Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise kord — KO, 170, 1732

Määrus kehtestatakse asjaõigusseaduse §-de 241 kuni 255 1, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 153, võlaõigusseaduse §-de 244 ja 249, tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-de 50, 54, 65, planeerimisseaduse § 3 lõike 2 ja § 9, ehitusseaduse §-de 2, 3 ja 14 ning kinnistusraamatuseaduse §-de 34, 35 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 65 lõikega 5. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolev kord reguleerib Tallinna linna (edaspidi linn) omandis olevate kinnistute (edaspidi kinnistu) koormamist hoonestusõigusega. § 2. Hoonestusõiguse seadmise lubatavus Kinnistule seatakse hoonestusõigus, kui: 1) kinnistu või selle osa ei ole vajalik avalikuks kasutamiseks või linna valitsemiseks; 2) kinnistule on ette nähtud püstitada maaga püsivalt ühendatud ehitis. § 3. Hoonestusõiguse seadmise menetlused Hoonestamata kinnistule seatakse teise isiku kasuks hoonestusõigus avaliku suulise või kirjaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras. Hoonestusõiguse võib seada ka mitme isiku kaasomandisse või linna kasuks. § 4. Hoonestusõiguse seadmise otsustaja (1) Kinnistule hoonestusõiguse seadmise tähtajaga kuni 50 aastat otsustab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). (2) Kinnistule hoonestusõiguse seadmise tähtajaga üle 50 aasta ja otsustuskorras kinnistule hoonestusõiguse seadmise otsustab Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu). § 5. Hoonestusõiguse seadmise korraldaja Kinnistule hoonestusõiguse seadmise ning enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korraldajaks on linnavalitsuse määratud ametiasutus. 2. peatükk KINNISTULE HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE ETTEVALMISTAMINE § 6. Hoonestusõiguse seadmise algatamine (1) Kinnistule hoonestusõiguse seadmise võivad algatada linnavara valitsejad, füüsilised ja juriidilised isikud. Taotlus kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks esitatakse linnavalitsuse määratud ametiasutusele (edaspidi ametiasutus). (2) Ametiasutusel on õigus sõlmida juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid kinnistule hoonestusõiguse seadmisega seotud eeltoimingute teostamiseks. Eeltoiminguteks loetakse katastriüksuse moodustamist, hoonestustingimuste koostamist, maa hindamist ja suulise enampakkumise korraldamist. § 7. Hoonestusõiguse seadmise tingimuste määramine (1) Kinnistule hoonestusõiguse seadmise tingimused määratakse olenevalt hoonestusõiguse tähtajast kas linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega, milles märgitakse järgmised kinnistu hoonestusõigusega koormamise tingimused: 1) hoonestusõigusega koormatava kinnistu aadress, kinnistusraamatu registriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; 2) hoonestaja andmed, välja arvatud hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korral: füüsilise isiku puhul nimi, sünniaeg, elukoht ja aadress, juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht; 3) hoonestusõiguse ulatus; 4) kasutusse andmise menetlus; 5) hoonestusõiguse tähtaeg; 6) eelläbirääkimistega pakkumise korral pakkumise lisatingimused, pakkumise võitja väljaselgitamise alused ja vajadusel pakkumise täitmise tagatised; 7) hoonestusõiguse aastatasu suurus või enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korral hoonestusõiguse aastatasu algsuurus viitega selle arvutamise alusele; 8) hoonestusõiguse seadmise tasu suurus või enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korral hoonestusõiguse seadmise tasu algsuurus; 9) hoonestusõiguse aastatasu muutmise alused ning hoonestaja kohustus ilmuda notaribüroosse kinnistu omaniku teatatud ajal muudetud hoonestusõiguse aastatasu kandmiseks kinnistusraamatusse; 10) hoonestusõiguse aastatasu tagav reaalkoormatise püsima jäämine; 11) andmed ehitusõiguse kohta; 12) ehituskohustus ja ehitustähtajad; 13) vajadusel kohustus sõlmida Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga (edaspidi linnaplaneerimise amet) leping detailplaneeringu koostamiseks ja detailplaneeringu koostamise tähtajad; 14) vajadusel ehitise kasutamise tingimused; 15) hoonestusõiguse asjaõigusega koormamine ja võõrandamine; 16) kinnistu ja hoonestusõiguse ostueesõigus; 17) kinnistul asuvate ehitiste loetelu, nende üleandmise tähtaeg ja tingimused ning ehitiste säilimise tagamise või lammutamise kohustus; 18) ehitise ja kinnistu korrashoiu kohustus; 19) vajadusel hoonestusõiguse tagasilangemise tingimused ning hoonestajale hüvitise maksmine või selle välistamine; 20) ehitise saatus hoonestusõiguse lõppemisel; 21) kinnistul asuvate kasutusõiguse kitsendusi põhjustavate tehnovõrkude ja -rajatiste loetelu; 22) hoonestaja kohustus nõustuda tasuta reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega olemasolevate või rajatavate tehnovõrkude ja rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks; 23) sanktsioonid hoonestusõiguse aastatasu maksmisega ning muude arvete tasumisega viivitamise eest, ehituskohustuse täitmata jätmise eest ning vajadusel kinnistu ehitisest vabastamise kohustuse mittetäitmise eest; 24) vajadusel kohustus nõustuda kinnistu ja seda koormava hoonestusõiguse jagamisega, sihtotstarbe muutmisega vastavalt detailplaneeringule ja sellest tulenevalt hoonestusõiguse tasu ümberarvestamisega; 25) hoonestaja kohustus tasuda hoonestusõiguse tingimuste muutmisega seotud notaritasu ja riigilõiv; 26) hoonestaja kohustus allutada end sundtäitmisele kogu oma varaga; 27) kinnistusraamatusse kantavad andmed; 28) lepingu sõlmimise kulude kandmine; 29) võlaõiguslepingu sõlmimine, sh lepingust taganemise tingimused, juhul kui ehitise püstitamiseks on detailplaneering nõutav, kuid kehtestatud detailplaneering puudub; 30) vajadusel muud kinnistu kasutusse andmise tingimused. (2) Linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse lisaks on hoonestusõigusega koormatava kinnistu plaan või skeem. Kui hoonestusõigus ei ulatu kogu kinnistule, tuleb plaanil või skeemil näidata maa-ala, millele hoonestusõigus ulatub. Linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus tehakse teatavaks ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. § 8. Hoonestusõiguse ehitusõigus ja ulatus (1) Hoonestusõiguse ehitusõigus, ehitise kasutamise otstarve ja hoonestusõiguse ulatus määratakse: 1) vastavalt kehtestatud detailplaneeringule; 2) kehtestatud detailplaneeringu puudumisel viidates koostatavale detailplaneeringule; 3) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel linnaplaneerimise ameti teatatud tingimuste alusel. (2) Detailplaneeringuta maa-aladel kooskõlastatakse kinnistu hoonestusõigusega koormamise tingimused enne §-s 7 nimetatud kinnistu hoonestusõigusega koormamise linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse vormistamist vastava linnaosa halduskoguga, linnavolikogu linnavarakomisjoniga ning linnaplaneerimise ametiga. Isik, kelle poole pöördutakse hoonestusõiguse seadmise tingimuste kooskõlastamiseks või selgitamiseks, peab andma oma kooskõlastuse või seisukoha kümne tööpäeva jooksul. 3. peatükk KINNISTULE HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS 1. jagu Üldsätted § 9. Enampakkumise algatamine (1) Ametiasutus: 1) moodustab enampakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ning nimetab komisjoni esimehe, protokollija ja suulise enampakkumise korral enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks ja protokollijaks võivad olla ka komisjoni liikmed; 2) määrab suulise enampakkumise korral kindlaks enampakkumise minimaalse sammu ning muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud enampakkumise korraldamiseks antud §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses. Enampakkumise maksimaalseks sammuks võib olla mitte suurem kui neljakordne minimaalne samm. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) kinnistule hoonestusõiguse seadmise otsustamise, korraldamise ja enampakkumisega seotud isikud; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased korruptsioonivastase seaduse mõistes. § 10. Enampakkumise tagatisraha ja osavõtutasu (1) Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suuruseks on 50% hoonestusõiguse seadmise tasu algsummast või hoonestusõiguse aastatasust. Suulise enampakkumise puhul on osavõtutasu suuruseks on 5% hoonestusõiguse seadmise tasu algsummast või hoonestusõiguse aastatasust. (2) Osavõtutasu peab olema laekunud pakkumiste esitamise tähtajale eelneval tööpäeval ametiasutuse arvelduskontole. § 11. Avaliku enampakkumise teade (1) Ametiasutus, lähtudes käesoleva korra §-s 7 sätestatud tingimustest avaldab teate enampakkumise kohta ajalehes, milles Tallinn linn avaldab ametlikke teadaandeid, vähemalt viisteistkümmend tööpäeva enne enampakkumise toimumist. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. (2) Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 1) kinnistu aadress, kinnistusregistriosa number, katastritunnus, pindala ja sihtotstarve; 2) enampakkumise korraldaja (ametiasutus); 3) enampakkumise läbiviimise menetlus; 4) hoonestusõiguse tähtaeg; 5) ehituskohustus ja -tähtajad; 6) hoonestusõiguse aastatasu või hoonestusõiguse seadmise tasu algsuurus; 7) tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii ning suulise enampakkumise puhul ka osavõtutasu suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 8) suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise kellaaeg; 9) hoonestusõiguse tingimustega tutvumise aeg ja koht; 10) pakkumisel osalemiseks esitatavate dokumentide loetelu; 11) tähtaeg, mille jooksul tuleb sõlmida hoonestusõiguse leping ja sanktsioonid lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmise puhul vastavalt käesoleva korra §-le 25. (3) Pärast teate avaldamist tagab enampakkumise korraldaja informatsiooni kättesaadavuse hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimuste kohta. 2. jagu Suulise enampakkumise kord § 12. Enampakkumise avamine (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. (2) Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra § 13 lõikes 2 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. § 13. Pakkujate registreerimine (1) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist või nõutud pangagarantiide olemasolu, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja kinnistule hoonestusõiguse seadmise tingimustest. Kui on tegemist esindamisega, tuleb täiendavalt esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. (2) Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, pakkumisele ei lubata. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded täitnud enampakkumisel osaleda soovija registreeritakse pakkujana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud pakkujate nimed ning aadressid kantakse pakkujate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. § 14. Pakkumine (1) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda, teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ning enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu. (2) Pärast käesoleva korra §-des 12, 13 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija vastava märguande tegemist alustavad pakkujad pakkumist. (3) Pakkumisi alustatakse alghinnast. Pakkuja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. (4) Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab pakkuja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. § 15. Korra tagamine pakkumise läbiviimisel (1) Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. (2) Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui pakkujad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. § 16. Pakkumise lõppemine (1) Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse tasu kolmekordset teatamist. (2) Enampakkumise võitnud pakkuja, kelle pakutud tasu osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumise protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, maksab ta tema pakutud hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse tasu ning täidab enampakkumise lisatingimused (kui need olid kehtestatud). Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab lepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema esitatud pangagarantii. (3) Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud pakkuja. Kui nimetatud pakkuja samuti keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone, kuni pakkumise teinud pakkuja selgumiseni, kes annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud allkirja. (4) Kui ükski pakkuja ei nõustu andma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 3. jagu Kirjaliku enampakkumise kord § 17. Nõuded pakkumisele (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra §-s 7 sätestatud tingimustele enampakkumise korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missugusele kinnistule seatava hoonestusõiguse enampakkumisele on ümbrik esitatud ning märge mitte avada enne pakkumiste avamise tähtaega. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) andmed pakkuja kohta: füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, sünniaeg, elukoht ja aadress, koopia isikut tõendavast dokumendist, elukoht ja kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number; juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, postiaadress ja kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number ning juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi otsus enampakkumisel osalemiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks. Vajadusel lisatakse pakkumisele muud kontaktandmed pakkuja kohta; 2) nõusolek hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks kehtestatud tingimustel; 3) dokument tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma (pakkumus); 5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul ka volikiri. (2) Pakkumus ja sellele lisatud dokumendid peavad olema esitatud eesti keeles, pakkumissumma Eesti kroonides ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga. Ühised pakkumised ei ole lubatud. § 18. Pakkumiste registreerimine ja avamine (1) Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse. (2) Käesoleva korra § 9 lõikes 1 nimetatud komisjon avab enampakkumisele esitatud ümbrikud enampakkumise teates märgitud kellaajal. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud, ei avata ning tagastatakse pakkujale. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkujad. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Komisjoni esimees teeb teatavaks pakkuja ja pakkumissumma. Kõik avatud pakkumised kantakse enampakkumise protokolli. (3) Pakkumised, mis ei vasta käesoleva korra §-s 18 nimetatud nõuetele või §-s 11 nimetatud teates sätestatud tingimustele, ei arvestata. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. (4) Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või ühtegi pakkumist ei arvestata, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, liikmed ja protokollija. § 19. Enampakkumise tulemused (1) Enampakkumise võitjaks on pakkuja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. (2) Kui kaks või enam pakkujat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel kümne päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendava vooru viib kirjalikult läbi sama komisjon. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. Kui üks võrdse kõrgeima pakkumise teinud pakkujatest ei osale täiendavas voorus, on enampakkumise võitjaks teine võrdse kõrgeima pakkumise teinud pakkuja. 4. jagu Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine § 20. Enampakkumiste tulemustest teavitamine Enampakkumise tulemustest ja võitjast informeeritakse kirjalikult kõiki pakkujaid enampakkumisele järgneva tööpäeva jooksul. § 21. Protestide esitamine (1) Kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on pakkujatel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. (2) Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab koos oma seisukohaga kahe tööpäeva jooksul ametiasutuse juhatajale, kes kolme tööpäeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 22. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist annab ametiasutuse juhataja oma käskkirja enampakkumise tulemuse kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta. Enampakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima temale esitatud dokumentide alusel pakkujate õigust enampakkumisel osaleda ning enampakkumise protseduuri järgimist enampakkumisel. (2) Ametiasutuse juhataja käskkiri enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kasutusse antava kinnistu aadress, kinnistusregistri registriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve; 2) hoonestaja andmed: füüsilise isiku puhul nimi, sünniaeg, elukoht ja aadress, juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht; 3) hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu suurus. (3) Ametiasutuse juhataja käskkiri tehakse teatavaks ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. § 23. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine või nurjumine (1) Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri. Oluliseks rikkumiseks loetakse rikkumist, mis mõjutas enampakkumise tulemusi. (2) Kirjaliku enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. (3) Suulise enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata kui vähemalt ühel pakkujal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine vormistatakse ametiasutuse juhataja käskkirjana, milles märgitakse kinnitamata jätmise põhjused. Enampakkumise kinnitamata jätmise kohta teeb protokollija enampakkumise protokollile kirjaliku märke, lisades samas ka ametiasutuse juhataja käskkirja kuupäeva ning enampakkumise kinnitamata jätmise põhjusi fikseeriva dokumendi asukoha. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 1) hoonestusõiguse seadmise lepingut ei sõlmita; 2) isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema esitatud pangagarantii. (5) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel kohustub pakkumise korraldaja tagastama kõigile pakkujatele nende tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. § 24. Tagatisraha tasaarvestamine ja tagastamine (1) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestamisel hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu tasumisel. (2) Teistele pakkujatele tagastab pakkumise korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Kui enampakkumise korraldaja ei tagasta tagatisraha tähtajaks, maksab ta pakkujale viivist 0,1% päevas tema poolt makstud tagatisraha summast. § 25. Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimine (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise aluseks on §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus ja §-s 22 nimetatud ametiasutuse juhataja käskkiri. (2) Kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest lepingut sõlminud, on pakkumise korraldajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul enampakkumise võitja sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema pangagarantii. 4. peatükk KINNISTULE HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 26. Eelläbirääkimistega pakkumise algatamine Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab pakkumist korraldav ametiasutus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, ametiasutuse juhataja nimetab oma käskkirjaga komisjoni esimehe, komisjoni liikmed ja protokollija. Protokollijaks võib olla ka komisjoni liige. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vastava linnaosa valitsuse, linnavara valitseja ja linnaplaneerimise ameti esindaja. § 27. Pakkumise tingimused (1) Pakkumise tingimusteks võivad olla: 1) ehitusõigus või -tähtajad; 2) hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu; 3) muud käesoleva korra §-s 7 lõike 1 punktis 6 määratud lisatingimused. (2) Pakkumise korraldajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. § 28. Pakkumisest teavitamine Kinnistule hoonestusõiguse seadmisest eelläbirääkimistega pakkumise korras teatatakse käesoleva korra § 11 kohaselt, märkides täiendavalt ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja pakkumiste esitamise tähtaja (kuupäev, kellaaeg) ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. § 29. Pakkumise tegemine Pakkuja peab tegema pakkumise nii hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised, kui need olid nõutud. § 30. Eelläbirääkimiste pidamine (1) Pakkumistega ümbrikud avab komisjon §-s 28 nimetatud kuupäeval ja kellaajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. (2) Isikuid, kes on teinud mittekohase pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata. (3) Eelläbirääkimiste sisu on konfidentsiaalne ning avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab esitatud nõuetele. (4) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud pakkujad. Läbirääkimisi peab §-s 26 nimetatud komisjon. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu ja kõigi lisatingimuste kohta. (5) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon hoonestaja selgitamiseks võrdväärsed pakkumised teinud pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. § 31. Pakkumiste tulemuste kinnitamine Komisjon vormistab viie tööpäeva jooksul lõplike pakkumiste saamisest lõplike pakkumiste protokolli koos põhjendatud arvamusega parima pakkumise kohta arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Ametiasutus koostab protokolli alusel hoonestaja ja läbirääkimiste objektiks olnud hoonestusõiguse tingimuste määramiseks olenevalt hoonestusõiguse seadmise tähtajast kas linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse, milles märgitakse: 1) kasutusse antava kinnistu aadress, kinnistusregistri registriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve; 2) hoonestaja andmed: füüsilise isiku puhul nimi, sünniaeg, elukoht ja aadress, juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht; 3) ehituskohustus ja -tähtaeg ja muud läbirääkimiste objektiks olnud hoonestusõiguse tingimused; 4) hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu suurus. (2) Linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus tehakse teatavaks ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. § 32. Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimine (1) Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks. Sobivate pakkumiste puudumisel on linnavalitsusel või linnavolikogul, olenevalt kes on enampakkumiste tulemuste kinnitajaks, õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (2) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisel on aluseks §-s 7 ja §-s 31 nimetatud linnavalitsuse korraldused või linnavolikogu otsused. (3) Kui parima pakkumise teinud pakkuja ei ole kahe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud lepingut, on olenevalt kinnistule hoonestusõiguse seadmise tähtajast linnavalitsusel või linnavolikogul õigus tühistada vastavalt käesoleva korra §-s 31 nimetatud linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus ja ametiasutusel on õigus korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. Parima pakkumise teinud pakkuja poolt sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema pangagarantii. 5. peatükk KINNISTULE HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE OTSUSTUSKORRAS § 33. Hoonestusõiguse seadmise otsustamine (1) Kinnistu hoonestusõigusega koormamise otsustajaks otsustuskorras on linnavolikogu. (2) Kinnistu hoonestusõigusega koormamisel otsustuskorras märgitakse linnavolikogu otsuses lisaks §-s 7 nimetatule: 1) hoonestusõiguse otsustuskorras seadmise põhjendus; 2) andmed isiku kohta, kellele kinnistu kasutusse antakse; 3) füüsilise isiku puhul nimi, sünniaeg ja elukoht; 4) juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht. 6. peatükk LEPINGU TINGIMUSED 1. jagu Hoonestusõiguse tasu § 34. Tasu hoonestusõiguse seadmise eest (1) Hoonestaja maksab kinnistu omanikule hoonestusõiguse seadmise eest tasu, kui selline tingimus on §-s 7 nimetatud linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses ette nähtud. Tasu suuruseks on §-s 7 nimetatud linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses määratud rahasumma või enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel pakutud parim hind. (2) Enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel on tasu algsuuruseks kolmekordne hoonestusõiguse aastatasu. (3) Hoonestusõiguse seadmise tasu ei määrata, kui enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine korraldatakse hoonestusõiguse aastatasule. (4) Hoonestusõiguse seadmise tasu tuleb maksta ametiasutuse arvelduskontole hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise ajaks. § 35. Hoonestusõiguse tasu (1) Hoonestusõigus on tasuline. (2) Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus tuleb kanda reaalkoormatisena hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa hoonestusõigusega koormatava kinnistu omaniku kasuks. Hoonestusõiguse aastatasu tagav reaalkoormatis jääb püsima, kui kinnisasja omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab. (3) Hoonestusõiguse aastatasu suurus on sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmine: 1) äri- ja tootmismaa puhul 5% maa maksustamishinnast; 2) transpordimaa puhul 4% maa maksustamishinnast; 3) muude katastriüksuse sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast. (4) Kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse spordiehitis (spordikeskus, spordihall, universaalhall, staadion, spordiväljak jms) või erakooliseaduse mõistes erakooli tegevuseks vajalik ehitis, on hoonestusõiguse aastatasu suurus olenemata kinnistu tegelikust sihtotstarbest 2 % kinnistu asukoha hinnatsoonis kehtivast sotsiaalmaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast. (5) Kui Tallinna linnal on huvi saada kinnistu kasutusse andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoonestusõiguse aastatasust suuremat aastatasu, korraldatakse suurema aastatasu saamiseks enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine või tellitakse kinnistu turuväärtuse leidmiseks erakorraline hindamine ning aastatasu suuruseks määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud protsent eksperthinnangus leitud kinnistu turuväärtusest või määratakse aastatasu suuruseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud protsendist suurem protsent. Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise algtasuks on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud protsent maa maksustamishinnast. (6) Kui hoonestusõiguse seadmisel ei ole kinnistu kohta kehtivat detailplaneeringut tellib juhul, kui selline tingimus oli §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud, kinnistu omanik pärast detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringus ettenähtud kinnistu jagamisel või kinnistute ühendamisel tekkivate kinnistute erakorralise hindamise ning hoonestusõiguse aastatasu muudetakse selliselt, et iga tekkiva kinnistu aastatasu moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud protsendi eksperthinnangus leitud kinnistu turuväärtusest. Kinnistu hindamisel ei arvestata kinnistut koormavat hoonestusõigust. (7) Kui hoonestusõigus ei ulatu kogu kinnistule, määratakse hoonestusõiguse aastatasu proportsionaalselt kinnistu pindalaga, millele hoonestusõigus ulatub. § 36. Hoonestusõiguse tasu maksmine (1) Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu võrdsete osadena kaks korda aastas iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks järgneva poolaasta eest ette, kui §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ei ole määratud teisiti. (2) Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise päevast. Hoonestaja on kohustatud tasuma esimese hoonestusõiguse tasu ajavahemiku eest hoonestusõiguse kinnistamise päevast kuni esimese maksetähtajani proportsionaalselt päevade arvuga kümne tööpäeva jooksul pärast hoonestusõiguse kinnistamist. (3) Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu ametiasutuse arvelduskontole. Arvelduskonto numbri muutumisest teatab ametiasutus hoonestajale kirjalikult kahe nädala jooksul. (4) Ametiasutus kannab laekunud tasu üle Tallinna linna eelarvesse viie tööpäeva jooksul tasu laekumisest arvates. (5) Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% maksmata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. § 37. Hoonestusõiguse tasu muutmine (1) Hoonestusõiguse aastatasu muudetakse vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Aastatasu kuulub muutmisele kolme aasta möödudes hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ning uuesti iga kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. (2) Hoonestusõiguse aastatasu muutmise nõude tagamiseks kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. (3) Hoonestusõiguse aastatasu uus suurus saadakse kehtiva aastatasu korrutamisel kordajaga, mis saadakse uue maa maksustamishinna jagamisel maa maksustamishinnaga, mis kehtis vahetult enne uue maa maksustamishinna kehtestamist. (4) Avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras seatud või kinnistu turuväärtuse alusel määratud või § 35 lõikes 3 nimetatud protsendist suurema protsendina määratud hoonestusõiguse aastatasu uus suurus saadakse liites kehtivale hoonestusõiguse aastatasule summa, mis saadakse uue maksustamishinna ja kehtinud maa maksustamishinna, mis kehtis vahetult enne uue maa maksustamishinna kehtestamist, vahe korrutamisel kordajaga, milleks on ärimaa- ja tootmismaa puhul 0,05, transpordimaa puhul 0,04 ning muude katastriüksuste sihtotstarvete puhul 0,02. Tasu muutmine ei ole seotud kinnistu või seda koormava hoonestusõiguse turuväärtuse muutumisega. (5) Hoonestusõiguse aastatasu uus suurus ei või olla väiksem hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisel kehtinud hoonestusõiguse aastatasust. (6) Hoonestaja kohustub maksma hoonestusõiguse aastatasu uues suuruses alates järgnevast maksetähtajast, mis järgneb hoonestusõigusega koormatava kinnistu omaniku poolt hoonestajale kirjaliku teatamise päevale. (7) Hoonestusõiguse aastatasu muutmise otsustab linnavalitsus. (8) Hoonestusõiguse aastatasu muutmisega seotud kulud – notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. 2. jagu Muud tingimused § 38. Olemasolev ehitis Ehitis, mis oli hoonestusõiguse seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Ehitise valitseja (linnavara valitseja) annab ehitise valduse hoonestajale üle §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud tingimustel ja tähtajaks. Ehitise üleandmisel tuleb lähtuda linnavara võõrandamise korra sätetest. § 39. Ehitusõigus ja -kohustus (1) Hoonestajal on õigus ja kohustus ehitada detailplaneeringus või hoonestustingimustes ette nähtud ehitis §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses määratud tähtajaks. (2) Hoonestusõiguse alusel püstitatavad ehitised peab projekteerima ja ehitama hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. (3) Kui hoonestaja ei täida tähtajaks ehituskohustust, on kinnistu omanikul õigus hoonestajalt nõuda leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga tähtaega ületava päeva eest. § 40. Detailplaneeringu koostamise kulude hüvitamine Hoonestaja kohustub hüvitama teise isiku või kinnistu omaniku poolt kinnistu, millele hoonestusõigus seatakse, maa-ala kohta koostatud detailplaneeringu kulutused osaliselt või täielikult, kui selline tingimus on §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud. § 41. Ehitise kasutamine (1) Hoonestaja on kohustatud kasutama ehitist §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses märgitud viisil, kui kasutamise tingimused on linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud. (2) Kui hoonestaja kasutab kinnistut mittesihtotstarbeliselt, on kinnistu omanikul õigus nõuda selle aja eest hoonestajalt leppetrahvi hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas, mida ei käsitleta hoonestusõiguse tasu suurendamisena. § 42. Ehitise korrashoiu kohustus (1) Hoonestaja on kohustatud hoidma hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva ehitise ja kinnistu vastavalt hoonestusõiguse ulatusele alaliselt heas seisukorras. Korrashoiuks vajalikud parandustööd ja uuendused on hoonestaja kohustatud teostama kinnistu omaniku (linnavara valitseja) määratud tähtajaks. (2) Kui hoonestaja ei täida kinnistu omaniku nõuet korrasoleku seisundi loomise kohta kinnistu omaniku nõutud tähtajaks, on kinnistu omanik õigustatud laskma teostada vajalikud tööd hoonestaja kulul. § 43. Ehitise säilimise tagamine (1) Hoonestaja on kohustatud kindlustama hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise kogu hoonestusõiguse kestuse ajaks. Ehitise kindlustamise ja taastamise tagamiseks tuleb teha kanne kinnistusraamatusse. (2) Kui püstitatud ehitis hävib tervikuna või osaliselt, on hoonestaja kohustatud ehitise oma kulul üles ehitama või taastama §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses määratud tähtajaks. § 44. Hoonestusõiguse koormamine asjaõigusega (1) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik kinnistu omaniku nõusolek, mis tuleb kanda kinnistusraamatusse. (2) Nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. § 45. Hoonestusõiguse võõrandamine (1) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik kinnistu omaniku nõusolek, kusjuures võõrandamise nõusoleku andmise tingimuseks on kõigi kinnistu omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt, mille kohta tuleb teha kanne kinnistusraamatusse. (2) Ettepaneku hoonestusõiguse võõrandamiseks nõusoleku andmise kohta teeb ametiasutus ja nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus või linnavolikogu olenevalt, kes oli kinnistule hoonestusõiguse seadmise otsustajaks. § 46. Ostueesõigus (1) Hoonestusõiguse võõrandamisel on kinnistu omanikul ostueesõigus kahe kuu jooksul arvates hoonestusõiguse müügiteate saamise päevast. Müügiteatele tuleb lisada müügilepingu ärakiri. (2) Ettepaneku ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise kohta teeb ametiasutus ja vastav otsus vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. (3) Hoonestaja soovil seatakse hoonestaja kasuks ostueesõigus hoonestusõigusega koormatud kinnistu võõrandamise korral. Hoonestaja ostueesõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse. § 47. Hoonestusõiguse kinnistu omanikule langemine (1) Hoonestaja kohustub kandma hoonestusõiguse üle kinnistu omanikule, kui §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses on vastava eelduse tekkimine sätestatud. (2) Kui hoonestaja ei täida § 39 lõikes 1 või § 43 lõikes 2 nimetatud tingimusi või rikub oluliselt muid lepingulisi kohustusi, võib kinnistu omanik nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist või üleandmist enda poolt nimetatud isikule. (3) Hoonestusõiguse omanikule langemisel on hoonestaja kohustatud kinnistu omaniku nõudmisel ehitise kinnistult ära vedama. (4) Hoonestusõiguse kinnistu omanikule langemisel teeb ametiasutus vajadusel linnavalitsusele või linnavolikogule, olenevalt sellest, kes oli hoonestusõiguse seadmise otsustajaks, ettepaneku hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. (5) Hoonestusõiguse kinnistu omanikule langemisel kinnistu omanik hoonestajale hüvitist ei maksa. § 48. Maksud ja avalik-õiguslikud koormatised Kõik hoonestusõigusega koormatud kinnistul lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja. § 49. Koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega Hoonestaja kohustub nõustuma reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega kinnistule ja hoonestusõigusele rajatavate tehnovõrkude ja -rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks selle eest tasu nõudmata. § 50. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel (1) Kinnistu omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne hoonestusõiguse tähtaja saabumist nõuda ehitise endale jätmist. (2) Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnistu omanik maksma hoonestajale hüvitist kinnistule jääva ehitise eest hoonestusõiguse hariliku väärtuse (turuväärtuse) ulatuses. Kinnistu omanik vabaneb hüvitise maksmisest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele. (3) Juhul kui pooled ei jõua kokkuleppele hoonestusõiguse turuväärtuses, valivad nad ühiselt eksperdi turuväärtuse kindlakstegemiseks, kes määrab hoonestusõiguse turuväärtuse hoonestusõiguse tähtaja saabumise hetkel. (4) Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel on hoonestaja kohustatud kinnistu omaniku nõudmisel ehitise kinnistult ära vedama. (5) Kinnistu omanik on kohustatud esitama ehitise äravedamise nõude vähemalt üks aasta enne tähtaja lõppu. Hoonestusõiguse kinnistu omanikule langemisel sätestatakse äravedamise nõude esitamise tähtaeg linnavalitsuse korraldusega või linnavolikogu otsusega olenevalt, kes oli kinnistule hoonestusõiguse seadmise otsustajaks. (6) Kui hoonestaja ei täida ehitise kinnistult äravedamise kohustust, maksab hoonestaja kinnistu omanikule leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga tähtaega ületava päeva eest. § 51. Viivise maksmine Hoonestaja kohustub esitatud arvete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. § 52. Hoonestaja sundtäitmisele allutamine Hoonestaja kohustub allutama end maksekohustuste täitmise suhtes sundtäitmisele kogu oma varaga. § 53. Muud tingimused (1) Vajadusel võib §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ette näha muid käesolevas jaos nimetamata tingimusi, mis ei ole vastuolus teiste tingimustega. 3. jagu Lepingu sõlmimine § 54. Lepingu sõlmimine (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingule, reaalkoormatise seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab linna nimel alla linnapea poolt selleks notariaalselt volitatud isik. Nimetatud lepingud võib liita üheks lepinguks. (2) Lepingute sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu kinnistamisel tasub hoonestaja. (3) Hoonestaja on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast lepingu allakirjutamist esitama kinnistusametile hoonestusõiguse ja teiste asjaõiguste kinnistamiseks vajalikud dokumendid, kui vastavat volitust ei ole tehtud, lepingut tõestanud notarile. (4) Kehtestatud detailplaneeringu puudumisel sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise võlaõiguslik leping. Asjaõigusleping sõlmitakse pärast detailplaneeringu kehtestamist. § 55. Hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatavad hoonestusõiguse tingimused (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingus peab olema sätestatud: 1) §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses nimetatud tingimused; 2) vaidluste lahendamine; 3) juhtumid, mida käsitletakse vääramatu jõuna; 4) osapoolte kokkulepe asjaõiguste üleandmiseks ning sissekannete tegemiseks kinnistusraamatusse. (2) Vajadusel võib lepingus ette näha ka muid sätteid ja tingimusi, mis ei ole vastuolus käesoleva korraga. § 56. Hoonestusõiguse seadmise lepingute muutmine (1) Kui muudetakse hoonestusõigusega koormatud kinnistu pindala, sihtotstarvet või ehitusõigust, muudetakse sellele vastavalt ka hoonestusõiguse aastatasu ning hoonestaja ehituskohustust. Kui detailplaneeringuga nähakse ette kinnistu osa avalikuks kasutamiseks, kohustub hoonestaja võõrandama detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks ettenähtud kinnistu osa Tallinna linnale tasuta, kui selline tingimus oli §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud. (2) Hoonestusõiguse lepingutes muudatuste tegemist korraldab ametiasutus. Muudatused tuleb vormistada linnavalitsuse korraldusega või linnavolikogu otsusega olenevalt sellest, kes oli kinnistule hoonestusõiguse seadmise otsustajaks. (3) Hoonestusõiguse tingimuste muutmisega seotud kulud, sealhulgas hoonestusõiguse aastatasu muutmise kulud, – notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja, kui tingimuste muutmine toimub eelkõige hoonestaja huvides, või kinnistu omanik, kui tingimuste muutmine toimub kinnistu omaniku huvides. 7. peatükk LÕPPSÄTTED § 57. Hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmise järelevalve (1) Hoonestusõigusega koormatud kinnistute arvestust ning kontrolli hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmise üle peab ametiasutus. Kontrollimise käigus võib läbi viia ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. (2) Hoonestaja poolse rikkumise avastamise puhul teeb ametiasutus hoonestajale vastava märgukirja. Kui hoonestaja ei täida lepingu tingimusi, rakendab ametiasutus lepingus ettenähtud sanktsioone või teeb sanktsioonide (sh omanikule langemine) rakendamiseks ettepaneku linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses olenevalt, kes oli hoonestusõiguse seadmise otsustajaks. (3) Kui hoonestaja ei ole tähtaegselt §-s 39 nimetatud ehituskohustust täitnud või on rikkunud ehitise tagamise säilimise kohustust, teeb ametiasutus ettepaneku hoonestusõiguse tingimuste muutmiseks või hoonestusõiguse kinnistu omanikule langemiseks. § 58. Hoonestusõiguse seadmisega seotud kulud (1) Kinnistule hoonestusõiguse seadmisega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, mis ületavad avaliku enampakkumise või eelläbirääkimiste puhul osavõtumaksudest laekunud summasid, kaetakse hoonestusõiguse tasu arvel. (2) Laekunud hoonestusõiguse tasu kantakse viie tööpäeva jooksul tasu laekumisest arvates üle Tallinna linna eelarvesse. § 59. Rakendussätted (1) Enne käesoleva korra jõustumist välja kuulutatud hoonestusõiguse seadmise enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumised viiakse läbi seni kehtinud korra kohaselt. (2) Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a määrus nr 10 «Linnamaa hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise kord» ja 5. veebruari 1998. a määrus nr 10 «Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a määruse nr 10 muutmine». § 60. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2005. a. Volikogu esimees Toomas VITSUT