Justiitsminister — Eesti Vabariigi kohtute ning välisriigi kohtute ja justiitsasutuste suhtlemise korra kinnitamine — RTL, 98, 1198

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29 398 ja 401) paragrahvi 49 lõike 1 alusel määran: Kinnitada Eesti Vabariigi kohtute ning välisriigi kohtute ja justiitsasutuste suhtlemise kord (lisatud). Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 2. juuni 1999. a määrusega nr 26 Eesti Vabariigi kohtute ning välisriigi kohtute ja justiitsasutuste suhtlemise kord 1. Üldsätted Eesti Vabariigi kohtud täidavad välisriigi kohtute ja teiste justiitsasutuste õigusabitaotlusi ning saadavad taotlusi välisriikide kohtutele ja justiitsasutustele Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingute või rahvusvaheliste kokkulepete või konventsioonidega ettenähtud juhtudel ja korras. Välisriigi kohtute ja teiste justiitsasutuste õigusabitaotlusi täidavad Eesti Vabariigi kohtud üldjuhul Eesti Vabariigi seaduste järgi. Neil juhtudel, kui Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingus on sätestatud teistsugused eeskirjad kui Eesti seadustes, kohaldatakse välislepingu sätteid. 2. Välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute õigused 2.1. Välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaudu pöörduda Eesi Vabariigi kohtute poole samas korras ja samadel tingimustel nagu Eesti Vabariigi kodanikud. Välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele antakse kohtutes õigusabi ning nad vabastatakse kohtukulude tasumisest samadel alustel ja samas korras nagu Eesti Vabariigi kodanikud. 2.2. Välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaudu taotleda Eestis notariaaltoimingute tegemist samas korras ja samadel tingimustel nagu Eesti kodanikud. 3. Õigusabi alal suhtlemise kord 3.1. Välisriigi kohtute ja teiste justiitsasutustega suhtlemise kord on sätestatud Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud välislepingutes ja välissuhtlemisseaduses. Välissuhtlemisseaduse paragrahvi 4 järgi on välissuhtlemisorganiteks Riigikogu, Presidendi ja Valitsuse kõrval Välisministeerium, muu ministeerium või valitsusasutus ja välisesindus. Vastastikuse õigusabi lepingute kohaselt suhtlevad lepinguosalised riigid õigusabiküsimustes Justiitsministeeriumi, Prokuratuuri ja Siseministeeriumi kaudu. 3.2. Kooskõlas punktis 3.1 sätestatuga saadavad Eesti Vabariigi kohtud õigusabitaotlused välisriikide kohtutele ja teistele justiitsasutustele Justiitsministeeriumi kaudu. 3.3. Välisriikide kohtud ja teised justiitsasutused saadavad õigusabitaotlused Eesti Vabariigi kohtutele Justiitsministeeriumi kaudu. Kui välisriigi kohtu või teise justiitsasutuse taotlus on saabunud vahetult kohtule, teatab kohus saabunud taotlusest Justiitsministeeriumile ja kui viimane ei teata taotluse täitmist takistavatest asjaoludest, täidab taotluse. 3.4. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise taotluse esitab Eesti Vabariigi kohtule täitmisest huvitatud isik vahetult. 4. Vastastikuse õigusabi liigid 4.1. Eesti kohtud täidavad välisriikide kohtute ja teiste justiitsasutuste õigusabitaotlusi ning saadavad samasuguseid taotlusi välisriikide kohtutele või teistele justiitsasutustele 1) protsessitoimingute tegemiseks; 2) kohtudokumentide kätteandmiseks ja isikute kutsumiseks välisriigist kohtuistungile; 3) tsiviil- ja perekonnaasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks; 4) välisriikide vahekohtu otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks. 4.2. Lisaks eeltoodule antakse välisriikide kohtutele ja teistele justiitsasutustele nende palvel informatsiooni kehtivate või kehtinud õigusaktide ja nende kohaldamise kohta. Samasugust informatsiooni on võimalik küsida ka välisriikidest. 5. Suhtlemiskeel 5.1. Suhtlemiskeele küsimustes tuleb järgida konventsioonide ja õigusabilepingute vastavaid sätteid. 5.2. Riikidega, kellega on sõlmitud vastastikuse õigusabi lepingud, suheldakse üldreeglina vene keeles. 5.3. Kui õigusabipalve saadekse välisriiki konventsiooni alusel, on vajalik järgida vastava riigi deklaratsiooni keele kohta (vt konventsioonide lisad). 