Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord — RTL, 72, 994

Määrus kehtestatakse « Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591; 2004, 45, 315; 75, 521; 89, 612) § 11 lõike 2 punkti 4 alusel. §1. Kohaldamisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse ohtliku kemikaali ohtlikkuse alammäär ja künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord. (2) Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata: 1) kaitsejõudude, politsei, piirivalve, päästeameti ja Sisekaitseakadeemia käsutuses olevatele ohtlikele kemikaalidele; 2) radioaktiivsele ainele ja radioaktiivset ainet sisaldavale tootele; 3) väljaspool ettevõtet toimuvale ohtliku kemikaali veole maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus; 4) ohtliku kemikaali vahepealsele ajutisele hoiustamisele veovahendis edasiveo eesmärgil ning sorteerimisjaamas; 5) ohtliku kemikaali kail ja dokis toimuvale peale- ja mahalaadimisele ning transpordile ühelt veovahendilt teisele; 6) väljaspool ettevõtet toimuvale ohtliku kemikaali transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamad; 7) mineraalide käitlemisele (uurimistöödele, kaevandamisele ja töötlemisele) kaevandustes, karjäärides või puuraukudes, välja arvatud keemilised ja termilised töötlemistoimingud või protsessid ja nendega kaasnev hoiustamine, millega seoses kasutatakse lisas 1 toodud ohtlikke kemikaale; 8) mineraalide, sealhulgas süsivesinike uurimistöödele ja kasutamisele avamerel; 9) prügilatele, välja arvatud toimivad töötlemisjäätmete ladestuskohad, sealhulgas nende valltiigid ja -paisud, mis sisaldavad lisas 1 toodud ohtlikke kemikaale, seda eriti juhul, kui neid kasutatakse mineraalide keemilisel ja termilisel töötlemisel. §2. Mõisted ja määratlused (1) Käesoleva määruse tähenduses: 1) ettevõte on ettevõtja kontrolli all olev territoorium ning selle juurde kuuluvad hooned ja rajatised, kus käideldakse ohtlikke kemikaale; 2) suurõnnetus on ettevõttes ohtliku kemikaali käitlemisest tingitud õnnetusjuhtum, nagu kemikaali ulatuslik pihkumine, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale või varale; 3) kemikaalirühm on ohtlikkuse alusel rühmitatud kemikaalid; 4) kemikaalide rühmitis on samasuguse ohtlikkusega kemikaalide ja kemikaalirühmade kogum; 5) samaaegselt käideldavad kemikaalid on kõik ohtlikud kemikaalid, mille asukohtade (seadmed, hoiukohad jm) vahemaad ettevõttes osutuvad tulenevalt riskianalüüsist ebapiisavaks selleks, et suurõnnetuse korral oleks välistatud nende kaasamine; 6) gaas on igasugune kemikaal, mille absoluutne aururõhk on temperatuuril 20 ºC vähemalt 101,3 kPa; 7) vedelik on igasugune kemikaal, mida ei ole määratletud gaasina ning mis ei ole temperatuuril 20 ºC ja normaalrõhul 101,3 kPa tahkes olekus. (2) Põlevvedelikke leekpunktiga üle 55 ºC, mida ei ole klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks, käsitletakse käesolevas määruses tuleohtlike kemikaalidena. §3. Üldnõuded ettevõtte ohtlikkuse määramisele (1) Ohtlikke kemikaale käitlev ettevõtja peab määrama oma ettevõtte ohtlikkuse. Ettevõtte ohtlikkus tuleb määrata uuesti enne käideldavate ohtlike kemikaalide koguse ja nimetuste arvu olulist muutumist või käideldavate kemikaalide omaduste muutumist. Uue ettevõtte ohtlikkus tuleb määrata enne ehitamise või tegevuse alustamist. (2) Ettevõtte ohtlikkuse määramisel võetakse arvesse ettevõttes samaaegselt käideldavate kõikide ohtlike kemikaalide maksimaalsed võimalikud kogused (k.a protsessi tooraine, vaheprodukt, kõrvalsaadus või jääk, samuti kemikaalid, mis võivad tekkida kontrolli kaotamisel keemilise protsessi üle). (3) Ohtliku ettevõtte määratlemisel tuleb arvesse võtta kõik ohtlikud kemikaalid, mille kogus on suurem kui 2% vastavast ohtlikkuse alammäärast. (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemisel tuleb arvesse võtta kõik ohtlikud kemikaalid, mille kogus on suurem kui 2% vastavast künniskogusest. Sellest väiksemad kogused tuleb arvesse võtta juhul, kui need oma asukoha tõttu võivad ettevõttes algatada suurõnnetuse. (5) Kemikaal klassifitseeritakse ohtlikuks lähtuvalt sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrusest nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» (RTL 2004, 154, 2326). (6) Kemikaale, mida ei klassifitseerita lõikes 5 nimetatud määrusest lähtudes ohtlikeks (näiteks jäätmed), kuid mis omavad või võivad ettevõttes valitsevates tingimustes omada suurõnnetust esile kutsuvaid omadusi, klassifitseeritakse lähtuvalt lõikes 5 nimetatud määrusele. (7) Ettevõtteid, kus käideldakse ainult sööbivaid, kahjulikke või ärritavaid kemikaale või põlevvedelikke, mille leekpunkt on üle 55 ºC, ei loeta suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka. §4. Kemikaalide rühmitamise põhimõtted (1) Kemikaal, mis ohtlikkuse alusel võib kuuluda erinevatesse kemikaalirühmadesse, tuleb paigutada madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse kemikaalirühma. (2) Kui lisas 1 toodud kemikaal kuulub ka käesoleva määruse lisas 2 toodud kemikaalirühma, siis määratakse ettevõtte ohtlikkus lähtuvalt lisas 1 toodud ohtlikkuse alammäärast ja künniskogusest. (3) Lisas 1 loetletud kemikaale tuleb ettevõtte ohtlikkuse määramisel käsitleda koos vastava kemikaalirühmaga lisast 2. §5. Ohtliku ettevõtte määratlemine (1) Ohtlik on ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on võrdne või ületab lisas 1 etteantud ohtlikkuse alammäära Qa või samasse kemikaalirühma kuuluvaid kemikaale, mille summaarne kogus on võrdne või ületab lisas 2 etteantud ohtlikkuse alammäära Qa; 2) tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1; 3) terviseohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1; 4) keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. (2) Suhtarvude summa arvutatakse kasutades alljärgnevat valemit: Σqi / Qa = 1, kus: qi on ohtliku kemikaali või kemikaalirühma kogus tonnides ja Qa ohtlikule ettevõttele antud ohtliku kemikaali või kemikaalirühma ohtlikkuse alammäär tonnides vastavalt lisadele 1 ja 2. §6. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemine (1) B-kategooria ettevõte on suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on võrdne või ületab lisas 1 etteantud künniskoguse Q kB või samasse kemikaalirühma kuuluvaid kemikaale, mille summaarne kogus on võrdne või ületab lisas 2 etteantud künniskoguse QkB; 2) tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1; 3) terviseohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1; 4) keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. (2) Suhtarvude summa arvutatakse kasutades alljärgnevat valemit: Σqi / QkB = 1, kus: qi on ohtliku kemikaali või kemikaalirühma kogus tonnides ja QkB B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele antud ohtliku kemikaali või kemikaalirühma künniskogus tonnides vastavalt lisadele 1 ja 2. §7. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemine (1) A-kategooria ettevõte on suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on võrdne või ületab lisas 1 etteantud künniskoguse Q kA või samasse kemikaalirühma kuuluvaid kemikaale, mille summaarne kogus on võrdne või ületab lisas 2 etteantud künniskoguse QkA; 2) tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1; 3) terviseohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1; 4) keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. (2) Suhtarvude summa arvutatakse kasutades alljärgnevat valemit: Σqi / QkA = 1, kus: qi on ohtliku kemikaali või kemikaalirühma kogus tonnides ja QkA A-kategooria ettevõttele antud ohtliku kemikaali või kemikaalirühma künniskogus tonnides vastavalt lisadele 1 ja 2. §8. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. mai 2003. a määrus nr 86 «Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord» (RTL 2003, 61, 871) tunnistatakse kehtetuks. 1 EL nõukogu direktiiv 96/82/EÜ suurõnnetuseohuga ettevõtete ja ohtlike ainete kontrolli kohta (Euroopa Liidu Teataja L 10, 14.01.1997, lk 13–33); EL nõukogu ja parlamendi direktiiv 2003/105/EÜ, millega muudetakse EL nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 345, 31.12.2003, lk 97–105). Minister Edgar SAVISAAR Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2005. a määruse nr 67 «Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord» lisa 1 OHTLIKU KEMIKAALI OHTLIKKUSE ALAMMÄÄR JA KÜNNISKOGUS KEMIKAALIDELE Kemikaal Kemikaali rühmitis Ohtlikkuse alammäär ohtlikule ettevõttele (tonnides) Künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele (tonnides) Qa QkB QkA Ammooniumnitraat (vt märkus 1) II 500 5000 10000 Ammooniumnitraat (vt märkus 2) II 10 1250 5000 Ammooniumnitraat (vt märkus 3) II 0,2 350 2500 Ammooniumnitraat (vt märkus 4) II 0,1 10 50 Kaaliumnitraat (vt märkus 5) II 500 5000 10000 Kaaliumnitraat (vt märkus 6) II 10 1250 5000 Arseen(III)oksiid, arseen(III)hape ja selle soolad I 0,1 0,1 0,1 Arseen(V)oksiid, arseen(V)hape ja selle soolad I 0,1 1 2 Arseentrihüdriid (arsiin) I 0,2 0,2 1 Atsetüleen II 1,0 5 50 Broom I 0,1 20 100 Eriti tuleohtlikud veeldatud gaasid kaasa arvatud vedelgaas (propaan ja butaan) ning maagaas (metaan) II 5,0 50 200 Etüleenimiin (dihüdroasiriin) I 0,1 10 20 Etüleenoksiid (epoksüetaan) II 0,1 5 50 Fluor I 0,1 10 20 Formaldehüüd (metanaal kontsentratsiooniga ≥90%) I 0,5 5 50 Fosfortrihüdriid (fosfiin) I 0,2 0,2 1 Hapnik II 10,0 200 2000 KANTSEROGEENID alljärgnevast loetelust, kui nende sisaldus on üle 5 massi%: 4-aminobifenüül ja/või selle soolad, bensidiin ja/või selle soolad, bensotrikloriid bis(klorometüül)eeter, klorometüülmetüüleeter, 1,2-dibromoetaan 1,2-dibromo-3-kloropropaan dietüülsulfaat 1,2-dimetüülhüdrasiin dimetüülkarbamüülkloriid, dimetüülnitrosoamiin, dimetüülsulfaat heksametüülfosfortriamiid, hüdrasiin 2-naftüülamiin ja/või selle soolad, 4-nitrodifenüül 1,3-propaansultoon I 0,2 0,5 2 Karbonüüldikloriid (fosgeen) I 0,3 0,3 0,75 Kloor I 0,5 10 25 Metanool II 5,0 500 5000 4,4-metüleenbis-(2-kloroaniliin) ja/või selle soolad pulbri kujul I 0,01 0,01 0,01 Metüülisotsüanaat I 0,15 0,15 0,15 Vedelad naftasaadused: a) mootoribensiin ja toorbensiin (ligroiin), b) petrooleumid (sh reaktiivkütus), c) gaasiõlid (sh diiselkütused, kerged kütteõlid ja gaasiõli kokkusegamiskomponendid II 10 100 100 2500 2500 2500 25000 25000 25000 Nikliühendid sissehingatava tolmu kujul (nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid, nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid, dinikkeltrioksiid) I 1 1 1 Alküülplii (tetraetüülplii ja tetrametüülplii) I 0,5 5 50 Polüklorodibensofuraanid ja polüklorodibensodioksiinid (kaasa arvatud TCDD) arvutatud TCDD ekvivalendina (vt märkus 7) I 0,001 0,001 0,001 Propüleenoksiid (epoksüpropaan) II 0,5 5 50 Tolueendiisotsüanaat I 1,0 10 100 