Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2004. a korralduse nr 882-k "2005. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu" muutmine — RTL, 64, 924
Statutory Text (1 Articles)
«Riikliku statistika seaduse» (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289; 2002, 63, 387; 2004, 30, 204) § 3 lõike 2 alusel muuta Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2004. a korralduse nr 882-k «2005. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu» (RTL 2005, 1, 1) 2005. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu punkte 115 ja 116 ning sõnastada need järgmiselt: Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlusperiood Kogutavad ja kasutatavad andmed «115. Sotsiaaluuring1 40003 aasta I. Leibkonnaküsitlus Leibkonna struktuur. Iga liikme kohta: sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), sünniriik, Eestis elamise kestus, rahvus, kodakondsus, kooselu leibkonnaga, eraldi elamise põhjused (õpingud, töö, ajateenistus, ravil, kinnipeetav, muu), seaduslik perekonnaseis (pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk), tegelik perekonnaseis, peamine sotsiaalne seisund küsitluseelsel nädalal (töötas; töötu; vanadus- või töövõimetuspensionär; kodune, lapsehoolduspuhkusel, ajateenija, (üli)õpilane vm). Vähemalt kolm kuud leibkonnas viibinud külaliste kohta: sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), millal külaline oli eelmisel kalendriaastal leibkonnas, kuude arv; peamine sotsiaalne seisund küsitluseelsel nädalal (töötas; töötu; vanadus- või töövõimetuspensionär; kodune, lapsehoolduspuhkusel, ajateenija, (üli)õpilane vm). 0–14-aastaste laste kohta: lapse osalemine huviringides, mitteosalemise põhjus (ei ole selleks raha, eluruumi lähedal võimalused puuduvad, laps ei soovi kusagil käia, lapsel ei ole selleks aega, laps on selleks liiga väike, muu), laste osalemine koolieelsetes institutsioonides või koolikohustuste täitmine (õpib koolis, erikoolis; täidab koolikohustust koduõppes; käib lasteaias, lastesõimes või erilasteaias), seal viibimise aeg, lapsehoidmine (last hoiavad tasuta vanavanemad, sugulased, tuttavad, naabrid või teised vähemalt 15-aastased leibkonnaliikmed (v.a vanemad); palgaline lapsehoidja (kas lapsehoidja või lapse kodus); laps käib kooli pikapäeva- või parandusõpperühmas; laps viibib päevakeskuses (tasuline lapsehoid väljaspool kodu, v.a lapsehoidjaga, lasteaias või lastesõimes); laps elab õpilaskodus), lapse saadud bruto- ja netosissetulek palgatööst eelmisel kalendriaastal. Leibkonna elamistingimused. Leibkonna eluruumi tüüp (talumaja, ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamu, muu), maja ehitamise aasta (enne 1946. a, 1946.–1960. a, 1961.–1970. a, 1971.–1980. a, 1981.–1990. a, 1991.–1999. a, 2000. a või hiljem), tubade arv, pind ruutmeetrites, olmemugavuste olemasolu (veeklosett eluruumis, veeklosett majas ühiskasutuses, eluruumis või majas on kuivkäimla, käimla on väljas, käimlat ei ole, omaette vann või dušš, vann või dušš mitme leibkonna ühiskasutuses, ei ole vanni või duši kasutamise võimalust, omaette saun, saun mitme leibkonna ühiskasutuses, sauna ei ole), eluruumiga seotud probleemid (lagi laseb läbi, rõsked seinad, põrand või vundament, pehkinud aknaraamid või põrand, ei ole piisavalt valgust), elukeskkond (müra kõrvalkorteritest, trepikojast, veetorustikest jne, tänava- või maanteemüra, lennuki- või raudteemüra, tööstuslik või ehitusmüra, maanteetolm või sõidukite heitgaasid, tehastest suits, tolm või ebameeldiv lõhn, ebameeldiv jäätmete või kanalisatsiooni lõhn). Majanduslik heaolu. Omandisuhe eluruumi (eluruum kuulub leibkonnale või mõnele selle liikmetest, üüritakse riigilt või omavalitsuselt turuhinnaga, üüritakse eraisikult turuhinnaga, üüritakse turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta), üürisumma kuus, toimetulekutoetuse saamine, keskmised eluruumi kogukulud kuus, püsikaupade (telefon (sh mobiiltelefon), värviteleviisor, kodune Interneti-ühendus, pesumasin, auto (sh tööandja auto isiklikul otstarbel), personaalarvuti) olemasolu, eluasemega mitteseotud liisingu- või laenuintressi tagasimaksmine, põhieluruumi tarbeks võetud eluasemelaenu makstud intresside ja eluasemelaenu põhiosa summad eelmisel kalendriaastal, mitu kuud maksti eluasemelaenu eelmisel kalendriaastal, omandi rentimisest saadud bruto- ja netosumma eelmisel kalendriaastal, makstud maamaksu või vara eest muude maksude summa eelmisel kalendriaastal, vanemahüvitise summa eelmisel kalendriaastal, muude laste- ja peretoetuste summa eelmisel kalendriaastal, mitteriiklikelt organisatsioonidelt või institutsioonidelt saadud rahaliste toetuste kogusumma eelmisel kalendriaastal, mitterahalise abi ligikaudne väärtus, kellelegi teisest leibkonnast tehtud regulaarsete maksete kogusumma ja mitterahalise abi ligikaudne väärtus eelmisel kalendriaastal, teiselt leibkonnalt saadud regulaarsete maksete kogusumma ja mitterahalise abi ligikaudne väärtus eelmisel kalendriaastal; võimalus lubada enamikul leibkonnast nädalast puhkusereisi omal kulul (sh sõidu- ja elamiskulud) kas Eestis või välismaal, süüa liha, kana või kala (või taimetoidu ekvivalenti) vähemalt 3 korda nädalas, hoida eluruumi piisavalt soojana; võimalus ootamatul vajadusel saada kokku 5000 krooni, 2000 krooni, 1000 krooni (ilma teiste abita, teiste abiga, võimatu); kas leibkond suutis viimase 12 kuu jooksul tähtajaks maksta renditava eluruumi üüri kommunaalmaksete ja teenustasudeta, eluaseme soetamisega seotud liisinguintressi või laenu põhiosa makseid, kommunaalmakseid ja teenustasusid (küte, elekter, vesi, gaas, hooldus, prügivedu jms), eluasemega mitteseotud liisinguintressi või laenu põhiosa makseid (õppelaen, väikelaen, autoliising jm); leibkonna toimetulek (ei tule üldse toime, tuleb toime suurte raskustega, tuleb toime raskustega, tavaliselt tuleb toime, tuleb hästi toime, tuleb väga hästi toime); minimaalselt vajaminev kuu netosissetuleku summa toimetulekuks. Plaanitav elukoha muutus. II. Isikuküsitlus Õpingud. Millisel haridustasemel õpitakse (1.–6. klass, 7.–9. klass, 10.–12. klass, kutseõpe, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutsekõrgharidusõpe, rakenduskõrgharidusõpe, diplomiõpe, bakalaureuseõpe, integreeritud õpe, magistriõpe (sh internatuuris), doktoriõpe (sh residentuuris), muu), millist eriala õpitakse, kõrgeim omandatud haridustase (ei oma kutse-, ameti- ega eriharidust; kutseharidus, õppeaeg alla 3 aasta, kutseharidus, õppeaeg 3 aastat või rohkem; kutseharidus koos põhihariduse omandamisega; kutseharidus koos keskhariduse omandamisega; kutsekeskharidus põhihariduse baasil; kutsekeskharidus keskhariduse baasil; keskeri-/tehnikumiharidus pärast põhiharidust; keskeri-/tehnikumiharidus pärast keskharidust; rakenduskõrgharidus; kutsekõrgharidus; diplomiõpe (alates aastast 1992); bakalaureus (sh kõrgharidus kuni aastani 1992); magister; doktor (teaduskandidaat)), omandamise aasta, millist eriala on õpitud; üldhariduskoolis omandatud hariduse tase (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus), omandamise aasta, alghariduseta. Igapäevategevus eelmisel nädalal. Töölt puudumise või ettevõtlusega mittetegelemise põhjused (puhkus; sundpuhkus; riigipühad; õpingud; täiendus- või ümberõpe; enda haigus või vigastus; rasedus- või sünnituspuhkus; lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste eest; vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest; töögraafik, töövaba hooaeg; streik, töösulg; tellimuste või töö vähesus; remont, rike, materjali või tooraine vähesus; ilmastik; muu), sellele tööle tagasipöördumise võimalus, sellelt töölt puudumise aeg (kuni 3 kuud, üle 3 kuu), puudutud aja eest (osalise) tasu saamine, tavaliselt töötatud tundide arv nädalas, kui on endale ehitatud eluruume, tavaliselt töötatud tundide arv nädalas, kui on endale toodetud põllumajandustooteid. Põhitöökoht: tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, allüksuse nimi, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, töötajate arv ettevõttes/asutuses/ allüksuses (kuni 10; 11 kuni 19; 20 kuni 49; 50 või enam), amet, otseses alluvuses olevate töötajate arv, kuulumine hõivatute rühma (palgatöötaja; palgatöötajatega ettevõtja; palgatööjõuga ettevõtja või talupidaja; üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline; palgata töötaja pereettevõttes või talus), töötamise alus (kirjaliku lepinguga alaliselt (sh aasta ja pikema kestusega tähtajaline töö), kirjaliku lepinguga ajutiselt (kestus alla aasta), suulise kokkuleppe alusel, muul alusel), tavaliselt töötatud tundide arv nädalas, töökoha kaotamise tõenäosus (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt mitte, kindlasti mitte, raske öelda), oma ametioskustele ja kogemustele vastava töökoha leidmise tõenäosus praeguse töökoha kaotamise puhul (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt mitte, kindlasti mitte, raske öelda). Kõrvaltöökohad: tavaliselt töötatud tundide arv nädalas, põhi- ja kõrvaltöökohtadel kokku tavaliselt vähem kui 30 tundi nädalas töötamise põhjus (õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus, vigastus või töövõimetus, ei leidnud sobivat tööd, ei soovi kauem töötada, tööl loetakse täisajatööks vähem kui 30-tunnist töönädalat, vajadus hoolitseda laste ja/või teiste pereliikmete eest, koduste majapidamistööde tegemise vajadus, muu), tavaliselt töötatud tundide arv nädalas, kui on tegeldud eelmisel nädalal peale põhitöö endale eluruumi ehitamisega, põllumajandustoodete oma tarbeks tootmisega ja/või vabatahtliku tööga, mille eest tasu ei saa ja mille tulemuseks oli tootmine (nt eluruumide, kiriku või muude objektide ehitamine). Mittetöötava isiku viimane töökoht: aasta ja kuu, mil viimati töötati, tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, allüksuse nimi, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, otseses alluvuses olevate töötajate arv, kuulumine hõivatute rühma (palgatöötaja; palgatöötajatega ettevõtja; palgatööjõuga ettevõtja või talupidaja; üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline; palgata töötaja pereettevõttes või talus), töötamise alus (kirjaliku lepinguga alaliselt (sh aasta ja pikema kestusega tähtajaline töö), kirjaliku lepinguga ajutiselt (kestus alla aasta), suulise kokkuleppe alusel, muul alusel), tavaliselt töötatud tundide arv nädalas. Tööotsingud: oletatavale pakutud tööle kahe järgmise nädala jooksul asumise valmisolek, kas võrreldes eelmise sotsiaaluuringu küsitlusega (kui ei osalenud, siis 12 viimase kuu jooksul) on vahetatud töökohta või lõpetatud töötamine, töökoha vahetamise või töötamise lõpetamise peamine põhjus (soov saada või pakuti paremat tööd / soov ise ettevõtlust alustada; tähtajalise töölepingu lõppemine; tööandja tõttu (vallandamine või varasem pensionile minek tööandja algatusel, koondamine, ettevõtte/ asutuse likvideerimine/reorganiseerimine/pankrotistumine/erastamine); ettevõtluse/talumajapidamise lõpetamine; vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, sh lapsehoolduspuhkus; abikaasa/elukaaslase töö sundis elukohta vahetama, abiellumine; muu). Sotsiaal-majanduslik seisund: täisajaga palgatöötaja; osaajaga palgatöötaja; täisajaga ettevõtja-tööandja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes (talus); osaajaga ettevõtja-tööandja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes (talus); töötu; (üli)õpilane; vanaduspensionär; töövõimetuspensionär; kodune, lapsehoolduspuhkusel; ajateenija; kinnipeetav; muu – praegune majanduslik seisund ja enne viimast muutus, kui majanduslik seisund on muutunud võrreldes eelmise sotsiaaluuringu küsitlusega (kui ei osalenud, siis 12 viimase kuu jooksul) ning eelmise kalendriaasta igas kuus. Sissetulek eelmisel kalendriaastal. Rahaline sissetulek palgatööst: kuukeskmine (või aasta) brutotöötasu ja netotöötasu kõigilt töökohtadelt kokku, töötasu saamise kuude arv; saadud lisatasud (puhkusetoetus; jõulutoetus; muud pühadetasud ja toetused; lisatasu, tulemustasu; ületunnitasu; asendustasu; lähetuskulude kulutamata ja endale kättejäänud osa; aastapreemia; rahas saadud tulu kasumi jaotamisest; töötasuna saadud osaku- või aktsiaoptsiooni realiseerimisest saadud tulu; komisjonitasu; jootraha; muud tasud); tööandja makstud riiklik sotsiaalkindlustusmaks (33%), riiklik töötuskindlustusmaks (1%), tulumaks (26%); summa, millelt tööandja neid makse maksis; pensionikindlustuse II sambasse (2%) makstud summa. Mitterahaline sissetulek palgatööst: tööandja kasutada võimaldatud sõiduki tüüp, mark ja väljalaskeaasta; sõiduki kasutamise kuude arv; tööandja võimaldatud mitterahaliste sissetulekute ligikaudne väärtus (autokütus, ühissõiduki kasutamine, tasuta või soodushinnaga toit töökohal, ametikorteri kasutamine tasuta või soodustingimustel, (mobiil)telefoni- ja postiteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, tasuta või soodushinnaga sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, liising või laen soodusintressiga, seadmete ja/või muude töövahendite kasutamine (nt mootorsaag, muruniiduk jms), muu). Tulu registreeritud ettevõtlusest füüsilisest isikust ettevõtjana: viimase tuludeklaratsiooni aruandeperiood; kasumi summa enne maksustamist, puhaskasumi summa või kahjumi summa; ettevõtluse kaudu endale lubatud sõiduki tüüp, mark ja väljalaskeaasta; sõiduki kasutamise kuude arv; ettevõtjana endale võimaldatud mitterahalise sissetuleku väärtus (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, tasuta või soodushinnaga toit töökohal, korteri kasutamine tasuta või soodustingimustel, (mobiil)telefoni- ja postiteenused, raviteenused, ettevõtlusega mitteseotud koolitus, tasuta või soodushinnaga sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, seadmete ja/või muude töövahendite kasutamine (nt mootorsaag, muruniiduk jms), muu); loomingulise või teadusliku tegevuse eest saadud bruto- ja netosissetulek, selle sissetuleku saamise kuude arv; makstud sotsiaalkindlustusmaksu (33%), riikliku töötuskindlustusmaksu (1%), pensionikindlustuse II sambasse (2%) makstud summad. Tulu registreerimata ettevõtlusest: eraviisiliste tasuliste teenuste osutamisest teistele isikutele või leibkondadele (nt lapsehoidmine, koduabi, põlluharimine jne), omavalmistatud tarbekaupade müügist (nt käsitööesemed, suveniirid jm), omatoodetud toidukaupade müügist (nt pirukad, vahvlid, šašlõkk jm), vahendustegevusest, leibkonna põllu- ja metsamajanduslikust tegevusest (nt aia- ja põllusaaduste, elusloomade ja -lindude, looma- ja linnukasvatussaaduste, mesindussaaduste, metsamaterjali, metsaandide jms müük) ja muust tegevusest saadud rahaline tulu; mitterahalise tulu ligikaudne väärtus; oma tarbeks ehitatud eluruumide, põllumajandusliku, metsamajandusliku jm tegevuse ligikaudne väärtus. Omanditulu: hoiuste kasvikutelt (hoiuprotsent pangas), väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) kasvikutelt, väärtpaberite dividendidest (st aktsiad, osakud, võlakirjad) jms saadud tulu; omanditulult makstud tulumaks. Kindlustus: pensionikindlustuse III sambasse makstud summa; pensionikindlustuse III sambast saadud summa ja sellelt makstud tulumaks; enese lisakindlustuse eest makstud summa; tööandja poolt makstud lisakindlustuse summa. Siirded: vanaduspensioni või muude vanadusega seotud hüvitiste (rahvapension, eripension, tööandja makstav ühekordne hüvitis pensionile jäämisel, pensionikindlustuse II sambast, muudest kohustuslikest kindlustusskeemidest saadud maksed jms), sh puudetoetus pensioniealisel, summa ning nende hüvitiste saamise kuude arv; töövõimetuspensioni või muude töövõimetusega seotud hüvitiste (puudega lapse toetus, puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus, puudega inimese õppetoetus, hooldajatoetus jms) summa ning nende hüvitiste saamise kuude arv; toitjakaotuspensioni või muude toitjakaotusega seotud hüvitiste summa ning nende hüvitiste saamise kuude arv; haigushüvitiste või muude tervisega seotud hüvitiste (töötrauma hüvitis, kahjuhüvitis seoses tööõnnetusega, hooldushüvitis jt), v.a rasedus- ja sünnitushüvitis, summa ning nende hüvitiste saamise päevade arv; töötu abiraha või muude töötusega seotud hüvitiste (tööturuga seotud põhjustel enneaegse pensionilemineku hüvitis, töötasu hädaabitöödel osalenule jms) summa ning nende hüvitiste saamise kuude arv; ettevõtluse alustamiseks saadud tööturutoetuse summa; 2003. ja/või 2004. aastal saadud koondamishüvitise summa, koondamishüvitise kasutatud summa, mitme kuu palgaga hüvitis võrdub; õppimisega seotud hüvitiste (riiklik õppestipendium, Eestis asuva fondi või organisatsiooni stipendium või grant, välisriigi stipendium või grant, mingis ulatuses kustutatud õppelaen, õppetoetus, muu) summa; muude toetuste summa. Maksud sissetulekult: sissetulekult makstud tulumaksu juurdemakse kogusumma; kes ja kelle eest tulumaksu juurdemakse maksis (enda eest, nii enda kui ka teiste leibkonnaliikmete eest, maksis teine leibkonnaliige, kattes nii küsitletava kui enese sissetuleku); laenuintresside, koolituskulude, suurema maksuvaba miinimumiga seotud sissetulekult tulumaksu tagastuse summa. Tervis. Oma tervise hinnang (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb). Igapäevategevusi pikka aega (vähemalt viimased 6 kuud) väga palju või mõningal määral piiranud terviseprobleem (töötamine ja õppimine (sh täiendus- või ümberõppekursuse alustamine või jätkamine), ringiliikumine kodus ja väljas (sh ühissõidukite kasutamine), suhtlemine ja vaba aja veetmine, sh klubides või teistes asutustes käimine). 12 viimase kuu jooksul perearsti abi või konsultatsiooni mittesaamise peamine põhjus: majanduslikud põhjused; ei olnud aega töö, laste või teiste hooldamise tõttu; hirm arsti, haigla, uurimise, ravimise ees; ei teadnud ühtki head arsti, kelle juurde minna; lootus, et tervisehäire kaob iseenesest; liiga pikk vahemaa, sõiduraskused; liiga pikk ootejärjekord; ei olnud kehtivat ravikindlustust; ei olnud saatekirja; mõni muu põhjus. Sotsiaalne päritolu. Varasemas teismeeas, s.o 12–16 aastat, lapsepõlvekodu kujundajad: ema (v.a kasuema), isa (v.a kasuisa), ema uus elukaaslane/abikaasa, isa uus elukaaslane/abikaasa, õde (sh kasuõde), vend (sh kasuvend), muud sugulased ja mittesugulased; lastekodu, hooldekodu vms asutus. Ema, isa või kasuvanemate sünniaasta, sünniriik, rahvus. Ajaks, kui küsitletav oli 12–16-aastane, ema, isa või kasuvanemate üldharidus (alghariduseta, algharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), keskharidus), kutse- või eriharidus (kutseharidus, kutseharidus koos põhihariduse omandamisega, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil, keskeri-/tehnikumiharidus pärast põhiharidust, keskeri-/tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõpe), bakalaureus (kõrgharidus), magister, teaduskandidaat/doktor), sotsiaalne seisund (palgatöötaja; ettevõtja; palgata töötaja pereettevõttes; töötu; vanaduspensionär, eelpensionil; kodune; muu), amet. Emal (kasuemal), isal (kasuisal) või nende vanematel enne 1940. aastat olnud kinnisvara: väike talu, suur talu, maja, kauplus, töökoda või vabrik, muu. Ühiskonnakiht, millisesse enne 1940. aastat kuulusid ema (kasuema), isa (kasuisa), nende vanemad või vanavanemad: ettevõtja; haritlane, vaimse töö tegija; kõrgem ametnik; väikeametnik; sõjaväelane; oskustööline; lihttööline, talutööline, taluteenija, taluperemees või -perenaine, kodune, muu. Mis viisil on võimud ema (kasuema), isa (kasuisa) represseerinud: mõrvati/suri vanglas või vangilaagris; viibis vanglas, vangilaagris; küüditati / saadeti asumisele; evakueeriti sunniviisiliselt; muu. Kas küsitletavale on tagastatud või kompenseeritud seadusvastaselt võõrandatud vara. Kodune keel varases teismeeas. Varases teismeeas raamatute arv kodus (vähem kui 50, 50–500, üle 500), rahaliste raskuste esinemine (alati või peaaegu alati, tihti või regulaarselt, mõnikord, harva, mitte kunagi). Majanduslik olukord võrreldes kaheksakümnendate aastate keskpaigaga, üheksakümnendate keskpaigaga: märksa parem, mõnevõrra parem, üldiselt samasugune, mõnevõrra kehvem, märksa kehvem. Viimase 15 aasta jooksul ema (kasuema), isa (kasuisa) töötu olemine lühikest aega (kuni 6 kuud), pikka aega (kauem kui 6 kuud); leibkond elatunud ainult sotsiaaltoetustest (lapsetoetus, töötu abiraha, toimetulekutoetus, pension jms). Koolist tööle. Õpingud aastatel 1995–2005: kooli nimi ja asukohariik; sisseastumise ning lõpetamise aasta ja kuu; omandatud haridustase (1.