Sotsiaalminister — Kutsehaiguste Kliiniku põhimääruse kinnitamine — RTL, 87, 1088

Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351) paragrahvi 14 punkti 10 ja Sotsiaalministeeriumi põhimääruse (RT I 1999, 40, 490) punkti 14 alapunkti 13 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 (RT I 1996, 73, 1300; 1998, 118--120, 1898) kinnitatud «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga»: Kinnitan «Kutsehaiguste Kliiniku põhimääruse» (lisatud). Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Kinnitatud sotsiaalministri 13. mai 1999. a määrusega nr 33 Kutsehaiguste Kliiniku põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kutsehaiguste Kliinik (edaspidi kliinik) on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi tervishoiuasutus. 2. Kutsehaiguste Kliinik on 1971. a asutatud Kutsehaiguste Kliiniku, hilisema nimetusega Kutsehaiguste Haigla õigusjärglane. 3. Kliinik juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Kliinikul on väikese riigivapi kujutise ning oma nimega pitsat, eelarve ja pangakontod. 5. Kliiniku kulud kaetakse tervishoiuteenuste osutamise eest saadud tuludest, riigieelarve eraldistest ja muudest kliiniku ülesannete täitmisel saadud tuludest. 6. Kliinik annab arstiabi sotsiaalministri väljastatud tähtajalise tegevusloa alusel. 7. Kliinik asub Tallinnas. Kliiniku postiaadress on Paldiski mnt 68, 10617 Tallinn. II. ÜLESANDED 8. Oma ülesannete täitmisel kliinik: 8.1. konsulteerib kutsekahjustuse ja allergiahaiguse kahtlusega isikuid; 8.2. diagnoosib ja ravib kutsekahjustustega patsiente; 8.3. teeb kutsehaiguste ekspertiise; 8.4. teeb terviseuuringuid terviseohtlike teguritega kokkupuutuvatele isikutele; 8.5. on kutsehaiguste alal üliõpilaste ja residentide praktikabaasiks; 8.6. on arstide ja õendustöötajate tööalase koolituse praktikabaasiks; 8.7. osaleb arstiteaduslikes rakenduslikes uurimisprogrammides; 8.8. teeb koostööd erialaühendustega ning tervishoiuasutustega kodu- ja välismaal. III. JUHTIMINE 9. kliinikut juhib peaarst. Peaarstiga sõlmib töölepingu sotsiaalminister. Peaarstiks võib olla arstikutsega isik, kellel on vähemalt I kvalifikatsioonikategooria kliiniku tegevusvaldkondadega seonduval erialal. Peaarsti äraolekul asendab teda üks peaarsti määratud osakonnajuhatajatest. 10. Peaarst: 10.1. juhib kliiniku tegevust käesoleva põhimääruse kohaselt ja vastutab kliinikule pandud ülesannete täitmise eest; 10.2. tagab kliiniku erialase töö vastavuse tegevusloale ja vastutab selle kvaliteedi eest; 10.3. vastutab kliiniku valdusse antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest; 10.4. kinnitab struktuuriüksuste koosseisu ja ametikohtade arvu; 10.5. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kliiniku töötajatega; 10.6. esitab sotsiaalministrile kinnitamiseks kliiniku eelarve ning vastutab selle täitmise ja aruannete õigeaegse esitamise eest; 10.7. kinnitab kliiniku töötajate ametijuhendid; 10.8. kinnitab kliiniku töösisekorra- ja raamatupidamise sise-eeskirjad, asjaajamiskorra ja palgajuhendi; 10.9. hoiab kliiniku pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 10.10. sõlmib lepinguid kliiniku nimel ja vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest; 10.11. vastutab kliiniku tööohutuse eest; 10.12. esindab kliinikut seadustest, määrustest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel; 10.13. esitab sotsiaalministrile ettepanekuid kliiniku töö paremaks korraldamiseks; 10.14. täidab muid ülesandeid sotsiaalministri korraldusel. 11. Oma ülesannete täitmisel annab peaarst suulisi korraldusi ja käskkirju, mis registreeritakse kliiniku asjaajamiskorras ettenähtud viisil. 12. Õendustegevust kliinikus juhib ülemõde. Ülemõeks võib olla õendustöötaja kutset omav isik. Töölepingu ülemõega sõlmib peaarst. Ülemõe äraolekul asendab teda tema ettepanekul peaarsti poolt kinnitatud vanemõde. 13. Ülemõde: 13.1. planeerib õendus- ja hooldustöötajate koosseisud ja paigutuse ning teeb ettepanekuid nende töö efektiivsuse tõstmiseks; 13.2. valmistab ette õendustegevust ja hügieeninõudeid reguleerivad peaaarsti käskkirjad, õendustöötajate ametijuhendid ning esitab need peaarstile kinnitamiseks ja kontrollib nende täitmist; 13.3. jälgib kliiniku õendus- ja hooldustöötajate töökorralduse vastavust õigusaktidele ning kliiniku töösisekorra eeskirjadele; 13.4. teeb peaarstile ettepanekuid osakondade vanemõdede ametikohtade täitmiseks ja koordineerib osakondadevahelist õendustegevust; 13.5. korraldab õendus- ja hooldustöötajate tööalast koolitust; 13.6. korraldab õendust õppivate üliõpilaste praktikat kliinikus; 13.7. täidab muid peaarsti korraldusi. 14. Kliiniku raamatupidamist korraldab vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel kehtestatud muudele õigusaktidele pearaamatupidaja. Töölepingu pearaamatupidajaga sõlmib peaarst. Pearaamatupidajaks võib olla isik, kellel on raamatupidamisalane eriharidus. Pearaamatupidajat asendab tema äraolekul raamatupidaja. 15. Pearaamatupidaja: 15.1. korraldab ja peab raamatupidamisarvestust kliiniku raamatupidamise sise-eeskirjade alusel; 15.2. vastutab raamatupidamisandmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest; 15.3. vastutab kliiniku eelarve ja bilansi koostamise ning aruannete õigeaegse esitamise eest; 15.4. koostab raamatupidaja ametijuhendi ning raamatupidamise siseeeskirjad ja esitab need peaarstile kinnitamiseks; 15.5. täidab teisi peaarsti korraldusi. 16. Kliiniku töö paremaks korraldamiseks moodustatakse kliiniku ravinõukogu, mille põhimääruse ja koosseisu kinnitab peaarst. 17. Ravinõukogu on peaarstile nõuandvaks organiks järgmistes valdkondades: 17.1. töökorraldus; 17.2. diagnostilise ja ravitöö kvaliteedi parandamine; 17.3. kliiniku tegevus- ja arengukava; 17.4. personali tööalane koolitus; 17.5. meditsiinialaste lepingute ettevalmistamine; 17.6. kliiniku eelarve koostamine; 17.7. muudes peaarsti tõstatatud küsimustes. IV. KLIINIKU STRUKTUUR 18. Kliiniku struktuuriüksust juhib osakonnajuhataja, kellel on arstikutse ja vähemalt II kvalifikatsioonikategooria. 19. Kliiniku struktuuriüksused on kutsehaiguste ekspertiisi osakond ja konsultatiivne polikliinik. 19.1. Kutsehaiguste ekspertiisi osakond osutab kutsehaigustealast tervishoiuteenust statsionaarsel ravil viibivatele patsientidele. 19.2. Konsultatiivne polikliinik osutab kutsehaigustealast ambulatoorset tervishoiuteenust kõigile Eesti Vabariigi kodanikele ning teistele Eesti Vabariigis viibivatele isikutele. V. KLIINIKU VARA, VAHENDID JA REVIDEERIMISE KORD 20. kliiniku vara moodustub Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevast riigivarast, mis on antud kliiniku valdusesse. 21. Kliiniku rahalised vahendid ja muud vahendid saadakse: 21.1. riigieelarvest; 21.2. omavalitsuste eelarvetest; 21.3. haigekassadega sõlmitud lepingute alusel osutatud tervishoiuteenuste tasust; 21.4. tasulistest tervishoiuteenustest; 21.5. tervishoiutöötajate koolituse eest laekunud summadest; 21.6. riiklikest ja mitteriiklikest fondidest; 21.7. arstiteaduslike rakenduslike uuringute läbiviimise eest saadud tasudest; 21.8. muudest allikatest. 22. Kliiniku tegevust revideerib Sotsiaalministeerium, Riigikontroll ja selleks volitatud teised asutused. VI. LÕPPSÄTTED 23. Kliiniku tegevus lõpetatakse või korraldatakse ümber seadusega sätestatud korras. Kantsler Hannes DANILOV