Vääveldikloriid I 0,3 1 1 Vääveltrioksiid I 1,0 15 75 Vesinik II 0,5 5 50 Vesinikkloriid (veeldatud gaas) I 2,0 25 250 Märkused: 1. Ammooniumnitraat (5000/10 000): väetis, mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks. Kohaldatakse ammooniumnitraadipõhiste kompleksväetiste ja liitväetiste ( compound/ composite) suhtes (sisaldab ammooniumnitraati ning fosfaati ja/või kaaliumkarbonaati), milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: –15,751) ja 24,52) massiprotsendi vahemikus ja mis ei sisalda põlevaid / orgaanilisi aineid kokku üle 0,4% või mis vastavad Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu määruse 2003/2003/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 304, 21.11.2003, lk 1–194) artikli 27 nõuetele, –maksimaalselt 15,75 massiprotsenti ja milles põlevate ainete kogus ei ole piiratud, ja mis on võimelised iseenesest jätkuvaks lagunemiseks vastavalt ÜRO künakatsele (UN Trough Test) (vt ÜRO soovitused ohtlike kaupade veole: Katsed ja kriteeriumid – käsiraamat, osa III, punkt 38.2). 2. Ammooniumnitraat (1250/5000): väetis Kohaldatakse ammooniumnitraadipõhiste lihtväetiste ning kompleksväetiste ja liitväetiste (compound/composite) suhtes, mille ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: –üle 24,5 massiprotsendi, välja arvatud ammooniumnitraadi segud dolomiidi, lubjakivi ja/või kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90%, –üle 15,75 massiprotsendi ammooniumnitraadi ja ammooniumsulfaadi segude puhul, –üle 283) massiprotsendi ammooniumnitraadi segude puhul dolomiidi, lubjakivi ja/või kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90%, ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2003/2003/EÜ artikli 27 nõuetele. 3. Ammooniumnitraat (350/2500): tehniline Kohaldatakse: ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraadi valmististe suhtes, milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: –24,5 ja 28 massiprotsendi vahemikus ja mis sisaldab maksimaalselt 0,4% põlevaid aineid, –üle 28 massiprotsendi ja mis sisaldab maksimaalselt 0,2% põlevaid aineid, ammooniumnitraadi vesilahuste suhtes, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi. 4. Ammooniumnitraat (10/50): nõuetele mittevastav materjal ja väetis ( «off-specs»), mis ei läbinud detonatsioonitesti. Kohaldatakse: –tootmisprotsessi käigus kõrvaldatud materjali, ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraadi valmistise, ammooniumnitraadi lihtväetise ning märkustes 2 ja 3 osutatud ammooniumnitraadipõhiste väetiste suhtes, mis plaanitakse tagastada või on tagastatud lõppkasutaja poolt tootjale, ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemisrajatisele ümbertöötamiseks, ringlussevõtuks (korduvkasutuseks) või töötlemiseks ohutu kasutamise eesmärgil, kuna need ei vasta enam märkuste 2 ja 3 nõuetele; –märkuse 1 esimeses taandes ja märkuses 2 osutatud väetiste suhtes, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2003/2003/EÜ artikli 27 nõuetele. 5. Kaaliumnitraat (5000/10 000): kaaliumnitraadipõhised liitväetised ( composite fertilizers), mis koosnevad granuleeritud/mikrogranuleeritud ( prilled/granular form) kaaliumnitraadist. 6. Kaaliumnitraat (1250/5000): kaaliumnitraadipõhised liitväetised, mis koosnevad kristallilisest kaaliumnitraadist. 