Sotsiaalminister — Arstiabi kvaliteedi hindamine — RTL, 92, 1150

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 46 lõike 6 alusel määran: 1. Täiendada sotsiaalministri 16. detsembri 1996. a määrusega nr 31 «Komisjoni koosseisu muutmine» (RTL 1997, 10, 64) kinnitatud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni koosseisu alljärgnevate liikmetega: Aseesimees: Sven Kruup -- Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja kt Liikmed: Urmas Lepner -- Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja kt Jana Peterson -- Keskhaigekassa esindaja Mall-Anne Riikjärv -- Eesti Haiglate Liidu esindaja Vello Salupere -- Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku juhataja, professor 2. Kinnitada arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni põhimäärus (juurde lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 6. juuni 1997. a määruse nr 23 «Arstiabi kvaliteedi hindamine» (RTL 1997, 110, 648) punkt 2. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Kinnitatud sotsiaalministri 24. mai 1999. a määrusega nr 37 ARSTIABI KVALITEEDI EKSPERTKOMISJONI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juures tegutsev alaline komisjon, mille tegevuse eesmärk on arstiabi kvaliteedi järelevalve ja ettepanekute tegemine arstiabi kvaliteedi parandamiseks. 2. Komisjon juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. II. KOMISJONI ÜLESANDED 3. Komisjoni ülesanded on: 3.1. hinnangu andmine asjassepuutuva patsiendi raviprotsessile; 3.2. ettepanekute tegemine arstiabi kvaliteedi kontrollimise korraldamiseks tervishoiuasutustes; 3.3. ettepanekute tegemine meditsiinilise auditi (edaspidi audit) korraldamiseks; 3.4. auditi tulemuste läbivaatamine ja lõpliku otsuse andmine; 3.5. ettepanekute tegemine arstiabi kvaliteedi standardite määratlemiseks; 3.6. ettepanekute tegemine haigekassade ja raviasutuste vaheliste arstiabi kvaliteedialaste vaidlusküsimuste lahendamiseks; 3.7. raviasutuse ja patsiendi vahelistele arstiabi kvaliteedialastele vaidlusküsimustele eksperthinnangu andmise korraldamine patsiendi, haigekassa ravikindlustusnõukogu või kindlustusorganisatsiooni ning Sotsiaalministeeriumi taotlusel. 4. Komisjonil on järgmised õigused: 4.1. laekunud avalduse alusel juhtumi arutelu ja vajadusel ettepanekute tegemine täiendava ekspertkomisjoni nimetamiseks; 4.2. ettepanekute tegemine mittekvaliteetse tervishoiuteenuse osutaja pädevuse hindamiseks, ümberatesteerimiseks, tegevusloa peatamiseks, temaga sõlmitud ravikindlustuslepingute ümbervaatamiseks või tema karistamiseks; 4.3. ettepanekute tegemine sotsiaalministrile arstiabi kvaliteedialaste õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks. 5. Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus saada tervishoiuasutustelt kõiki arstiabi kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid. III. KOMISJONI JUHTIMINE JA TÖÖKORD 6. Komisjoni tööd juhib esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. 7. Komisjoni töövormiks on koosolekud, mis toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. 8. Komisjoni koosolekud võivad olla komisjoni otsuse alusel kas avalikud või kinnised. 9. Komisjoni koosoleku valmistab ette ja kutsub kokku esimees või tema asetäitja. 10. Komisjoni koosoleku toimumisest ja päevakorrast teatab kõigile komisjoni liikmetele vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist komisjoni sekretär. Täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks on vajalik vähemalt poolte kohalolevate komisjoniliikmete nõusolek. 11. Komisjoni koosolekuid juhatab esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. Juhul kui koosolekul ei osale esimees ega tema asetäitja, juhatab koosolekut esimehe poolt volitatud komisjoniliige, kellel on koosoleku juhatamisel esimehe õigused. 12. Komisjoni koosolekutele kutsutakse vajadusel päevakorras olevate küsimustega seotud isikud. 13. Komisjon on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel, konsensuse mittesaavutamisel avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega. 14. Igal komisjoni liikmel on hääletamisel üks hääl, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe, tema äraolekul koosoleku juhataja hääl. 15. Komisjoniliige, kelle puhul on alust arvata, et ta pole käsitletavas küsimuses erapooletu, kaotab õiguse hääletada ja võib taanduda ise või võidakse komisjoni otsusel taandada küsimuse käsitlemiselt. 16. Komisjoni kirjavahetust peab ja koosoleku otsused protokollib sekretär, kes säilitab protokollid jooksval aastal tervishoiuosakonnas; aasta lõpul antakse need üle Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna arhiivi. 17. Komisjoni otsused ja ettepanekud vormistatakse Sotsiaalministeeriumi üldplangil, kirjavahetus Sotsiaalministeeriumi kirjaplangil. 18. Arstiabi kvaliteedialased vaidlused, mille kohta komisjon on otsuse andnud, ei kuulu antud komisjonis teistkordsele käsitlemisele, välja arvatud uute asjaolude ilmnemisel ja kohtu- või uurimisasutuste nõudmisel. 19. Komisjoni töös võivad sõnaõigusega osaleda Sotsiaalministeeriumi erialanõunikud, maakonnaarstid, piirkondlike haigekassade esindajad ja komisjoni poolt kutsutud erialaasjatundjad. 20. Komisjoniliige vabaneb vastutusest koosolekul vastuvõetud otsuse suhtes juhul, kui esitab koosolekul põhjendatud vastuväite, mis protokollitakse koos põhjendusega. IV. KOMISJONI KOOSSEIS 21. Komisjoni isikkoosseisu määrab kaheks aastaks sotsiaalminister. 22. Kaheteistliikmelise komisjoni koosseisu kuuluvad: 1) Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja; 2) Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna tervishoiukorralduse büroo juhataja; 3) kaks Eesti Arstide Liidu esindajat; 4) kaks Eesti Haiglate Liidu esindajat; 5) kaks Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajat; 6) Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialanõunik; 7) Maakonnaarstide Koja esindaja; 8) vaegurluse ekspertiisi komisjonide esindaja; 9) Keskhaigekassa esindaja. V. KOMISJONI TEGEVUSE FINANTSEERIMINE JA LÕPETAMINE 23. Komisjoni tegevuse tasustamiseks kasutatakse kuni 30% vahenditest, mis on riikliku ravikindlustuse eelarves ette nähtud ravikindlustuse järelevalveks. Finantseerimise aluseks on kvartali tegevuse aruanne, mille esitab Keskhaigekassale kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks komisjoni esimees või esimehe asetäitja. 24. Komisjoni tegevuse korraldab ümber ja lõpetab sotsiaalminister.