Haridusminister — Sihtfinantseerimise korra kinnitamine — RTL, 94, 1157

Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) paragrahvi 15 lõikele 2 ja arvestades Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanekut (13. mai 1999. a): 1. Kinnitada sihtfinantseerimise kord (juurde lisatud). 2. Kinnitada järgmised vormid: 1) sihtfinantseerimise taotlus (vorm 1); 2) teema sihtfinantseerimise põhjendus (vorm 2); 3) elulookirjeldus (CV) (vorm 3); 4) sihtfinantseeritava teema jätkamise taotlus (vorm 4); 5) järeldoktori sihtfinantseerimise taotlus (vorm 5); 6) järeldoktori sihtfinantseeritava teema jätkamise taotlus (vorm 6); 7) doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlus (vorm 7); 8) sihtfinantseeritava teema vahearuanne (vorm 8). Minister Tõnis LUKAS Kantsler Peep RATAS Kinnitatud haridusministri 31. mai 1999. a määrusega nr 32 Sihtfinantseerimise kord I. ÜLDPÕHIMÕTTED 1. Lähtuvalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse paragrahvi 15 lõikest 1 sihtfinantseeritakse teadus- ja arendusasutust (edaspidi TAA) teadusteemade (edaspidi teema) alusel. 2. Sihtfinantseeritakse alus- ja rakendusuuringuid. 3. Alusuuringuid määratletakse kui teoreetilisi või eksperimentaal-uuringuid uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks nende teadmiste kohest rakendamist. 4. Rakendusuuringuid määratletakse kui originaaluuringuid uute teadmiste saamiseks, pidades esmajärjekorras silmas saadud teadmiste praktilist rakendamist suhteliselt lühikese aja jooksul. 5. Sihtfinantseerimist võivad taotleda kõik evalveeritud ja Haridusministeeriumis registreeritud TAA-d. 6. Sihtfinantseerimise taotluse põhjal peab selguma: 1) kavandatavate uuringute üldteoreetiline taust ning nende koht üldiste teadmiste foonil; 2) uuringute põhieesmärgid, hüpoteesid ja kasutatavad meetodid; 3) uuringute teostajate teaduspotentsiaal; 4) kasutatavate seadmete ja aparatuuri olemasolu või vajadus; 5) eeldatavad tulemused ja võimalikud uuringute jätkamise suunad; 6) eeldatav tähtsus teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile. 7. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23. septembri 1997. a määrusega nr 178 kinnitatud «Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamise korra ja tegevuse aluste» (RT I 1997, 70, 1160) punkti 16 alapunktist 2 annab igale sihtfinantseerimise taotlusele hinnangu nõuandev kogu, Teaduskompetentsi Nõukogu (edaspidi TKN). 8. TKN lähtub oma hinnangus teema ja teema täitjate teaduslikust tasemest, teema olulisusest Eestile, TAA-de evalveerimise tulemustest ning Teadus- ja Arendusnõukogu otsustest. 9. Teemana käsitleb TKN probleemikeskset ühisnimetajat ühe teadlaste (teadustöötajate, õppejõudude, kraadiõppurite) ning abijõudude rühma tegevusele, kus ühel teadlasel on teema juhina (vastutava täitjana) vastutus uuringute korraldamise ja teema täitmise eest. Teema on sihipäraste teadusuuringute üks järk, mis tulemuslikult lõppenud teema korral reeglina genereerib uute uuringute jätkamise samal või lähedasel teaduserialal. Teema kujunemine sõltub nii teaduse sisemise arengu loogikast (eriti alusuuringute puhul) kui ka Eesti riigi vajadustest. Teemaga on loogiliselt ühendatud selle teadlaste rühma grandid, kraadiõppe ja järeldoktorite teemad jm tegevus. Taolise ühendusena väljendub teemas teadusasutuse (või teadusasutuste vaheliste) uuringute potentsiaal antud teaduserialal, millega kaasnevad rakendused, osalemine rahvusvahelises teaduselus, seminarid, konverentsid ja teadmiste edastamine. Teemaga haakuvates Euroopa Ühenduse ja teistes rahvusvahelistes programmides saab sihtfinantseerimist vajaduse korral käsitleda kaasfinantseerimisena. 10. TKN arvestab sihtfinantseerimise taotluste läbivaatamisel: 1) teema teaduslikku põhjendatust; 2) teema täitjate kvalifikatsiooni ja pädevust; 3) teema olulisust teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile; 4) täitjate poolt seni saavutatud tulemuste positiivset aprobatsiooni, mis väljendub eksperthinnangutena (peer review) täitjate teaduspublikatsioonidele, konverentsiettekannetele, realisatsioonidele jm; 5) teema interdistsiplinaarsust, koostööd erinevate teadlasrühmade vahel teema raamides ning teaduseetiliste printsiipide järgimist. 11. Teaduse sihtfinantseerimise maht määratakse iga aasta riigieelarve seadusega, millest uutele teemadele suunatavate vahendite osakaalu määrab haridusminister TKN ettepanekul. 12. Kõik sihtfinantseerimisega seotud materjalid esitatakse Haridusministeeriumile kahes eksemplaris eesti keeles. TKN aktsepteerib ka inglise keeles esitatud materjale. II. UUELE TEEMALE SIHTFINANTSEERIMISE TAOTLEMISE JA ERALDAMISE KORD 13. TAA esitab oma nõukogu otsuse alusel Haridusministeeriumile taotluse teema sihtfinantseerimiseks. 14. Kui teemat täidab mitu TAA-d, siis peab taotlus olema heaks kiidetud kõigi TAA-de nõukogudes ning taotluses peab olema fikseeritud iga TAA osakaal. Ühisuuringute puhul eraldab Haridusministeerium igale teema täitmises osalevale asutusele tema finantseerimise osa eraldi. 15. Teema sihtfinantseerimise taotlemisel tuleb lähtuda järgmistest soovitustest: 1) teema juht on teadustöötaja või õppejõud, kellel on Eesti doktorikraad või sellega võrdväärne teaduskraad; 2) teema põhitäitja on teadustöötaja või õppejõud; 3) teema täitmisest võtab lisaks teema juhile üldjuhul osa veel vähemalt kaks täiskohaga teadustöötajat; 4) teema maht moodustab reeglina 0,4 kuni 1,7 miljonit krooni aastas; 5) teema maksumus sisaldab eneses põhitäitjate ja abijõu töötasu ja riigimakse ning otseseid teadustöö kulutusi; 6) teema juhi ja põhitäitjate töötasu koos sotsiaalmaksudega võib sõltuvalt teadustöö iseloomust moodustada 35 kuni 70 protsenti teema maksumusest; 7) ülikooli täiskohaga õppejõule (lähtuvalt töölepingust) saab teema täitmisel kavandada vahendeid abitööjõu tasustamiseks ja otsesteks teadustöö kuludeks, kuid mitte töötasuks; 8) ülikoolis osakoormusega töötavale õppejõule saab teema täitmisel kavandada vahendeid ka töötasuks, arvestusega, et tema summaarne tööhõive ei ületaks ühe täiskoha koormust; 9) teema eelarvesse üldkululõivu ei kavandata; 10) üht teemat sihtfinantseeritakse kõige rohkem viis aastat, eeldusel et teema täitmine kulgeb edukalt ning vastavalt HM poolt kehtestatud nõuetele; 11) kui teema täitjatena nähakse ette pensioniealisi töötajaid, siis käsitletakse neid TKN-i poolt võrdsetel alustel teiste täitjatega. 16. Teema sihtfinantseerimise taotlemisel esitatakse Haridusministeeriumile järgmised dokumendid: 1) taotlus (vorm 1); 2) teema sihtfinantseerimise põhjendus (vorm 2 koos kuni 3 lk lisatekstiga); 3) teema juhi ja täitjate elulookirjeldused (CV) (vorm 3); 4) andmed teema juhilt kümne ja teema põhitäitjatelt igaühelt viie olulisema viimase viie aasta jooksul ilmunud soovitavalt eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni kohta, v.a õpikud ja õppevahendid; 5) vastava eetikakomisjoni otsus, kui uurimistöös kavandatakse arstiteaduslikke inimuuringuid või loomkatseid. 17. Iga teadustöötaja või õppejõud saab juhtida vaid üht teemat. 18. Igale teadustöötajale saab osavõtu korral mitme teema täitmisest kavandada töötasu arvestusega, et tema summaarne tööhõive ei ületa üht täiskoormust. 19. Kui teema juhiks või põhitäitjaks on TKN-i liige, ei võta ta osa selle taotluse arutelust TKN-i koosolekul. 20. TKN võib soovitada Haridusministeeriumil lükata sihtfinantseerimiseks esitatud teema taotlus tagasi, finantseerida teemat osaliselt või liita see teise teemaga. Vajadusel kasutab TKN taotluste hindamisel ka kodu- või välismaiseid eksperte. 21. Haridusminister kinnitab oma käskkirjaga iga TAA sihtfinantseerimise mahu teemade alusel. 22. Taotlused sihtfinantseerimiseks esitatakse TAA poolt Haridusministeeriumile koos vajaliku dokumentatsiooniga iga aasta 15. oktoobriks. III. JÄTKUVALE TEEMALE SIHTFINANTSEERIMISE TAOTLEMISE JA ERALDAMISE KORD 23. TAA esitab vajadusel Haridusministeeriumile taotluse teema jätkuvaks sihtfinantseerimiseks (vorm 4) iga aasta 15. novembriks. Taotlusele tuleb lisada sihtfinantseeritava teema jooksva aasta vahearuanne (vorm 8) ning teemaga seotud teaduspublikatsioonide nimekiri, mis mõlemad peavad eelnevalt olema kinnitatud TAA nõukogus. 24. Eelneval aastal TKN-i poolt liidetud teemade jätkuval sihtfinantseerimise taotlemisel esitatakse ühine aruanne ja jätkuva sihtfinantseerimise taotlus. 25. Teemale taotletav jätkuva sihtfinantseerimise maht peab lähtuma teema sihtfinantseerimise mahust eelmisel aastal. Kui finantseerimise mahtu soovitakse suurendada, tuleb Haridusministeeriumile esitada vastav taotlus (kuni 3 lk) koos TAA nõukogu sellekohase otsusega. Vajadus lisafinantseerimiseks võib tekkida, kui mõni teema täitjatest või teemaga seotud doktorantidest on vahepeal kaitsnud teaduskraadi, kui teema täitmisesse on vaja kaasata uusi täitjaid (sh järeldoktoreid, kelle finantseerimisperiood on vahepeal lõppenud) vm põhjustel. 26. TKN võib Haridusministeeriumile soovitada jätkuva teema finantseerimise mahtu vähendada kuni 20 protsendi ulatuses, juhul kui eksperthinnang(ud) teema täitmise suhtes on negatiivsed, või lõpetada, kui need hinnangud on teist korda negatiivsed. 27. Jätkuvale sihtfinantseeritavale teemale vahendite eraldamise kord on muus osas analoogiline uuele teemale vahendite eraldamise korraga. IV. JÄRELDOKTORITE SIHTFINANTSEERIMINE 28. Iga aasta riigieelarve seaduses teaduse sihtfinantseerimiseks ette nähtud rahast jaotatakse kuni 3 protsenti järeldoktoritele kahe aasta pikkuste teemade täitmiseks väljaspool seda uurimisgruppi, kus doktoriväitekiri valmis. 29. Taotlus järeldoktori poolt täidetava teema sihtfinantseerimiseks (vorm 5) esitatakse 15. oktoobriks ühiselt järeldoktori enese ning selle TAA poolt, mille juures kavandatakse teema täitmist. Taotluse peab olema kinnitanud TAA nõukogu. Taotlusele lisatakse taotleja elulookirjeldus (CV) (vorm 3). 30. On soovitav, et järeldoktori teema oleks seotud mõne sihtfinantseeritava teemaga selles TAA-s, mille juures taotleja oma teemat kavatseb täita. 31. Taotluse esitamise hetkel ei tohi doktoriväitekirja kaitsmisest olla möödunud rohkem kui kolm aastat ning taotleja ei tohi olla vanem kui 35 aastat. 32. Järeldoktori poolt täidetava teema maksumus lähtub vanemteaduri töö arvestuslikust maksumusest ning sisaldab eneses järeldoktori ja abijõu töötasu ja riigimakse ning otseseid teadustöö kulutusi. 33. Kui järeldoktori taotlus teema sihtfinantseerimiseks rahuldatakse, tuleb tal töövahekorra olemasolu korral kehtiv tööleping kas lõpetada või teema täitmise ajaks (kuni kaheks aastaks) peatada. Järeldoktoriga sõlmib teema täitmise ajaks töölepingu see TAA, mille juures teemat täidetakse. 34. Järeldoktori poolt täidetava teema jätkamiseks tuleb esitada vahearuanne (kuni 3 lk) ja taotlus (vorm 6) 15. novembriks. 35. Järeldoktor on kohustatud esitama teema lõppemisest kahe kuu jooksul teema täitmise lõpparuande (kuni 3 lk). Lõpparuandele lisatakse teaduspublikatsioonide nimekiri ja koopiad teaduspublikatsioonide esimestest lehekülgedest. V. DOKTORANTIDE SIHTFINANTSEERIMINE 36. Iga aasta riigieelarve seaduses doktoriõppeks ette nähtud teadusraha jaotatakse doktorandi ja tema juhendaja ühise taotluse alusel doktoritöö tegemiseks. See raha on ette nähtud teadustöö kuludeks ja seda ei saa kasutada töötasuks või stipendiumiks. On soovitav, et doktoriväitekirja teema haakuks TAA-s täidetava teadusteemaga. 37. Doktorandile teadusraha eraldamise eelduseks on ülikooli vastava allüksuse atestatsioonikomisjoni põhjendatud otsus selle kohta, et doktorandi senised õpingud on olnud edukad. Esimese aasta doktorandilt atestatsioonikomisjoni otsust ei nõuta. 38. Doktorantide taotlused esitatakse Haridusministeeriumile 15. novembriks (vorm 7). Vorm 1

Vorm 2

Vorm 3 ELULOOKIRJELDUS (CV) 1. Nimi 2. Töökoht 3. Amet 4. Sünniaeg 5. Haridus 6. Teenistuskäik 7. Teaduskraad 8. Tunnustused 9. Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 10. Juhendamisel kaitstud väitekirjad 11. Viimase viie aasta olulised teaduspublikatsioonid (teema juhil 10, teema täitjal 5 teaduspublikatsiooni) Allkiri: Vorm 4

Vorm 5

Vorm 6

Vorm 7

Vorm 8