7. Polüklorodibensofuraanide (CDF) ja polüklorodibensodioksiinide (CDD) koguste arvutamiseks tuleb kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (ITEF). Seejuures kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, Pe = penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta. Polüklorodibensodioksiinid ITEF Polüklorodibensofuraanid ITEF 2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1 1,2,3,7,8-PeCDD 0,5 2,3,4,7,8-PeCDF 0,5 1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PeCDF 0,05 1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1 OCDD 0,001 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01 OCDF 0,001 1) 15,75 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 45%-le ammooniumnitraadile. 2) 24,5 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 70%-le ammooniumnitraadile. 3) 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 80%-le ammooniumnitraadile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2005. a määruse nr 67 «Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord» lisa 2 OHTLIKU KEMIKAALI OHTLIKKUSE ALAMMÄÄR JA KÜNNISKOGUS KEMIKAALIRÜHMADELE Nr Kemikaalirühm Kemikaali rühmitis Ohtlikkuse alammäär ohtlikule ettevõttele (tonnides) Künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele (tonnides) Qa QkB QkA 1. Väga mürgine (R26, R27, R28) I 0,1 5 20 2. Mürgine (R23, R24, R25) I 0,5 50 200 3. Oksüdeeriv (R8, R7 ) II 5 50 200 4. Plahvatusohtlik (vt märkus 2a). Aine, valmistis või toode kuulub ÜRO/ADR allklassi 1.4 II 0,05 50 200 5. Plahvatusohtlik (vt märkus 2b). Aine, valmistis või toode kuulub ÜRO/ADR allklassi 1.1, 1.2, 1.3, 1.5 või 1.6 või riskilause R 2 või R 3 alla. II 0,05 10 50 6. Tuleohtlik (R10) kemikaali määratleb märkus 3a) II 20 5000 50 000 7a. Väga tuleohtlik (R17), kemikaali määratleb märkus 3b), 1) II 1,0 50 200 7b. Väga tuleohtlik (R11), kemikaali määratleb märkus 3b, 2) 20 5000 50 000 8. Eriti tuleohtlik (R12), kemikaali määratleb märkus 3c) II 1,0 10 50 9. Keskkonnaohtlik, iseloomustavad riskilaused R50 (k.a R50/53): Väga mürgine veeorganismidele III 5,0 100 200 R51/53: Mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet III 10,0 200 500 10. Kõik teised, mis ei sobi ülaltoodud liigitusega ja on iseloomustatavad riskilausetega: R14: Reageerib ägedalt veega (k.a R14\15) 5,0 100 500 R29: Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas 0,5 50 200 11. Põlevvedelikud, mille leekpunkt on üle 55 ºC II 10 – – 12. Sööbiv (R34, R35) I 10 – – 13. Kahjulik ja ärritav, kemikaali määratleb ohumärk Xn või Xi I 100 – – Märkused: I. TERVISEOHTLIKE KEMIKAALIDE RÜHMITIS 1. Väga mürgised kemikaalid 2. Mürgised kemikaalid 3. Kemikaalid, mida iseloomustab riskilause R29 – kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas. 4. Sööbivad kemikaalid (arvestatakse ainult ohtliku ettevõtte määratlemisel) 5. Kahjulikud ja ärritavad kemikaalid (arvestatakse ainult ohtliku ettevõtte määratlemisel) II. TULE- JA PLAHVATUSOHTLIKE KEMIKAALIDE RÜHMITIS 1. Oksüdeerivad kemikaalid 2. Plahvatusohtlikud kemikaalid: a) aine või valmistis, mis võib plahvatada löögi, hõõrdumise, lahtise tule või muu süttimisallika toimel (riskilause R2), b) aine või valmistis, mis on eriti plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, lahtise tule või muu süttimisallika toimel (riskilause R3), või c) aine, valmistis või toode, mis kuulub esimesse ohuklassi ÜRO ohtlike kaupade veoks antud juhiste, mida on andnud ÜRO Ohtlike Kaupade Transpordi Ekspertide Komitee (United Nations Committee of Experts on the Transport of Dangerous Goods ) ja mis on esitatud «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppes» (ADR) (RT II 1996, 29, 104), järgi. Selle formuleeringu alla kuuluvad pürotehnilised ained, millena käesolevas määruses käsitatakse ainet (või ainete segu), mis on kavandatud soojuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks iseeneslikult jätkuva eksotermilise keemilise reaktsiooni teel. Juhul kui kemikaal on klassifitseeritud nii ADR-i järgi kui ka riskilausetega R2 või R3, tuleb eelistada ADR klassifikatsiooni. I ohuklassi ained ja tooted liigitatakse allklassidesse 1.1–1.6 lähtuvalt ADR klassifikatsioonist alljärgnevalt. Allklass 1.1: Ained ja tooted, millel on võime plahvatada kogu massiga, s.o hetkeliselt plahvatab kogu kooshoitav lõhkematerjal. Allklass 1.2: Ained ja tooted, mis ei plahvata kogu massiga, vaid nad paiskuvad plahvatusel laiali, kahjustades ümbritsevat keskkonda või objekte. Allklass 1.3: Ained ja tooted, mis põlemisel eraldavad suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise järel väikeste plahvatusefektidega või laialpaiskumisega või esinevad need efektid koos. Allklass 1.4: Ained ja tooted, mis võivad süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada. Plahvatus toimub üldjuhul ainult mingis konkreetses pakendis ega kandu edasi teistele pakenditele. Välispidine tuli (kuumutamine) ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatust. Allklass 1.5: Massiplahvatuslikud ained, mis on niivõrd tuimad, et normaalsetel tingimustel on nende initsieerumine või põlemise üleminek plahvatuseks vähetõenäoline. Need ained ei tohi plahvatada tulekindluse katsetel. Allklass 1.6: Üliväikese tundlikkusega massiplahvatusohutud tooted. Need tooted sisaldavad äärmiselt tuimi lõhkeaineid ja nende initsieerimine või selle levimise tõenäosus on tühiselt väike. Sellesse kuuluvad ka toodetes sisalduvad plahvatusohtlikud või pürotehnilised ained või valmistised. Juhul kui tootes sisalduva plahvatusohtliku või pürotehnilise aine või valmistise kogus on teada, lähtutakse käesoleva määruse nõuete kohaldamisel sellest kogusest. Juhul kui kogus on teadmata, käsitatakse kogu toodet plahvatusohtlikuna. 3. Tuleohtlikud, väga tuleohtlikud, eriti tuleohtlikud kemikaalid a) tuleohtlik vedelik on aine või valmistis, mille leekpunkt on minimaalselt 21 ºC ja maksimaalselt 55 ºC (riskilause R10) ja mis soodustab põlemist. b) väga tuleohtlik vedelik: 1) – aine või valmistis, mis võib lisaenergiata kokkupuutel õhuga kuumeneda ja lõpuks iseenesest süttida (riskilause R17); –aine või valmistis, mille leekpunkt on alla 55 ºC ja mis jääb vedelaks rõhu all ning mis teatud tingimustes (kõrge rõhk või kõrge temperatuur) võib põhjustada suurõnnetuse ohu; 2) aine või valmistis, mille leekpunkt on alla 21 ºC ja mis ei ole eriti tuleohtlik (riskilause R11, teine taane). c) eriti tuleohtlikud gaasid ja vedelikud: 1) vedel aine või valmistis, mille leekpunkt on madalam kui 0 ºC ja keemistemperatuur on (või keemistemperatuuride vahemiku puhul keemise algpunkt) normaalrõhul maksimaalselt 35 ºC (riskilause R12, esimene alalõik); 2) gaasid, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna temperatuuril ja rõhul (riskilause R12, teine taane), ning mis on gaasilises või kriitilises olekus; 3) tuleohtlikud ja väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mida käideldakse keemistemperatuurist kõrgemal temperatuuril. 4. Kemikaalid, mida iseloomustavad riskilaused R14 ja R15. 5. Põlevvedelikud leekpunktiga üle 55 ºC (arvestatakse ainult ohtliku ettevõtte määratlemisel). III. KESKKONNAOHTLIKE KEMIKAALIDE RÜHMITIS 1. Kemikaalid, mida iseloomustab riskilause R50 (k.a R50/53) – väga mürgine veeorganismidele / väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet. 2. Kemikaalid, mida iseloomustab riskilause R51/53 – mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet.