Keskkonnaminister — Vanaõli käitlemise kord — RTL, 73, 932

Käesolev määrus on antud jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353) paragrahvi 11 lõike 3 ja välisõhu kaitse seaduse (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 alusel, arvestades Euroopa Nõukogu direktiivi 75/493/EMÜ vanaõli käitlemise kohta (EÜT L 194, 25.7.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 87/101/EMÜ (EÜT L 42, 12.2.1987). I. ÜLDSÄTTED 1. Vanaõli on mistahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Vanaõli kuulub ohtlike jäätmete hulka ja liigitatakse Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 (RT I 1998, 103, 1705) kinnitatud Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistus vastavalt tekkevaldkonnale klassidesse 05 00 00, 12 00 00, 13 00 00 või 16 00 00 või tähistatakse koodinumbriga 20 01 09 01. 2. Vanaõli käitlemisel peab vältima selle lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, merre ning kanalisatsiooni- ja kuivendussüsteemidesse, samuti vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel tekkinud jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab käesoleva määrusega või muude õigusaktidega kehtestatud keskkonnakaitselisi kontrollarve. 3. Vanaõli tuleb regenereerida, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi võrreldes muude jäätmekäitlusviisidega. Regenereerimine on vanaõli puhastamine baasõli tootmiseks, mille käigus eemaldatakse vanaõlist saasteained, oksüdatsioonisaadused ja muud lisaained. 4. Kui regenereerimine pole võimalik, tuleb vanaõli taaskasutada mingil muul viisil, kusjuures vanaõli vahetule põletamisele energia saamiseks tuleb eelistada selle taasväärtustamist toorme või materjalina. 5. Kui vanaõli regenereerimine või taaskasutamine muul viisil pole võimalik, tuleb ta kõrvaldada nii, et sellest ei tulene normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. II. VANAÕLI KOGUMINE 6. Jäätmevaldaja, kes ise vanaõli ei taaskasuta ega kõrvalda, on kohustatud selle üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. 7. Füüsiline isik peab oma kodumajapidamises ja isiklikest sõiduvahenditest tekkinud vanaõli jäätmekäitlejale üle andma kohaliku omavalitsuse poolt jäätmeseaduse paragrahvi 28 lõike 3 alusel määratud korras. 8. Tuleb vältida vanaõli segamist kogumiskohtades muude ohtlike või tavajäätmetega, samuti muude ainete või asjadega, pöörates sealjuures erilist tähelepanu polüklooritud bifenüüle või terfenüüle (edaspidi PCBsid) sisaldavate jäätmete või kemikaalide vanaõliga segunemise vältimisele. Erinevate vanaõliliikide segamine omavahel või muu kütusega on lubatud jäätmeloaga määratud tingimustel, kui sellega ei kasva oht tervisele ja keskkonnale ning see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. III. VANAÕLI TAASKASUTAMINE JA KÕRVALDAMINE 9. Vanaõli taaskasutamise, sealhulgas regenereerimise saadused ei tohi sisaldada muid jäätmeid või aineid määral, mis põhjustaks täiendavat ohtu tervisele ja keskkonnale. PCBde sisaldus eelnimetatud saadustes ja vahetult põletatavas vanaõlis ei tohi ületada 50 mg/kg. Keelatud on põletada vanaõli, mille PCBde sisaldus pole tunnustatud või akrediteeritud laboris eelnevalt kindlaks määratud. PCBsid üle 50 mg/kg sisaldava vanaõli käitlemine toimub vastavuses keskkonnaministri määrusega kehtestatud PCBde käitlemist reguleeriva korraga. 10. Vanaõli võib põletada vaid jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav põletusseadme valdaja, kellele on antud neid dokumente arvesse võttes välisõhu kaitse seaduse paragrahvi 11 lõigete 1 ja 4 alusel välisõhu saasteluba ja erisaasteluba jäätmete põletamiseks. 11. Vanaõli põletamine põletusseadmetes, välja arvatud jäätmete põletamiseks ettenähtud eriseadmetes, soojusvõimsusega alla 3 MWth on keelatud. 12. Vanaõli põletamisel ei tohi välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused põletusseadmest väljuvate gaaside mahuühiku kohta ületada järgmisi piirväärtusi (mg/Nm3): 1) kaadmium (Cd) -- 0,5 2) nikkel (Ni) -- 1 3) kroom (Cr), vask (Cu) ja vanaadium (V) kokku -- 1,5 4) plii (Pb) -- 5 5) kloor (Cl)* -- 100 6) fluor (F)** -- 5 7) vääveldioksiid (SO2) -- 1700 8) tahked osakesed -- 50 13. Saasteaine heitkoguse piirväärtus põletusseadmest väljuvate gaaside mahuühiku kohta on välisõhku eralduva saasteaine lubatud piirkogus ühe normaalkuupmeetri (temperatuuril 273 °K ja rõhul 101,3 kPa) kuiva suitsugaasi kohta hapniku sisaldusel kolm mahuprotsenti. 14. Põletusseadmest väljuvate gaaside perioodilise mõõtmise korral loetakse saasteainete heitkoguste piirväärtuste nõuded täidetuks, kui ühegi mõõtmisseeria keskmised näitajad ei ületa piirväärtust. 15. Saasteainete heitkoguste piirväärtuste nõuded loetakse täidetuks ka juhul, kui jäätmevaldaja tõestab arvutuslikult vanaõli analüüsi teel määratud koostise alusel, arvesse võttes ka põletusseadme tehnilisi näitajaid, et käesoleva määruse punktis 12 nimetatud piirväärtuste ületamine pole võimalik. 16. Kui põletusseadmes kasutatakse vanaõli kõrval samaaegselt muid kütuseliike, millest võivad eralduda punktis 12 nimetatud saasteained, määratakse saasteainete heitkogused vanaõlile eraldi, kusjuures vanaõlist tulenevate saasteainete heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, arvestades vanaõli osakaalu kütuse kogumassi suhtes, ei tohi ületada punktis 12 nimetatud piirväärtusi. 17. Käesoleva korra punktides 10--16 sätestatu ei rakendu kütuse suhtes, mis on saadud vanaõli taasrafineerimise, taasväärtustamise või muul viisil taaskasutamise tulemusena ja vastab majandusministri 29. detsembri 1997. a määrusega nr 45 (RTL 1998, 14/15, 105) kinnitatud vedelkütuste kvaliteedinõuetele ning mille nõuetekohasus on tõendatud vastavalt majandusministri 7. oktoobri 1998. a määrusega nr 30 (RTL 1998, 313/314, 1271) kinnitatud vedelkütuse nõuetekohasuse tõendamise protseduuridele ja korrale. IV. LÕPPSÄTE 18. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. * Anorgaanilised klooriühendid, arvutatuna vesinikkloriidiks (Hcl). ** Anorgaaniised fluoriühendid, arvutatuna vesinikfluoriidiks (HF). Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE