Elva Linnavolikogu — Elva linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 170, 1721

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 597; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 36 5; Elva linna põhimääruse (KO 2000, 57, 863; 2002, 1, 4; 58, 1261; 66, 1531; 86, 2199; 2003, 31, 807; 159, 2313; 2004, 75, 669; 162, 1515) § 21 lõike 1 punkti 365; jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 71 lõike 1 alusel. Elva Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Elva linna jäätmehoolduseeskiri koos lisadega: 1.1. ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded (lisa 1); 1.2. tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded (lisa 2). 2. Tunnistada kehtetuks Elva Linnavolikogu 25. septembri 2000. a määrus nr 5 «Elva linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. juulil 2005. a. Volikogu esimees Leelo SUIDT I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Elva linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Elva linna haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 3. Eeskiri sätestab: 3.1. jäätmekäitluse üldnõuded, jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel; 3.2. jäätmete kogumise, veo ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded; 3.3. jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või vähendamise meetmed; 3.4. tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; 3.5. ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; 3.6. järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle linna territooriumil. 4. Elva Linnavalitsus korraldab jäätmehooldust, jäätmehoolduse arendamist ja teostab kontrolli jäätmekäitluse üle linna territooriumil. 5. Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 6. Elva linna haldusterritoorium on tiheasustusega ala, kus linnavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Elva linna haldusterritoorium moodustab ühe veopiirkonna. II. Mõisted 7. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 7.1. jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 7.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 7.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 7.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 7.5. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 7.6. olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 7.7. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 7.8. suurjäätmed on suuregabariidilised jäätmed nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sealhulgas autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sealhulgas külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid; 7.9. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 7.10. jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 7.11. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 7.12. jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 7.13. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 7.14. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 7.15. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 7.16. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 7.17. jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 7.18. jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 7.19. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 7.20. korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 7.21. pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 7.22. pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 7.23. taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing; 7.24. probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud; PCB-sid (kloori-, broomiühendeid) sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 7.25. tootja on isik, kes valmistab ja müüb tooteid, tegeleb teiste valmistatud toodete edasimüügiga, veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. III. Jäätmekäitluse üldnõuded 8. Võimaldamaks olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti. 9. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. 10. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. 11. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 12. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega. 13. Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes või lõkkes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 14. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. 15. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 16. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas. IV. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel 17. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Tartumaa Keskkonnateenistuses. 18. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel. 19. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 20. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 21. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. V. Jäätmete kogumine 22. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 23. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. 24. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 24.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 24.2. vedelaid jäätmeid; 24.3. ohtlikke jäätmeid; 24.4. käimlajäätmeid; 24.5. kogumiskaevude setteid; 24.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 24.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 24.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 24.9. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. 25. Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele. 26. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 27. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. 28. Biolagunevad jäätmed on soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul. 29. Probleemtooted antakse üle tootja või turustaja määratud kogumiskohta. 30. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. 31. Ohtlike jäätmete kogumine: 31.1. ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi; 31.2. ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik; 31.3. mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad; 31.4. ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale; 31.5. ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta; 31.6. vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni; 31.7. koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Avalike kogumispunktide asukohad ja töökorralduse määrab linnavalitsus; 31.8. ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele; 31.9. ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele või kogumispunkti; 31.10. ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise ohta. VI. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 32. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 33. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 34. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 35. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel. 36. Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise. Vastuvõtupunktide või konteinerite asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon linnavalitsustega. 37. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. 38. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. VII. Jäätmete vedu 39. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu. 40. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. 41. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 42. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. 43. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. 44. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 45. Korraldatud olmejäätmeveo korraldab Elva Linnavalitsus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi linnavolikogu määrusega. 46. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Elva linna haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum või suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 47. Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. 48. Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. VIII. Jäätmete kõrvaldamine 49. Elva linnas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse keskkonnateenistuse poolt jäätmeloas määratud jäätmekäitluskohta. 50. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad jäätmed. IX. Jäätmete kompostimine 51. Kompostida võib elamutes tekkivaid biolagunevaid jäätmeid oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga või Tartumaa keskkonnateenistuses registreeritud jäätmekäitluskohtades, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. 52. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. 53. Kompostimiskohad (kompostimisnõud ja -aunad) peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 54. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 55. Aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) kompostitakse oma kinnistul või selleks ettenähtud kompostimisväljakul. X. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 56. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 56.1. kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid (alates 80 liitrit jne), mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 56.2. kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m 3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. 57. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 58. Liigiti kogutavate jäätmete mahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 59. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 60. Jäätmemahutite mass ei tohi ületada jäätmemahutitele sätestatud piirnorme. 61. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 62. Kuni 800-liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. 63. Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 64. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10. Ligipääsutee all mõistetakse teed alates avalikult teelt või tänavalt kuni konteinerini. 65. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. XI. Vastutus 66. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnavalitsuse järelevalve õigust omava isiku ettekirjutuse alusel. 67. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 68. Kui saastaja ei täida punktis 66 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 69. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida punktis 68 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Elva Linnavolikogu 30. mai 2005. a määruse nr 7 lisa 1 EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED I. Üldsätted 1. Käesolevad ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded määravad kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Elva linnas. 2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesolevad nõuded reguleerivad ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m 3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 4. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 4.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 4.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 4.3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4.4. jäätmete edasine suunamine. 5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m 3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kus näidatakse ära ehitusjäätmete käitlemine. 7. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. II. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel 8. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesolevatele nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 9. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 10. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 11. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija. 12. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. III. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine 13. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 14. Ehitusjäätmed, mida saab materjalina või tootena kasutada, sorditakse liikide kaupa ning taaskasutatakse või antakse taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 15. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi sorditakse: 15.1. puit; 15.2. kiletamata paber ja papp; 15.3. metall; 15.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 15.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 15.6. tõrva mittesisaldav asfalt. 16. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 17. Saastumata pinnast ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kasutada oma kinnistu heakorratöödel (territooriumi planeerimisel jne) või mujal kinnistu omaniku nõusolekul. Muudel juhtudel kooskõlastatakse saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kasutamine linnavalitsusega. IV. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine 18. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed on sätestatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord». Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 18.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 18.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 18.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 18.4. saastunud pinnas; 18.5. muud. 19. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 20. Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse. Konteinerid peavad olema lukustatud või valve all. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 21. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda kindlalt suletavasse mahutisse. 22. Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 23. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. Elva Linnavolikogu 30. mai 2005. a määruse nr 7 lisa 2 TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED I. Üldsätted 1. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded määravad kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate bioloogiliste, ohtlike (sh nakkusohtlike), teravate ja torkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Elva linna tervishoiu-, veterinaar- ja hooldusasutustele ning nende laboratooriumitele (edaspidi tervishoiuasutused). 2. Muud jäätmed käideldakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. II. Jäätmete käitlemine 3. Tervishoiujäätmed tuleb tekkekohas pakkida jäätmekotti, markeerida ning säilitada eraldi lukustatavas ruumis (edaspidi jäätmehoidla) kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 4. Bioloogilised jäätmed 4.1. Bioloogilised jäätmed (koeproovid, verised, eritistega määrdunud sidumismaterjal, vananenud vereülekandekotid verega jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed) tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millele on märgitud jäätmeid tekitanud tervishoiuasutuse nimi ning markeering «Bioloogilised jäätmed». 4.2. Markeeritud jäätmekotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas jäätmekonteineris kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. Teravad ja torkivad jäätmed 5.1. Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid jms) tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millele on märgitud jäätmeid tekitanud tervishoiuasutuse nimi ning markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». 6. Nakkusohtlikud jäätmed Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. 6.1. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millele on märgitud jäätmeid tekitanud tervishoiuasutuse nimi ning markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». 6.2. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele kahe nädala jooksul. 7. Muud ohtlikud jäätmed Käibelt kõrvaldatud ravimid on ohtlikud jäätmed. Vastavalt sotsiaalministri 17. märtsi 1997. a määrusele nr 9 «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord» on nende ravimite käitlemise meetoditeks üleandmine jäätmekäitlusettevõttele; hävitamine tekkekohal; tagastamine tarnijale või tootjale. 7.1. Ravimijäätmed 7.1.1. Ravimijäätmeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse ravimijäätmeid tekitanud tervishoiasutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatilise, toksilise jm ohtliku toimega ravimid pakitakse eraldi ja tähistatakse vastavasisuliste siltidega. Pakendile märgitakse ravimijäätmeid tekitanud tervishoiuasutuse nimi. 7.2. Elavhõbedajäätmed 7.2.1. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest, sh amalgaamijäätmed. 7.2.2. Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi ning jäätmeliik. 7.3. Kemikaalide jäätmed 7.3.1. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 7.3.2. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmeid tekitanud tervishoiuasutuse nimi. 7.4. Kasutatud elavhõbedalambid 7.4.1. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. 7.4.2. Kasutatud (sealhulgas katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmeid tekitanud tervishoiuasutuse nimi. 7.4.3. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.5. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid 7.5.1. Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. III. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale 8. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 8.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 8.2. jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 8.3. jäätmehoidla ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 8.4. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 8.5. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.