Keskkonnaminister — Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides — RTL, 94, 1158

Tehnilise normi ja standardi seaduse (RT I 1999, 29, 398) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 3 alusel ning lähtudes asjaolust, et keskkonnaministri 10. juuli 1996. a määrusega nr 37 (RTL 1996, 91, 545) kehtestati «Nõuded puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavate ehitiste (hoonete ja rajatiste) projektides» eelnormina kolmeks aastaks, määran: 1. Kehtestada nõuded puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 10. juuli 1996. a määrus nr 37 «Nõuete kehtestamine eelnormina» (RTL 1996, 91, 545). 3. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1999. a. Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE Kehtestatud keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusega nr 54 Nõuded puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides 1. Üldosa 1.1. Rakendusvaldkond 1.1.1. Nõuete eesmärk on tagada kehapuuetega inimestele, sealhulgas ratastooli kasutavatele liikumisvaeguritele ja lapsevankriga jalakäijatele ehituslike takistusteta liikumine avalikes kohtades ning luua neile võrdväärne olukord liikumisel üldkasutatavates ruumides. 1.1.2. Nõuded rajanevad funktsioneerivate käte ja ülakehaga liikumisvaeguri vajadustel ja kehalistel võimetel. Liikumisvaeguri all mõeldakse isikut, kelle liikumis- ja orienteerumisvõime on ea, vigastuse või haiguse tõttu piiratud. 1.1.3. Nõuded puudutavad: -- riigi, omavalitsuste või teiste avalikõiguslike juriidiliste ja eraisikute ülalpidamisel olevaid üldkasutatavaid ruume, kus osutatakse üldsusele administratiivseid, juriidilisi, sotsiaalseid jms teenuseid või viiakse läbi vaimulikke talitusi; osutatakse side-, liiklus- või parkimisteenuseid; kunsti- või teisi kultuuriteenuseid; spordi-, liikumis-, hobi-, puhkuse- vms teenuseid või kaubandusteenuseid; -- avalikõiguslike juriidiliste või eraisikute omanduses olevaid üldkasutatavaid ruume, kus osutatakse üldsusele eelnimetatud teenuseid või panga-, majutus-, toitlustus- vms teenuseid, kuid siinjuures sõltub nõuete rakendamine ruumide kasutusviisist, kasutajate hulgast ja lähiümbruskonnas paiknevate vastavate teenuste kättesaadavusest; -- riigi, omavalitsuste, avalikõiguslike juriidiliste või eraisikute ülalpidamisel olevaid haiglaid, tervishoiu- või hooldeasutusi või sarnaste asutuste oote-, vastuvõtu- ja külastusruume; -- riigi, omavalitsuste või teiste avalikõiguslike juriidiliste isikute ülalpidamisel koolikohustuslikele õpilastele mõeldud õppeasutusi; -- kogunemiskohti ja kogunemisruume, sõltumata kasutusviisist, omandivormist ja kasutajate arvust; -- peale eelloetletud üldkasutatavate ruumidega ehitiste ka krunti või ehitusplatsi ning ehitiste neid osi, mille kaudu üldkasutatavad ruumid üldsusele kättesaadavad on. 1.1.4. Eraisikute või organisatsioonide ülalpidamisel olevate õppeasutuste õpperuumide puhul rakendatakse käesolevaid nõudeid sedavõrd, kuivõrd seda koolituse iseloomu, õpilaste arvu ja teisi sarnaseid asjaolusid arvestades vajalikuks peetakse. 1.1.5. Olemasolevate elurajoonide ning üldkasutatavate ehitiste rekonstrueerimisel ja moderniseerimisel, samuti ajaloo- ja kultuurimälestiste rekonstrueerimise käigus neile üldkasutatavate hoonete funktsioonide andmisel, tuleb nõudeid rakendada võimalikult suures ulatuses. 1.1.6. Nõuded ei laiene hooldekodudele ega puuetega inimeste ja vanurite erielamutele, mis projekteeritakse vastavate ehitusnormide ja -eeskirjade järgi. 1.1.7. Nõuded ei käsitle ühissõidukite (lennukid, rongid, trammid, trollibussid, taksod jne) kohaldamist puuetega inimestele, kuid vastavalt nõuetele tuleb vältida ehituslikke takistusi nendeni jõudmisel, samuti ei ole käsitletud ka taksofonide (üldkasutatavate telefonide), pileti- ja kaubaautomaatide ning teiste olmeseadmete ümberehitamist, ent on nõutud neile juurdepääsu tagamine. 1.2. Nõuete kasutamine 1.2.1. Ehitiste omanikel ja projekteerijail tuleb arvestada vanurite arvu suurenemisega elanike hulgas, puuetega inimeste liikumisvõimalust tagavate nõuete avardumisega, seda eriti töö-, õppe-, puhke-, kaubandus- ja olmesfääris. Seepärast tuleb liikumisvaegurite liiklemis- ja tegutsemisprobleeme käsitleda kõikides punktis 1.1.3 loetletud ehitiste projektlahendustes. 1.2.2. Käesolevaid nõudeid tuleb kasutada peale ehitiste ja nende osade projekteerimise ka krundi või ehitusplatsi planeerimisel. 1.2.3. Käesolevaid nõudeid tuleb projektlahendustes rakendada reaalselt, ratsionaalselt ja liialdusteta. 1.2.4. Nõuete lähtepunktiks on ratastooli kasutava liikumisvaeguri pinnavajadus, vt joonis 1. Joonistel antud mõõdud on millimeetrites. 1.2.5. Projekti tekstis tuleb kasutada nõuetes antud oskussõnu. 2. Liikumisvõimalused väljaspool siseruume 2.1. Transport 2.1.1. Liikumisvaeguri liikumistee ühissõidukiteni peab olema ehituslike takistusteta. 2.1.2. Kui asula ühissõidukid pole ratastooli kasutajate veoks veel kohaldatud, tuleb näha ette erisõidukite kasutamiseks vajalikud peatused. 2.1.3. Liikumisvaegurite autode parklad tuleb ette näha nende korterite, üldkasutatavate hoonete ja avalike kohtade juures. Avalikes autoparklates nähakse ette vähemalt üks liikumisvaeguri autole mõeldud parkimiskoht üldkasutatavate ruumide iga 2500 m2 kohta. Liikumisvaeguritele mõeldud parkimiskohad paigutatakse peasissepääsule võimalikult lähedale ja varustatakse vastavate tunnusviitadega ning parkimiskohale värvi või muu püsiva materjaliga rajatud piktogrammiga. 2.1.4. Liikumisvaeguri auto parkimiskoha laius peab olema vähemalt 3,5 m (vt joonis 3). Parkimiskoha laius võib olla ka 2,5 m, kui vahetult selle kõrval on vähemalt 1,0 m laiune jalgtee. Näidet 2 võib kasutada vaid juhul, kui liikumisvaegurile ettenähtud parkimiskohta ei saa teisiti sissepääsu lähedusse paigutada. 2.1.5. Kinniste parklate (garaaþide) uksed peavad olema kas vastukaalude abil kergesti käsitsetavad või elektromehhaaniliselt käivitatavad. 2.1.6. Suured ja keerulised liiklussõlmed tuleb kaitsta ohupiiretega ja sünkroonsete helisignaalidega varustatud foorituledega, mis aitavad pimedaid ja vanureid sõidutee ületamisel. Jalakäijatefoori tuled peavad olema sobival kõrgusel ja hästi märgataval taustal ning sõidukitefoori tuledest eksimatult eristatavad. 2.2. Jalg- ja kõnniteed, ohutussaared 2.2.1. Sõidutee ületamine iseseisvalt peab olema raskusteta võimalik ka ratastooli kasutaval liikumisvaeguril ja lapsevankriga jalakäijal ning ohutu vaegnägijal. 2.2.2. Kõnnitee peab sõiduteest olema eraldatud vähemalt 60 mm kõrguste äärekividega. Kõnnitee ohutussaare äärekivi kõrgus tänava ületamise kohas ei tohi olla üle 40 mm ja alla 25 mm (vt joonis 2). Jalakäijate ületuskoha äärekivid ei tohi olla ebamäärase geomeetrilise kujuga. Ületuskoht tuleb projekteerida joonise 2 lahenduse A kohaselt, erandjuhtudel võib kasutada lahendust B. 2.2.3. Sõiduteele laskumiseks, sealt kõnniteele või ohutussaarele tõusmise hõlbustamiseks ei tohi kasutada längu lõigatud äärekive aga paigutada sõiduteele kaldpakke (vt joonis 2). 2.2.4. Ohutussaared rajatakse üldjuhul iga kolme sõiduraja järel. Ohutussaare laius (sügavus käigusuunal) peab olema vähemalt 2,0 m (soovitav 2,5 m) ja pikkus vähemalt 3,0 m (soovitav 4,0 m). Ohutussaar peab analoogiliselt kõnniteega olema tõstetud sõidutee pinnast kõrgemale. Ohutussaart läbiv vöötraja osa võib olla sõidutee tasapinnas, kui selle kattematerjal erineb sõidutee omast, nii et vaegnägijad ja pimedad tajuvad liiklusolukorra muutumist. 2.2.5. Jalg- ja kõnnitee laius peab olema vähemalt 1,8 m (soovitav 2,0 m), mis võimaldab ratastoolis liikujail teineteisest mööduda. Elurajooni siseteed peavad olema vähemalt 1,5 m, õueteed ja üldkasutatavaisse hoonetesse viivad teed vähemalt 1,2 m laiused. Ratastooli tagasipöördeks 180° peab kahe meetri ulatuses olema laiust vähemalt 2,5 m; pöördeks 90° on vaja vähemalt 1,0 m laiust ja 1,0 m pikkust teelõiku. 2.2.6. Jalg- ja kõnniteedel ei tohi olla nende kasutuslaiust vähendavaid ehitisi (kioskid, taksofonikabiinid, kaubaautomaadid vms) ega teede kasutamist takistavaid eenduvaid ehitiseosi. Teede laiust ajutiselt piiravatest takistustest (kaevamistööd, teeremont jms) tuleb vaegnägijaid ette hoiatada. 2.2.7. Jalg- ja kõnnitee pikikalle ei tohi ületada 6% ja külgkalle 2%. Erakordselt kitsas kohas või reljeefsel maastikul on lubatud pikikalle 8--10% vastavalt 12--10 m pikkusel teelõigul. 2.2.8. Kui üldkasutatavate teede pikikalle ületab lubatud suuruse või tuleb seal olukorra sunnil kasutada astmeid, tuleb ratastooli kasutajatele planeerida omaette, lubatud kaldega tee või pandus. Tee kõrvale tuleb iga 300 m, maksimaalselt 400 m järel rajada pingiga puhkekoht (vt joonis 3). 2.2.9. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. 2.3. Pandused (rambid) 2.3.1. Pandus on kaldtee, mida kasutatakse eri tasapindadele liikumiseks, sealhulgas hoonetesse pääsemiseks (vt joonis 4). 2.3.2. Ühesuunalise liiklusega panduse minimaalne laius on 1,0 m, kahesuunalisel 1,8 m. Keerdpanduse laiused on samad, ent täispöörde puhul ei tohi laius olla alla 3,0 m. 2.3.3. Panduse pikikalde puhul kuni 5% (1:20) vahetasandeid (puhkemademeid) ei ole vaja. Käsipuud on vajalikud siseruumides mõlemal pool ning väljas juhul, kui panduse pealispinna kõrgus erineb ümbruse tasapinnast. Pandus peab olema piiratud vähemalt 70 mm kõrguse äärisega, ümbrusega ühel tasapinnal oleva panduse äärise kõrgus peab olema vähemalt 50 mm. 2.3.4. Panduse pikikalde puhul üle 5% (üle 1:20, kuid kuni 1:12,5) on vajalik sirgpanduse puhul vähemalt 1,5 m (soovitav 2,0 m) pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2,0 m (soovitav 2,5 m) pikkune puhkemade, kõrgustel kuni 480 mm, 960 mm jne iga kuni 6,0 m pikkuse (projektsioonis) teelõigu järel. Keerdpanduse mademe pikkus mõõdetakse siseküljelt. Käsipuud peavad jätkuma katkematult ka puhkemademetel nii siseruumides kui väljas panduse mõlemal poolel. 2.3.5. Panduse pikikalle võib olla kuni 8%, järsema kaldega pandus on keelatud. 2.3.6. Trepi või järsakuga külgnev pandus tuleb neist eraldada alumise käsipuuni ulatuva tiheda varb- või võrkpiirdega. 2.3.7. Panduse kohal peab olema vaba kõrgust 2,4 m. 2.3.8. Pandus peab olema kõva ja kareda pealispinnaga, mis märgudes ei tohi muutuda libedaks. 2.3.9. Nii siseruumides kui ka väljas peab pandus värvitoonilt erinema tasapinnalisest teeosast. 2.4. Trepid (vt joonis 4) 2.4.1. Ühel tõusul ei tohi olla trepiastmeid vähem kui kolm. 2.4.2. Trepiastmed peavad olema kinnised, ninadeta, tasased ja kareda pealispinnaga ning soovitavalt põskedega, vältimaks jala, kepi või kargu libisemist külgsuunas. Eelistada tuleb täisnurkse profiiliga astmeid. 2.4.3. Siseruumide treppidel ja kaetud välistreppidel on trepiastme vähim laius E 300 mm ja suurim kõrgus N 160 mm, lahtistel välistreppidel on vastavalt E 400 mm ja N 130 mm. 2.4.4. Ühe korrusekõrguse vahel soovitatakse vaid üht trepimadet. 2.4.5. Katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu on vajalik nii siseruumides paiknevate kui ka välistreppide mõlemal poolel. 2.5. Käsipuud (vt joonis 4) 2.5.1. Käsipuu kõrgus astme keskelt (joonisel mõõt H) peab olema 900 mm, lastele mõeldud käsipuu kõrgus 700 mm. Käsipuu vaba kaugus võimalikust seinast või kinnisest piirdest on vähemalt 45 mm. 2.5.2. Käsipuu peab ulatuma mõlemas suunas üle panduse kaldeosa ning üle trepi esimese ja viimase astme tõusu vähemalt 400--500 mm (joonisel mõõt L). Käsipuu otsad peavad olema takerdumise vältimiseks painutatud allapoole ja kinnitatud kas põranda külge või ühendatud madalamal asuva käsipuuga. 2.5.3. Käsipuu peab olema ümara või ristkülikukujulise profiiliga; ümarprofiili läbimõõt 30...50 mm ja ristkülikukujulise profiili paksus 25...30 mm ning soovitav ümbermõõt 120...180 mm. 2.6. Pääs käigutunnelisse või -sillale Ainus või vähemalt üks pääs käigutunnelisse või -sillale peab olema pandusega. 2.7. Orientiirid 2.7.1. Avalikes kohtades (teedel ja tänavatel, väljakutel ja parkides), eriti ristmikel, jaamades ja ühissõidukite peatustes tuleb paigaldada hästi loetavad ja tajutavad orientiirid, mis teataksid invaliididele, sealhulgas vaegnägijatele ehituslikest takistustest ja muudest ohtudest. 2.7.2. Pimedatele ja vaegnägijatele tuleb anda teavet liikumisteel ees seisvatest muutustest (trepile, ülekäigurajale või takistusele lähenemine, ohutussaare lõppemine jms) kas pinnakatte erinevuse, reljeefsete vöötide, ohutuspiirete või helisignaali abil. 2.7.3. Nägemisteave peab olema hästi märgataval kõrgusel ja kontrastsel taustal. Kasutada tuleb rahvusvahelisi märke (piktogramme) ja tähiseid. 2.7.4. Linnaplaanidel ja -skeemidel, reisijuhtides, transpordiskeemidel ja -teatmikes jne tuleb ära näidata ehituslike takistustega või takistusteta alad ja hooned (hotellid, muuseumid, teatrid, kinod, muud asutused ja objektid, parkimisvõimalused) ning liikumisvaeguritele ja invaliididele kohaldatud ühissõidukite liiklusmarsruudid. 2.8. Käimlad Avaliku käimla nii naiste kui ka meeste poolele tuleb ette näha vähemalt üks kabiin ratastooli kasutavatele liikumisvaeguritele, mis on kergesti ja astmeteta ligipääsetav. Sellise kabiini mõõtmed ja sisseseade projekteeritakse nõuete punkti 3.9 (vt joonis 6) järgi. 2.9. Olmeobjektid 2.9.1. Kirjakastid, kassaluugid, pileti- ja kaubaautomaadid, müügiletid ja teised üldkasutatavad objektid peavad olema ligipääsetavad ja nende kasutamiskõrgus peab vastama ka ratastooli kasutavate liikumisvaegurite vajadustele ja võimalustele (automaadid, kassaluugid jms, minimaalne kõrgus 1,4 m, leti kõrgus kas osaliselt või kogu pikkuses 0,8 m). 2.9.2. Taksofonidest tuleb vähemalt üks kohaldada kasutatavaks liikumisvaeguritele ja see planeeritakse punkti 3.12 kohaselt. 3. Liikumisvõimalused siseruumides 3.1. Ratastooli kasutavaile liikumisvaeguritele ja puuetega inimestele peavad olema kättesaadavad nõuete punktis 1.1.3 loetletud üldkasutatavad hooned/ruumid. 3.2. Hoone sissepääsu tasapinda peab olema tagatud ka astmeteta tõus pandusega või elektromehhaanilise tõstukiga. Sisenemisala peab olema ühtlaselt ja hästi valgustatud ning võimaluse korral katusega kaetud. 3.3. Tuulekoja sügavus avatud uste vahel peab olema vähemalt 1400 mm ja laius ühesuunalisel liikumisel 1200 mm (vt joonis 5). Jalarestid ei tohi põhjustada toolirataste, keppide ega karkude takerdumist. Võimalusel kasutada ruudu- või rombikujulise seotisega reste. 3.4. Hoonesisene liikumistee 3.4.1. Üldkasutatav ruum peab liikumisvaegurile ja puuetega inimestele olema kättesaadav selleks kohaldatud liikumistee kaudu. Kui hoone eri korrustel või eri tasapindadel asuvad üldkasutatavad ruumid on omavahel funktsionaalselt seotud hoonesisese ühendustee kaudu, siis peab nende ruumide vahel olema tagatud ühendus ka ratastooli kasutavale liikumisvaegurile või invaliidile lifti või panduse abil. 3.4.2. Liikumistee peab olema kergesti märgatav, õigete mõõtudega, tasase ja mittelibiseva ning kõva pealispinnaga. Orienteerumist liikumisteel hõlbustatakse suunavate viitadega, millel kasutatakse rahvusvahelist liikumisvaeguri tunnust (piktogrammi). Liikumisteede, tasapindade vaheldumise ja ruumide paiknemise märkamist võib paremustada kontrastsete värvidega, vastava valgustusega ning heli- ja valgussignaalide abil. 3.4.3. Pandused siseruumides tuleb projekteerida vastavalt punkti 2.3 nõuetele. 3.4.4. Liftid tuleb projekteerida vastavalt punkti 3.6 nõuetele. 3.4.5. Ratastooli kasutavaile liikumisvaeguritele läbimatud liikumisteed tuleb vastavalt tähistada. 3.5. Uksed, väravad (vt joonis 5). 3.5.1. Pendel- ja pöörduste kasutamine ratastooli kasutava liikumisvaeguri liikumisteel on keelatud. 3.5.2. Uksed peavad üldjuhul olema lävepakkudeta. Kui teatud ehituslikud nõuded nõuavad lävepaku olemasolu, siis selle kõrgus ei tohi olla üle 25 mm. 3.5.3. Ukseklaasid peavad olema karastatud või armeeritud, vältimaks purunemisel ohtlikke kilde. Täisklaasuksi võib ette näha ainult koos automaatavajatega. Täisklaasuksed peavad olema silmapaistvalt markeeritud. 3.5.4. Uksed peavad avanema ja sulguma kergelt või automaatselt. Uksed peaksid soovitavalt avanema evakuatsiooni suunas, avanemine vähemalt 90°. 3.5.5. Ukse vaba käigulaius (ukse piida valendlaius, kahe poolega ukse käigupoolne valendlaius ning lükand- ja liugukse valendlaius) peab olema vähemalt 850 mm. 3.5.6. Koridori otsauks tuleks nihutada teljelt võimalikult kõrvale. Koridori külgseinas olev uks peaks olema otsaseinast vähemalt 600 mm kaugusel. 3.5.7. Fotoelemendi abil või tellitult avaneva ukse ees peab olema ohutuse tagamiseks küllaldaselt vaba ruumi. Tellitult avanevate uste lahtiolek peab olema küllaldase ajavaruga või tellimisel reguleeritav. 3.5.8. Käsitsi avatava tiibukse ees ja taga peab olema vajalik vaba ruum. Joonisel 5 antud mõõdud A ja B ning G ja F on vajalikud ukse käsitsi avamiseks ja sulgemiseks ratastoolis istudes. Ukse enda järel sulgemiseks peab selle siseküljel olema käsipuu või käepide, mis asub põrandast 900--1100 mm kõrgusel. Käepide tuleb kinnitada ukse hingedepoolsest servast 200 mm kaugusele. 3.5.9. Ukse piirdelauad või ukselehe ääred on soovitav värvida ukselehest erinevas ja eredas toonis. 3.6. Lift (vt joonis 4) 3.6.1. Lifti ukse ees peab olema vaba ruumi vähemalt 1,5 × liftikabiini sügavus ja 2 × liftikabiini sügavus, kui liftid paiknevad vastakuti. 3.6.2. Liftikabiini ukse puhas ava ei või olla alla 800 mm, liftikabiini sisemõõdud A -- laius ja B -- sügavus: 1) Sõidulift A × B -- vähemalt 1100 mm × 1400 mm (8 inimest, nominaalkaal 630 kg); -- soovitav ratastooli pööramisvõimaluse pärast 1350 mm × 1400 mm (10 inimest, nominaalkaal 800 kg) ja 1600 mm × 1400 mm (13 inimest, nominaalkaal 1000 kg); 2) kauplusekülastajate ja kauba lift A × B -- vähemalt 1100 mm × 2100 mm (nominaalkaal 1000 kg); -- ratastoolile parema pööramisvõimaluse andmiseks 1400 mm × 2400 mm (nominaalkaal 1600 kg); 3) invalift (püstlift) A × B -- vähemalt 900 mm × 1400 mm; -- vähemalt 1400 mm × 1400 mm, kui käiguavad paiknevad kõrvutiasetsevates seintes. 3.6.3. Lifti seiskumistäpsus peab olema ± 25 mm, soovitav ± 5...10 mm. 3.6.4. Lifti kutsungi- ja juhtimisnupud peavad paiknema vertikaaltasapinnas liftikabiini põrandast 900...1200 mm kõrgusel (ISO Standard 4190/5 punkt 5.2). 3.7. Trepid Sisetrepid, mida kasutavad karkude, keppide või küünartugedega invaliidid ja vanurid, peavad vastama punkti 2.4 nõuetele (vt joonis 4). 3.8. Ruumide sisustus ja seadmed 3.8.1. Üldkasutatavate ruumide kasutusotstarbele vastava püsimööbli, sisseseade, aparatuuri, valgustuse, kattematerjalide ning värvilahenduse kavandamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et neid ruume saaks kasutada ka ratastoolis liikumisvaegurid ja invaliidid. Püsimööbli, sisseseade, aparatuuri vms kättesaadavus ja neist möödumine planeeritakse kooskõlas joonisega 5 (hoonesisene liikumistee). 3.8.2. Teeninduslettide, -luukide, -kassade vms, piletite müügi- ja kontrollimispunktide sobiv kõrgus ratastoolis liikujale 750...800 mm põrandast, lettide vms all peab olema põlvede jaoks vaba kõrgus põrandast vähemalt 670 mm ja laius vähemalt 600 mm. 3.9. WC- ja pesemisruumid 3.9.1. Kui sõltuvalt ühiskasutatavate ruumide iseloomust kuuluvad nende juurde ka ühiskasutatavad WC- ja pesemisruumid, siis planeeritakse neid liikumisvaeguritele 2% käimlakabiinide arvust, kuid vähemalt üks. Kui ühiskasutatavaid WC- ja pesemisruume nähakse ette mõlema sugupoole tarvis, on soovitav planeerida kummassegi plokki ka liikumisvaeguritele kohaldatud WC- ja pesemisruum. Projekteerimisel võetakse aluseks ruumide kasutatavus nii iseseisvalt liikuvaile ja tegutsevaile kui ka abistajaga ratastoolikasutajaile. 3.9.2. Liikumisvaeguritele kasutamiseks kohaldatud WC- ja pesemisruumidesse planeeritakse sissepääs vahetult koridorist, saalist või teisest sarnasest ruumist. 3.9.3. Liikumisvaeguritele kohaldatud WC- ja pesemisruumid projekteeritakse vastavalt joonisele 6. Joonisel 6 variandi A kohaselt sisustatud kabiini kasutatakse kõige enam. Käimlakabiin A sobib kasutamiseks nii iseseisvalt liikuvaile ja tegutsevaile kui ka abistajaga ratastoolikasutajaile. Ühepoolse kasutusega käimlakabiine (B ja C) kasutatakse peegelpildis teineteise kõrval või teineteisele võimalikult lähedal asetsevaina. Sellisel juhul sobivad ka need kabiinid kasutamiseks nii iseseivalt liikuvaile kui ka abistajaga ratastoolikasutajale. Joonisel 6 toodud kabiinid B ja C on mõeldud vasakukäelistele. 3.9.4. Klosetipoti mõlemast küljest kasutatava kabiini minimaalsed sisemõõdud on 2200 × 2500 mm (kabiin 6A). Käimlakabiini dimensioneerimisel tuleb arvestada ratastooli pöörderaadiusega -- 1400 mm. 3.9.5. Sisseseade, seadmete numeratsioon vt joonis 6: posits. 1. Klosetipott, kõrgus põrandast prill-laua pealispinnani peab olema 500--520 mm. Madalamaid potte tuleb tõsta raudbetoonsokli abil. Poti tõstmine teisaldatava istme abil on keelatud. Loputusvee tõmbamise seade peab toimima fotoelemendi abil või vähesel kätejõul (ka nn pikk kang). Klosetipotil olles peab saama kasutada painduva varrega termostaatilist käsiduðði. Võimaluse korral kasutada klosetipotte, mis on varustatud sisseehitatud duði ja fööniga; posits. 2. Käsitoed, mõlemal pool klosetipotti 600 mm vahega, (üles)tõstetavad ja reguleeritavad, arvutatud koormisele 1 kN, kõrgus käsitoe peale 800 mm, ühe toe küljes paberirullihoidja. (Märkus: tugede kinnitus peab olema selline, et abistaja pääseks takistamatult klosetipoti taha). Klosetipoti esiservast 100 mm tahapoole lae alla tuleb ette näha terastala ja sellel liigutatavad trapetsid, mis peavad võtma vastu 1 kN (joonis 6 D); posits. 3. Rõhtkäsipuu seinal, (kabiinides C ja D), pikkus 600 mm, kõrgusel 800 mm, käsipuu keskpunktiks võetakse klosetipoti esiserv. Rõhtkäsipuu soovitatakse dubleerida vertikaalkäsipuuga; posits. 4. Kraanikauss, mõõtmetega ca 550 mm × 400 mm, kõrgus põrandast ca 800 mm, kraanikausi tagumise ääre kaugus tagaseinast kabiinis A 200 mm ja soovitavalt ka külgseinast nõnda, et kraanikausi alla jääks vähemalt 670 mm kõrgune ruum põlvedele, kraani segisti veehulga reguleerimine fotoelemendi abil või vähesel kätejõul kergesti ja ühe liigutusega toimiva käsihoova abil näiteks pikk kang, vee temperatuuri reguleerimine termostaadiga või pressostaadiga. Põlvedele vajaliku ruumi tagamiseks soovitatakse vesilukuta kraanikausse ja kanalisatsioonina (kraanikausi tagaseina lähedal asuvat) põrandatrappi. Peegli alumine serv, kätekuivati ja seebialus vms paigaldada kuni 900 mm põrandast; posits. 5. Ratastooli jaoks vaba ruum klosetipoti kõrval, laius vähemalt 800 mm; posits. 6. Ruum ratastooli pööramiseks, vähim läbimõõt 1400 mm; posits. 7. Ukse (väljapoole avaneva) asukoht. Ukse hingedepoolses servas käepide, ca 200 mm kaugusel nimetatud servast. Kabiinide B ja C ustel peab olema mõlemal pool sellekohane märgistus, kummal pool on ruum ratastooli jaoks (klosetipoti poolt vaadatuna); posits. 8 Ruum abistajale klosetipoti taga. 3.9.6. Ehitises, kus on olemas valvepunkt või -keskus, tuleks kasutada lisaseadmetena valvepunktiga ühendatud häiresignalisatsiooni (häirekella nupud peavad olema käsitsi kasutatavad nii põrandalt kui ka klosetipotilt). 3.9.7. Klosetipoti kõrvale seinale tuleb põrandast ca 1200 mm kõrgusele paigaldada 2--3 nagi rõivaste, karkude, keppide jms riputamiseks.