–6. klass, 7.–9. klass, 10.–12. klass, kutseõpe, kutseõpe koos põhihariduse omandamisega, kutseõpe koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil, keskeriõpe pärast põhiharidust, keskeriõpe pärast keskharidust, rakenduskõrgharidusõpe, kutsekõrgharidusõpe, diplomiõpe, bakalaureuseõpe, integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe, magistriõpe, doktoriõpe, muu); õpitud eriala; õpingute ajal töötamise puhul ning pärast õpingute lõpetamist samal töökohal töötamise puhul seos õpitava eriala ja töö vahel (ei omandanud õppeasutuses eriala (õppis üldhariduskoolis), töötas samal erialal, töötas lähedasel erialal, töötas muul erialal), erialasel tööl mittetöötamise põhjus (ei leidnud erialast tööd, elukoha (õpingukoha) lähedal polnud erialast tööd, erialase töö palgatase polnud piisav, erialane töö ei sobinud, erialane töö ei huvitanud, muu); pärast õpinguid töö otsimisele läinud kuude arv, töö otsimise kanalid (sugulaste või tuttavate kaudu, otse tööandja poole pöördumise kaudu, tööpakkumiskuulutuste kaudu, riigi tööhõiveameti kaudu, personaliotsingufirmade kaudu, enda pandud tööotsimiskuulutuse kaudu, muu); tööle asumise aasta ja kuu; töö saamise viis (sugulaste või tuttavate kaudu, otse tööandja poole pöördumise kaudu, tööpakkumiskuulutusele vastamise kaudu, riigi tööhõiveameti kaudu, personaliotsingufirmade kaudu, enda pandud tööotsimiskuulutuse kaudu, ise ettevõtluse alustamine / talu rajamine, pereliikmele kuuluvas ettevõttes või talus tööle asumine), ettevõtte põhitegevusala, omanik (riik (Eesti Vabariik), kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja/või välismaa eraõiguslik isik, muu), amet töökohale asudes; rahulolu selle tööga üldiselt, tööülesannetega, kollektiiviga, ülemustega, töökeskkonnaga, palgaga, töökoha asukohaga, töögraafikuga, koolitusvõimalustega (ei ole üldse rahul, ei ole rahul, ei ole rahul ega rahulolematu, on rahul, on väga rahul); tehtava töö ja hariduse vastavus (töö eeldab kõrgemat haridust, töö eeldab madalamat haridust); sellest ettevõttest lahkumise aasta ja kuu, lahkumise põhjus (soov saada/pakuti suuremat palka, soov saada/pakuti soodsamaid töötingimusi, soov saada/pakuti huvitavamat tööd, ettevõte/ asutus likvideeriti, ettevõte/asutus reorganiseeriti, ettevõte/asutus pankrotistus, koondati, vallandati tööandja algatusel, tähtajaline tööleping lõppes, soov ise ettevõtlust alustada, elukohavahetus, lapsehoolduspuhkus, ajateenistusse minek, õppima asumine, muu). Paari lähima aasta jooksul kavatsus minna õppima haridussüsteemi õppeasutusse (v.a kursused) (kindlasti, võib-olla, pigem mitte, kindlasti mitte), õpinguid jätkata on kavas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, kõrgkoolis (ülikoolis), ülikoolis kraadiõppes (magistriõppes, doktoriõppes). Järgmiste väidetega nõustumine (nõustun täielikult, nõustun osaliselt, pigem ei ole nõus, ei ole üldse nõus): mulle on väga tähtis, et mul oleks töökoht; kui mul oleks palju raha, tahaksin ma ikkagi tööl käia; ma tunneksin ennast kasutuna, kui ma ei töötaks; olla töötu on minu jaoks täiesti vastuvõtmatu; ma eelistaksin ka siis tööl käia, kui töötu abiraha oleks suur; töö on minu jaoks üks kõige tähtsamaid asju minu elus. Brutopalk, millist ollakse väärt: vähemalt 3000 krooni, vähemalt 5000 krooni, vähemalt 7000 krooni, vähemalt 10 000 krooni, vähemalt 12 000 krooni, vähemalt 15 000 krooni, vähemalt 20 000 krooni, vähemalt 25 000 krooni. Ametiühingud ja kollektiivlepingud. Ametiühingute liit, kuhu kuulub ettevõttes töötajate huve esindav organisatsioon. Ametiühinguga liitumise põhjus: töötajate huve saab kollektiivselt paremini kaitsta, arendada oma valdkonna tegevusala, soov tööandjaga suheldes rohkem kaasa rääkida, osaleda oma valdkonna õigusaktide koostamises, muu. Ametiühingusse mittekuulumise põhjus: puudub usaldus, ametiühing ei ole tegus, ametiühing on iganenud nõukogudeaegne organisatsioon, tööandjaga võimaliku konflikti kartmine või tööandja ei luba, muu. Pärast ametiühingu asutamist või sellega liitumist läks paremaks: suurenenud sissetulek palgatööst, töökeskkond, tööohutus ja töötervishoid, suhted juhtkonnaga, muu. Kollektiivlepingu sõlmimise tasand: ettevõte, tööstusharu, regioon, riik. Aastate arv, mitmeks tavaliselt/keskmiselt on sõlmitud kollektiivleping viie viimase aasta jooksul. Hinnang ametiühingute või sõlmitud kollektiivlepingute tegususele töötaja seisukohalt ja töötingimuste parandamisel: jah, ei oska öelda. Maksu- ja Tolliametilt residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsiooni (vorm TSD), residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvestatud sotsiaalmaksu tõendi (vorm TSM) andmed: perekonnanimi, eesnimi, elukoha aadressandmed: riik, riigi kood, maakond, maakonna kood, vald, valla kood, asula, tänav, maja nr, korteri nr; leibkonnaliikme andmed: maksustatavad tulud (kroonides); palk ja muud tulud: väljamakse tegija registrikood, tulu, kinnipeetud tulumaks, renditulu, litsentsitasud, intressid, elatis, pensionid, ajutise töövõimetuse hüvitis – väljamakse tegija järgi järgmiselt: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, tulu, kinnipeetud tulumaks; väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist: tulu, kinnipeetud tulumaks; investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu: tulu, maksustamisperioodil kinnipeetud tulumaks; kasu vara võõrandamisest: väärtpaberite võõrandamine (kasu, kahju), kasu muu vara võõrandamisest: kasu, kahju. Äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu; maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud – iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, tulu; välismaalt saadud tulu: palgatulu – iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, rahaühik, tulu, kinnipeetud või makstud tulumaks; välismaalt saadud tulu: kasu/kahju väärtpaberite võõrandamisest: rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks, kasu/kahju muu vara võõrandamisest, rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks, tulu äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisest, rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks; maksustamisperioodil tulust tehtavad mahaarvamised; täiendav maksuvaba tulu kolmanda või enama lapse kohta, tulu kroonides kokku; makstud elatis: summa kroonides kokku; tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud kapitalirendi intressid, maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu või kapitalirendi intresside summa kroonides; tasutud koolituskulud: summa kroonides kokku; tasutud õppelaenu intressid: summa kokku; tehtud kingitused, annetused jms: summa kokku; täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed jms: tasutud kindlustusmaksed ning pensioniosakute soetamine kroonides kokku; tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed iga maksumaksja/kinnipidaja järgi: maksumaksja/kinnipidaja registrikood, arvestatud sotsiaalmaks, kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse; residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu: tegevusala kood, nimetus, ettevõtlustulu, v.a põllumajanduslik; põllumajanduslik ettevõtlustulu, ettevõtlusega seotud kulu, v.a põllumajanduslik, põllumajandusliku ettevõtlusega seotud kulu, ettevõtluse tulem, maksustatav tulu. 116. Leibkonna eelarve uuring1 40201 kuu (avaldatakse aastaandmed) Perepilt – täidab küsitleja külastusintervjuu käigus. Leibkonna struktuur ja üldandmed: mitu leibkonda elab sellel aadressil, mitu liiget on leibkonnas, mitu alla 15-aastast, milline on leibkonna peamine ja teine kodune keel. Leibkonnaliikme seos vastutava liikmega (abikaasa või elukaaslane, laps, vanem või vanema elukaaslane, vanavanem või tema elukaaslane, lapselaps või elukaaslase lapselaps, muu sugulane, mittesugulane); seadusliku abikaasa, elukaaslase, ema, isa kuuluvus leibkonda. Leibkonnaliikme sugu, sünniaasta, -kuu ja -päev, sünniriik, sünnimaakond Eestis, kohal- või eemalviibiv leibkonnaliige, rahvus, kodakondsus, tervis eakaaslastega võrreldes (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb), kas on mõni puue või krooniline haigus (jah, ei), kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei vaja, vahetevahel vajab, pidevalt vajab), kas on ravikindlustus, seaduslik perekonnaseis, õppimine (ei õpi, käib koolieelses lasteasutuses, 1.–6. klassis, 7.–9. klassis, 10.–12. klassis, kutsekeskharidusõppes põhihariduse baasil, keskhariduse baasil, kutsekõrgharidusõppes, rakenduskõrgharidusõppes, diplomiõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes (internatuuris), doktoriõppes (residentuuris)), mis hariduse omandas üldhariduskoolis (alghariduseta, alghariduse, põhi-(mittetäieliku kesk-)hariduse, keskhariduse), milline on kõrgeim lõpetatud kutse- või eriharidus (puudub, kutseharidus, kutseharidus koos põhihariduse omandamisega, koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, keskhariduse baasil, keskeriharidus pärast põhiharidust, pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõppest), kõrgharidus, magister, teaduskandidaat/doktor), mitu tundi töötas eelmisel nädalal kas ettevõtjana, palgatöötajana või vabakutselisena, kas on olemas täistöökoht, osaajaga töökoht, ei ole töökohta, viimasel töökohal töötamise aasta ja kuu, kas on viimase kuu jooksul otsinud tööd tööbüroo, ajalehe, tuttavate kaudu või muul viisil (jah, ei); kas asuks töö leidmisel tööle kahe nädala jooksul, miks on mitteaktiivne ((üli)õpilane, ajateenija, vanaduspensionär, invaliidsuspensionär, lapsehoolduspuhkusel, kodune, tervise tõttu, muul põhjusel, mittetöötav ja õppiv alaealine), tööalane seisund (palgatöötaja, ettevõtja-tööandja, palgatöötajatega talunik, üksikettevõtja, palgalisteta talunik, vabakutseline, palgata töötaja perefirmas või talus, tulundusühistu liige), amet, mitu töötajat on otseses alluvuses, milline on tööandja (ettevõtte, asutuse, allüksuse) tegevusala, ettevõtte (asutuse) omanik (riik (Eesti Vabariik), kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik, muu), tööandja täielik nimi, kokkulepe tööandjaga (tähtajatu või vähemalt aasta kestusega tähtajaline kirjalik leping, alla aasta kestusega tähtajaline kirjalik leping, töö suulise kokkuleppe alusel). Leibkonna eluruum: elamu tüüp, milles leibkond elab (talumaja, ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu, korterelamu, ühiselamu, muu), maja ehitamise aasta, eluruumi seisund (väga hea (uus, värskelt remonditud), hea, rahuldav (mõnevõrra amortiseerunud, kuid elamiskõlblik), kehv (on suuri ja olulisi puudusi), elamiskõlbmatu), leibkonna omandisuhe eluruumi (kuulub mõnele leibkonna liikmetest, elamuühistule, üüritakse riigilt või omavalitsuselt, üüritakse eraisikult täisrendiga, üüritakse asutuselt või ettevõttelt täisrendiga, kasutatakse soodsamalt riigi või omavalitsuse eluruumi (nt ameti- või sotsiaalkorterina), kasutatakse soodsamalt elamuühistu eluruumi (nt ametikorterina), kasutatakse soodsamalt asutuse või ettevõtte eluruumi (nt ametikorterina), kasutatakse tasuta riigi või omavalitsuse eluruumi (nt ameti- või sotsiaalkorterina), kasutatakse tasuta eraisiku eluruumi, kasutatakse tasuta elamuühistu eluruumi (nt ametikorterina), kasutatakse tasuta soodsamalt asutuse või ettevõtte eluruumi (nt ametikorterina)), leibkonnale kuuluvate tubade arv, leibkonna käsutuses olev kasulik pind, eluruumi kütmisvõimalus (tsentraalküte, kohalik keskküte, ahiküte, elekterküte, muu), kas eluruum on ühendatud elektrivõrku, köögi kasutamise võimalus (omaette köök, köök toa osana, ühisköök, köök puudub), toiduvalmistamise võimalused (elektripliit, gaasipliit, puupliit, muu), veevärgi olemasolu (on olemas jooksev vesi eluruumis, majas veekraan, läheduses kaev või allikas, muu vee saamise võimalus), kanalisatsiooni olemasolu (eluruum on ühendatud kanalisatsioonivõrku, on lokaalne kanalisatsioon (settekaev), puudub), tualettruumi olemasolu (on veeklosett, veeklosett on majas ühiskasutuses, kuivkäimla eluruumis või majas, käimla on väljas, käimla puudub), jooksva sooja vee saamise võimalus (eluruum on lülitatud tsentraalsesse soojaveevõrku, eluruumis on kohalik soojaveevarustus (gaas-, elekterküttel või muul viisil), soe vesi puudub), pesemisvõimalus (leibkonnal on omaette vannituba, eluruumis on võimalik kasutada vanni või dušši, kuid see ei ole omaette, selline võimalus puudub), sauna kasutamise võimalus (leibkonnal on omaette saun, saun on mitme leibkonna ühiskasutuses, sauna ei ole), eluruumis telefoni püsiühenduse olemasolu, oluliste kohtade ja asutuste (lähim ühissõidukipeatus, statsionaarne pood, algkool või algklassidega üldhariduskool, telefon, postkontor, arstiabi võimalus; linna- või vallavalitsus) kaugus eluruumist (kuni 0,5 km, 0,5–1 km, 1–2 km, 2–5 km, 5–10 km, üle 10 km), eluruumi sobivus leibkonna jaoks (väga sobiv, enam-vähem sobiv, mõnes mõttes sobiv, mõnes mitte, mitte eriti sobiv, täiesti sobimatu), peamised probleemid seoses eluruumiga (liiga väike, liiga suur, pole omaette, puuduvad mugavused, halvas seisundis, liiga kallis, asub liiga kaugel keskusest, piirkond on liiga saastatud, liiga kärarikas, ei ole turvaline; vähe tube, eluruum asub liiga suures majas, muu). Leibkonna kinnis- ja vallasvara: leibkonna ühisomanduses või liikmel on a) taluhooned, b1) leibkonna sellest eluruumist erinev eluruum (maja või selle osa, kuid mitte talu), mida leibkond kasutab või mis on tühi, b2) leibkonna sellest eluruumist erinev eluruum (korter või omaette tuba), mida leibkond kasutab või mis on tühi, c) väljaüüritud või teiste kasutada olev eluruum, d) suvila, aiamaja, hooajaliselt kasutatav eluruum, e) mitteteisaldatav garaaž, f) mittepõllumajanduslik maavaldus, sh ehituskrunt, pooleliolev ehitus, g) suvila- või elamuühistu osak, h) muu mittepõllumajanduslik kinnisvara; leibkonnal või -liikmel on ühisomanduses või kasutusel a) aiamaa, b) põllumaa, c) mets, d) muu põllumajandusmaa; leibkonnal on omanduses või kasutusel ettevõtlusega seotud tootmisvahendid: a) traktor, b) muud põllutööriistad, c) põllumajandusloomad, d) transpordivahendid (auto, treiler), e) paat, kalastusvahendid, f) muu; leibkonnal on või kasutab tasuta a) auto väljalaskeaasta järgi kuni 5 aastat vana, mitu, b) vanem auto, mitu, c) jalgratas, mootorratas, d) värviteler, mitu, sh satelliitühendusega TV, kaabel-TV, e) videomagnetofon, f) raadio, g) muusikakeskus, h) mobiiltelefon, mitu, i) arvuti (kodus), mitu, sh sülearvuti, mitu, j) kodune Interneti-ühendus, sh sissehelistamisteenust kasutades, püsiühendus – telefoniliini kasutades, kaabel-TV teenust kasutades, mobiiltelefoni või traadita Interneti-ühenduse (WI-FI) kaudu, k) pesumasin, l) külmkapp, m) nõudepesumasin, n) mikrolaineahi, o) DVD-süsteem (ka teleriga ühine). Sissetuleku ja kulutuste päevikud – täidab leibkond kuu kohta. Sissetulek: I. Rahaline sissetulek. II. Soodustused, teenused, kaubad, toetused tööandjalt (ametiauto kasutamine isiklikuks otstarbeks, tasuta bensiin, tasuta või soodushinnaga toit töökohal, ametikorteri kasutamine ilma üüri maksmata; tööandja tasutud ühissõiduki kasutamine, telefoni- ja postiteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis; toiduained, muud). III. Saadud kaubad, kingitused, teenused, toetused (v.a tööandjalt saadud). Kulutused: I. Maksud ja maksed. A. Tulumaks. B. Muud maksud ja maksed (sotsiaalmaks põllumajandusliku tegevuse eest, sotsiaalmaks muu ettevõtluse eest, töötuskindlustus, pensionikindlustus, lasteaiamaks, õppemaks (autojuhikursused, muu täiskasvanute koolitus, muusikakoolis, spordikoolis, kõrgkoolis, gümnaasiumis), liikmemaks, osavõtumaks, alimendid, ülalpidamiskulud, kindlustusmaks (elukindlustus, varakindlustus, liikluskindlustus, hoonete kindlustus, reisikindlustus, tervisekindlustus, pensionikindlustus, muu), maamaks (põllumajanduslik, mittepõllumajanduslik), tollimaks, trahvid, ettevõtlusega seotud maksud (põllumajandusliku ettevõtlusega seotud, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega seotud), pangalaenu ja laenuprotsendi tasumine (ettevõtluse laen, eluasemelaen, tarbekauba ostmise laen, õppelaen, muu pangalaen). C. Eluasemega seotud kulutused. II. Kulutused kaupadele ja teenustele, raha paigutamine. A. Kulutused tarbekaupadele ja teenustele, raha paigutamine ja muud mittekaubalised kulutused. B. Remondi ja ehitustegevusega seotud kulutused. C. Kulutused tootmistegevusele. Toidukulutuste päevik – täidab leibkond poole kuu jooksul (esimene pool valimist kuu esimesel poolel ja teine pool valimist kuu teisel poolel). I. Söömine väljaspool kodu. II. Toidukaupade ostmine leibkonnale (sh lemmikloomadele) (kauba kogus ja maksumus). III. Omatoodetud, naturaaltasuna ja tasuta saadud toidukaupade tarbimine (kauba kogus ja maksumus). Järelküsitlus – täidab küsitleja viimasel kohtumisel leibkonnaga. Leibkonnaliikme sünniaasta, -kuu ja -päev, kas viibis uuringukuul kohal, eemal või osalt kohal, osalt eemal. Lahkumise või eemalviibimise põhjus (lahku elama asumine, surm, seoses tööga, õpingutega, raviga, ajateenistuses, puhkusel või reisil, muu). Millises riigis, maakonnas viibis/viibib. Eemalviibimise päevade arv kuu esimesel ja teisel poolel. Uue leibkonnaliikme või külalise eesnimi, staatus (leibkonnaliige, külaline), kohalviibimise päevade arv kuu esimesel poolel ja kuu teisel poolel. Leibkonda saabumise põhjus (asus leibkonda elama, abiellus; sünd, lapsendamine; seoses tööga, õpingutega, raviga, tuli ajateenistusest, külastus, puhkuse veetmine, muu). Uuringukuul leibkonna tarbimises osalejate arv kokku. Uuringukuul eemalviibivatelt liikmetelt saadud toetuse summa. Uuringukuul leibkonna toetus eemalviibivatele liikmetele, summa. Möödunud kuul leibkonna sissetulek oli tavalisest mõnevõrra suurem, väiksem, tavalisel tasemel. Tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses oleva raha (arvestades kõiki tulusid) keskmine summa. Möödunud kuul leibkonna kulutused: tavalisest mõnevõrra suuremad, tavalisel tasemel, tavalisest väiksemad. Kuusissetuleku suurus, mis võimaldaks leibkonnal normaalselt, ilma luksuseta elada. Teenused või kaubad, mida saab leibkond (mõni liige) riikliku või omavalitsuse toetusena või tööandjalt (kas või aeg-ajalt) tasuta või soodushinnaga (ametiauto kasutamine isiklikul otstarbel, bensiin, diislikütus (autokütus), toit töökohal, koolitoit lastele, ravimid, toit päevakeskuses või supiköögis, eluruum (ametikorter), küte, elekter, ühissõiduki kasutamine, telefoni või mobiiltelefoni, postiteenuste, arvuti kasutamine isiklikuks otstarbeks, puhkusereis, muud). Toiduainete saamise võimalus otseselt maksmata oma majapidamisest, sugulastelt või sõpradelt (kartulid, köögivili, puuvili ja marjad (ka omakorjatud metsamarjad), piim ja piimatooted, munad, liha- ja kalatooted, mesi). Leibkonna vajaduste katmine (täielikult, pool või enam, alla poole) ülalnimetatud otsese maksmiseta saadud toiduga toiduliigiti. Leibkonna üldise majandusliku olukorra hindamine (väga raskes seisundis, ei jätku raha isegi hädavajaliku toidu jaoks; saab ots-otsaga kokku, kuid raha jätkub ainult kõige hädavajalikuma jaoks; üldiselt tuleb toime, saab lubada aeg-ajalt ka muud peale hädavajaliku; saab lubada kõike normaalseks, luksuseta eluks vajalikku, võib soovi korral tarbida ilma eriliste piiranguteta). Leibkonna majandusliku olukorra muutumine võrreldes olukorraga 1 aasta eest, 5 aasta eest (märksa parem, mõnevõrra parem, üldiselt samasugune, mõnevõrra kehvem, märksa kehvem). Võimalus osta (kohe, järelmaksuga, ei saa) leibkonnale 1000-kroonine ese (nt raadio, tolmuimeja), 5000-kroonine ese (nt värviteler, pesumasin), 15 000-kroonine ese (nt mööblikomplekt, arvuti). Leibkonna või -liikme säästud ja väärtpaberid, finantskohustused ja laenud (hoiused, väärtpaberid, muud säästud, sh kindlustus), võlakohustused, kasutusrendi (liisingu) kohustused, muud kohustused. 2004. aastal kasutatud kütuse ja energia kogus ja maksumus: a) elekter, b) soojus, c) bensiin, d) diislikütus, e) maagaas, f) vedelgaas, g) kerge kütteõli, h) küttepuud (ostetud), i) küttepuud (omavarutud), j) turbabrikett, k) puidubrikett, l) kivisüsi, m) muu. Maksu- ja Tolliameti koondandmed: palgatööst tulusaanute arv tulugruppide järgi maakonniti.» 1 Vastavalt «Riikliku statistika seaduse» § 7 lõikele 4 esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel Peaminister Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT