Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 64, 933

(õ) 13.03.2009 12:50 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; RT III 2004, 1, 1; RT I 2004, 12, 80; 84, 570) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. S. (sünd 22.02.1982) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida-Virumaa osakonna Jõhvi büroos menetlusse 5. jaanuaril 2004. a. A. S. kodakondsus on määratlemata. «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet. Menetluse käigus tuvastati, et A. S. on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning tema karistatus ei ole kustunud. 27. oktoobril 2000. a mõistis Narva Linnakohus A. S. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 30, 176; 32, 189; 44, 284; 56, 350; 64, 390) § 141 lõike 2 punktide 1, 2, 3 (röövimine) alusel ning karistas teda kuueaastase vabadusekaotusega. 5. novembril 2003. a vabastati A. S. karistuse kandmisest Vabariigi Presidendi armuandmisotsuse alusel. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 8. veebruari 2005. a kirjaga nr 15.2-20/5737 A. S-i teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus, ning palunud tal esitada omapoolne arvamus ning vastuväited. A. S. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) §-le 31 omavad karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistrist. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 8 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui kolme- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. A. S-i karistati 27. oktoobril 2000. a kuueaastase vabadusekaotusega. 5. novembril 2003. a vabastati A. S. karistuse kandmisest Vabariigi Presidendi armuandmisotsuse alusel. «Karistusregistri seaduse» § 27 lõike 1 kohaselt Vabariigi Presidendi armuandmisotsuse alusel karistuse kandmisest vabastamise korral algab karistusandmete kustutamise tähtaeg armuandmisotsuseni karistuse tegelikust ärakandmisest. A. S. karistusandmed kustutatakse karistusregistrist 2013. aastal. Seega on A. S. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, mitte anda Eesti kodakondsust A. S-le, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403; 2005, 15, 85) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus A. S-le teatavaks. Peaminister Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 32 ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.