Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-37-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 2005. a kohtuotsus D. D. süüdistuses KarS § 25 lg 1 - § 274 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi — RT III, 2005, 21, 212

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-37-05 Otsuse kuupäev 26. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi D. D. süüdistuses KarS § 25 lg 1 – § 274 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-375/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. D. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 27. aprill 2005. a Istungil osalenud isikud D. D. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 16. septembri 2004. a otsusega tunnistati D. D. süüdi KarS § 274 lg 1 – § 25 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi ja teda karistati vastavalt kuuekuulise, neljakuulise ning ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus D. D. liitkaristuseks üks aasta ja üheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud liitkaristust Valga Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega mõistetud kandmata karistuse – viie kuu vangistuse võrra –, lugedes liitkaristuseks kaks aastat vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi süüdi ka N. D., kuid tema osas kassatsioonimenetlust ei toimu. 2. KarS § 298 lg 1 järgi tunnistati D. D. süüdi selles, et ta 30. oktoobril 2003. a kella 13.15 paiku Tartus Jaama tänaval, kui teda toimetati politsei alarmsõidukiga Tartu Politseiprefektuuri, lubas kahele politseiametnikule kummalegi 1000 krooni altkäemaksu selle eest, et politseiametnikud ei toimetaks teda seoses eelnevalt toime pandud süütegudega politseisse. Maakohus märkis, et kuigi politseiametnike ütluste kohaselt rääkis D. D. «tonnist» või «tükist», ei ole kahtlust, et tegelikult oli jutt 1000 kroonist. Üheselt oli määratletav ka tegu, mille eest D. D. raha pakkus – mõlemad politseiametnikud kinnitasid, et D. D. pakkus neile raha selle eest, et nad teda prefektuuri ei viiks, asja unustaksid ja läheksid lahku sõpradena. Kaitsja väiteid D. D. poolt raha lubamise ebareaalsuse kohta luges kohus kogutud tõenditega vastuolus olevaiks. Valga Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega oli D. D. mõistetud vangistus, mis oli jäetud tingimisi kohaldamata. Kuna D. D. pani KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime katseajal, tekkis reaalne oht, et mõistetud vangistus võidakse pöörata täitmisele. Politseiametniku ütlused, mille kohaselt D. D. ütles raha pakkudes, et tal on «tingimused peal», tõendavad, et D. D. oli ise karistuse täitmisele pööramise ohust teadlik ja kartis seda. Kohus tuvastas, et toimus altkäemaksu lubamine ja see lubamine oli reaalne, st selle lubamise taga oli tegelik soov raha anda. 3. D. D. süüdimõistmise osas esitasid Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonid D. D. kaitsjad vandeadvokaadid Rein Napa ja Leonid Olovjanišnikov, kes mõlemad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja D. D. õigeksmõistmist kõigis talle süüksarvatud tegudes. 4. Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et KarS § 298 lg 1 näol on tegemist formaalse kuriteokoosseisuga. Kuritegu on lõpule viidud altkäemaksu lubamisega. Seejuures ei pea lubadus sisaldama altkäemaksu üleandmise aega ja kohta. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad 5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni D. D. kaitsja L. Olovjanišnikov, kes palub tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu otsused D. D. süüditunnistamises KarS § 298 lg 1 järgi. Ta taotleb D. D. õigeksmõistmist selles kuriteos ja liitkaristuse vähendamist. Taotlust põhistab kassaator järgmiselt. KarS § 298 lg-s 1 on ühendatud materiaalne ja formaalne süüteokoosseis. Lülitades KarS § 298 lg 1 dispositsiooni termini «lubamine», on seadusandja läinud vastuollu karistusseadustiku põhialustega. Altkäemaksu lubamine ei ole käsitatav isegi mitte altkäemaksu andmise ettevalmistamisena, vaid üksnes tahtluse ilmnemisena, mille eest ei näinud vastutust ette kriminaalkoodeks ega näe seadusandja loogika kohaselt ka karistusseadustik. Kavatsuse ilmnemine ei saa olla õigusvastaseks teoks. Sarnaselt KarS §-des 120 ja 128 sätestatud süüteokoosseisudele saab ka altkäemaksu lubamise koosseisu lugeda täidetuks üksnes tingimusel, et on alust arvata, et lubadus ka reaalselt täide viiakse. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud viidanud üksnes sellele, et D. D. oli põhjust altkäemaksu lubamiseks ja et tema sõnad olid politseitöötajatele üheselt mõistetavad. Kumbki nimetatud argumentidest ei anna aga tunnistust lubaduse täideviimise reaalsusest. Kohtud pidanuksid tuvastama politseiametnike veendumuse, et D. D. annab neile altkäemaksu, ja D. D. arusaamise, et politseiametnikud on veendunud altkäemaksu reaalsuses ning võivad selle vastu võtta. 6. Kassatsioonivastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Koit Annamaa, et kassatsioon on põhjendamatu. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Prokurör leidis, et kassatsioon on põhjendamatu ning Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 8. KarS § 298 lg 1 sätestab vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest. Altkäemaksu mõiste on avatud KarS § 294 lg-s 1 – tegemist on vara või muu soodustusega, mis antakse ametiisikule vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. 9. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et ekslik on kassaatori seisukoht, nagu oleks KarS § 298 lg-s 1 ühendatud formaalne ja materiaalne kuriteokoosseis. Sarnaselt altkäemaksu lubamisega on ka altkäemaksu andmise näol tegemist formaalse koosseisuga. Vara või muu soodustuse ametiisikule üleandmine on altkäemaksu andmise objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu, mitte aga tagajärg. 10. Erinevalt altkäemaksu andmisest ei eelda altkäemaksu lubamine vara või muu soodustuse üleandmist ametiisikule, vaid üksnes ametiisikule sellesisulise pakkumise tegemist. Pole oluline, kas ametiisik on valmis pakkumise vastu võtma või mitte. Seejuures ei ole altkäemaksu lubamine vaadeldav altkäemaksu andmise ettevalmistava staadiumina, vaid iseseisva lõpuleviidud süüteona, mille seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi kriminaliseerida. Kuid mõistetavalt ei moodusta KarS § 298 lg-s 1 sätestatud altkäemaksu lubamine ja selle hilisem andmine kogumit, kuna altkäemaksu andmises neeldub ka selle varasem lubamine. 11. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et isiku süüditunnistamine altkäemaksu lubamises on võimalik üksnes juhul, kui on tuvastatud, et altkäemaksu lubanud isik oleks sündmuste planeeritud kulgemise korral oma lubaduse ka reaalselt täide viinud. Tulenevalt KarS § 298 lg 1 mõttest ja KarS § 294 lg-s 1 sätestatud altkäemaksu mõistest eeldab altkäemaksu lubamise koosseisu realiseerimine seda, et lubaja tegutseks eesmärgiga mõjutada ametiisikut selliselt, et viimane paneks oma ametiseisundit kasutades tulevikus toime seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata. Seega täidab altkäemaksu lubamise koosseisu ka petlik pakkumine, mida lubaja ei kavatse algusest peale täita või mille täitmine on isegi võimatu, kuid mille eesmärk on kallutada ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele. Kui aga isikul puudub vara või muu soodustuse pakkumisel eesmärk ametiisikut ebaseaduslikule käitumisele kallutada, ei ole tema tegu KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritav. 12. Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Seega puudub kriminaalkolleegiumil võimalus anda omapoolne hinnang küsimusele, millisel eesmärgil D. D. politseiametnikele raha pakkus. Samas on maakohus ja ringkonnakohus käesolevas kriminaalasjas piisavalt põhistanud oma seisukohta, et D. D. pakkus politseiametnikele raha eesmärgil, et viimased ei fikseeriks õigusrikkumist ja laseksid D. D. minna. 13. Kassaatori tõmmatud paralleelid altkäemaksu lubamise ja KarS §-s 128 sätestatud kuriteokoosseisu (raseduse katkestamise lubamine) vahel on meelevaldsed. Kui KarS § 298 lg-s 1 on terminit «lubamine» kasutatud tähenduses «lubaduse andmine», «pakkumise tegemine», siis KarS § 128 kasutab sama sõna teises tähenduses, pidades silmas «võimaldamist», «võimalikuks tegemist». II. 14. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium väljaspool kassatsioonimenetluse piire tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohus on eksinud D. D. liitkaristuse mõistmisel. D. D. pani käesoleva kriminaalmenetluse esemesse kuuluvad kuriteod toime Valga Maakohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega määratud katseajal. Seega pidi Tartu Maakohus D. D. KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes liitma käesolevas asjas mõistetud 1 aasta ja 9 kuu pikkusele vangistusele Valga Maakohtu mõistetud 5 kuud vangistust täies ulatuses, mitte aga osaliselt. Seda vaatamata asjaolule, et Valga Maakohtu otsusega oli D. D. süüdi tunnistatud karistuste osalist liitmist võimaldanud KrK § 41 kehtivusajal. Pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise korral tuleb lähtuda liitkaristuse moodustamisel uue kuriteo toimepanemise ajal kehtivast seadusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. augusti 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-91-03 – RT III 2003, 26, 260, p 7). Tartu Ringkonnakohus on maakohtu otsust muutmata jättes toiminud korrektselt, kuna prokuröri apellatsiooni puudumisel ei olnud ka ringkonnakohtul tulenevalt KrMS §-st 340 menetluslikku alust D. D. olukorra raskendamiseks. 15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2004. a otsuse muutmata ja D. D. kaitsja kassatsiooni rahuldamata. Hannes KIRIS Eerik KERGANDBERG Lea KIVI