5.4. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise taotlusele peab taotlust esitav isik lisama ka vahekohtu otsuse ja vahekohtu kokkuleppe ametlikult tõestatud tõlke eesti keelde. 5.5. Tõlked tõestatakse ametliku tõlgi (kohtu koosseisulise tõlgi), notari või taotlust täitva ametiisiku allkirjaga. Tõlke notariaalset kinnitust ja legaliseerimist ei nõuta. 6. Õigusabi taotluse vorm 6.1. Õigusabitaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotlust esitava asutuse nimetus; 2) asutuse nimetus, kellele taotlus esitatakse; 3) asja nimetus, milles õigusabi palutakse; 4) isiku, kelle kohta palve saadetakse, ees- ja perekonnanimi; tegevusala (kui see on teada) alaline elu- või asukoht; 5) isiku voliniku (esindaja) nimi ja asukoht -- kui on teada; 6) taotluse sisu. 6.2. Kõik õigusabi korras edastatavad dokumendid peavad olema kinnitatud taotlust esitava või täitva kohtu vapipitsatiga. 7. Protsessitoimingute teostamise kord 7.1. Rahvusvahelise õigusabi korras võivad kohtud Eesti seadustega ettenähtud korras teha teise riigi kohtu või muu justiitsasutuse palvel järgmisi protsessitoiminguid: 1) pooltelt, tunnistajatelt ja ekspertidelt ütluste võtmine; 2) ekspertiiside tegemine; 3) vaatlus; 4) asitõendite üleandmine. 7.2. Neid palveid täidab taotluse saanud kohus Eesti seaduste kohaselt. Palve saatja taotlusel võib aga protsessitoimingutes juhinduda ka palve saatnud asutuse riigi seadustest, kui nende sätted ei ole vastuolus Eesti seadustega. 7.3. Kui taotluse saanud kohus ei ole pädev seda täitma, saadab ta palve edasi pädevale kohtule ning teatab sellest Justiitsministeeriumile. 7.4. Kui taotluse täitmine osutub võimatuks, tagastatakse see Justiitsministeeriumi kaudu ning teatatakse ka täitmist takistanud asjaoludest. 8. Dokumentide kätteandmise ja tunnistajate või ekspertide välismaalt kutsumise kord Kohtudokumentide kätteandmist välisriikides reguleerivad õigusabilepingud ning Haagi 15. novembri 1965. a Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon. 8.1. Rahvusvahelise õigusabi korras edastatakse: 1) kutsed protsessiosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele teise riigi kohtusse ilmumiseks; 2) teated asja arutamise aja ja koha kohta (protsessiosalistele); 3) hagiavalduste ärakirjad koos lisatud dokumentidega; 4) kohtuotsuste (määruste) ärakirjad; 5) muud kohtuasjaga seotud dokumendid. 8.2. Kui on vajalik kohtuistungile kutsuda välisriigis elav protsessiosaline, tunnistaja või ekspert, saadab kohus kooskõlas rahvusvahelise lepinguga ja käesoleva korraga välisriigi kohtule või muule justiitsasutusele taotluse anda protsessiosalisele, tunnistajale või eksperdile kutse isiklikult kätte. 8.3. Dokumendi kätteandmise taotluses näidatakse dokumendi saaja ees- ja perekonnanimi ning täpne aadress, samuti kätteantava dokumendi täpne nimetus. 8.4. Dokumendid saadetakse kahes eksemplaris, millest üks kuulub kätteandmisele ja teine koos kätteandmisteatisega tagastamisele Justiitsministeeriumi kaudu. 8.5. Kutset saates tuleb arvestada, et kutsutaval oleks võimalik ilmuda õigel ajal. Tuleb anda aega sõidudokumentide ja vajadusel viisa vormistamiseks (vähemalt neli kuud enne asja arutamist). Kohtudokumentide edastamisel Vene Föderatsiooni on vajalik ette näha tunduvalt pikem ajavahemik. 8.6. Kui dokumendi kätteandmise taotluses märgitud isiku aadress on osutunud ebatäpseks või puudulikuks, rakendab palve saanud kohus oma riigi seaduste kohaselt kõik abinõud isiku tegeliku elu- või asukoha kindlakstegemiseks. 8.7. Dokumendi kätteandmise taotluse saanud kohus annab dokumendid taotluses nimetatud isikule kätte tema riigis kehtivate eeskirjade kohaselt. Kui kätteantavad dokumendid ei ole koostatud saaja emakeeles ega varustatud tõlkega, antakse dokumendid kätte saajale vaid siis, kui ta vabatahtlikult on nõus neid sellisena vastu võtma. 8.8. Dokumendi kätteandmise taotluse saanud kohus täidab dokumentidega kaasas olnud kinnituse dokumentide kätteandmise kohta. Kui dokumendid edastatakse nn Haagi plangil oleva kätteandmisteatisega, täidetakse kohtu poolt plangi teine leht, nn Certificate, kuhu märgitakse dokumendi kätteandmise kuupäev; koht (aadress) kus dokumendid üle anti, isiku, kellele dokumendid üle anti, nimi ja muud andmed; tema seotus adressaadiga ning teatise Certificate koostamise aeg, koht ja üleandja allkiri. Haagi plangile isiku, kellele dokumendid üle antakse, allkirja ei võeta. Dokumendi kätteandmise võimatuse korral tagastatakse taotlus salle saatjale ühes selgitusega, miks ei olnud võimalik dokumenti kätte anda. Kinnitus koos teise eksemplariga dokumentidest tagastatakse kohe Justiitsministeeriumile. 8.9. Välisriigis asuva oma riigi kodaniku võib üle kuulata ja talle dokumendid kätte anda ka oma riigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse kaudu selles riigis. Sellisel juhul saadetakse vastav palve Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi kaudu. 9. Kohtu ja vahekohtu otsuste täitmise kord 9.1. Eesti kohtud pööravad täitmisele välisriikide tsiviilkohtuotsuseid ainult siis, kui Eesti on selle riigiga sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu, milles muu hulgas nähakse ette ka kohtuotsuste vastastikune täitmine. 9.2. Eesti kohtud pööravad täitmisele välisriikide perekonnaasjades tehtud kohtu- ja kohtuväliste asutuste otsuseid/lahendeid, kui vastav välisriik on Haagi 2. oktoobri 1973. a ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni osalisriik. 9.3. Kooskõlas New Yorgi 10. juuni 1958. a välisriigi vahekohtute otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga tunnustavad ja täidavad Eesti kohtud ka välisriikide vahekohtute otsuseid. 9.4. Samadel tingimustel võivad Eesti kohtud pöörduda sissenõudja taotlusel välisriikide kohtute poole oma kohtuotsuste täitmiseks. 9.5. Vastastikku täidetakse: 1) jõustunud kohtuotsuseid tsiviil- ja kaubandusasjades; 2) jõustunud otsuseid perekonnaasjades; 3) vahekohtute otsuseid tsiviilvaidlustes; 4) kohtukulude sissenõudmise kohtuotsuseid (-määrusi); 5) kriminaalasjades tsiviilhagi rahuldamise otsuseid. 9.6. Asjades, mis kuuluvad täitmisele pööramisele välisriigis, on vajalik kohe pärast otsuse/määruse väljakuulutamist selgitada hagejale, et pärast kohtulahendi jõustumist on neil vajalik esitada lahendi teinud kohtule taotlus selle täitmisele pööramiseks välisriigis. 9.7. Eesti kohtud pööravad täitmisele välisriigi kohtu ja vahekohtu otsuseid vastavalt sissenõudja kirjalikule taotlusele, mis esitatakse otsuse teinud esimese astme kohtule. Kohtuotsuse täitmise taotlusele peab olema lisatud: 1) kohtu poolt tõestatud kohtuotsuse ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui jõustumine ei tulene otsuse tekstist endast; 2) dokument, millest nähtub, et kostjale, kes protsessis ei osalenud, oli õigel ajal ja nõutavas vormis vähemalt üks kord kätte antud kutse kohtusse ilmumiseks; 3) õiend kohtuotsuse päritoluriigi territooriumil otsuse täitmise kohta. Nimetatud õiendisse märgitakse, millises ajavahemikus otsust antud riigis täideti ja kui suur on õiendi koostamise päevaks tekkinud võlgnevus. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise taotlusele peab olema lisatud 1) ametlik originaalotsus või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja otsuse tõestatud tõlge eesti keelde; 2) kirjaliku lepingu originaal või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia, mille alusel lepingupooled on kohustunud esitama vahekohtule kõik lahkhelid, mis neil tekkisid või võisid tekkida teatava õigussuhtega seoses ning selle lepingu tõestatud tõlge eesti keelde. 9.8. Täitmisele kuuluva kohtuotsuse või vahekohtu otsuse täitmise taotluse vaatab läbi see linna- või maakohus, kelle tööpiirkonnas tuleb otsus täita. 9.9. Otsused, mis oma olemuselt kuuluvad ainult tunnustamisele (abielulahutused jne) kuuluvad läbivaatamisele Tallinna Linnakohus. 9.10. Välisriigi kohtu või vahekohtu otsuse täitmise taotluse vaatab maa- või linnakohus läbi kohtuistungil tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras. Taotluse kohta teeb kohus määruse, millega tunnustab välisriigi kohtu või vahekohtu otsust ja annab selle täitmiseks loa või keeldub sellest. Täitmisele kuuluv summa peab olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. Määrus koos täitedokumentidega (välisriigi kohtu või vahekohtu otsus jt) saadetakse võlgniku elukoha (asukoha) järgsele täitevosakonnale. Üks eksemplar täitmisele pööramise määrusest koos selle tõlkega vene keelde saadetakse kohe Justiitsministeeriumile. 9.11. Kui välisriigi kohtu või vahekohtu otsuse täitmise taotluse läbivaatamisel tekib küsimusi, võib kohus nõuda selgitust 1) kohtult, kelle otsuse täitmist taotletakse; 2) isikult, kes otsuse täitmist taotleb; 3) otsuses märgitud võlgnikult, kelle suhtes otsust tahetakse täita. 9.12. Välisriigi kohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda, kui: 1) taotluse esitanud isik või kostja ei võtnud protsessist osa seetõttu, et talle või tema poolt volitatud isikule ei olnud antud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) samade poolte samas õigusvaidluses oli selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, juba varem tehtud alustanud asja menetlemist; 3) vastavalt riikidevahelisele lepingule või kui lepingus seda ette nähtud ei ole, oma riigi seadustele, kuulub asi oma riigi kohtu ainupädevusse. 9.13. Kohus võib keelduda välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest selle isiku taotlusel, kelle kahjuks on otsus tehtud. Taotlus esitatakse otsuse teinud kohtule ja sellele peab olema lisatud kinnitus, et 1) lepingupooled olid vastavalt nende suhtes kehtivale seadusele mingil määral teovõimetud või leping ei ole kehtiv selle sõlmimise aluseks olnud seaduse järgi või sellekohase viite puudumise korral vahekohtu asukoha järgse riigi õiguse järgi; 2) poolele, kelle kahjuks otsus tehti, ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei saa pool oma vastuväiteid ja kaebusi esitada muul põhjusel; 3) otsus puudutab lahkheli, mis ei kuulu vahekohtus arutamisele; 4) vahekohtu koosseis või menetlus ei vastanud poolte kokkuleppele või kui kokkulepet ei olnud, siis selle riigi õigusele, kus vahekohtupidamine toimus; 5) otsus ei ole saanud lepingupooltele kohustuslikuks, seda ei arvestata või selle täitmise on edasi lükanud selle riigi pädev ametkond, kus või kelle seadust järgides otsus tehti. Kohus, kes on saanud välisriigi vahekohtu otsuse täitmise taotluse, võib keelduda otsuse tunnustamisest või täitmisest ka siis, kui lahkheli põhiküsimust ei ole võimalik lahendada vahekohtus Eesti seaduste alusel või kui otsuse tunnustamine ja täitmine oleks vastuolus Eesti avaliku õigusega. 9.14. Eesti kohtud saadavad sissenõudja taotlusel kohtuotsuse täitmiseks välisriigi kohtule samas korras. Taotlus koostatakse eesti keeles, lisatakse punktis 9.7 nimetatud tõlked. Taotlus koos lisadega saadetakse välisriigi kohtule Justiitsministeeriumi kaudu. Eesti Vabariigi vahekohtu otsuse täitmist välisriigis võib taotleda vahetult isik, kelle kasuks on otsus tehtud. Taotlus esitatakse välisriigi asutusele Eesti kohtu vahenduseta. 9.15. Välisriigi kohtu või vahekohtu otsuse täitmiseks sissenõutud rahasummad kantakse kohtute täitevosakondade deposiitarvele, kus neid hoitakse, kuni sissenõudja on saanud loa raha ülekandmiseks välisriiki või kantakse rahasumma tema pangaarvele Eestis. Raha kantakse sissenõudjale välisriiki pankade kaudu. 10. Õigusabi andmisega seotud kulud 10.1 Õigusabi taotluse saanud Eesti kohus kannab ise kõik õigusabi andmise kulud ega nõua nende hüvitamist taotluse saatnud kohtult või vahekohtu otsuse puhul sissenõudjalt. 10.2. Sama kord kehtib Eesti kohtute taotluste täitmisel välisriigi kohtus või teises justiitsasutuses. 10.3. Taotluse esitaja tasub või hüvitab kulud, mis tulenevad a) kohtuametniku või adressaatriigi seaduste alusel õiguspädeva isiku osavõtust dokumentide kätteandmisel; b) kätteandmise erikorra kasutamisest. Kohus teatab taotluse täitmisel tekkinud kulude summa taotluse saatnud välisriigi kohtule. Kui välisriigi kohus kooskõlas oma riigi seadustega nõuab kulud sisse neid tasuma kohustatud isikult, laekuvad summad selle asutuse kasuks, kes need sisse nõudis. Kantsler Mihkel OVIIR