Sadamaseadus

Seadus reguleerib sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmisel ja riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid sadamas.

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Sadam on laevade lastimiseks ja lossimiseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata sadamale, kus ei osutata sadamateenuseid.

Sadamaala on sadamateenuste osutamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate sadamarajatistega (kaid, lainemurdjad, kaldatammid ja muu selline).

(1) Akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks.

(2) Meresadama akvatooriumi piirid määrab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel . Siseveekogudel määrab akvatooriumi piirid veekogu või selle osa omanik kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse volikoguga.

Sadamateenustena käsitatakse järgmisi tulu saamise eesmärgil sadamas osutatavaid teenuseid

1) kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine;

2) laevade varustamine ja teenindamine;

3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine;

4) kalalaevadelt kala vastuvõtmine;

5) laevade ning harrastuslike meresõitjate ja kalurite paatide, kaatrite ja jahtide sildumise võimaldamine;

6) muu käesoleva paragrahvi punktides 1–5 nimetatuga seonduv tegevus.

Sadama valdaja on isik, kes valdab sadamat ning korraldab sadama tegevust tervikuna.

(1) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kes vastab turvaettevõtjale esitatavatele nõuetele ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (RT II 2001, 22, 117; 2003, 19, 97) ja nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega Veeteede Amet on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi, välja töötada turvalisuse plaani ja teostada turvalisuse ülevaatust .

(2) --(3)

(1) Sadamakapten on sadama valdajaga töö- või teenistussuhetes olev isik, kelle ülesandeks on korraldada ohutut laevaliiklust ühes või mitmes tema tööpiirkonnaks määratud sadamas. Igale sadamale peab olema määratud sadamakapten.

(2) Sadamakapteniks võib olla Eesti kodanik, kellel on selleks tööks vajalikud teadmised. Sadamakapteni kvalifikatsiooninõuded ja atesteerimise tingimused kehtestab .

(3) Sadamakapteni ülesandeks on tagada tingimused laevade ohutuks manööverdamiseks ja seismiseks sadamas, reidil või dokis, lastimiseks ning teisteks vajalikeks toiminguteks.

(4) Sadamakaptenil on õigus anda korraldusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks, juhindudes sadama eeskirjast ja heast merepraktikast.

(1) Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamaks on sadam, kus osutatakse käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud sadamateenuseid.

(2) Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadam on avatud rahvusvaheliseks kaubanduslikuks meresõiduks. Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada piiranguid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele sadamas perioodiks, mil sadamas baseeruvad riigikaitselisi ülesandeid täitvad laevad.

(3)

(4) Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamad, kus osutatakse sadamateenuseid valdavalt sadamat külastavatele harrastusmeresõitjatele, klassifitseeritakse nendes osutatavate teenuste mahu ja kvaliteedi järgi. Käesolevas lõikes nimetatud sadamate klassifikatsiooni ning nendes sadamates osutatavate teenuste üld- ja miinimumnõuded kehtestab .

(1) Riigikaitse ülesannetega sadamad määrab Vabariigi Valitsus.

(2) Riigikaitse ülesannetega sadam on suletud kaubanduslikuks meresõiduks ja sellega seonduvaks tegevuseks.

(3) Vabariigi Valitsus võib anda loa riigikaitse ülesannetega sadama kasutamiseks kaubandusliku meresõidu alaseks tegevuseks, kinnitades vastavad tingimused.

(1) Sadama eeskiri sätestab sadamateenuste osutamisel esitatavad tehnoloogilised, ekspluatatsioonilised, navigatsioonilised ja keskkonnaalased nõuded.

(2) Sadama eeskirja ja selle muudatused kinnitab sadama valdaja. Sadama eeskiri on avalik.

(3) Nõuded sadama eeskirjale kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(4) Sadama eeskirjas märgitud nõuded on kohustuslikud kõigile sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele.

(5) Sadama valdaja on kohustatud informeerima käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuid sadamas kehtivast sadama eeskirjast ja muudest kohustuslikest eeskirjadest.

(1) Sadama laevaliikluseks avamise korra kehtestab . Sadamate suhtes, mida külastavad valdavalt väikelaevad, rakendatakse lihtsustatud nõudeid.

(2) koostab sadama laevaliikluseks avamise akti.

(3) kinnitab laevaliikluseks avamise akti alusel sadama valdaja koostatud sadamapassi.

(1) Sadamapass on dokument, mis tõendab, et sadam vastab õigusaktidega kehtestatud normidele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks ja sadama funktsionaalseks tegevuseks.

(2) Nõuded sadamapassile kinnitab lähtuvalt sadamas osutatavate teenuste liigist ja mahust.

(3) Ilma sadamapassita või erinevalt sadamapassis toodud tingimustest on sadama kasutamine sadamateenuste osutamiseks keelatud.

(1) Sadama valdaja on kohustatud tagama

1) hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu sadamaalal;

2) navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu sadamaalal ning väljaspool seda nende märkide osas, mis teenindavad ainult vastavat sadamat;

3) deklareeritud sügavused sadama akvatooriumil ja sissesõiduteel vastavalt sügavuste mõõtkavalisele kaardile;

4) kontrolli ohtlike kaupade sadamasse sisseveo, ladustamise, hoiustamise ja ümberlaadimise üle;

5) sadamaalal puhtuse ja korra ning tuleohutus- ja keskkonnanõuete täitmise;

6) sadamaalal turvalisuse nõuete täitmise.

(2) Sadama valdaja korraldab sadama sissesõidutee ja akvatooriumi rekonstrueerimist, jälgib deklareeritud andmete õigsust ning vastutab deklareeritud andmete õigsuse eest.

(3) Sadama valdaja korraldab laevadelt, sealhulgas kalalaevadelt ja väikelaevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise. Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise korra ning laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale esitatavad nõuded kehtestab kooskõlastatult keskkonnaministriga.

(4) Sadama valdaja korraldab reostuse kõrvaldamise operatsioone sadamaalal, informeerides olukorrast Keskkonnaministeeriumi ning kooskõlastades oma tegevuse asukohajärgse tuletõrje- ja päästeasutusega.

(1) Sadam on kohustatud sadamatasu arvelt või eraldi kindlaks määratud jäätmetasu eest, sõltumata äraantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest vastu võtma laeva, välja arvatud kalalaeva ja väikelaeva pilsivee, fekaalvee, prügi, naftasaadusi ja õli sisaldavad jäätmed ning muud laevaheitmed, välja arvatud lastijäätmed. Nimetatud tasu võib sadama valdaja diferentseerida lähtuvalt laeva tüübist ja suurusest ning vähendada, kui kapten tõendab, et laevas tekkivad laevaheitmete kogused on laeva keskkonnaalasest haldamisest, ehitusest, seadmetest ja käitusest tulenevalt tavalisest väiksemad.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu ei kata kõiki laevalt laevaheitmete vastuvõtmisega seotud kulusid, võib kulude katmata osa katta laeva poolt tegelikult üle antud laevaheitmete liigi ja koguse põhjal võetava lisatasuga, mille määrad kehtestatakse kulupõhiselt.

(3) Lastijäätmete vastuvõtmise eest tasub jäätmete äraandja ja vastuvõtuseadmete kasutaja.

(4) Kui kindlal liinil regulaarreise teostaval ja sageli sadamat külastaval laeval on laeva teekonnale jääva sadama valdajaga kirjalik kokkulepe, mille kohaselt võetakse selles sadamas laevalt vastu laevaheitmed ja tasutakse laevaheitmete vastuvõtmise eest, ning Veeteede Amet on nimetatud kokkuleppe alusel andnud laevale vabastuse laevaheitmetest teavitamise ja laevaheitmete äraandmise kohustusest sadama valdaja nõusolekul ning kui laev ei anna ära laevaheitmeid, ei võta sadama valdaja laevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu.

(5) Sadama valdaja töötab välja ja rakendab nõuetekohase laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava.

(1) Riiklikku järelevalvet teostavatel isikutel on õigus vabale juurdepääsule järelevalveobjektiks olevatele laevadele, sadamaehitistele, kaubale ja dokumentidele.

(2) Veeteede Ametil, Piirivalveametil, Maksu- ja Tolliametil ja teistel riiklikel järelevalveasutustel on õigus nõuda sadama valdajalt eelnevat teavet sadama töömahu eeldatava muutumise kohta.

(3)

(1) Riiklikku järelevalvet ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise üle teostab Veeteede Amet. Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise nõuded kehtestab kooskõlastatult keskkonnaministriga.

(2) Riiklikku järelevalvet laevadelt, sealhulgas kalalaevadelt ja väikelaevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.

(1) Turvalisuse järelevalve seisneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

(2) Turvalisuse ülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on sadamarajatise turvalisuse süsteemi auditeerimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning turvalisuse riskianalüüsi ja turvalisuse plaani vastavuse hindamine rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ning siseriiklike õigusaktide nõuetele.

(3) Veeteede Amet teostab järelevalvet sadamarajatiste turvalisusega seotud nõuete täitmise üle.

(4) Turvalisuse ülevaatuse edukalt läbinud sadamarajatise kohta väljastab turvalisuse tunnistuse Veeteede Amet.

(5) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kellega Veeteede Amet on sõlminud vastava lepingu, võib viia läbi sadamarajatise turvalisuse ülevaatuse, teavitades sellest Veeteede Ametit.

(6) Sadamarajatise turvalisuse ülevaatuse läbiviimise korra ja sadamarajatise turvalisuse tunnistuse vormi kehtestab .

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuse ja kontrollimise käigus saadud või loodud andmed ja teave ning turvalisuse riskianalüüsid ja turvalisuse plaanid ei ole avalikud.

(8) Kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitab sadama valdajat Veeteede Amet.

(1) Sadamaregister on riiklik register, kus registreeritakse sadamapassi omavad sadamad.

(2) Sadamaregister asutatakse määrusega.

(3) Sadamaregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on Veeteede Amet.

(1) Avalikud tollilaod, tolliterminalid ja vabatsoonid luuakse ning vabalaod asutatakse sadamates kaubanduse edendamiseks tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses kehtestatud korras.

(2)

(3) Avalike tolliladude, tolliterminalide ja vabatsoonide loomise ning vabaladude asutamisega ei tohi kaasneda sadamateenuste osutamise vabaduse piiramine ning ebaausat konkurentsi põhjustavate tingimuste loomine

(1) Käesoleva seaduse §-des 161–168 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; RT III 2004, 9, 96; RT I 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 161–166 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 167 ja 168 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

(1) Sadamateenuste osutamise eest sadamapassita või sadamapassis ettenähtud tingimustest erinevalt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Sadama eeskirja puudumise või sadama eeskirjas tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Sadamaalal navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu nõuete, samuti väljaspool sadamaala vastavat sadamat teenindavate märkide paigaldamise ja korrashoiu nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Juriidilise isiku poolt järelevalveasutustele seadusega ettenähtud andmete ja dokumentide esitamisest keeldumise või teadvalt valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Sadamas ohutu laevaliikluse või korra kindlustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Turvalisusnõuete eiramise eest sadamaalal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Laevaheitmetest teavitamise või laevaheitmete üleandmise või vastuvõtmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Nõuetekohase laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava välja töötamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Käesoleva seaduse jõustumisel antakse riigi omandis olevad ainult sadamat teenindavad navigatsioonimärgid kehtestatud korras tasuta üle vastava sadama valdajale.

Vabariigi Valitsus võib otsustada sadamaalusele riigi omandis olevale maale hoonestusõiguse seadmise sadama valdaja kasuks ilma enampakkumiseta ja eelläbirääkimisteta pakkumiseta juhul, kui sadama valdajaks on äriühing, mille osadest või aktsiatest üle poole kuulub riigile.

(1) Veeteede Amet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi sadamate osas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel mõistes.

(2) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes sadamate osas pädev asutus (competent authority for maritime security) ja informatsiooni vahendav asutus (focal point for maritime security ) ning täidab administratsiooni kohustusi, välja arvatud turvatasandite kehtestamine.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 11 lõige 3 jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.