Legislator Case Law & Legislation
90883 EE

Justiitsminister — Kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduste läbivaatamise korra kinnitamine — RTL, 82, 999

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Justiitsminister — Kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduste läbivaatamise korra kinnitamine — RTL, 82, 999

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 10 alusel määran: Kinnitada kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduste läbivaatamise kord (lisatud). Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 29. aprilli 1999. a määrusega nr 22 Kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise avalduste läbivaatamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Vangla direktor ja vanglakomisjon otsustavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise, kui nad on veendunud, et kinnipeetav ei pane toime uut kuritegu. Selleks hinnatakse kinnipeetava: 1) käitumist vangistuse ajal; 2) iseloomuomadusi ja läbisaamist kaaskinnipeetavatega; 3) väärtushinnanguid, hoiakut ühiskonna suhtes ja suhtumist vangla töötajatesse; 4) toimepandud kuriteo liiki, raskust ja laadi; 5) psühholoogilist ja üldist tervislikku seisundit; 6) elutingimusi ja muid asjaolusid, mis võimaldavad prognoosida tema käitumist vabaduses. 2. Korduvalt vabadusekaotusega karistatud kinnipeetavate puhul hinnatakse lisaks toimepandud kuritegude arvu, sagedust ja sarnasust. II. MENETLUSE ALGATAMINE 3. Kinnipeetava saabumisel vanglasse arvutab vangla arvestusosakond välja ning teeb kinnipeetavale teatavaks: 2) karistuse täielikul ärakandmisel vanglast vabanemise kuupäeva; 3) kuupäeva, millal tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist. 4. Avalduse tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks võib kinnipeetav, kes viibib soodustusreþiimil, esitada vangla direktorile kuni kolm kuud enne vastava õiguse tekkimist. 5. Avaldusele lisab kinnipeetav: 1) andmed elukoha olemasolu kohta; 2) andmed vabaduses viibivate lähedaste kohta; 3) olemasolul töö- või õppekoha olemasolu tõendava dokumendi; 4) andmed omandatud hariduse, kutse või läbitud koolituse kohta. 6. Kõik punktis 4 nimetatud avaldused registreeritakse vangla kantseleis. 7. Vangla direktor suunab avalduse sellele lisatud andmete kontrollimiseks ning kinnipeetava tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamiseks vajalike andmete kogumiseks kinnipeetavate arvestusega tegelevasse osakonda (edaspidi arvestusosakond). 8. Arvestusosakonna juhataja teeb kinnipeetavat iseloomustava materjali kogumise ülesandeks ühele arvestusosakonna ametnikule. III. MENETLUS VANGLAS 9. Arvestusosakonna ametnik teeb käesoleva korra punktis 1 loetletud hindamisele kuuluvate asjaolude väljaselgitamiseks järelepärimise valve ja järelevalvega tegelevale osakonnale (edaspidi valve- ja järelevalveosakond), julgeolekuga tegelevale osakonnale (edaspidi julgeolekuosakond), sotsiaaltööga tegelevale osakonnale (edaspidi sotsiaalosakond), vangla arstile ja psühholoogile. 10. Arvestusosakond koostab viie tööpäeva jooksul õiendi (lisa 1), kuhu märgib järgmised andmed: 1) kinnipeetava isikuandmed; 2) toimepandud kuritegu (kuriteod) ja karistus(ed); 3) karistuse kandmise käik, sealhulgas reþiimimuutused ning nende põhjused; 4) kinnipeetava suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristuste ja ergutuste ning kinnipeetavale antud puhkuste loetelu koos nende kohaldamise aja ja põhjustega. 11. Valve- ja järelevalveosakond koostab viie tööpäeva jooksul õiendi (lisa 2), milles annab hinnangu kinnipeetava vanglasisesele käitumisele, sealhulgas hindab kinnipeetava läbisaamist kaaskinnipeetavatega ja suhtumist vanglatöötajatesse. 12. Julgeolekuosakond koostab viie tööpäeva jooksul õiendi (lisa 3), milles annab hinnangu kinnipeetava õiguslikule meelestatusele ja tema kontaktidele vabaduses viibivate isikutega. 13. Sotsiaalosakond koostab viie tööpäeva jooksul õiendi (lisa 4), milles annab hinnangu kinnipeetava resotsialiseerumisvalmidusele, sealhulgas hindab kinnipeetava oskust eluga iseseisvalt toime tulla. 14. Vangla arst koostab viie tööpäeva jooksul õiendi (lisa 5), milles annab hinnangu kinnipeetava üldisele tervislikule seisundile. 15. Vangla psühholoog koostab viie tööpäeva jooksul õiendi (lisa 6), milles annab hinnangu kinnipeetava psühholoogilisele seisundile. 16. Kui psühholoog peab vajalikuks, teostatakse kinnipeetava psühhiaatriline läbivaatus. 17. Kogutud materjali põhjal teeb arvestusosakonna ametnik kahe tööpäeva, psühhiaatrilise läbivaatuse teostamise korral kümne tööpäeva jooksul vangla direktorile ettepaneku menetluse jätkamiseks või lõpetamiseks ja kinnipeetava avalduse rahuldamata jätmiseks. Ettepanekule lisatakse punktides 10--15 nimetatud õiendid ning olemasolul psühhiaatri arvamus. 18. Kogutud materjali põhjal otsustab vangla direktor kahe tööpäeva jooksul menetluse jätkamise või lõpetamise. 19. Põhistatud menetluse lõpetamise ja kinnipeetava avalduse rahuldamata jätmise otsus vormistatakse kirjalikult ning see tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Kogutud materjal lisatakse kinnipeetava isiklikule toimikule. 20. Kui vangla direktor otsustab menetlust jätkata, koostab arvestusosakonna ametnik kinnipeetava esitatud andmete kontrollimiseks ning tema vabanemisvalmiduse hindamiseks kirjaliku järelepäringu (lisa 7) kinnipeetava tulevase elukoha järgse kohtu kriminaalhooldusosakonnale (edaspidi kriminaalhooldusosakond). 21. Kriminaalhooldusosakond koostöös vangla sotsiaalosakonnaga: 1) kontrollib punktis 5 nimetatud andmete õigsust; 2) hindab kinnipeetava nimetatud elutingimuste ja lähedaste võimalikku mõju tema käitumisele vabaduses; 3) selgitab välja kinnipeetava materiaalse kindlustatuse ning võimalikud sissetulekuallikad vabaduses; 4) hindab kinnipeetava võimalust leida oma elukohas või selle lähedal tema haridusele ja kutsele vastavat tööd, jätkata hariduse omandamist või saada koolitust; 5) selgitab välja kinnipeetava poolt mainimata jäetud ja tema käitumisele negatiivset mõju avaldada või teda ohustada võivate isikute või huvigruppide olemasolu; 6) kogub muid andmeid, mis võimaldavad prognoosida kinnipeetava käitumist vabaduses. 22. Kriminaalhooldusosakond esitab kokkuvõtte (lisa 8) kontrolli tulemustest ja kogutud andmetest vangla direktorile kirjalikult ühe kuu jooksul järelepäringu saamisest arvates. Kokkuvõttele lisab kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepaneku kinnipeetavale kriminaalhooldaja määramiseks. 23. Arvestusosakonna ametnik esitab kogutud materjali vangla direktorile. Materjalile lisatakse kinnipeetava avaldus, kinnipeetava isiklik toimik, individuaaltöövihik, punktides 10--15 nimetatud õiendid ja olemasolul ka psühhiaatri arvamus. 24. Esitatud dokumentide põhjal otsustab vangla direktor kahe tööpäeva jooksul menetluse lõpetamise või materjali saatmise vanglakomisjonile arutamiseks. 25. Vajadusel kutsub vangla direktor arvamuse andmiseks kokku vangla administratiivkomisjoni. Administratiivkomisjon otsus on nõuandva iseloomuga. 26. Põhistatud menetluse lõpetamise ja kinnipeetava avalduse rahuldamata jätmise otsus vormistatakse kirjalikult ning see tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Kogutud materjal lisatakse kinnipeetava isiklikule toimikule. 27. Kui vangla direktor ei tee menetluse lõpetamise otsust, edastab ta kogutud materjali, kinnipeetava avalduse, kinnipeetava isikliku toimiku, individuaaltöövihiku, punktides 10--15 nimetatud õiendid ja olemasolul ka psühhiaatri arvamuse viivitamatult vanglakomisjonile arvamuse andmiseks. 28. Vangla järelevalveosakond on kohustatud viivitamatult teavitama arvestusosakonna ametnikku, kui kinnipeetavat tema avalduse menetlemise ajal karistatakse või ergutatakse. IV. MENETLUS VANGLAKOMISJONIS 29. Vanglakomisjon vaatab kinnipeetava avalduse läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates ja teeb ühe järgmistest otsustest: 1) toetada kinnipeetava avalduse rahuldamist; 2) mitte toetada kinnipeetava avalduse rahuldamist. 30. Vanglakomisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ja see esitatakse viivitamatult vangla direktorile ning tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks. Kinnipeetaval on õigus saada vanglakomisjoni otsusest ärakiri. 31. Otsuse tegemisel vanglakomisjonis kuulatakse ära kinnipeetav ja sotsiaaltöötaja. V. ESILDISE TEGEMINE KOHTULE 32. Vangla direktor tutvub vanglakomisjoni otsusega ja otsustab kinnipeetava avalduse rahuldamise kahe tööpäeva jooksul vanglakomisjoni otsuse tegemise päevast arvates. 33. Avalduse rahuldamise korral teeb vangla direktor viivitamatult vangla asukohajärgsele kohtule esildise, milles taotleb kinnipeetava tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist. Esildisele lisatakse: 1) kinnipeetava avaldus; 2) punktides 10--15 nimetatud õiendid ning olemasolul psühhiaatri arvamus; 3) punktis 22 nimetatud kokkuvõte; 4) kinnipeetava isiklik toimik; 5) kinnipeetava individuaaltöövihik; 6) punktis 29 nimetatud vanglakomisjoni otsus; 7) punktis 22 nimetatud kriminaalhooldusosakonna ettepanek. 34. Ärakiri vangla direktori esildisest ning punkti 33 alapunktides 1, 2, 3, 6 ja 7 nimetatud lisadest saadetakse vangla asukohajärgsele prokuratuurile. 35. Põhistatud avalduse rahuldamata jätmise otsus vormistatakse kirjalikult ning see tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. 36. Avalduse rahuldamata jätmise otsuses määrab vangla direktor kindlaks kuupäeva, millal kinnipeetav võib tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist uuesti taotleda. Nimetatud kuupäev ei või olla varem kui kolm kuud ega hiljem kui kuus kuud otsuse tegemise päevast arvates. VI. VANGLA DIREKTORI OTSUSE VAIDLUSTAMINE 37. Punktides 19, 26 ja 35 nimetatud vangla direktori otsuste peale on kinnipeetaval õigus kaevata vanglakomisjonile ühe kuu jooksul arvates otsusest teada saamisest. Komisjon võib lahendamiseks võtta ka nimetatud tähtajast hiljem esitatud kaebuse. 38. Koos kinnipeetava kaebusega edastatakse vanglakomisjonile kõik selleks ajaks tema kohta kogutud materjalid, kinnipeetava isiklik toimik ja individuaaltöövihik. 39. Kaebuse lahendamisel vanglakomisjonis kuulatakse ära kinnipeetav ja vajadusel vangla direktor või muu vanglaametnik. 40. Vanglakomisjon lahendab kaebuse ühe kuu jooksul kaebuse saamise päevast arvates. 41. Kui vanglakomisjon leiab, et vangla direktori otsus oli põhjendamatu, teeb ta vangla direktorile ettepaneku menetluse jätkamiseks (punktides 19 ja 26 nimetatud otsuste puhul) või avalduse rahuldamiseks (punktis 35 nimetatud otsuse puhul). 42. Kui vangla direktor jääb oma otsuse juurde, on vanglakomisjonil õigus teha vangla asukohajärgsele kohtule esildis kinnipeetava tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks. Esildise tegemisel juhindutakse punktist 33 ja sellele lisatakse vangla direktori otsus. Kantsler Mihkel OVIIR Lisa 1 Arvestusosakonna õiend

Lisa 2 Järelevalveosakonna õiend

Lisa 3 Julgeolekuosakonna õiend

Lisa 4 Sotsiaalosakonna õiend

Lisa 5 Meditsiiniosakonna õiend

Lisa 6 Psühholoogi õiend

Lisa 7 Vangla järelepäring

Lisa 8 Kriminaalhooldusosakonna kokkuvõte

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →