kvartalite 159, 157, 155 ja 153 kagu- ja kvartali 153 edela- ning kvartalite 152, 151 ja 150 kagusihti ristumiseni Lohusuu (endine Avinurme) metskonna kvartalite 150/14 sihiga, kulgeb mööda Lohusuu metskonna välispiiri ristumiseni Tudulinna valla piiriga ning jätkub mööda Tudulinna valla välispiiri Avinurme--Peressaare maanteeni ning mööda maanteed Oonurmeni. Oonurmest kulgeb jahipiirkonna piir mööda Rakvere--Rannapungerja maanteed ristumiseni metsateega (III jaoskonna metsniku kordoni tee), jätkub mööda metsateed Kaukvere jõeni, mööda jõge Tudulinna (endine Oonurme) metskonna kvartali 1 loodesihini ning mööda sihti kvartali 1 loodenurka. 17. Permisküla rendijahipiirkond Permisküla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Jõhvi-- Jaama maantee ja Puhatu looduskaitseala välispiiri ristumiskohast ning kulgeb mööda looduskaitseala välispiiri Narva jõeni, jätkub mööda Narva jõge Jaama jõe suudmeni. Jaama jõe suudmest Narva jões läheb jahipiirkonna piir mööda Jaama jõge ristumiseni Jaama--Jõhvi maanteega ning jätkub mööda maanteed Puhatu looduskaitseala välispiirini. 18. Remniku rendijahipiirkond Remniku rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Permisküla (endine Remniku) metskonna kvartali 1 põhjanurgast ning kulgeb mööda Permisküla (endine Remniku) metskonna kvartalite 1, 2, 8, 18, 19, 20 ja 21 põhja-, kvartali 21 ida- ja põhja-, kvartali 22 põhja-, kvartali 23 põhja- ja ida-, kvartali 35 ida- ja kvartali 39 loodesihti ristumiseni Jõhvi--Jaama maanteega, jätkub mööda maanteed Jaama jõeni. Maantee ja Jaama jõe ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Jaama jõge tema suudmeni Narva jões ning mööda Narva jõge Peipsi järveni, jätkub mööda Peipsi järve kallast ristumiseni Permisküla (endine Remniku) metskonna kvartali 204 läänesihiga ning läheb mööda Alajõe ja Permisküla metskonna vahelist piiri Permisküla (endine Remniku) metskonna kvartali 1 põhjanurgani. 19. Sillamäe rendijahipiirkond Sillamäe rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Sillamäe linna piiri ristumiskohast Soome lahe rannikuga ning kulgeb mööda mereranda Utria oja suudmeni, läheb mööda Utria oja ristumiseni Narva-Jõesuu teega. Oja ja Narva-Jõesuu tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda teed Tallinn--Narva maanteeni, jätkub mööda Tallinn--Narva maanteed Auvere teeristini. Auvere teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Auvere teed ristumiseni Tallinn--Narva raudteega, jätkub mööda raudteed Narva metskonna kvartali 153 põhjanurgani. Narva metskonna kvartali 153 põhjanurgast läheb jahipiirkonna piir mööda Narva metskonna välispiiri Dynamit Nobeli lõhkeainetehaseni, jätkub mööda raudteed Vaivara metskonna kvartali 58 edelanurgani (elektriliini trass). Vaivara metskonna kvartali 58 edelanurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda elektriliini trassi Sirgala--Sillamäe maanteeni, jätkub mööda maanteed Sillamäe linna välispiirini ning läheb mööda Sillamäe linna välispiiri Soome laheni. 20. Sirgala rendijahipiirkond Sirgala rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Vaivara metskonna kvartali 72 loodenurgast, jätkub mööda kvartalite 68 ja 69 põhjasihti ristumiseni Viivikonna--Eesti SEJ raudteega, kulgeb mööda raudteed Dynamit Nobeli lõhkeainetehasesse suunduva raudteeharuni ning läheb mööda raudteeharu lõhkeainetehaseni. Lõhkeainetehase juurest läheb jahipiirkonna piir mööda Vaivara metskonna kvartalite 43 ja 44 kirdesihti ristumiseni metsateega, jätkub mööda metsateed ristumiseni kruusakarjääri teega, kulgeb mööda kruusakarjääri teed läbides Vaivara metskonna kvartalid 45 ja 46 metskonna välispiirini, läheb mööda metskonna välispiiri ristumiseni Metsküla ojaga ning mööda oja Mustajõeni, jätkudes mööda Mustajõge tema suudmeni Narva jões. Mustajõe suudmest Narva jões kulgeb jahipiirkonna piir mööda Narva jõge Puhatu looduskaitseala piirini, jätkub mööda Puhatu looduskaitseala piiri ristumiseni Vaivara metskonna välispiiriga ning läheb mööda Vaivara metskonna välispiiri kvartali 109 loodenurgani. Kvartali 109 loodenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 109, 110 põhja- ja kvartalite 101, 95, 88, 82 ja 72 läänesihti kvartali 72 loodenurgani. 21. Soonurme rendijahipiirkond Soonurme rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tallinn-- Narva raudtee ja Sonda metskonna kvartali 194 loodenurga ristumiskohast ning kulgeb mööda raudteed Purtse jõeni, läheb mööda Purtse jõge ristumiseni Kiviõli--Tudu maanteega, jätkub mööda maanteed Maidla metskonna kvartali 351 loodenurgani. Maidla metskonna kvartali 351 loodenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 351, 352, 353, 354, 355 ja 356 lõunasihti kvartali 398 kirdenurgani, läheb mööda kvartalite 398, 400, 403 idasihti kvartali 404 edelanurgani. Kvartali 404 edelanurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Tudulinna (endine Oonurme) metskonna kvartalite 24, 25, 26, 27, ja 28 põhjasihti ristumiseni Muraka looduskaitseala piiriga, jätkub mööda Muraka looduskaitseala piiri ristumiseni Tudulinna (endine Oonurme) metskonna kvartali 59 lõunasihiga, läheb mööda Tudulinna (endine Oonurme) metskonna kvartalite 59, 192, 187, 186, 176, 175 ja 174 lõunasihti Tudu riigijahipiirkonna piirini (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634; 1999, 29, 408). Jahipiirkonna piir jätkub mööda Tudu riigijahipiirkonna piiri Tallinn--Narva raudteeni Sonda metskonna kvartali 194 loodenurgas. 22. Tammiku rendijahipiirkond Tammiku rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tallinn-- Narva raudtee ja Sompa raudteeharu ristumiskohast ning kulgeb mööda Tallinn--Narva raudteed ristumiseni Kukruse--Pajualuse maanteega, jätkub mööda Kukruse--Pajualuse maanteed ristumiseni Jõhvi--Tartu maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Jõhvi--Tartu maanteed Tartu suunas ristumiseni esimese kõrgepingeliini trassiga, kulgeb mööda kõrgepingeliini trassi alajaamani. Alajaama juurest läheb jahipiirkonna piir kagu suunas mööda kõrgepingeliini trassi Jõhvi--Vasknarva maanteeni, jätkub mööda maanteed Jõhvi suunas ristumiseni Pannjärve teega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Pannjärve teed Kurtna maastikukaitseala piirini, läheb mööda maastikukaitseala piiri ristumiseni Jõhvi--Vasknarva maanteega ning jätkub mööda maanteed Raudi teeristini. Raudi teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Raudi--Pagari maanteed ristumiseni Jõhvi--Tartu maanteega, jätkub mööda Jõhvi--Tartu maanteed Koltsina teeristini. Koltsina teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Koltsina-- Kiikla maanteed Mäetaguselt 2,4 km Kiikla suunas ristumiseni teed ületava kõrgepingeliini trassiga, jätkub mööda kõrgepingeliini trassi Eredani (Mäetaguse--Kohtla-Järve maanteel). Eredalt kulgeb jahipiirkonna piir mööda Mäetaguse--Kohtla-Järve maanteed Kohtla-Järve suunas ristumiseni Sompa linnaosa piiril Sompa raudteeharuga ning läheb mööda Sompa raudteeharu Tallinn--Narva raudteeni. 23. Tudulinna rendijahipiirkond Tudulinna rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kruusioja ja metsatee ristumiskohast ning kulgeb 100 meetrit kirde suunas mööda metsateed Tudulinna metskonna piirini, jätkub mööda Tudulinna metskonna välispiiri Oonurme--Rannapungerja maanteeni, ületab maantee ning läheb mööda Tudulinna metskonna kvartalite 3, 4, 6 ja 7 loodesihti kvartali 7 kirdenurgani. Kvartali 7 kirdenurgast kulgeb jahipiirkonna piir loodesihi mõttelise pikendusena Tagajõeni, jätkub mööda Tagajõge 200 meetrit põhja suunas ristumiseni Tudulinna metskonna kvartali 53 põhjasihiga ning läheb mööda sama kvartali põhjasihti Muraka looduskaitseala piirini. Muraka looduskaitseala välispiir on jahipiirkonna piiriks Iisaku metskonna kvartali 202 kirdenurgani. Kvartal 202 kirdenurgast läheb jahipiirkonna piir mööda sama kvartali idasihti ristumiseni Iisaku--Avinurme maanteega, jätkub mööda maanteed Tudulinna teeristini (Tudulinna alevikus), kulgeb mööda Tudulinna--Rannapungerja maanteed Rannapungerja maanteesillani Rannapungerja jõel ning läheb mööda jõge Peipsi järveni. Rannapungerja jõe suudmest kulgeb jahipiirkonna piir mööda Peipsi järve rannajoont ristumiseni Tudulinna valla piiriga, jätkub mööda Tudulinna valla välispiiri Kruusiojani ning läheb mööda Kruusioja 1,1 km ristumiseni metsateega. 24. Vaivara rendijahipiirkond Vaivara rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Soome lahe pankranniku ja põldudevahelise kruusatee (1,2 km jahilasketiirust ida suunas) ristumiskohast ning kulgeb mööda Soome lahe rannajoont Sillamäe linna piirini, jätkub mööda Sillamäe linna välispiiri ristumiseni Sillamäe--Viivikonna maanteega. Linna piiri ja maantee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda maanteed Sirgala teeristini, jätkub mööda Sirgala maanteed Vaivara metskonna kvartali 91 idanurgani (elektriliini trass) ja läheb mööda elektriliini trassi ristumiseni Viivikonna-- Eesti SEJ raudteega. Elektriliini trassi ja raudtee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda raudteed Vaivara metskonna kvartali 135 idanurgani, jätkub mööda kvartalite 135 ja 134 kagu- ning kvartalite 138 ja 141 idasihti kvartali 141 kagunurka. Kvartali 141 kagunurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda kvartalite 141 ja 140 lõunasihti Vaivara valla piirini, jätkub mööda valla välispiiri ristumiseni Illuka valla piiriga, läheb mööda Illuka valla välispiiri ristumiseni turbaraba teega ja mööda teed Viivikonna turbaraba teeni. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Viivikonna turbaraba teed ristumiseni Vaivara metskonna kvartali 124 läänesihiga (Vaivara metskonna välispiir), jätkub mööda Vaivara metskonna välispiiri Tallinn-- Narva raudteeni, läheb mööda raudteed 0,9 km ida suunas põldudevahelise kruusateeni ning kulgeb mööda kruusateed läbi Vaivina Soome laheni. 25. Voka rendijahipiirkond Voka rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Toilas Soome lahe rannikult ning kulgeb mööda mereranda ristumiseni pankrannikult lõuna suunas kulgeva põldudevahelise kruusateega (1,2 km lasketiirust ida suunas), jätkub mööda kruusateed läbi Vaivina küla, ületades Tallinn--Narva maantee, Tallinn--Narva raudteeni. Raudtee ja kruusatee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda raudteed Ahtme metskonna kvartali 83 kirdenurgani, jätkub mööda Ahtme metskonna välispiiri ristumiseni turbaraba teega, kulgeb mööda turbaraba teed Kurtna maastikukaitseala piirini ning jätkub mööda maastikukaitseala piiri ristumiseni Pannjärve karjääri teega. Maastikukaitseala piiri ja Pannjärve karjääri tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Pannjärve karjääri teed ristumiseni Jõhvi--Vasknarva maanteega. Teeristist läheb piir mööda Jõhvi--Vasknarva maanteed ristumiseni Tallinn--Narva maanteega, jätkub mööda Tallinn--Narva maanteed Toila teeristini ning läheb mööda Toila teed Toilani (läbi Toila pargi mererannani).