Teede- ja Sideminister — Teede- ja sideministri 15. jaanuari 1996. a määrusega nr 3 «Ohtlike veoste teedel vedamise kord» kinnitatud «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirja» muutmine — RTL, 77, 958

Liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272) paragrahvi 18 ja Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määruse nr 99 «Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3 alapunkti 6 alusel ning võttes arvesse Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiive 94/55/EÜ ja 95/50/EÜ, määran: 1. Muuta teede- ja sideministri 15. jaanuari 1996. a määrusega nr 3 «Ohtlike veoste teedel vedamise kord» (RTL 1996, 43--45, 292; 139, 687; 1997, 90, 530) kinnitatud «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirja» järgmiselt: 1.1. Sõnastada punkti 1.1.4 esimene lõik järgmiselt: «Eeskirja nõuded ei kehti ohtliku veose vedamisel koguses, mis ei ületa vabapiiriga määratut ja eeskirjaga määratud ohtlike ainete piiratud koguses veo korral. Nimetatud veol peab täitma veose pakendil, markeeringul jms toodud nõudeid.» 1.2. Muuta punkti 1.2 ja sõnastada see järgmiselt: «1.2. Käesolevas eeskirjas kasutatavaid termineid tuleb mõista alljärgnevalt: eriti ohtlik veos Eriti ohtlikuks veoseks loetakse: ­ klassi 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed (v.a alaklassid 1.4 ja 1.6); ­ klassi 6.1 väga tugevatoimelised mürkained, mis ei ole toodud rühma (b) või (c) all, nende vedamisel paakides; ­ klassi 7 radioaktiivsed materjalid (v.a lehed 1­ 4); gaas ­ aine, mille aururõhk 50 °C juures on üle 300 kPa või ­ aine, mis 20 °C ja normaalrõhu 101.3 Pa juures on täielikult gaasilises olekus; jäätmeveo vaakumpaak ­ püsipaak või teisaldatav paak peamiselt ohtlike jäätmete veoks, millel on erivahendid ja/või eriseadmed ohtlike jäätmete nõuetekohaseks peale- või mahalaadimiseks; kinnine sõiduk ­ kinnise veoseruumiga sõiduk; konteiner ­ pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud, piisavalt tugev, püsivate mõõtmetega veovahend siseruumalaga mitte vähem kui 1,0 m3, mis on spetsiaalselt konstrueeritud hõlbustamaks vedu ühe või mitme veoliigiga veost vahepeal välja laadimata, lihtne täis laadida ja tühjendada ning peale ja maha tõsta. Mõiste ei hõlma tavalist pakendit või anumat. Eristatakse järgmisi konteinereid: ­ väikekonteiner ­ konteiner siseruumalaga alates 1,0 m3 kuni mitte üle 3,0 m3; ­ suurkonteiner -- konteiner siseruumalaga üle 3,0 m3; lahtine sõiduk ­ katmata veokastiga sõiduk; leeksoojendi ­ seade, kus kasutatakse otseselt vedel- või gaaskütust ja ei kasutata sõiduki töötava mootori jääksoojust; mahutikogumiga sõiduk ­ sõiduk, millel loetletud balloonid, balloonide kogumid, mahutid või paagid on omavahel ühendatud kollektoriga ja jäigalt paigaldatud veoki rungale tugevalt kinnitatud raamistikule: ­ mitu ballooni, mis kujutavad endast teisaldatavaid survemahuteid igaüks mahutavusega mitte üle 150 l; ­ mitu torukujulist mahutit, mis kujutavad endast teisaldatavaid keevisõmblusteta survemahuteid igaüks mahutavusega üle 150 ja mitte üle 5000 l; ­ mitu silindrilist mahutit, mis kujutavad endast teisaldatavaid keevitatud survemahuteid igaüks mahutavusega üle 150 ja mitte üle 1000 l; ­ mitu balloonikogumit, kus balloonid on omavahel ühendatud kollektoriga ning jäigalt omavahel kinnitatud; ­ mitu paaki mahutavusega üle 1000 l igaüks; ohu tunnusnumber ­ arv, mis iseloomustab veose ohtlikkust (vt käesoleva eeskirja lisa 1); paak ­ mahuti mahutavusega üle 1 m3, mis on ette nähtud vedelike, gaaside, pulbriliste või granuleeritud ainete veoks; paakkonteiner ­ veovahend, mis vastab konteineri määratlusele ja tema mahutavus vedelike, pulbriliste või granuleeritud ainete korral on üle 0,45 m3; paaksõiduk ­ vedelike, gaaside, pulbriliste või granuleeritud ainete veoks ehitatud sõiduk, millel on üks või mitu püsipaaki; piiratud kogus -- ohtliku(ke) aine(te) saadetistest nõuetekohaselt koostatud pakett, millele on kantud markeering, mis sisaldab tähti «UN» või «LQ» ja paketis sisalduva(te) ohtliku(ke) aine(te) tunnusnumbrit(reid). Markeering peab olema mahutatud joontega piiratud rombi mõõtmetega vähemalt 100x100 mm. Arvestades paketi suurust, võivad mõõtmed olla vähendatud. Nii saadetise kui ka saadetistest koostatud paketi kaalud on piiratud sõltuvalt ohtliku aine klassist ja aine ohtlikkusest. Nende järgimine ja paketi markeerimine on saatja (tootja) ülesanne; puistevedu ­ tahke aine pakendita vedu; püsipaak ­ paak mahutavusega üle 1000 l, mis on kohtkindlalt kinnitatud sõiduki rungale (millega sõiduk muutub paaksõidukiks) või selle sõiduki runga lahutamatu osa; saadetis ­ pakendist ja sisust koosnev veoks ettevalmistatud (pakitud) toode, mis peab olema saatja poolt tähistatud ohumärgisega. See mõiste haarab ka gaasiballoone ja esemeid, mida võib vedada ilma pakendita; teisaldatav paak ­ paak, mis ei ole püsipaak ja mille mahutavus on üle 450 l; tendiga sõiduk ­ sõiduk, mille lahtist veokasti katab riidest või polümeermaterjalist kate ehk tent; vabapiir ­ ohtliku aine maksimaalne mass veoühikus, mida väljendab esemete puhul brutomass kilogrammides, tahkete ainete ning veeldatud, jahutatud ja lahustatud gaaside puhul neto- mass kilogrammides või vedelike ja surugaaside puhul anuma nominaalmaht liitrites; veoühik ­ haagisega või haagiseta auto.» 1.3. Muuta punkti 2.2.2 alapunkti 8 ja sõnastada see järgmiselt: «saadetiste veol nende arv ja liik». 1.4. Muuta punkti 2.3 ja sõnastada see järgmiselt: «2.3. Autojuhi kirjalik ohutusjuhend. 2.3.1. Veo ajal tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja hädaolukordade puhuks tuleb autojuhile kaasa anda kirjalikud ohutusjuhendid, milles peavad iga veetava ohtliku aine, eseme või veoste rühma kohta olema järgmised andmed: 1) ohtliku aine või eseme nimetus ja tunnusnumber (ÜRO number); veoste rühma korral selle aine tunnusnumber, millise jaoks on antud ohutusjuhend mõeldud; 2) veosele iseloomulik ohu liik ning meetmed, mida peab autojuht rakendama, ja kaitsevahendid, mida peab autojuht kasutama; 3) üldised nõuded, näiteks nõue hoiatada teisi teekasutajaid ja juhuslikke möödujaid ning nõue kutsuda kohale politsei või päästeteenistus (tuletõrje); 4) lisameetmed väiksemate lekete või mahavalgumiste kõrvaldamiseks, kui seda on võimalik teha ennast ohtu seadmata; 5) erimeetmed eriveoste korral; 6) vajalik varustus üldmeetmete ning lisa ja erimeetmete rakendamiseks. 2.3.2. Ohutusjuhendid peab koostama veose valmistaja (saatja) ning need tuleb vedajale edastada hiljemalt veotellimise esitamisel, et vedaja võiks oma töötajaid veoks ette valmistada. 2.3.3. Ohutusjuhend peab olema koostatud eesti keeles, olema autojuhile arusaadav ja täidetav ning vajadusel dubleeritud muukeelse tekstiga. Ohutusjuhendi sisu eest vastutab saatja. 2.3.4. Ohutusjuhendid tuleb hoida juhikabiinis kergesti kättesaadavas kohas. Muud ohutusjuhendid, mis ei käi veetava veose kohta, tuleb hoida eraldi vältimaks segiajamist. 2.3.5. Erinevate pakendatud ohtlike ainete koosveol on lubatud sarnaste ohutunnustega samasse ohtliku aine klassi kuuluvate ainete kohta kasutada iga ohtliku aine klassi kohta ühtset ohutusjuhendit. Sel juhul ei ole ohutusjuhendis vajalik näidata aine nimetust ja tunnusnumbrit (ÜRO number). 2.3.6. Ohutusjuhendid peavad olema koostatud lisas 6 toodud nõuete kohaselt.» 1.5. Asendada punktis 2.4.2.1 sõnad «erinevaid ohtlikke aineid» sõnadega «erinevate ohtlike ainete saadetisi». 1.6. Muuta punkti 2.4.2.2 ja sõnastada see järgmiselt: «2.4.2.2. Samale veoühikule võib koos laadida nõutavalt pakitud kõikide klasside ohtlikke aineid sisaldavaid saadetisi, välja arvatud saadetised, millel on ohumärgised nr 1; 1.4; 1.5; 1.6 või 01. Toiduaineid, tarbekaupu ja loomasööta ei tohi laadida samale veoühikule koos saadetistega, millel on ohumärgised nr 6.1; 6.2 või 9.» 1.7. Muuta punkti 2.4.2.4 ja sõnastada see järgmiselt: «2.4.2.4. Peale- või mahalaadimiskohta saabuv veoühik ja autojuht peavad vastama kehtestatud nõuetele. Kui dokumentide ning veoühiku ja laadimisseadmete ülevaatuse tulemusena selgub, et autojuht või veoühik ei vasta kehtestatud nõuetele, siis on keelatud veoühikut laadida. Veoühiku mahalaadimine on keelatud, kui eelnimetatud kontrollimise tulemusena selguvad puudused, mis teevad mahalaadimise ohtlikuks.» 1.8. Täiendada punkti 2.4.7 ja lisada lõppu lause «Paagi täitmisel on keelatud ületada paagile määratud täiteastet.» 1.9. Muuta punkti 2.5 ja sõnastada see järgmiselt: «2.5. Veoühiku tähistamine 2.5.1. Ohtlikku veost vedavale veoühikule peab olema kinnitatud rõhtasendis kaks oranþi värvi ristkülikukujulist 400 mm laiust ja vähemalt 300 mm kõrgust tahvlit -- ohtliku veose tunnusmärki. Tahvlil peab olema vähemalt 15 mm laiune must ääris. Üks tahvel peab olema kinnitatud veoühiku ette ja teine taha. Mõlemad tahvlid peavad olema risti veoühiku pikiteljega. Tahvlid peavad olema hästi nähtavad. Kui veoühiku mõõtmed ja konstruktsioon on sellised, et kasutada olev pind ei ole piisav ülaltoodud tahvlite kinnitamiseks, võib tahvlite mõõtmeid vähendada kuni 300 mm-ni laiuses, 120 mm-ni kõrguses ja musta ääre laiust kuni 10 mm-ni. 2.5.2. Ühe või mitme paagiga paaksõidukil või veoühikul, mis veab erinevaid ohtlikke aineid, peab punktis 2.5.1 toodule lisaks olema kinnitatud iga paagi või paagi osa küljele paralleelselt sõiduki teljega selgesti nähtavad oranþi värvi tahvlid, mis on samased punktis 2.5.1 ettenähtutega. Nendel oranþi värvi tahvlitel peab olema igas paagis või paagi osas veetava aine ja ohu tunnusnumbrid. Mitmeosalise paagi korral, kui eri osades veetakse aineid tunnusnumbritega 1202, 1203, 1223, ei ole vaja eeltoodut täita tingimusel, et veoühiku ette ja taha kinnitatud tunnusmärkidele on kantud kõige ohtlikuma (madalama leekpunktiga) aine tunnusnumbrid. 2.5.3. Veoühikul ja konteineril, millega veetakse tahkeid ohtlikke veoseid puistes, peab punktis 2.5.1 toodule lisaks olema kinnitatud iga veoühiku või konteineri küljele paralleelselt sõiduki teljega selgesti nähtavad oranþi värvi tahvlid, mis on samased punktis 2.5.1 ettenähtutega. Nendel oranþi värvi tahvlitel peab olema veoühikus või konteineris veetava aine ja ohu tunnusnumbrid. 2.5.4. Konteineri, milles veetakse ohtlikke tahkeid veoseid puistes, ja paakkonteineri puhul võib punktides 2.5.2 ja 2.5.3 ettenähtud tahvlid asendada kleebise, värvitud kujutise või mõne muu samaväärse vahendiga, kusjuures selleks kasutatavad materjalid peavad olema ilmastikukindlad ja tagama tähistuse püsivuse. Sellisel juhul punkti 2.5.6 viimases lauses toodud tulekindluse nõuet ei kohaldata. 2.5.5. Veoühikule, milles veetakse ainult ühte ohtlikku veost, ei ole vaja paigutada punktides 2.5.2 ja 2.5.3 ettenähtud oranþi värvi tahvlit, kui see on vastavalt punktile 2.5.1 paigutatud veoühiku ette ja taha ning neile on peale kantud aine ja ohu tunnusnumbrid. 2.5.6. Tunnusnumbrid peavad olema musta värvi, kõrgusega 100 mm ja joone paksusega 15 mm. Ohu tunnusnumber peab olema märgitud tahvli ülemisele osale ja aine tunnusnumber (ÜRO number) tahvli alumisele osale. Tunnusnumbrid peavad olema eraldatud 15 mm paksuse horisontaalse musta joonega, mis jaotab tahvli kaheks võrdseks osaks. Tunnusnumber peab olema kustutamatu ja jääma loetavaks veel pärast 15-minutilist tulesolekut. Mitme erineva ohtliku aine või eseme üheaegsel veol, samuti aine või eseme veol, millel käesoleva eeskirja lisas 1 ei ole toodud ohu tunnusnumbrit, ohtliku veose tunnusmärgil vahejoon ja tunnusnumbrid puuduvad. 2.5.7. Ülaltoodud nõudeid kohaldatakse samuti puhastamata ja degaseerimata püsi- ja teisaldatavale paagile, paakkonteinerile, mahutikogumiga sõidukile ning tühjale puhastamata puisteveo veoühikule ja puisteveo konteinerile. 2.5.8. Kui ohtlikke veoseid või nende jääke ei veeta, peab oranþi värvi tahvlid ära võtma või kinni katma. Kui tahvlil on kate, siis peab see tahvli täielikult katma ja säilima pärast 15-minutilist tules olekut.» 1.10. Muuta punkti 2.6 ja sõnastada see järgmiselt: «2.6. Ohumärgisega tähistamine 2.6.1. Kui ohtlikku ainet veetakse konteineris saadetisena, peab konteineri mõlema külje ja mõlema otsa välispinnale olema kinnitatud veetava(te) ohtliku(ke) aine(te) ohumärgised ja igale konteineris veetavale saadetisele üks või mitu saadetises sisalduva ohtliku aine ohumärgist. Ohumärgist nr 11 ei ole vaja kinnitada. 2.6.2. Puisteveoste konteineril, paakkonteineril ja sõiduki mahutikogumil peavad olema veetava ohtliku aine kohta ettenähtud ohumärgised mõlemal küljel. Kui need ohumärgised ei ole väljastpoolt sõidukit nähtavad, siis tuleb samad ohumärgised kinnitada sõiduki mõlemale küljele ja taha. 2.6.3. Puisteveo sõidukil ja püsi- või teisaldatava paagiga sõidukil peavad olema veetava ohtliku aine kohta ettenähtud ohumärgised mõlemal küljel ja taga. 2.6.4. Punktide 2.6.2 ja 2.6.3 nõuded kehtivad ka puhastamata ja degaseerimata tühjale püsi- või teisaldatavale paagile, paakkonteinerile ja mahutikogumiga sõidukile, aga samuti puhastamata puisteveo sõidukile ja konteinerile. 2.6.5. Iga ohtlikku ainet või eset sisaldav saadetis (kast, kanister, vaat, anum, balloon jms) peab olema ohtliku veose saatja poolt tähistatud käesoleva eeskirja lisas 2 toodud ohumärgisega. Ohumärgisega märgistamata saadetisi on keelatud vedada. 2.6.6. Ohumärgis võib olla saadetisele kinnitatud sobival viisil. Kui saadetise väliskuju ja mõõtmed ei võimalda ohumärgise otsest kinnitamist, võib ohumärgis olla liimitud papist vms kaardile, mis seotakse saadetise külge, või olla kantud pakendile kustutamatu, mittemahapestava markeeringuga nii, et see vastab täpselt ohumärgisele. 2.6.7. Kui ainult osa saadetiste veost on autovedu, siis võib käesoleva eeskirjaga ettenähtud ohumärgistele lisaks kinnitada ka teiste veoliikide eeskirjade nõuetele vastavad ohumärgised (nagu nõutud IMDG koodis või ICAO tehnilistes instruktsioonides).» 2.6.8. Kui ohtlikke aineid või nende jääke ei veeta, peab ohumärgised ära võtma või kinni katma.» 1.11. Muuta punkti 2.7.2.3 ja sõnastada see järgmiselt: «2.7.2.3. Hädapeatumisel peavad veoühikul põlema ohutuled. Veoühiku, mille ohutuled ei põle, hädapeatumisel peab autojuht asetama teele veoki varustuses ettenähtud ohusignaalid (valgustpeegeldavad koonused, toega kolmnurgad või sõltumatu toiteallikaga vilkuvad oranþkollase valgusega laternad) -- ühe umbes 10 m veoühikust ettepoole ja teise umbes 10 m veoühikust tahapoole. Autojuht peab kohe rakendama meetmeid veoühiku teelt eemaldamiseks. Kui hädapeatunud veoühikus veetavad ohtlikud veosed oma loomu poolest kujutavad ohtu tee kasutajale ja keskkonnale ning veoühiku meeskond ei ole võimeline hädaohtu kiiresti kõrvaldama, peab autojuht informeerima lähimat päästeametit ja tee omanikku ning rakendama abinõud veoühiku teelt eemaldamiseks. Vajaduse korral peab juht võtma tarvitusele käesoleva eeskirja punktis 2.3 toodud ohutusjuhendis nõutud abinõud.» 1.12. Jätta punkti 2.7.4 tekstist välja sõnad «autoveo ja». 1.13. Muuta punkti 3.1.1.3 ja sõnastada see järgmiselt: «3.1.1.3. Paaksõidukite paagid (püsi- ja teisaldatavad paagid), paakkonteinerid ja jäätmeveo vaakumpaagid ning mahutikogumiga sõiduki mahutid peavad olema kehtivas korras kontrollitud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või selleks volitatud isiku poolt ja omama vastavat kasutusluba.» 1.14. Muuta punkti 3.1.1.4 ja lisada teise lõigu esimeses lauses sõnade «millest mahalaadimine toimub taha» järele sõnad «ja jäätmeteveo vaakumpaagiga sõidukil». 1.15. Asendada punktis 3.1.2.1 sõnad «III tüüpi» sõnadega «EX/III tüüpi». 1.16. Asendada punktis 3.1.4.2 sõnad «II ja III tüüpi» sõnadega «EX/II ja EX/III tüüpi». 1.17. Tunnistada kehtetuks punkt 3.1.5.2. 1.18. Muuta punkti 3.1.6.6 ja sõnastada see järgmiselt: «3.1.6.6. Elektrilised ühendused mootorsõiduki ja haagise vahel peavad omama kaitstuse astet IP54 vastavalt standardile IEC 529 ja peavad olema ehitatud nii, et oleks välditud juhuslik lahtiühendumine. Selliste nõuetekohaste ühenduste näidised on toodud standardites ISO 12098/1994 ja ISO 7638/1985.» 1.19. Muuta punkti 3.1.7 ja sõnastada see järgmiselt: «3.1.7. Leeksoojendi 3.1.7.1. Leeksoojendi peab vastama järgmistele nõuetele: 1) Leeksoojendi ja selle heitgaasitorustik peab olema konstrueeritud, paigaldatud ning kaitstud või kaetud nii, et oleks välditud igasugune veose ülekuumenemine või süttimine. See nõue loetakse täidetuks, kui seadme kütusepaak ja heitgaasitorustik vastavad samadele nõuetele, mis on esitatud käesoleva eeskirja punktides 3.1.3 ja 3.1.5 veoühiku kütusepaagi ja heitgaasitorustiku suhtes. 2) Leeksoojendi väljalülitamine peab toimuma järgmiste toimingute tulemusena: a) ettekavatsetud käsitsi väljalülitamine juhikabiinist; b) juhuslik sõiduki mootori seiskumine/väljalülitamine. Sellisel juhul võib juht leeksoojendi uuesti töösse lülitada; c) sõidukil oleva veetava veose laadimispumba töösselülitamine. 3) Lubatav on leeksoojendi edasitöötamine pärast väljalülitamist ainult inertsreþiimis. Ülaltoodud punkti 2 alapunktides b ja c nimetatud toimingute korral peab õhu põlemiskambrisse andmine vastavate selleks määratud vahenditega katkestatama pärast mitte rohkem kui 40-sekundilist inertsreþiimil töötamist. Kasutada on lubatud ainult neid leeksoojendeid, mille kohta on esitatud dokumendid, et soojusvaheti peab vastu inertsreþiimi lühendatud töötsüklil kestvusega 40 sekundit seadme tavalise kestvusega kasutamise juures. 4) Leeksoojendi töösselülitamine peab toimuma käsitsi. Programmjuhtimisega seadmete kasutamine on keelatud. 3.1.7.2. Leeksoojendi juhikabiini või mootorsõiduki mootori soojendamiseks peab vastama kõigile punktis 3.1.7.1 toodud nõuetele alljärgnevat tüüpi veoühikutel: -- EX/II, klassi 1 plahvatusohtlike veoste veoks; -- EX/III, klassi 1 plahvatusohtlike veoste veoks; -- FL, klassi 3 kergsüttivate vedelike, leektäpp alla 61 °C, ja klassi 2 kergsüttivate gaaside veoks püsipaagis, teisaldatavas paagis ja paakkonteineris mahutavusega üle 3000 l ning mahutite kogumiga veokis mahutavusega üle 1000 l; -- OX, klassi 5.1 rühma 1° ainete veoks püsipaagis, teisaldatavas paagis ja paakkonteineris mahutavusega üle 3000 l; -- AT, FL ja OX alla mittekuuluvate ohtlike veoste veoks püsipaagis, teisaldatavas paagis ja paakkonteineris mahutavusega üle 3000 l ning FL alla mittekuuluvate veoste veoks mahutite kogumiga veokis mahutavusega üle 1000 l. 3.1.7.3. Punktis 3.1.7.2 loetletud veoühikute veoseruumi soojendamiseks paigaldatav leeksoojendi peab vastama samuti kõigile punktis 3.1.7.1 toodud nõuetele, kusjuures: -- lüliti võib olla paigaldatud väljapoole juhikabiini; -- peab olema tagatud võimalus leeksoojendi väljalülitamiseks väljastpoolt veoseruumi; -- ei nõuta tõendit selle kohta, et soojusvaheti peab vastu lühendatud töötsüklile inertsreþiimil pärast väljalülitamist. 3.1.7.4. Punktides 3.1.7.2 ja 3.1.7.3 toodud nõuded on kohustuslikud sõidukile, mis on varustatud leeksoojendiga pärast 30. juunit 1999. a. Sõidukid, mis on varustatud leeksoojendiga enne 1. juulit 1999. a, peab viima nõuetega vastavusse enne 1. jaanuari 2010. a.» 1.20. Täiendada punkti 3.1.8 ja lisada lõppu lause: «Enne 1. jaanuari 1997. a valmistatud mootorsõidukit on ilma kiiruspiirikuta lubatud siseriiklikult kasutada kuni 1. jaanuarini 2002. a.» 1.21. Muuta punkti 3.1.11 ja sõnastada see järgmiselt: «3.1.11. Veoühiku kohustuslik lisavarustus Igal ohtlikke veoseid vedaval veoühikul peab olema: 1) Iga sõiduki jaoks vähemalt kaks tõkiskinga, mis oma mõõtmetelt sobivad sõiduki rataste läbimõõduga. 2) Autojuhi ohutusjuhendis toodud lisavarustus üldiste meetmete rakendamiseks: a) kaks ohusignaali (kas valgustpeegeldavad koonused või toega kolmnurgad või sõiduki elektriseadmetest sõltumatu toiteallikaga vilkuvad oranþkollase valgusega laternad); b) hoiatusvest või hoiatusriietus (näiteks Euroopa standardi EN 471 kohaselt) iga sõiduki meeskonna liikme kohta; c) üks ohutu käsilamp iga sõiduki meeskonna liikme kohta. 3) Autojuhi ohutusjuhendis toodud lisavarustus lisa- või erimeetmete rakendamiseks sõltuvalt veetava aine klassist (näiteks kindad, jalatsid, kaitseprillid, veenõu, kühvel, absorbeeriv materjal, kogumispakend jms). Klassi 2 tähtedega T, TO, TF, TC, TFC ja TOC tähistatud gaaside või esemete veol peab sõiduki meeskonna iga liige olema varustatud hingamisteede kaitsevahendiga, mis võimaldaks neil sõidukist eemalduda (näiteks näokaitse või gaasimask, mis on varustatud gaasi- ja tolmufiltriga A1B2E1K1--P2 Euroopa standardi EN 141 kohaselt).» 1.22. Muuta punkti 3.2.1 ja sõnastada see järgmiselt: «3.2.1. Veoühiku tüüp ja nõuded mootorile ja heitgaaside väljalaskesüsteemile Veoühikud, millega on lubatud vedada klassi 1 aineid ja esemeid vabapiiri ületavates kogustes, liigitatakse EX/II ja EX/III tüüpi. Veoühikul peab olema diiselmootor ja tema heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama punktis 3.2.1.3 toodud nõuetele. 3.2.1.1. EX/II tüüpi veoühik 3.2.1.1.1. Üldnõuded Veoühikul peab olema diiselmootor. Veoseruum peab olema kinnine või kaetud tendiga ning olema piisavalt tugev kaitsmaks veost. Veoseruumi põrandas ja otsaseinas ei tohi olla pragusid. Tent peab olema raskestisüttivast materjalist ning vee- ja kulumiskindel. Tent peab pingule tõmmatuna katma veoseruumi kõik küljed ja ulatuma mööda luuke allapoole vähemalt 20 cm ning olema kindlalt kinnitatud. Kinnisel veoseruumil ei tohi olla aknaid. Kõik avad peavad olema tihedalt uste või kaantega suletavad. Kui veoühiku koosseisus on haagis, siis haagise haakeseadis peab olema varustatud E-reegli nr 55 nõuete kohase haakeseadmega ning haagisel peab olema tõhus pidurisüsteem, mis toimib kõigile ratastele ja lülitub sisse vedava sõiduki tööpiduri käitamisel ning automaatselt peatab haagise haakeseadise purunemisel. 3.2.1.1.2. Kütusepaak Kütusepaak peab asetsema mootorist ja heitgaaside väljalasketorust piisavalt kaugel ja olema kaitstud löökide eest. Kütusepaagi lekkimise korral peab olema välistatud kütuse kokkupuutumine veoses olevate plahvatusohtlike ainetega. 3.2.1.1.3. Juhikabiin Juhikabiini konstruktsioonis, välja arvatud istmed, tuleb kasutada üksnes rasksüttivaid materjale. Juhikabiini lisakütteseade peab vastama käesoleva eeskirja punktis 3.1.7 toodud nõuetele. Klassi 1 plahvatusohtlikke veoseid vedavatele veoühikutele on keelatud paigaldada gaasikütusel töötavaid leeksoojendeid. 3.2.1.2. EX/III tüüpi veoühik EX/III tüüpi veoühik on veoühik, mis vastab EX/II tüüpi kinnise veoseruumiga veoühikule esitatud nõuetele ja lisaks veel alljärgnevatele nõuetele: 3.2.1.2.1. Veoseruum peab olema kinnine ja pragudeta. Veoseruumi konstruktsioon peab olema rasksüttivatest materjalidest ja piisavalt kaitsma veetavaid veoseid. Veoseruumi vooderdusmaterjalina ei ole lubatud kasutada sädemeid tekitavaid materjale. Veoseruumi isolatsiooni ja soojuslikud omadused peavad olema vähemalt samaväärsed 10 cm paksuse rasksüttiva puidu kihiga kaetud metallvälisseina omadustega. 3.2.1.2.2. Kõiki uksi peab olema võimalik lukustada. Uksed peavad olema konstrueeritud ja asetsema nii, et ühenduskohad oleksid kaetud. 3.2.1.3. Nõuded mootorile ja heitgaaside väljalaskesüsteemile Veoühikute EX II ja EX III korral peab mootor paiknema eespool veoseruumi esiseina. Mootor võib paikneda ka veoseruumi all tingimusel, et see on paigaldatud nii, et mootori heitsoojus ei tekitaks veosele ohtu veoseruumi sisepinna kuumenemise tõttu üle 80 °C. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ehitatud ja paiknema nii, et selle heitsoojus ei tekitaks veosele ohtu veoseruumi sisepinna kuumenemise tõttu üle 80 °C.» 1.23. Muuta punkte 3.2.2 ja 3.2.4.2 ning asendada sõnad «II ja III» vastavalt «EX/II ja EX/III». 1.24. Lisada punkt 3.2.5 järgmises sõnastuses: «3.2.5. EX/II ja EX/III tüüpi veoühikute veoseruumi on leeksoojendi paigaldamine keelatud.» 1.25. Lisada punkt 3.5 järgmises sõnastuses: «3.5. Erinõuded jäätmeteveo vaakumpaagile. 1) Jäätmeteveo vaakumpaagis võib vedada klasside 3, 4.1, 5.1, 6.1, 6.2, 8 ja 9 ohtlikke aineid, mille vedu on lubatud püsipaagis või teisaldatavas paagis. 2) Paagi konstrueerimisel peab arvestama survega paagis kuni 4 baari ja sisemise vaakumiga kuni 1 baar. 3) Paagi konstruktsiooni elemendid peavad paiknema hästi kaitstud tsoonides vältimaks vigastusi vedamisel ja laadimistöödel. 4) Iga tühjendusventiil peab olema dubleeritud ja selle asend maast hästi jälgitav. 5) Paak võib olla avatava põhjaga. Avatav põhi peab vastama järgmistele nõuetele: -- põhja konstruktsioon peab tagama hermeetilisuse; -- välditud peab olema põhja juhuslik avanemine; -- kui paagi põhja avanemine toimub elektrilise ajamiga, peab avariilise voolukatkestuse korral paagi põhi jääma kindlalt suletuks; -- paagil peab olema kaitseseade, mis takistab põhja avamist jääksurve korral paagis. Kaitseseade ei ole nõutav põhja avamise elektrilise ajami korral. Sellel juhul peab jääksurve suurus ja põhja avanemine olema ohu vältimiseks operaatori poolt hästi kontrollitav; -- põhja avanemise vältimiseks sõiduki ümberpaiskumisel peab olema ette nähtud põhja kaitse. 6) Tühjendamise kergendamiseks võib jäätmeveo vaakumpaak olla varustatud kolbtühjendiga. Kolbtühjendi peab olema kaitseseadmega, mis väldib kolvi mistahes tööasendis kolvi väljapaiskumise paagist jõu toimel, mis vastab lubatavale suurimale töösurvele paagis (1,0 baari). Kolbtühjendi peab olema valmistatud sellistest materjalidest, et selle liikumisel ei tekiks süttimise ohtu. Kolbtühjendi väljaspool paaki asetsev ajam peab olema kaitstud juhuslike löökide eest. 7) Jäätmeveo vaakumpaak võib olla varustatud kaitseventiili omava täitetoruga, mis peab olema konstrueeritud nii, et paak ei hakkaks lekkima juhusliku löögi korral selle toru pihta. 8) Jäätmeveo vaakumpaagile peab olema teenindamiseks paigaldatud: -- pumba äravoolutoru, mis tagab kergsüttivate või mürgiste gaaside eemaldamise ohutusse kohta; -- leegipüüdjad vaakumpumba sisend- ja väljundtorul; -- kaitseseade ülesurvet andvatele pumpadele, mis peab olema seadistatud paagi suurimast lubatavast töösurvest madalamale survele; -- kaitseventiil ületäitmise kaitseseadme ava ja täitepumba vahele; -- nivoomõõtja (klaasaknakesega) paagile või selle igale osale; -- manomeeter üle- ja alasurve jälgimiseks. Manomeetri skaalale peab olema märgitud hästi jälgitav paagi lubatav suurim töösurve. 9) Jäätmeteveo vaakumpaak peab olema varustatud kaitseklapiga, mille ees on purunev membraan.» 1.25. Lisada punktile 4.3 teine lõik: «Jäätmeteveo vaakumpaagiga sõiduki ohtliku veose vedamisele lubamise korral märgitakse tunnistuse 6. reale «Märkused» sõnad «Sõiduk on varustatud jäätmeteveo vaakumpaagiga». 1.26. Muuta V osa ja sõnastada see järgmiselt: «5.1. Ohtlike ainete veol püsipaakides või teisaldatavates paakides mahutavusega üle 1000 l või mahutikogumiga sõidukites mahutavusega üle 1000 l või paakkonteinerites mahutavusega üle 3000 l või tahkete ainete veol veoühikutega, mille täismass on üle 3500 kg, peab autojuhil olema Riikliku Autoregistrikeskuse poolt väljaantud tunnistus selle kohta, et ta on edukalt läbinud ohtlike veoste autoveo alase koolituse ja sooritanud eksami ning on lubatud tunnistusel märgitud ohtlike veoste klassi(desse) kuuluva(te) aine(te) või eseme(te) siseriiklikule autoveole. Klassi 1 lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete ning klassi 7 radioaktiivsete ainete veol peab autojuhil olema eelnimetatud tunnistus sõltumata veetava aine mahust ja massist või veoühiku täismassist. 5.2. Punktis 5.1 loetletud kõikide veoühikute juhid peavad läbima põhikoolituse kursuse ning järgmistel juhtudel ka vastava erikoolituse kursuse: -- püsipaakide ja vahetatavate paakidega ning paakkonteinerite ja mahutikogumiga veoühikute autojuhid; -- lõhkeainete veo autojuhid; -- radioaktiivsete ainete veo autojuhid. Pärast eksami sooritamist Riikliku Autoregistrikeskuse poolt väljaantud tunnistus kehtib viis aastat. 5.3. Tunnistus pikendatakse Riikliku Autoregistrikeskuse poolt, kui autojuht on aasta jooksul enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist lõpetanud vastava täienduskursuse ja sooritanud eksami, järgmiseks viieks aastaks. Uus kehtivusaeg algab eelmise kehtivusaja lõppemise kuupäevast. 5.4. Ohtlike veoste veo autojuhtide koolituse õppeasutuses peavad olema: -- erialaselt sisustatud õppeklass(id); -- tehnilised abivahendid, metoodilised materjalid ja näitlikud õppevahendid; -- vahendid esmaabi praktiliseks õpetamiseks; -- kaitsevahendid. Õppeasutuse õppejõud peavad omama tehnilist kõrgharidust, pedagoogilise töö või ohtlike veoste valdkonnas töötamise kogemust ja ADR kursuste lõpetamise tunnistust. Õppeasutus peab olema tunnustatud Teede- ja Sideministeeriumi poolt. 5.5. Kõikide ohtlikke veoseid vedavate autojuhtide koolituse programm peab olema kinnitatud Teede- ja Sideministeeriumi poolt, kusjuures: -- põhikoolituse programm koosneb vähemalt 18 teoreetilisest ja 6 praktilisest õppetunnist; -- vedelike ja gaaside paakveo erikoolituse programm koosneb vähemalt 12 õppetunnist; -- klassi 1 lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete veo erikoolituse programm koosneb vähemalt 8 õppetunnist; -- klassi 7 radioaktiivsete ainete veo erikoolituse programm koosneb vähemalt 8 õppetunnist; -- korduskoolituse täiendõppe programm koosneb vähemalt 16 õppetunnist. 5.5.1. Põhikoolitusel peavad olema käsitletud järgmised teemad: 1) ohtlike veoste veo korraldamise üldnõuded; 2) põhilised ohuliigid; 3) teave keskkonnakaitse kohta; 4) erinevat liiki ohtude ärahoidmine ja ohutusabinõud; 5) tegevus õnnetusjuhtumi korral (esmaabi, liiklusohutus, põhiteadmised kaitsevahendite kasutamise kohta jms); 6) ohumärgised ja ohu tähistamine; 7) autojuhi lubatud ja keelatud tegevused ohtlike veoste autoveo ajal; 8) sõiduki tehniliste seadmete otstarve ja kasutamine; 9) liitkoorma veo keeld samal sõidukil või konteineris; 10) ettevaatusabinõud ohtlike veoste peale- ja mahalaadimisel; 11) üldteave tsiviilvastutuse kohta; 12) teave mitmeliigilise veo kohta; 13) saadetise käsitsemise ja ladustamise nõudeid. 5.5.2. Paakveo erikoolitusel peavad olema käsitletud järgmised teemad: 1) paake või paakkonteinereid vedava veoühiku ebastabiilset liikumist põhjustavad tegurid ja nende mõju liiklusohutusele; 2) lisanõuded paaksõiduki ehitusele; 3) üldnõuded erinevate laadimisseadmete kohta; 4) täiendavad nõuded paaksõiduki kasutamisel (ametliku kinnituse tunnistus, tehniline järelevalve, paaksõiduki markeerimine jms). 5.5.3. Lõhkeainete veo erikoolitusel peavad olema käsitletud järgmised teemad: 1) lõhkeainete ja esemete ning pürotehniliste ainete iseloomulikud ohud; 2) täiendavad nõuded lõhkeainete veo korraldamisel ja liitkoorma koostamisel; 3) täiendavad nõuded lõhkeaineid vedavatele veoühikutele. 5.5.4. Radioaktiivsete ainete veo erikoolitusel peavad olema käsitletud järgmised teemad: 1) ioniseerivale kiirgusele iseloomulikud ohud; 2) täiendavad nõuded radioaktiivsete materjalide pakkimisel, käsitsemisel, virnastamisel ja liitkoorma koostamisel; 3) radioaktiivsete materjalide veol toimunud õnnetuse puhul tarvitusele võetavad abinõud. 5.5.5. Korduskoolituse täiendõppel peavad olema käsitletud järgmised teemad: 1) ohtlike veoste veo eeskirja muudatused ja täiendused koolitustunnistuse kehtivusaja jooksul; 2) muudatused ja täiendused muudes ohtlike veostega seonduvates õigusaktides.» 1.27. Lisada VI peatükk ja sõnastada see järgmiselt: «VI. Isikute koolitus, kes lisaks autojuhtidele on seotud ohtlike veoste veoga teedel 6.1. Lisaks autojuhtidele peavad läbima koolituse järgmised isikud, kes on seotud ohtlike veoste veoga teedel: -- autovedajate, ekspedeerijate ja kaubasaatjate veokorraldajad (dispetðerid, logistikud, ekspedeerijad jne); -- terminaalide, baaside ja ladude töötajad, kes tegelevad ohtlike ainete peale- ja mahalaadimisega. 6.2. Punktis 6.1 toodud ohtlike ainete veokorraldajate koolitus peab toimuma Teede- ja Sideministeeriumi poolt tunnustatud koolitusasutuses ning neile annab koolitusasutus eksami eduka sooritamise korral vastava tunnistuse. Veokorraldajatele peab perioodiliselt läbi viima täienduskoolitust vastavalt ohtlike veoste autoveo eeskirja muutmisele ja täiendamisele. 6.3. Ohtlike ainete peale- ja mahalaadimise ning ladustamisega tegelevate töötajate koolitus peab toimuma kas firmasiseselt või koolitusasutuses ning neile antakse eksami eduka sooritamise korral vastav tunnistus. Laadimise ja ladustamisega tegelevatele töötajatele peab perioodiliselt läbi viima täienduskoolitust kooskõlas ohtlike veoste autoveo eeskirja muutmisele ja täiendamisele. 6.4. Veokorraldajate koolituse programm koosneb vähemalt 24 õppetunnist. Koolitusel peavad olema käsitletud järgmised teemad: 1) ohtlike veoste autoveo korraldamise nõuded; 2) põhilised ohud; 3) nõuded keskkonnakaitse osas; 4) ohtlike ainete ja esemete klassifikatsioon; 5) autode markeerimine ja nõutav varustus; 6) veodokumendid ohtlike ainete veol ning nende täitmine; 7) nõuded veoühikute tehnilisele seisundile; 8) erinõuded paakvedudel ning lõhkeainete ja radioaktiivsete ainete veol; 9) nõuded ohtlike ainete pakenditele, nende konstruktsioon ja tähistamine; 10) nõuded ohtlike veoste laadimisel, liitkoorma koostamisel, veol, parkimisel ja valvamisel; 11) õnnetuste ja hädaolukordade korral rakendatavad meetmed. 6.5. Laadimise ja ladustamisega tegelevate töötajate koolituse programm peab koosnema vähemalt 8 õppetunnist. Koolitusel peavad olema käsitletud järgmised teemad, kusjuures tuleb arvestada õppijate konkreetseid tööülesandeid: 1) põhilised ohud ja lisaohud, ohtlike ainete klassifikatsioon; 2) nõuded keskkonnakaitsele; 3) nõuded ohtlike ainete laadimisel, virnastamisel ja ladustamisel; 4) ohtlike ainete saadetiste markeerimine; 5) nõutavad dokumendid ja juhendid; 6) nõuded ohtlike ainete pakenditele, nende konstruktsioon ja markeerimine; 7) õnnetuste ja hädaolukordade korral rakendatavad meetmed.» 1.28. Lisada VII peatükk ja sõnastada see järgmiselt: «VII. Kontroll 7.1. Kontrolli käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad politseiametnikud ja teised seaduse alusel autovedude üle kontrolli ülesandeid täitvad ametiisikud. 7.2. Ohtlike veoste veol kasutatavate sõidukite kontrolli liikluses peab teostama nii Eestis kui teistes riikides registreeritud sõidukitele ühesuguste protseduuride järgi. 7.3. Kontrolli läbiviimisel tuleb kasutada kontrollkaarti, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) kontrollimise koht, kuupäev; 2) veoühiku tüüp ja registreerimismärk; 3) vedaja nimi ja aadress; 4) sõidukijuhi nimi; 5) veose saatja nimi, aadress ja laadimiskoht; 6) veose saaja nimi, aadress ja laadimiskoht; 7) veose nimetus ja brutomass; 8) veo teostamise viisi (paak, teisaldatav paak, paakkonteiner, puisteveos, pakiveos) lubatavus; 9) dokumentide (saatedokumendid, autojuhi ohutusjuhendid, sõiduki veole lubamise tunnistus, autojuhi koolituse tunnistus) kontrollimise tulemused; 10) veose sobivus veovahendiga (puisteveos, paakveos, konteiner, segalaadimine); 11) veose leke või pakendi kahjustused; 12) sõiduki ja veose märgistus; 13) veoki lisavarustuse olemasolu; 14) tulekustutite olemasolu. 7.4. Kontrolli läbiviimine peab toimuma juhusliku valiku alusel ning nii palju kui võimalik, peavad need katma ulatuslikku osa maanteevõrgust. 7.5. Kontrollimiseks valitud kohad peavad võimaldama eeskirja rikkuvate sõidukite vastavusse viimist nõudmistega või ka sõiduki kohapeale või selleks ettenähtud kohta seismajätmist liiklust ohustamata. 7.6. Kontrolli kestvus ei tohi ületada mõistlikke piire. 7.7. Kontrolle võib läbi viia ettevõtja juures, kelle kaudu on liiklusesse saabunud ohutusnõuetele mittevastav veos.» 1.29. Muuta ja täiendada eeskirja lisa 1 tabelis 3 toodud ainete, esemete ja tunnusnumbrite loendit järgmiselt: 1.29.1. 1075 lugeda aine nimeks veerus b «Naftagaasid, veeldatud» 1105 lugeda aine nimeks veerus b «Pentanoolid» (kaks korda) 1280 lugeda veerus c numbriks «33» 1391 lisada veerus d «+3» (kaks korda) lisada leheküljel allserva märkus «Kui leekpunkt ei ole üle 61 °C». 1500 asendada arv «50» veerus c arvuga «56» ja lisada veergu d «+ 6.1» 1581 lisada veergu c numbrid «26» 1582 lisada veergu c numbrid «26» 1965 lisada aine nimetuse lõppu veerus b järgmised sõnad: «vaata segu A, A01, A02, A0» 1965 teine positsioon lugeda nimetuseks järgmine: «Segu A, A01, A02, A0, A1, B1, B2, B, C; vaata: gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud n.o.s.» 2003 muuta aine nimetus veerus b järgmiselt: «Metallide alküülid, reageerivad veega, n.o.s. või metallide arüülid, reageerivad veega, n.o.s» 2031 lisada veergu d «+05» (puudutab teist positsiooni ohu tunnusnumbriga 885) 2401 asendada veerus c number «338» numbriga «883», veerus d number «3+8» numbriga «8+3» ja veerus e numbrid «3,22°b» numbriga «8,54°a» 2451 lisada veergu c number «25» ning asendada veerus d number «6.1» numbriga «2 + 05» ja veerus e «2,1° at» numbritega «2,1°, O» 2771 muuta aine nimetus veerus b järgmiselt: «Tiokarbamaatpestitsiid, tahke, mürgine» (kaks korda) 2772 muuta aine nimetus veerus b järgmiselt: «Tiokarbamaatpestitsiid, vedel, kergestisüttiv, mürgine» 2789 lisada veergu b pärast sõna «lahus,» sõnad «happe massiprotsent on üle 80%» 2790 kustutada olemasolev rida ning lisada kaks rida järgmiselt: «2790 Äädikhappe lahus, happe massiprotsent on 50--80%, 80; 8; 8, 32°b1» «2790 Äädikhappe lahus, happe massiprotsent on üle 10%, kuid alla 50%, 80; 8, 8, 32°c» 2862 muuta veerus e arvud «6.1 , 58°b» arvudeks 6.1, 58°c». 3005 muuta aine nimetus veerus b järgmiselt: «Tiokarbamaatpestitsiid, vedel, mürgine, kergestisüttiv» (kaks korda) 3006 muuta aine nimetus veerus b järgmiselt: «Tiokarbamaatpestitsiid, vedel, mürgine» (kaks korda) 3049 muuta aine nimetus veerus b järgmiselt: «Metallide alküülhaliidid, reageerivad veega, n.o.s. või metallide arüülhaliidid, reageerivad veega, n.o.s.» 3050 muuta aine nimetus veerus b järgmiselt: «Metallide alküülhüdriidid, reageerivad veega, n.o.s. või metallide arüülhüdriidid, reageerivad veega, n.o.s» 3096 kustutada esimese positsiooni rida. Lisada teise positsiooni real veergu e täht «a» numbri 71 järele. 3203 muuta aine nimetus veerus b järgmiselt: «Isesüttiv metallorgaaniline ühend, reageerib veega, n.o.s.» 1.29.2. Kustutada ained tunnusnumbritega 2666, 2765, 2766, 2767, 2768, 2769, 2770, 2773, 2774, 2999, 3000, 3001, 3002, 3003, 3004, 3007 ja 3008. 1.29.3. Lisada tabelisse järgmised uued ained: Aine või eseme tunnusnumber Aine või eseme nimetus Ohu tunnusnumber Ohu märgisenumber Aine kuuluvus ADR järgi 1565 Baariumtsüaniid 66 6.1 6.1, 41° a 1575 Kaltsiumtsüaniid 66 6.1 6.1, 41° a 1626 Elavhõbedakaaliumtsüaniid 66 6.1 6.1, 41° a 1680 Kaaliumtsüaniid 66 6.1 6.1, 41° a 1689 Naatriumtsüaniid 66 6.1 6.1, 41° a 1905 Seleenhape 88 8 8, 16° a 2316 Naatriumvasktsüaniid 66 6.1 6.1, 41° a 2344 Bromopropaanid 30 3 3, 31° c 2471 Osmiumtetraoksiid 66 6.1 6.1, 56° a 2630 Selenaadid 66 6.1 6.1, 55° a 2630 Selenitid 66 6.1 6.1, 55° a 3048 Alumiiniumfosfiidpestitsiid 642 6.1 6.1, 43° a 3095 Sööbiv tahke aine, isekuumenev, n.o.s. 884 8 + 4.2 8, 69° a 3147 Värvaine või värvaine sünteesi pooltoode, tahke, sööbiv, n.o.s. 88 8 8, 65° a 3336 Merkaptaanid, vedelad, kergesti süttivad, n.o.s. või merkaptaanide segu, vedel, kergestisüttiv, n.o.s. 30 8 3, 31° c 3336 Merkaptaanid, vedelad, kergesti süttivad, n.o.s. või merkaptaanide segu, vedel, kergestisüttiv, n.o.s. 33 3 3, 2°a, 2°b, 3° b 3337 Külmutusgaas R404 A 20 2 2, 2° A 3338 Külmutusgaas R407 A 20 2 2, 2° A 3339 Külmutusgaas R407 B 20 2 2, 2° A 3340 Külmutusgaas R407 C 20 2 2, 2° A 3341 Tiouurea dioksiid 40 4.2 4.2, 5° b, c 3342 Ksantaadid 40 4.2 4.2, 5° b, c 3345 Fenoksäädikhappe derivaatpestitsiid, tahke, mürgine 60 6.1 6.1, 73° b, c 3345 Fenoksäädikhappe derivaatpestitsiid, tahke, mürgine 66 6.1 6.1, 73° a 3346 Fenoksäädikhappe derivaatpestitsiid, vedel, kergestisüttiv, mürgine 336 3 + 6.1 3, 41° a, b 3347 Fenoksäädikhappe derivaatpestitsiid, vedel, mürgine, kergestisüttiv 663 6.1 + 3 6.1, 72° a 3348 Fenoksäädikhappe derivaatpestitsiid, vedel, mürgine 60 6.1 6.1, 71° b, c 3348 Fenoksäädikhappe derivaatpestitsiid, vedel, mürgine 66 6.1 6.1, 71° a 3349 Püretroidpestitsiid, tahke, mürgine 60 6.1 6.1, 73° b, c 3349 Püretroidpestitsiid, tahke, mürgine 66 6.1 6.1, 73° a 3350 Püretroidpestitsiid, vedel, kergestisüttiv, mürgine 336 3 + 6.1 3, 41° a, b 3351 Püretroidpestitsiid, vedel, mürgine, kergestisüttiv 63 6.1 + 3 6.1, 72° b, c 3351 Püretroidpestitsiid, vedel, mürgine, kergestisüttiv 663 6.1 + 3 6.1, 72° a 3352 Püretroidpestitsiid, vedel, mürgine 60 6.1 6.1, 71° b, c 3352 Püretroidpestitsiid, vedel, mürgine 66 6.1 6.1, 71° a 3354 Insektitsiidgaas, kergestisüttiv, n.o.s. 23 3 2, 2° F 3355 Insektitsiidgaas, mürgine, kergestisüttiv, n.o.s. 263 6.1 + 3 2, 2° TF 1.30. Tühistada eeskirja lisa 2 märgised 10 ja 12. 1.31. Asendada eeskirja lisa 6 käesoleva määrusega kinnitatud lisaga 1 (juurde lisatud). 1.32. Tühistada eeskirja lisa 7. 2. Kehtestada käesoleva määruse punktis 1.27 toodud koolituse tunnistuse omamise nõue alates 1. oktoobrist 1999. a. 3. Kehtestada käesolev määrus alates 1. juulist 1999. a. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Ruth MARTIN Lisa 1 teede- ja sideministri 21. aprilli 1999. a määruse nr 24 juurde Lisa 6 «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirja» juurde AUTOJUHI OHUTUSJUHEND 1. Veos 1.1. Ohtliku aine täpne tehniline või keemiline nimetus, klass ja tunnusnumber. Sarnaste ohutunnustega veoste rühma korral nende veoste tunnusnumbrid, mille veol ohutusjuhendid on kasutatavad. 1.2. Veose iseloomustuses näidatakse ainult neid omadusi, mis võivad aidata avastada leket või mahavalgumist (värvus, iseloomulik lõhn, seisund). 2. Ohu olemus 2.1. Põhioht 2.2. Lisaohud, kaasa arvatud võimalikud saatmisega viivitamisest tulenevad ohud, ning ohud keskkonnale. 2.3. Ohtlikud reaktsioonid põlemise või kuumenemise korral (lagunemine, plahvatus, mürgise suitsu eraldumine jne). 2.4. Ohtlikud reaktsioonid kokkupuutel veega. 3. Individuaalsed kaitsevahendid 3.1. Individuaalsete kaitsevahendite loetelu kooskõlas käesoleva eeskirja punktis 3.1.11 tooduga. 4. Autojuhi poolt rakendatavad esmased meetmed 4.1. Tuuakse alljärgnevad juhised: -- peatada mootor; -- mitte suitsetada ja mitte kasutada lahtisi valgusallikaid; -- paigaldada teele ohusignaalid ning hoiatada teisi liiklejaid ja juhuslikke möödujaid; -- informeerida kõrvalisi isikuid ohust ja suunata nad vastutuult; -- võimalikult kiiresti informeerida politseid ja päästeteenistust. 5. Autojuhi poolt rakendatavad lisa- ja erimeetmed 5.1. Lisatakse vastavad juhised ja vajaliku varustuse loetelu lisa- ja erimeetmete rakendamiseks sõltuvalt veetava aine klassist (kühvel, absorbent, kogumispakend jne). 5.2. Nõue autojuhi instrueerimise kohta, et rakendada lisa- ja erimeetmeid väiksema lekke või mahavalgumise korral eeldusel, et juht ei riskiks oma elu ja tervisega. 6. Tulekahju 6.1. Rakendatavad meetmed veoühiku väikese põlengu korral. 6.2. Keeld püüda kustutada kahjutuld, kui see on haaranud kogu koorma. 7. Esmaabi 7.1. Autojuhi teavitamine ohtudest, kui ta puutub vahetult kokku ohtliku ainega, ja esmaabi võtetest. 8. Lisainformatsioon 8.1. Päästeteenistuse, politsei ja kiirabi telefoninumbrid. 8.2. Vajadusel ohtliku veose valmistaja nimetus ja telefoninumbrid. 8.3. Muu vajalik lisainformatsioon.