Teede- ja Sideminister — Teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» kehtestatud sõiduki tehnojärelevalve eeskirja ja 27. mai 1996. a määrusega nr 26 «Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise eeskirja ja sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtestamine» kehtestatud sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja muutmine — RTL, 90, 1100

Vastavalt liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272) paragrahvi 11 lõikele 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määruse nr 99 «Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3 alapunktile 4 ja võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1994. a määrusega nr 394 kinnitatud «Liikluseeskirja» (RT I 1994, 76/78, 1327; 1995, 52, 842; 53, 853; 1996, 79, 1405; 1997, 51, 828; 1998, 100, 1623), Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiive 76/114/EMÜ, 77/389/EMÜ, 89/297/EMÜ, 91/663/EMÜ, 92/53/EMÜ 92/61/EMÜ ja 93/93/EMÜ ning Euroopa Liidu Nõukogu direktiive 96/53/EÜ, 97/27/EÜ 97/30/EÜ ja 97/32/EÜ määran: 1. Muuta teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278--286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687) kinnitatud sõiduki tehnojärelevalve eeskirja järgmiselt: 1.1. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 101 punkti 4 viimast lauset ning sõnastada järgmiselt: «Otse ðassiile, raamile või teisele analoogsele sõiduki osale kantavate tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 7 mm. 1.2. Asendada eeskirja lisa 1 koodi 114 joonisel 4 ja lisa 2 koodi 114 joonisel 2 sõna «peegelduv» sõnaga «fluorestseeruv» ja sõna «fluorestseeruv» sõnaga «peegelduv». 1.3. Asendada eeskirja lisa 2 koodi 114 punktis 2 aastaarv «1999» aastaarvuga «2002». 1.4. Muuta eeskirja lisade 1 ja 2 koodi 206 punkti 1 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «valgusava välisserv ei tohi olla lähemal auto välisgabariidile kui lähitule valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast.» 1.5. Muuta eeskirja lisa 2 koodi 211 punkti 1 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «ülemised eesmised ääretuled on kohustuslikud üle 2100 mm laiusel sõidukil, mis on valmistatud 1994. a või hiljem ja sõidukil, millele on valmistaja need ette näinud, ning soovitatavad sõidukil, mille laius on 1800 mm kuni 2100 mm.» 1.6. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 213 järgmiselt: 1.6.1. Muuta punkti 7 ning sõnastada järgmiselt: «tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tüübikatsetustel peab olema 4 cd ja suurim 17 cd;». 1.6.2. Lisada punkt 9 järgmise sõnastusega: «tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 1 cd ja suurim 17 cd.» 1.7. Muuta eeskirja lisa 2 koodi 213 järgmiselt: 1.7.1. Muuta punkti 1 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «ülemised tagumised ääretuled on kohustuslikud üle 2100 mm laiusel sõidukil, mis on valmistatud 1994. a või hiljem ja sõidukil, millele on valmistaja need ette näinud.» 1.7.2. Lisada punkt 6 järgmise sõnastusega: «tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 1 cd ja suurim 17 cd.» 1.8. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 214 järgmiselt: 1.8.1. Muuta punkti 8 ning sõnastada järgmiselt: «piduritule valgustugevus tüübikatsetustel peab olema: -- ühereþiimsel (S1-kategooria) vähim 60 cd ja suurim 260 cd; -- kahereþiimsel (S2-kategooria) vähim päeval 130 cd ja öösel 30 cd ning suurim päeval 728 cd ja öösel 112 cd; -- S3-kategooria laternal vähim 25 cd ja suurim 110 cd;». 1.8.2. Lisada punkt 9 järgmise sõnastusega: «piduritule vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 10 cd ja suurim vastavalt punktile 8.» 1.9. Muuta eeskirja lisa 2 koodi 214 punkti 7 ning sõnastada järgmiselt: «piduritule vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 10 cd.» 1.10. Muuta eeskirja lisade 1 ja 2 koodi 217 punkti 2 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «1994. a või hiljem valmistatud autol (soovitavalt haagisel) peab olema taga üks või kaks E-reegli nr 23/00 või EMÜ direktiivide 77/539/ EEC, 97/32/EC nõuete kohast tagurdustuld.» 1.11. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 301 punkti 1 teist lauset ning sõnastada järgmiselt: «Posti ja kauba jaotamisega/kogumisega tegelevad, teetöödel kasutatavad ja teistes riikides registreeritud autod võivad olla parempoolse rooliga.» 1.12. Muuta eeskirja lisade 1 ja 2 koodi 306 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat lõtku.» 1.13. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 401 punkti 3 ning sõnastada järgmiselt: «sõidupidur peab võimaldama peatada sõidukit efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist;». 1.14. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 616 ja lisa 2 koodi 606 järgmiselt: 1.14.1. Muuta lisa 1 koodi 616 punkti 1 kolmandat lauset ja lisa 2 koodi 606 teist lauset ning sõnastada need järgmiselt: «Tõkkeid ei nõuta sadulvedukitelt, kesktelghaagistelt, pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad;». 1.14.2. Muuta punkti 2 ning sõnastada järgmiselt: «tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ja ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool;». 1.15. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 901 punkti 6 ning sõnastada järgmiselt: «bussi ees ja soovitavalt taga peab olema vähemalt üks veorõngas siseläbimõõduga vähemalt 40 mm ja tugevusega, mis võimaldab vedada täismassiga bussi;». 1.16. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 1202 järgmiselt: 1.16.1. Muuta punkti 1 ning sõnastada järgmiselt: «mootorsõiduk (v.a buss) . . . 12,00 m;». 1.16.2. Lisada punkt 10 järgmise sõnastusega: «buss . . . 15,00 m.» 1.17. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 1203 punkti 4 ning sõnastada järgmiselt: «L1- ja L3-kategooria sõidukid . . . 1,00 m;». 1.18. Muuta eeskirja lisa 2 koodi 1510 järgmiselt: 1.18.1. Muuta punkti 14 ning sõnastada järgmiselt: «autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC kohased ABS pidurid;». 1.18.2. Muuta punkti 15 ning sõnastada järgmiselt: «autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivi 70/311/EEC ja selle muudatuse 92/62/EEC kohased juhtimisseadmed;». 1.19. Tunnistada kehtetuks lisa 1 lisandus D. 2. Muuta teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278--286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687) kinnitatud sõiduki tehnojärelevalve eeskirja lisa 1 lisandust B ja teede- ja sideministri 27. mai 1996. a määrusega nr 26 «Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise eeskirja ja sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtestamine» (RTL 1996, 84, 485; 1999, 86, 1078) kinnitatud sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja lisandust 1 ning sõnastada need järgmiselt: «SÕIDUKI KATEGOORIAD Sõidukid jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: M-kategooria ­ vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks (sõiduauto ja buss); N-kategooria ­ vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks (veoauto); M- ja N-kategooria sõidukite üldistav nimetus on auto; L-kategooria ­ mootorsõidukid, millel on vähem kui neli ratast (mopeedid ja mootorrattad); O-kategooria ­ haagised. A. M-kategooria sõidukid jaotatakse täismassi ja sõitjate arvu järgi: M1-kategooria sõiduk (sõiduauto) ­ mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks ja milles ei ole üle 9 istekoha (sh juhi koht), kusjuures selle kere võib olla kinnine, lahtine või kombineeritud (osa kerest on kinnine) ja pagasiruumi mõõtmed on väiksemad kui N1-kategooria sõiduki veoseruumi või veokasti vähimad mõõtmed; M2-kategooria sõiduk (buss) ­ mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks, milles on üle 9 istekoha (sh juhi koht) ja mille täismass ei ületa 5 t; M3-kategooria sõiduk (buss) ­ mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks, milles on üle 9 istekoha (sh juhi koht) ja mille täismass on üle 5 t; liigendbuss ­ M2- või M3-kategooria sõiduk, mille kaks või enam keret on liigendiga ühendatud, võimaldades sõitjatel takistuseta liikuda ühest kerest teise. M2- ja M3-kategooria sõidukid jaotatakse kereehituse ja sõitjate arvu järgi järgmistesse klassidesse: A klass ­ sõiduk, milles ei ole üle 23 istekoha (sh juhi koht) ja milles on ka seisukohad; B klass ­ sõiduk, milles ei ole üle 23 istekoha (sh juhi koht), milles puuduvad seisukohad; I klass «linnabuss» ­ sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh juhi koht) ja milles on ka seisukohad; II klass «linnadevaheline buss» ­ sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh juhi koht) ja milles on lubatud seista vahekäigus; III klass «turismibuss» ­ sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh juhi koht), milles puuduvad seisukohad. B. N-kategooria sõidukid jaotatakse: N1-kategooria sõiduk ­ mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass ei ületa 3,5 t (maastikuautod 2,0 t). Sõitjateruumis ei tohi olla üle kahe istmerea ja sõitjateruum peab olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga. Kere võib olla kinnine (furgoon), madel või kombineeritud (osa kerest on kinnine) ja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) kinnise veoseruumi maht on üle 2 m3 ja selle sisekõrgus on üle 1000 mm; 2) kinnise veoseruumi ja veokasti kogupikkus on auto pikiteljel üle 1500 mm; 3) veokasti sisepikkus on auto pikiteljel üle 1500 mm; 4) esimese ja teise istmerea seljatugede vaheline kaugus peab olema vähemalt 650 mm, kuid mitte üle 850 mm. Märkus: Kinnise kereosa sisekõrgust mõõdetakse 600 mm kaugusel külgseinast ja laiust auto tuuleklaasi alaserva kõrgusel. Veoseruumi maht saadakse eeltoodud mõõtetulemuste: pikkuse, laiuse ja kõrguse korrutisena. N2-kategooria sõiduk ­ mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12,0 t; N3-kategooria sõiduk ­ mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t. C. M- ja N-kategooria sõidukid on maastikuautod, mida tähistatakse G tähe lisamisega, kui nad täidavad järgmisi nõudeid: N1-kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 2,0 t ja M1-kategooria sõiduk, kui neil: -- vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada; -- vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism ja kui see sõiduk, ilma haagiseta, on võimeline ületama 30% tõusu ning rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt viit nõuet: 1) pealesõidunurk on vähemalt 25°; 2) eemaldumisnurk on vähemalt 20°; 3) teekumeruse ületusnurk on vähemalt 20°; 4) vähim esisilla kliirens on 180 mm; 5) vähim tagasilla kliirens on 180 mm; 6) vähim kliirens sildadevahelises alas on 200 mm. N1-kategooria sõiduk, mille täismass on suurem kui 2,0 t või N2-, M2- või M3-kategooria sõiduk, kui tema täismass ei ületa 12,0 t, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõiduk, millel ühte veotelgedest on võimalik välja lülitada või sõiduk, mis täidab järgnevat kolme nõuet: 1) vähemalt üks esi- ja üks tagasild on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada; 2) vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism; 3) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama vähemalt 25% tõusu. M3-kategooria sõiduk, mille täismass on suurem kui 12,0 t või N3-kategooria sõiduk, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõiduk, mille ühte veotelgedest on võimalik välja lülitada või sõiduk, mis täidab kõiki järgnevaid nõudeid: -- vähemalt pooled ratastest on veorattad; -- vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism; -- ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25% tõusu ning rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt nelja nõuet: 1) pealesõidunurk on vähemalt 25°; 2) eemaldumisnurk on vähemalt 25°; 3) teekumeruse ületusnurk on vähemalt 25°; 4) vähim esitelje kliirens on 250 mm; 5) vähim kliirens sildadevahelises alas on 300 mm; 6) vähim tagatelje kliirens on 250 mm. D. L-kategooria sõidukid jaotatakse: L1-kategooria sõiduk (mopeed) ­ kaherattaline sõiduk, mille mootori töömaht ei ületa, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ei ületa 50 km/h; L2-kategooria sõiduk (mopeed) -- mistahes rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori töömaht ei ületa, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ei ületa 50 km/h. Siia kuulub ka neljarattaline sõiduk, mille tühimass on alla 350 kg (elektrisõidukitel ei arvestata akude kaalu), valmistajakiirus ei ületa 50 km/h, mootori töömaht ei ületa ottomootori korral 50 cm3 ja teiste mootorite korral netovõimsus ei ületa 4 kW; L3-kategooria sõiduk (mootorratas) ­ kaherattaline sõiduk, mille mootori töömaht ületab, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ületab 50 km/h; L4-kategooria sõiduk (külghaagisega mootorratas) ­ ebasümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori töömaht ületab, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ületab 50 km/h; L5-kategooria sõiduk (kolmerattaline mootorratas ­ traik) ­ sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori töömaht ületab, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ületab 50 km/h. Siia kuulub ka neljarattaline sõiduk, mille tühimass on 350 kg või rohkem, kuid ei ületa 400 kg (kaubaveoks mõeldud sõidukitel 550 kg) ja mootori netovõimsus ei ületa 15 kW. Elektrisõidukitel ei arvestata akude kaalu. E. O-kategooria sõidukid jaotatakse: O1-kategooria sõiduk ­ haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t (kerghaagis). Haagis ei tohi toetuda oma tiisliga vedukauto haakeseadmele suurema koormusega kui 5% oma täismassist; O2-kategooria sõiduk ­ täis-*, kesktelg-** või poolhaagis***, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t; O3-kategooria sõiduk ­ täis-, kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 10,0 t; O4-kategooria sõiduk ­ täis-, kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t. Märkus: *) Täishaagis on vähemalt kaheteljeline haagis. Selle tiislil on liigend, mille tõttu ei kanna tiisel üle vedukauto haakeseadmele haake massist põhjustatud koormust. **) Kesktelghaagis (v.a O1-kategooria haagis) on ühe- või enamateljeline haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme läheduses ja selle tiisel on haagise külge kinnitatud jäigalt. Haagis ei tohi toetuda oma tiisliga vedukauto haakeseadmele suurema koormusega kui 10% oma täismassist. ***) Poolhaagis on haagis, mis toetub olulise osaga haagise täismassist vedukauto haakeseadmele.» 3. Muuta teede- ja sideministri 27. mai 1996. a määrusega nr 26 «Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise eeskirja ja sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtestamine» (RTL 1996, 84, 485; 1999, 86, 1078) kinnitatud sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja järgmiselt: lisada eeskirja punkti 20.1 loetelule täiendav lõik järgmises sõnastuses: «-- valmistajatehase või selle volitatud esindaja sertifikaadi või nende poolt väljastatud kirjaliku tõendi selle kohta, et buss (v.a liigendbuss), mille pikkus on üle 12 m, täidab sõiduki tehnojärelevalve eeskirja lisa 1 grupis 12 koodis 1205 toodud nõudeid pöörderaadiuse kohta.» Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Ruth MARTIN