Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna arengukava aastateks 1999-2005 kinnitamine — RTL, 72, 931

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punktist 7 Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pärnu linna arengukava aastateks 1999--2005 (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 15. septembri 1994. a määrus nr 11 «Pärnu linna arengukava kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 1999. a. Volikogu esimees Märt MERE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määrusega nr 35 PÄRNU LINNA ARENGUKAVA 1999.--2005. A. I. SISSEJUHATUS Seni kehtinud Pärnu linna arengukava võttis Pärnu Linnavolikogu vastu 15. septembril 1994. aastal. Eesti ja Pärnu areng on olnud kiire, seepärast on Pärnu Linnavalitsus otsustanud uuendada Pärnu linna arengukava. Oma olemuselt on Pärnu linna arengukava ühiskondlik kokkulepe ning seetõttu kaasati arengukava koostamisse lisaks linnaametnikele linnavolikogu liikmeid, linnaelanikke, tööandjaid ja erinevaid huvigruppe. Pärnu linna arengukava koosneb järgmistest osadest: I. osa: Hetkeolukorra ülevaade ja analüüs II. osa: Üldosa Tulevikuvisioon 2010. aastaks, arenguprioriteedid ja arengueesmärgid Maakasutuse üldpõhimõtted Tegevuskava aastani 2005 Investeeringute kava aastateks 1999--2001 Hetkeolukorra ülevaade ja analüüs oli aluseks arengukava II osa koostamisel. Hetkeolukorra ülevaates ja analüüsis on kirjeldatud hetkeseisu erinevates eluvaldkondades, on määratletud nende valdkondade arengut mõjutavad sisemised ja välimised tegurid ning analüüsitud valdkondi mõjutavaid olulisemaid tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid olulisemaid võimalusi ja ohte. Pärnu linna arengukava üldosas on kirjeldatud arengukava mõistet, arengukava koostamise aluseks olnud materjale ja arengukava koostamise protsessi. Üldosas on antud lühiülevaade rahvastiku arvu ja vanuselise koosseisu muutuste mõjust Pärnu linna erinevatele eluvaldkondadele. Pärnu Linnavolikogu kinnitas 18. detsembril 1997. aastal määrusega nr 41 Pärnu linna tulevikuvisioon 2010. aastaks, arenguprioriteedid ja arengueesmärgid. Lühiülevaade nendest on toodud eraldi osana. Pärnu arengukava tegevuskava koostamisel aastani 2005 on määratletud püstitatud eesmärkide saavutamise teed, ajakava ja ressursid. Pärnu linna arenguprioriteetide ja arengueesmärkide saavutamiseks moodustati erinevaid eluvaldkondi käsitlevad töörühmad. Valdkondades toodud tegevused lähtuvad arengueesmärkidest ning on järjestatud vastavalt prioriteetsusele. Tegevuskava hõlmab aastaid 1999--2005, kus peale ajakava ning teostajate on ära märgitud ka vajaminevad ressursid tuhandetes kroonides aastani 2001. Suuremate investeerimisprojektide ressursside jaotus leiab kajastamist objekti valmimiseni. Finantseerimisallikatest on eraldi välja toodud linnaeelarve, riigieelarve ja muud allikad. Iga valdkonna ees on toodud vastavat eluala puudutavad arengueesmärgid, mille saavutamiseks on esitatud allpool konkreetne tegevustik. Pärnu arengukava investeeringute kava on koostatud aastateks 1999--2001 tuhandetes kroonides vajalike summaliste ressursivajadustega ning finantseerimisallikatega objektide lõikes. Lisaks on toodud 1999. aasta riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve projektides ette nähtud esialgsed summad nimetatud objektide investeerimisvajaduste katteks. Investeerimisobjektid on erinevate eluvaldkondade siseselt järjestatud. II. ÜLDOSA Meid ümbritsev ühiskond on sageli ettearvamatu, muutuv ja dünaamiline ning seetõttu on vajalik seada olulisemad sihid, mis suunas edasi liikuda. Selleks, et tagada linnaelanike ja külaliste vajaduste võimalikult igakülgne rahuldamine, on vaja määratleda linna pikaajaline arengustrateegia tähtsamate linnaelu mõjutavate valdkondade lõikes. Linna arendamise eesmärgid pikemaks ja lühemaks ajaks ning nende eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused kajastuvad Pärnu linna arengukavas. Arengukava mõiste Pärnu linna arengukava on linna sotsiaalmajandusliku ja keskkonnaseisundi analüüsist ning prognoosist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. Pärnu linna põhimääruse § 39. Pärnu linna arengukava on aluseks üldplaneeringu kehtestamisele ja tasakaalustatud eelarve koostamisele. Pärnu linna arengukava koostades on arvestatud Läänemeremaade Nõukogu poolt välja töötatud dokumendiga «Strateegiad ja visioonid Läänemere regioonis 2010», milles Pärnut käsitletakse regionaalse tähtsusega linnana, kus eelkõige järgitakse säästva arengu põhimõtteid. Samuti on Pärnu linna arengukava koostamisel lähtutud Eesti Tuleviku-uuringute Instituudis valminud Eestimaa sotsiaalmajanduslikust planeeringust «Eesti 2010», Pärnu maakonna arengukavast ja üldplaneeringust ning Pärnu rahvastikuprognoosist. Pärnu linna tulevik sõltub oluliselt kogu maakonna üldisest arengust, mõjutades omakorda ka rahvastiku arengut. Arengukava koostamisel on oluline arvestada rahvastikus toimuvate protsesside ja suundumustega -- on ju arengukava peamine eesmärk linnaelanikele paremate elu-, töö- ja puhketingimuste loomine, ning inimesed on peamine ressurss ka arengukava täitmisel. 1996. aastal koostatud Pärnu linna rahvastikuprognoosi kohaselt jätkub ka tulevikus maakonna rahvastiku kontsentreerumine -- kasvab eelkõige Pärnu linn ja tema lähiümbrus. Pärnu linna eakate inimeste (ligikaudu 24%) osatähtsus on suhteliselt suur ning Pärnu rahvastik vananeb kõikide prognoosivariantide kohaselt. Jätkub laste ja noorte osatähtsuse langus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate inimeste osatähtsus. Tööealiste arv ja osatähtsus kasvab eelkõige vanemas tööeas olevate inimeste ning sinna jõudjate arvel, nooremas tööeas inimeste arv ning osatähtsus langeb pidevalt. Seega: alates 2010. aastast hakkab tööikka ja tööturule jõudma väikesearvuline 1990. aastatel sündinud põlvkond, pensioniikka aga suhteliselt rohkearvuline tänaste 40--50-aastaste põlvkond. Praegused negatiivsed rahvastikutendentsid mõjutavad eelkõige haridussfääri -- toimub järsk kooliminejate arvu langus, kandudes aasta-aastalt edasi vanematesse klassidesse ja vanuserühmadesse. Samas seab vanemaealiste inimeste osatähtsuse pidev kasv omad tingimused sotsiaalsfääri arengule laiemalt. Rahvastiku struktuuris toimuvaid muutusi on oluline arvestada kogu linna majanduselu korraldamisel. Pärnu linna arengukava väljatöötamine oli jagatud sisuliselt ja ajaliselt kolmeks suureks etapiks. Esimeses etapis koostati erinevate eluvaldkondade töörühmade poolt hetkeolukorra ülevaade ning viidi läbi SWOT-analüüs, toomaks esile vastava valdkonna tugevad ja nõrgad küljed ning neid mõjutavad võimalused ja ohud. Teises etapis sõnastati Pärnu tulevikuvisioon 2010. aastani, millest lähtuvalt töötati välja Pärnu linna strateegilised arengueesmärgid. Olulisuse järjekorras järjestatud arengueesmärkidest kujunesid Pärnu linna arenguprioriteedid. Tulevikuvisiooni ja arengueesmärkide saavutamiseks koostati tegevuskava koos konkreetse ajakava, vajalike ressursside ja ressursside allikatega aastani 2005. Aastateks 1999--2001 on koostatud investeerimiskava, kus valdkondade lõikes prioritiseeritud investeeringuid vajavad objektid, selleks vajaminevad ressursid lähema kolme aasta jooksul ja finantseerimisallikad. Lisaks 1999. a ressursivajaduste äranäitamisele on lisatud ka 1999. a eelarvest finantseeritav osa. III. PÄRNU TULEVIKUVISIOON 2010. AASTAKS, ARENGUPRIORITEEDID JA ARENGUEESMÄRGID 2005. AASTANI Linna prioriteetsed arengusuunad on määratletud lähtudes linna geograafilisest asukohast, regionaalsuse printsiibist, ajaloolistest traditsioonidest, looduslikest ressurssidest ja linna eripärast. Pärnu tulevikuvisioon 2010. aastaks Pärnu on 2010. a turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja nüüdisaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne kuurortlinn. Tulevikuvisioon on nägemus, millisena soovime näha Pärnut aastal 2010 ja kaugemas tulevikus. Visioon kujutab endast soovitavat seisundit, mida tahetakse tulevikus saavutada. Pärnu tulevikuvisiooni definitsioonis aastaks 2010 on määratletud selleks ajaks linna iseloomustavad peamised märksõnad. Tulevikuvisiooni paremaks saavutamiseks kehtestatakse prioriteetsed arengusuunad ehk arenguprioriteedid. Arenguprioriteetide täitmiseks seatakse konkreetsed arengueesmärgid, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast. Pärnu arenguprioriteedid Olulisuse järjekorras järjestatud arengueesmärkidest kujunesid Pärnu linna arenguprioriteedid. Allpool lahtiseletatud arenguprioriteetidele järgnevad sellele prioriteedile vastavad arengueesmärgid. 1. Pärnu on inimväärse elukeskkonnaga ja sotsiaalselt turvaline linn. 1.1. Keskkond: 1.1.1. on rakendunud keskkonnastrateegia ning tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa); 1.1.2. on rakendunud haljastuskontseptsioon; 1.1.3. on tagatud toimiv jäätmemajandus. 1.2. Eluase: 1.2.1. on rakendunud linna eluasemestrateegia. 1.3. Turvalisus: 1.3.1. on rakendunud kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteem; 1.3.2. on rakendunud päästeteenistuse süsteem. 1.4. Haridus: 1.4.1. on loodud nüüdisaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi- ja täienduskoolituse andmiseks. 1.5. Tervishoid: 1.5.1. on rakendunud patsiendikeskne üldarstiabi süsteem; 1.5.2. on rakendunud terviseedenduse ja tervisekaitse süsteem. 1.6. Kultuur, sport ja vaba aeg: 1.6.1. on tagatud erinevate kultuuriliste teenuste ja sportimisvõimaluste kättesaadavus; 1.6.2. on tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ning areng linnaosade keskustes. 1.7. Hoolekanne: 1.7.1. on rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne. Linna all mõistetakse tiheda hoonestatusega territoriaalset üksust, kus aegade jooksul on tekkinud rahvastiku asustatuse suurem kontsentratsioon. Linnas on välja ehitatud teed ja muud vajalikud tehnilised kommunikatsioonid. Inimese elutegevuseks on rajatud vajalikud haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaalabiasutused. Sõltuvalt ajaloolistest tingimustest, geograafilisest asukohast ja looduslike ressursside olemasolust on linnade tekkepõhjused erinevad. Linnad on kujunenud inimeste tõmbekeskusteks, pakkudes selleks sobivat elukeskkonda. Linn peab võimaldama inimesel elada, töötada ja puhata. Nende kolme inimtegevuse põhifunktsiooni täitmise tingimused on linnaarendusliku tegevuse peaeesmärgid. Pärnust on hetkel kujunenud tasakaalustatud funktsioonidega linn. Linnaelanikel on olemas eluase, võimalus leida töökoht, olla kindlustatud meditsiinilise ja kultuurilise teenindamisega, noortel on võimalus saada haridus. Linna looduslik elukeskkond on tasakaalustatud, tagatud on maa, õhu ja vee kaitsmine reostuse eest. 1997. aastal oli Pärnu üks vähestest Eesti linnadest, kus elanike arv kasvas, seda küll rahvastiku rände arvelt. See tähendab, et siin on olemas inimestele suhteliselt paremad elutingimused kui teistes linnades. Linna arengukava ja üldplaneering peavad tagama kompleksse linnaarendusliku tegevuse. Nende dokumentidega tuleb määratleda tingimuste ja toimingute terviklik süsteem, mis, kasutades Pärnus olevaid ressursse, muudab selle linnaelanikele veelgi paremaks ja turvalisemaks elukeskkonnaks. 2. Pärnu on kuurortlinn, Läänemere tunnustatud turismikeskus. 2.1. On loodud tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi- ja koolitus- ning äriturism): 2.1.1. on loodud efektiivselt toimiv teabesüsteem ja mainekujundus; 2.1.2. on asutatud Läänemeremaade turismiuuringute ja koolituskeskus; 2.1.3. soodustatakse kurortoloogia kui teadusharu arengut; 2.1.4. on kujundatud kuurorti ja turiste teenindavate asutuste kvaliteedinõuetele vastav võrk; 2.1.5. on laiendatud rannapiirkonda ja viidud selle seisund vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. Pärnu kuurordi algusaastaks loetakse 1838. a, kui mere äärde rajati esimene supelasutus. 160-aastase ajaloo jooksul on Pärnust kujunenud Eestis, Baltimaades ja ka Venemaal tuntud kuurortlinn. Seda on tinginud soodne geograafiline asend, looduslikult kaunis rand ning parkide ja haljasaladega kaetud rannaäärne linnaosa. Pärnus on välja kujunenud sanatooriumide ja taastusravikeskuste võrk, mis toimib edukalt aastaringselt. 1993. aastal asutati nende tegevust toetav Kuurordi ja Taastusravi Instituut. Hotellides, pansionaatides ja villades on olemas majutuskohti 1600 inimesele. Pärnule omaseks saanud kuurortlinna traditsioonid peavad jätkuma ka tulevikus. Selleks on vaja muuta linn aastaringselt ataraktiivseks. Lähiaastatel on tähtis arendada lisaks raviturismile veel konverentsi-, koolitus- ja huvialaturismi teenuseid. Suvesündmused peavad olema omanäolised ja ligitõmbavad, rand ja jahisadam vastavuses Euroopa Sinilipu nõuetele. Läbimõeldud linna mainekujundus, tutvustamine ja teabesüsteem on eduka kuurort- ja turismilinna eeldus. Linna üldplaneeringu ja rannaalale tehtavate detailplaneeringutega tuleb tagada kuurordi ja puhkeala laienemine, järgides väljakujunenud haljastuse ja hoonestuse põhimõtteid. 3. Pärnu on soodsa ettevõtluskeskkonnaga aastaringset tööhõivet tagav linn. 3.1. On välja töötatud ja rakendunud tasakaalustatud majanduse arengukontseptsioon, mis näeb ette: 3.1.1. soodustada mitmekülgse majanduse arengut; 3.1.2. soodustada keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut; 3.1.3. soodustada kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arengut. Pärnus on ajalooliselt välja kujunenud majandusharud, mis baseeruvad linna geograafilisel asendil ning kohalikul looduslikul toorainel. Pärnust sai hansalinn juba keskajal, kui siin oli sadam sisemaale viival kaubateel. Koos transpordisõlmega kujunes aegade jooksul välja sobiv tootmistegevus, millele lisandusid toetavad majandusharud. Hetkel on töötlevas tootmises, mis põhineb peamiselt kohalikul toorainel, hõivatud ligikaudu 25% töövõimelisest elanikkonnast. Järgnevad kaubandus, ehitus, transport ja teised majandusharud. Tulevikus on oluline kindlustada väljakujunenud majandusstruktuuri säilimine. Linna käes olevate vahenditega, milleks on eelkõige ettevõtlust soosiv maapoliitika ja tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine, tuleb kindlustada olemasolevate ettevõtete funktsioneerimine ja uutele investeeringutele soodsate tingimuste loomine. Ettevõtluse toetamisel ja soodustamisel tuleb järgida tasakaalustatud majanduse ja turu hajutamise põhimõtteid, et vähendada majanduses esinevaid riske ja võnkumisi. Linna üldplaneeringuga määratav maa sihtotstarve peab vastama tootmise ja äri vajadustele tulevikus. Tootmises tuleb senisest enam tähelepanu pöörata keskkonnakaitse ja säästliku arengu põhimõtetele. Pärnu kutsehariduse, täiendus- ja ümberõppe võimalused peavad olema sobivad kohalikule ettevõtlusele ja majandustegevusele. 4. Pärnu on Eesti oluline haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja majanduskeskus. 4.1. Haridus: 4.1.1. on loodud tingimused kõrghariduse andmiseks; 4.1.2. on loodud tingimused nüüdisaja vajadusi arvestava kutsehariduse andmiseks; 4.1.3. soodustada täienduskoolituse arengut. 4.2. Kultuur: 4.2.1. on tagatud Pärnule omaste kultuuri- ja sporditraditsioonide säilimine; 4.2.2. on loodud tingimused uute ja originaalsete projektide toetamiseks; 4.2.3. on välja kujundatud mitmekülgne aastaringselt toimiv sündmustekalender. 4.3. Tervishoid: 4.3.1. on välja kujundatud regionaalne eriarstiabi keskus; 4.3.2. soodustada taastusravi arengut. 4.4. Majandus: 4.4.1. soodustada ettevõtluse tugisüsteemide arengut; 4.4.2. soodustada investeeringuid; 4.4.3. on loodud multimeediakeskus; 4.4.4. on loodud tingimused rahvusvahelise side- ja veosõlme arenguks. Pärnu on Eesti edelaosa suurim linn. Aja jooksul on Pärnus välja kujunenud piirkondlikule keskusele vastav sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Geograafilisest asukohast sõltuvalt on Pärnu transpordisõlm, kus on esindatud erinevad transpordiliigid. Eesti arengu seisukohalt on Pärnu ja peab olema ka tulevikus üks regioonikeskustest. Pärnus olemasolev haridus-, kultuuri- ja tervishoiuasutuste võrk rahuldab lisaks linnaelanikele ka Pärnu maakonna vajadusi. Teatri «Endla» ja teiste kultuuriasutuste, Pärnu Haigla ja teiste tervishoiuasutuste ning samuti Pärnu Haigla ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledþi uute hoonete ehitamise eesmärk on katta kogu Eesti edelaregiooni vajadusi. Arvestades rahvastiku asustustihedust Eestis ning sotsiaalsete vajaduste täitmiseks olevaid majanduslikke võimalusi, on otstarbekas tulevikus teatud sotsiaalsete funktsioonide täitmise väljaarendamisel arvestada mitte ainult linna vajadustega. Majandusstrateegiliselt on Pärnu tähtis transpordisõlm. Pärnut läbib PõhjaEuroopat ja Kesk-Euroopat ühendav automagistraal Via Baltica. Pärnu sadama tagamaaks on Edela- ja Lõuna-Eesti, mis kindlustab loodusliku tooraine töötlemist ja selle eksporti. Lennuvälja kaudu toimub ühendus Eesti saartega ning on võimalikud tðarterreisid. Raudteel on säilinud kaubavedu ja vähesel määral reisijate transport. Lisaks transpordivõimalustele on Pärnus olemas piirkondlikku toorainet töötlevad ettevõtted, samuti majanduse tugisüsteemid, nagu pangad, konsultatsiooni- ja koolitusasutused. Pärnu linna ja regiooni arengu seisukohalt on oluline säilitada ja arendada Pärnus teatud majandusliku tegevuse kontsentratsiooni, mis mõjuks soodsalt kogu piirkonnale. Tähtis on rekonstrueerida linna läbiv Via Baltica teelõik, välja arendada Pärnu sadam ning ehitada sadamat ja Via Balticat ühendav linna ümbersõidutee. Transpordiskeem peab tagama tööstusrajoonide seosed magistraalteede, sadama, lennuvälja ja raudteega nii, et need ei kulgeks läbi elurajoonide. Transpordiskeem peab tagama linnakülalistele mugava ja lihtsa sissesõidu. Linna suunduva ja linnast väljuva ning linnasisese transpordisüsteemi parandamiseks on tekkinud vajadus uue silla järele. Perspektiivsed sildade asukohad nähakse ette üldplaneeringus. 5. Pärnu on nüüdisaegse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga linn. 5.1. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (laste-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, kultuuri- ja spordirajatised, elamud). 5.2. On korrastatud ja rajatud optimaalne tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud ja transpordisüsteem). Elutegevuseks vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on Pärnu linnas välja kujunenud või välja ehitatud peamiselt nõukogude võimu aastatel. Kuigi hetkel suudetakse nende abil tagada normaalne elutegevus, on vajadus funktsioneerivate süsteemide optimeerimiseks. See tähendab sotsiaalse infrastruktuuri tegevuse korrastamist, efektiivsemaks muutmist, tehnilise ja materiaalse baasi renoveerimist ning väljaehitamist. Pärnu linna sotsiaalne infrastruktuur peab tagama inimtegevuse sotsiaalse kindlustatuse. Eesmärk on muuta haridus-, kultuuri- ja tervishoiuasutuste võrk, samuti elamumajandusega seonduv inimesele märksa mugavamaks, tagades samas selliste linna ressursside nagu raha, maa ja hooned senisest efektiivsem ja optimaalsem kasutamine. Tehnilise infrastruktuuri renoveerimine ja väljaehitamine on lähiaastatel üks linna ees seisev põhiülesanne. Trasside inventariseerimine ja peremehetuse likvideerimine on selle eeldus. Teede, tänavate, torustike ja elekterside-süsteemide korrastamise mahajäämuse likvideerimisel tuleb lähtuda komplekssuse põhimõttest ­ remontida korraga nii maa-alused kommunikatsioonid kui ka asfaltkate, et vältida korduvate tööde tegemist. Tuleb jõuda olukorrani, kus trasside ja kommunikatsioonide omanik on kohustatud tagama nende funktsioneerimise ja väljaehitamise. Paralleelselt renoveerimistöödega on vajalik detailplaneeringutega kehtestatud linna teede ja tehniliste kommunikatsioonide väljaehitamine. 6. Pärnu on ajaloolist omanäolisust säilitav ja eksponeeriv linn. 6.1. On loodud tingimused vaimse pärandi säilitamiseks ja teadvustamiseks. 6.2. On arvele võetud ja säilitakse arhitektuuriväärtusi. 6.3. On säilitatud, uuendatud ning laiendatud parke ja puiesteid. 6.4. On korrastatud Pärnu muul kui linna sümbol. 6.5. On tagatud traditsioonilise rannaala säilimine. 6.6. On loodud tingimused Pärnu jõe eksponeerimiseks. Pärnu asutati 1251. aastal. 750-aastase ajaloo jooksul on välja kujunenud omanäolised linnaosad. Väärtust omavad nii rannaala koos parkide ja haljastusega kui ka kesklinn ja Vana-Pärnu. Kindla eesmärgiga on planeeritud ja rajatud linna sadamapiirkond, tööstus- ja tootmispiirkonnad ning elamurajoonid. Pärnusse on rajatud mitmeid arhitektuuri- ja kultuuriväärtusi, mis vajavad kaitset ja säilitamist. Linna üldplaneeringu ja maakasutuse põhimõtetega tuleb määrata linnaosade funktsioonid, arvestades väljakujunenud traditsioone. Olulisemateks eesmärkideks on jõekallaste korrastamine ja läbipääsetavaks muutmine, tootmise viimine selleks sobivatesse linnaosadesse, rannaalale ja kuurorditsoonile sobiva haljastuse ja hoonestuse säilitamine ning uute elamupiirkondade määramine. Pärnu olulisematest väärtustest tuleb tagada parkide ja puiesteede uuendamine ja laiendamine, korrastamist vajab Pärnu muul. Ajaloo eksponeerimise jaoks on vajalik lähiaastatel Pärnu Muuseumi uue hoone ehitamine. 7. Pärnu on Edela-Eesti halduskeskus. 7.1. Soodustada riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide teket ja laienemist Pärnusse. Pärnu on maakonnakeskus. Pärnus on vastavalt riiklikule halduskorraldusele olemas mitmete riigivõimu struktuuride institutsioonid. Siin asuvad maakonnavalitsus, korrakaitse ja kohtuvõimu struktuurid, päästeamet ning teised riigiasutused. Riiklike institutsioonide olemasolu loob riigi haldusfunktsioonide kohapealse operatiivse kasutamise võimaluse. Lisaks sellele kaasnevad töökohad ja rahalised ressursid materiaalsete vahendite soetamiseks, mis teenivad Pärnu elanikke. Sel põhjusel on riiklike haldusasutuste olemasolu ning nende tegevuse laienemine Pärnusse vajalik. Linn saab seda protsessi toetada nende käsutusse maa ja hoonete andmisega. Tulevikus ei ole välistatud rahvusvaheliste institutsioonide ning välisriikide ja -firmade esinduste olemasolu Pärnus, arvestades linna asukohta Tallinna ja Riia vahelisel maanteel. Kui suudame ellu viia arengueesmärgid, tagame oma visiooni -- olla turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja nüüdisaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne kuurortlinn -- täitumise. IV. MAAKASUTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 1. Parkide ja haljasalade pindala suurendamine Pärnu linnas kuni 35 m2 elaniku kohta. 2. Linnas konkreetsete kaitsereþiimide ja piiride määramine looduskaitsealadele. 3. Linna väärtuslikumate piirkondade kindlaksmääramine, kus kõikide ehitiste puhul peab toimuma avalik arhitektuurikonkurss. 4. Parkide kasutamine ärimaana maksimaalselt 10% ulatuses. 5. Üldplaneeringus 60--70 ha suuruse ala leidmine elamumaaks. 6. Riigilt linnale uuteks elamupiirkondadeks maade taotlemine. 7. Uute elamukruntide planeerimisel kehtestada elamukrundi optimaalseks suuruseks 900 m2 ja maksimaalseks suuruseks 1500 m2. 8. Jõekallaste läbipääsetavaks muutmine. 9. Võimaluste leidmine jõekallastelt tootmise üleviimiseks tööstuspiirkondadesse. 10. Riigilt vabade maade taotlemine jõeäärsete ettevõtete ümberpaigutamiseks. 11. Tööstuspiirkondadesse vähemalt 20% haljastuse, s.h 60% kõrghaljastuse planeerimine. 12. Jõekallaste elamumaaks muutmine, arvestades jõeäärset vajalikku ehituskeelutsooni. 13. Ehituskeelu kehtestamine jõe kallastel 30 m ulatuses, randa, looduskaitsealadele, sanitaarkaitsetsoonidesse. 14. Ärikeskuste planeerimisel parklate ja haljasalade rajamise kohustusega arvestamine. Linna üldkasutatav maa peab olema kõigile vabalt kasutatav. V. TEGEVUSKAVA 1999.--2005. A 5.1. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS Arengueesmärgid 1. On välja töötatud ja rakendunud tasakaalustatud majanduse arengukontseptsioon (3.1): 1.1. soodustada mitmekülgse majanduse arengut (3.1.1); 1.2. soodustada keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut (3.1.2); 1.3. soodustada kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arengut (3.1.3). 2. Pärnu on Eesti oluline majanduskeskus (4.4): 2.1. soodustada ettevõtluse tugisüsteemide arengut (4.4.1); 2.2. soodustada investeeringuid (4.4.2); 2.3. on loodud multimeediakeskus (4.4.3); 2.4. on loodud tingimused rahvusvahelise side- ja veosõlme arenguks (4.4.4). 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Investeeringute soodustamine 1.1. Infopaketi loomine kasutamata ja ettevõtete kasutuses olevatest vabadest maadest ning seal asuvatest kommunikatsioonidest × 1.2. Tehnovõrkude arengukava väljatöötamine × × 1.3. Maade erastamiseks ettevalmistamine (riigimaa munitsipaliseerimine) ja tehniliste kommunikatsioonide rajamine × × 1.4. Pärnu kui soodsa investeerimiskoha reklaamimine 1.4.1. Interneti kodulehekülg × × × × × × × Linnaeelarve 1.4.2. Töövisiitidele sõpruslinnade esindajatega ettevõtjate kaasamine ärikontaktide loomiseks × × × × × × × 1.4.3. Pärnu linna tutvustavad trükised × × × × Linnaeelarve 2. Ettevõtluse, sh ka kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arendamine 2.1. Linna ettevõtete kohta finantsmajandusliku andmebaasi loomine × × × × × × × Linnaeelarve 2.2. Info linnavara rentimisvõimaluste ja võõrandamisotsuste ning -tingimuste kohta Interneti koduleheküljel × × 2.3. Linnavara rentimisel rentnike võimalik investeeringute kaitse väljatöötamine × 2.4. Linna ettevõtjatele erinevate preemiate asutamine × × × × × × × Linnaeelarve 2.5. Kohalike uute maksude mittekehtestamine ja teenustasude mitterakendamine ettevõtjatele × 2.6. Rahvusvaheliste abi- ja koostööprogrammide kohta info edastamine ettevõtjatele × 2.7. Linna osaluse optimeerimine ettevõtluses × × × × × × × 3. Ettevõtluse tugisüsteemide arendamine 3.1. Ettevõtluse tugiorganisatsioonide tegevuse toetamine × × × × × × × Linnaeelarve 3.2. Uuringu läbiviimine ettevõtete vajaduste väljaselgitamiseks kvalifitseeritud kaadri järele × × × Linnaeelarve 4. Keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengu soodustamine 4.1. Ettevõtjate tunnustamine keskkonnakaitseliste ülesannete lahendamise eest × × × × × × × Linnaeelarve 4.2. Keskkonnatingimuste, sh Pärnu linna eritingimuste arvestamine Pärnu parimate ettevõtjate esiletoomisel × × × × × × × 5. Tingimuste loomine rahvusvahelise side- ja veosõlme arenguks 5.1. Via Baltica projekti toetamine ja selles osalemine × × × × × × × 5.2. Pärnu Lennujaama funktsiooni säilitamine väikelennukite navigatsiooniks × × × × × × × 5.3. Pärnu sadama arengu soodustamine sadama ümbersõidutee planeerimise, projekteerimise ning finantseerimisallikate leidmisega × × × × × Phare, muu, riigieelarve, linnaeelarve 5.4. Mereturismi toetamine ja piirkonna laiendamine Pärnu jõele ning juurdepääsu rajamine Vallikääru × × Linnaeelarve, muu 5.5. Üldplaneeringuga näha ette raskeveokitele turvaline peatuspaik täieliku teeninduskompleksiga (toitlustus, majutus, autopesula, bensiinijaam jne) × × Muu 5.6. Eraettevõtjatele konkursi korraldamine parkla ja teeninduskompleksi väljaarendamiseks ja rajamiseks × × × × × × × Linnaeelarve 6. Multimeediakeskuse loomine 6.1. Multimeediakeskuse kontseptsiooni väljatöötamine × 6.2. Multimeediakeskuse rajamine Mohri majja (Rüütli 21) 4000 × × × × × Muu 5.2. TURISM Arengueesmärgid 1. On loodud tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi- ja koolitus- ning äriturism) (2.1): 1.1. on loodud efektiivselt toimiv teabesüsteem ja mainekujundus (2.1.1); 1.2. on asutatud Läänemeremaade turismiuuringute ja koolituskeskus (2.1.2); 1.3. soodustatakse kurortoloogia kui teadusharu arengut (2.1.3); 1.4. on kujundatud välja kuurorti ja turiste teenindavate asutuste kvaliteedinõuetele vastav võrk (2.1.4); 1.5. on laiendatud rannapiirkonda ja viidud selle seisund vastavusse rahvusvaheliste nõuetega (2.1.5); 1.6. on arvele võetud ja säilitatakse arhitektuuriväärtusi (6.2); 1.7. on tagatud traditsioonilise rannaala säilimine (6.5). 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Efektiivselt toimiva teabesüsteemi ja mainekujunduse loomine 1.1. Pärnu turismiinfokeskuses pakutavate turismiteenuste kvaliteedi tagamine 1.1.1. Turismiinfokeskuse rajamine Rüütli 16 hoonesse 300 Linnaeelarve 1.1.2. Turismiinfokeskuse varustamine teabematerjaliga ja kiire arvutisidega × × × × × × × Linnaeelarve, muu 1.2. Pärnu professionaalne tutvustamine oluliste sihtturgudega seotud messidel 290 305 320 × × × × Linnaeelarve 1.3. Pärnu tutvustamine erinevates trükistes × × × × × × × Linnaeelarve 1.4. Pärnu aastateemadest lähtuvate projektide koordineerimine 250 200 500 × × × × Linnaeelarve 1.4.1. Pärnu aastateemade kinnitamine kuni aastani 2005 × 1.5. Pärnu kuurorti ja turismi analüüsivate uuringute läbiviimine × × × × × × × Linnaeelarve 2. Läänemeremaade turismiuuringute ja koolituskeskuse asutamine Pärnusse 2.1. Koostöö AS-ga Tourism Development Centre of Estonia (TDCE) ja TÜ Pärnu Kolledþiga INTERREG-i projekti raames 200 100 Muu 2.2. Koostöös TDCE-ga TÜ Pärnu Kolledþi juures tegutseva Läänemere turismiuuringute ja koolituskeskuse käivitamine × × × × × × × 3. Terviseturismi arengu soodustamine × × × × × × × 4. Kvaliteedinõuetele vastava teenindusvõrgu laiendamisele ja turismitoodete väljakujundamisele soovituslikult kaasaaitamine 4.1. Koostöö linna külalisi teenindavatele asutustele kvaliteedinõudeid väljatöötavate organisatsioonidega × × × × × × × 4.2. Koostöö Pärnut müüvate turismifirmadega × × × × × × × 5. Rannapiirkonna laiendamine Raeküla suunas ja selle seisundi vastavusse viimine rahvusvaheliste nõuetega 5.1. Rannapiirkonna detailplaneeringutes Pärnu kuurordi ja rannaala traditsioonide, tsonaalsuse põhimõtete ja keskkonnaolude järgimine × × × 6. Arhitektuuriväärtuste arvelevõtmine ja säilitamine 6.1. Arhitektuurilist, ajaloolist, keskkondlikku või muud väärtust omavate objektide muinsuskaitse alla võtmine × × × × × × × 6.2. Pärnu vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse järgimine planeeringutes ja projektides × × × × × × × 5.3. KUURORT 1. Pärnu on kuurortlinn, Läänemere tunnustatud turismikeskus (2). 2. On loodud tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi- ja koolitus- ning äriturism) (2.1). 3. Soodustatakse kurortoloogia kui teadusharu arengut (2.1.3). 4. On kujundatud välja kuurorti ja turiste teenindavate asutuste kvaliteedinõuetele vastav võrk (2.1.4). 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Aastaringselt tegutseva rahvusvahelise mainega ravi- ja puhkekuurordi väljaarendamine × × × × × × × Muu 1.1. Kuurordikontseptsiooni koostamine × 2. Kuurordi teenindus- ja ravikvaliteedi viimine nüüdisaja tasemele Linnaeelarve, muu 2.1. Pärnu Kurortoloogia- ja Taastusravi Instituudi (PKTI) tegevuse toetamine × × × × × × × 2.2. PKTI teadustöö suundade planeerimine tulenevalt kuurortravi arengu vajadustest × × × × × × × 2.3. PKTI ja praktiliste kuurortraviasutuste koostöö soodustamine × × × × × × × 2.4. Uute unikaalsete kuurortravi meetodite väljatöötamine ja praktikasse rakendamine × × × × × × × 2.5. Kurortoloogia-, eriti taastusravialase koolituse arendamine ja süstemaatiline läbiviimine × × × × × × × 3. Kuurortrajooni detailplaneeringute väljatöötamine × × × × × × × Linnaeelarve, muu 4. Taastusravifirmade kaasamine rahvusvahelistesse abi- ja koostööprogrammidesse × × × × × × × 5. Infoteenuste laiendamine Helsingi turismiinfokeskuse baasil × × × × × × × 6. Linna märgistamine täiendavate suunaviitadega 30 × × × × × × Muu 7. AS Taastusravikeskus Estonia Pargi maja renoveerimise lõpetamine (Pärna 12) 4500 1000 1000 Muu 8. AS Taastusravikeskus Estonia Laste maja (Tammsaare 4a) asemele uue majutus-, toitlustus- ja ravikorpuse ehitamine 2500 14 000 30 000 5000 Muu 9. Ranna pst 1 asuva hoone renoveerimine × × × Muu 10. Uue magamiskorpuse ja söökla ehitamine Ranna pst 1 × × Muu 11. Sääse 7 hoone renoveerimine × × × × × × Muu 12. AS Taastusravikeskuse Sõprus hoone rekonstrueerimine (Eha 2a) 5000 5000 15 000 15000 Muu 5.4. HARIDUS Arengueesmärgid 1. On loodud nüüdisaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi- ja täienduskoolituse andmiseks (1.4.1). 2. Pärnu on Eesti oluline hariduskeskus (4.1): 2.1. on loodud tingimused kõrghariduse andmiseks (4.1.1); 2.2. on loodud tingimused nüüdisaja vajadusi arvestava kutsehariduse andmiseks (4.1.2); 2.3. soodustada täienduskoolituse arengut (4.1.3). 3. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (lasteasutused) (5.1). 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Optimaalse haridusasutuste võrgu kujundamine olemasolevate haridusehitiste baasil 1.1. Optimaalse haridusasutuste võrgu arengukava väljatöötamine × 1.2. Optimaalse haridusasutuste võrgu kujundamine olemasolevate haridusehituste baasil × × × × × × 2. Haridusasutuste kompleksne remontimine 2.1. Haridusasutuste süsteemne remontimine × × × × × × × 2.2. Haridusasutuste kompleksne remontimine × × × × × × 3. Haridusasutuste juhtidele krediidikäsutamise õiguse andmine, haridusameti raamatupidamise moderniseerimine ja detsentraliseerituse põhimõttele üleviimine × × 4. Haridusasutuste uute tüüpkoosseisude ja palgakorralduse kehtestamine × × 5. Lapsevanemate kaasamine haridusasutuste finantseerimisse, kasutades selleks sihtasutuse vormi × × × × × × × 6. Üldhariduse ja kutsehariduse integreerimine × × × × × × × 7. Linna eelarvest finantseeritavate töötajate koolituseks rahaliste vahendite eraldamine (% palgafondist) 1% 1,5% 2,0% Linnaeelarve 8. Hariduse eelarve osakaalu suurendamine linna eelarves × × × × × × × Linnaeelarve Alusharidus 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Alushariduse kättesaadavuse tagamiseks erivormide loomine kodustele lastele 1.1. Ettevalmistusrühmade avamine koolieelikutele × × × × × × × Linnaeelarve 1.2. Ringide ja mängurühmade moodustamine × × × × × × × Linnaeelarve 2. Eralasteaedade rajamise soodustamine × × × × × × × 3. Rühmade komplekteerimisel uue korra kehtestamine ja rakendamine × 4. Logopeedilise teeninduse väljaarendamine üldrühmade ja Ülejõe piirkonna lastele 70 75 Linnaeelarve 5. Muukeelsete rühmade lastele riigikeele õpetamise tasustamine 22 32 Riigieelarve 6. Erirühmi omavatesse lastepäevakodudesse arst-konsultandi ametikoha loomine 95 106 Linnaeelarve 7. Lasteasutuste köögiseadmete uuendamine 500 500 Linnaeelarve 8. Infosüsteemide väljaarendamine lastepäevakodudes 115 150 Linnaeelarve 9. Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine lastepäevakodudesse 500 500 800 Linnaeelarve 10. Mänguväljakute ja piirdeaedade korrastamine 400 400 × Linnaeelarve 11. Lasteasutuste valgustuse viimine vastavusse tervisekaitse normidega × × × × × × × Linnaeelarve 12. Sanitaarruumide seisundi viimine vastavusse tervisekaitse normidega × × × × × × × Linnaeelarve Üld- ja kutseharidus 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Olemasoleva koolivõrgu korrigeerimine 1.1. Niidupargi Põhikooli hoonete baasil kutsekallakuga gümnaasiumi avamine 100 110 125 × Linnaeelarve 1.2. Füüsiliste puuetega lastele õppimisvõimaluste loomine Hansagümnaasiumis 300 400 Linnaeelarve 1.3. Reaal- ja humanitaargümnaasiumide väljaarendamine × × × × × × × 1.4. Täiskasvanute Gümnaasiumi reorganiseerimiskava väljatöötamine × 1.5. Täiskasvanute Gümnaasiumi reorganiseerimine × 2. Kutseharidussüsteemi optimeerimine 2.1. Vähest materiaalset baasi nõudvate erialade juurutamine ja nende iga-aastane koordineerimine kutset andvates asutustes × × × × × × × 2.2. Olemasoleva kutseõpetuse materiaalse baasi pidev uuendamine 150 115 130 × × × × Linnaeelarve 2.3. Kutsenõustamise süsteemi loomine 65 20 Linnaeelarve 2.4. Puuetega inimeste kutseõppe arendamine × × × × Linnaeelarve 2.5. Puuetega inimeste õppimisvõimaluste parendamine ja töökohtade loomine linnas × × × × × × × Linnaeelarve 2.6. Era-kutseõppeasutuste loomise soodustamine × × × × × × Linnaeelarve 2.7. Riikliku merehariduse andmine alg- ja keskastme merendus- ja kalanduserialadel × × × × × × Riigieelarve, muu 3. Haridustöötajate koolituskeskuse väljaarendamine Ringi 12 asuva hoone baasil 850 2500 Linnaeelarve, riigieelarve 4. Sisulise õppe-kasvatustöö finantseerimise suurendamine (õppematerjalid ja õppetehnika) 1800 2000 2200 × × × × Linnaeelarve 6. Põhikoolide ja gümnaasiumide materiaalse baasi pidev uuendamine Linnaeelarve 6.1. Kooliruumide valgustuse viimine vastavusse tervisekaitse normidega × × × × × × × 6.2. Koolimööbli uuendamine vastavalt tervisekaitse eeskirjadele × × × × × × × 6.3. Kehalise kasvatuse tingimuste parandamine × × × × × × × 6.4. Köögiseadmete uuendamine × × × × × × × 6.5. Sanitaarruumide seisundi viimine vastavusse tervisekaitse eeskirjade nõuetega × × × × × × × 6.6. Tuletõrje ja valvesignalisatsiooni paigaldamine kõikidesse Pärnu põhikoolidesse ja gümnaasiumidesse × × × × × × × 7. Teise vahetuse järk-järguline kaotamine üldhariduskoolides × × × × × × × 8. Erakoolide tegevuse toetamine × × × × × × × Noorsoo- ja huviharidus 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Noorsoopoliitika väljatöötamine ja arendamine 1.1. Eri ametkondade esindajatest noorsoonõukoja moodustamine linnavalitsuse juurde × 1.2. Noorsooklubide esindajate üldkogu kokkukutsumine × × 2. Noortemaja ja noorsooteenistuse loomine × × Riigieelarve, linnaeelarve, muu 3. Noorte internetikohviku loomise soodustamine erainitsiatiivi kaudu × × × × × × × 4. Uue loodusmaja ehitamine × × Linnaeelarve, fondid 4.1. Loodusmaja juurde miniloomaaia loomine × 5. Veeharrastusalade projekti (Waterwise) käivitamine 650 Linnaeelarve, fondid 6. Koolide spordiväljakute ja -rajatiste korrastamine ja väljaarendamine 1000 200 250 × Linnaeelarve, muu 7. Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine huvikoolidesse × × × × × × × Linnaeelarve, riigieelarve, muu 8. Tehnikamaja ruumide (asukoha) probleemi lahendamine 200 × × Linnaeelarve 9. Lastelaagrite korraldamine × × × × × × × Linnaeelarve, muu Teadus ja kõrgharidus 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Pärnus tegutsevate kõrgharidus- ja teadusüksuste omavahelise ja linna haridussüsteemiga integreerumise toetamine × × × × × × × 2. Pärnus tegutsevatelt kõrgharidus- ja teadusüksustelt Pärnu linnale vajalike uuringute ja täienduskoolituse tellimine × × × × × × × 3. Läänemeremaade turismiuuringute ja koolituskeskuse asutamisel osalemine ja keskuse tegevuse toetamine × × × × × × × 4. Läänemeremaade turismiuuringute ja koolituskeskuse ruumide väljaehitamine ja sisustamine Pärnu Kolledþi hoone II etapis × × Linnaeelarve 5. Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudi integreerimine TÜ-ga või TTÜ-ga × × 6. Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudi ning Merebioloogia Instituudi ruumide väljaehitamises osalemine Pärnu Kolledþi hoone IV etapis × × 7. Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudi teadus- ja õppetegevuseks vajaliku kliinilise baasi loomine × × 8. Pärnu Kolledþi hoone valmisehitamise kindlustamine etapiti tähtaegadeks: Linnaeelarve, riigieelarve I) õppekorpus II) raamatukogu 14 200 III) konverentsi- ja kontserdikeskus 5000 5400 IV) teadusinstituudid 5000 5000 9. Pärnu õpilaskodu asutamine (hoone asukohaga Niidupark 4) × 10. Avaliku raamatukoguna toimiva Pärnu Kolledþi raamatukogu raamatufondi laiendamise ja mitmekesistamise toetamine × × × × × × × Linnaeelarve 5.5. TERVISHOID Arengueesmärgid 1. On rakendunud patsiendikeskne üldarstiabi süsteem arstipraksistena (1.5.1). 2. On rakendunud terviseedenduse ja tervisekaitse süsteem (1.5.2). 3. Pärnu on Eesti oluline tervishoiukeskus (4.3): 3.1. on välja kujundatud regionaalne eriarstiabi keskus (4.3.1); 3.2. soodustada taastusravi arengut (4.3.2). 4. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (tervishoiuasutused) (5.1). 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Perearstipraksist omavatele perearstidele vastuvõtukeskusteks võimaluste loomine (Rääma, Raeküla, Ülejõe) 200 200 400 × × × × Linnaeelarve 2. Terviseedenduse ja tervisekaitse projektide toetamine 2.1. Noorte nõustamiskeskus × × × × × × × Linnaeelarve 2.2. AIDSi tugikeskuse ning narkoloogiateenistuse rajamine ja tegutsemise toetamine × × × × × × × Linnaeelarve 2.3. Terviseõpetajate koolitus koostöös valitsusväliste organisatsioonidega × × × × × × × Linnaeelarve 2.4. Koolieelsete lasteasutuste terviseõpetajate koolitus × × × × × × × Linnaeelarve 2.5. Tervislike Linnade liikumise projektis osalemine × × × × × × × Linnaeelarve 2.6. Liitumine Tervislike Linnade liikumisega × × × × × × × 3. Uue haiglahoonete kompleksi ehituse jätkamine ja lõpetamine (Ristiku 1) 60 000 60 000 70 000 Riigieelarve 3.1. Statsionaarse psühhiaatriateenistuse loomine (Sääse 3) 470 × × Linnaeelarve 3.2. Pärnu Haigla päevastatsionaari loomine ja koduteenuste osutamine taastusraviks neuroloogiliste ja ortopeediliste haigustega patsientidele 200 300 × × × × × Linnaeelarve 4. Pärnu Haigla ümberkujundamine sihtasutuseks × 5. Pärnu Haigla kui maakondliku eriarstiabi keskuse struktuuri kujundamine, sh Pärnu Nahahaiguste Haigla ja kiirabi integreerimine Pärnu Haiglaga ning praegu haigla kasutuses olevate hoonete sihtotstarbe kindlaksmääramine 150 × Linnaeelarve 6. Kõrgkvalifitseeritud meditsiinispetsialistide tuleku soodustamine Pärnusse × × × × × × × Linnaeelarve 7. Taastusravi/rehabilitatsioonikeskuse loomine (koostöös tervishoiu- ja taastusraviasutustega) × × × × Linnaeelarve 8. Päästeteenistuse ja kiirabi infosüsteemide integreerimise kava väljatöötamine ja rakendamises osalemine × 9. Linnale vajalike erinevate arstiabistruktuuride arendamine × × × × × × × Linnaeelarve, muu 5.6. SOTSIAALHOOLEKANNE Arengueesmärgid 1. On rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne (1.7.1). 2. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (hoolekandeasutused) (5.1). 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Personali täienduskoolituse, atesteerimise ja motiveerimise süsteemi väljatöötamine Linnaeelarve 1.1. Hooldustöötajate koolitus × × × × × × × 1.2. Klienditöötajate koolitus × × × × × × × 1.3. Juhtivtöötajate koolitus × × × × × × × 1.4. Tehnilise personali koolitus × × × × × × × 2. Sotsiaalkorterite ja -pindade rajamine, eluasemeteenuse laiendamine Linnaeelarve, muu, eluasemefond 2.1. Liiva 8D 700 700 1400 2.1.1. Vanuritele, kellel on raskusi senisel elamispinnal toimetulekuga, kuid kes ei vaja otsest asutuse hooldust × × × × × × × 2.1.2. Puuetega inimestele, kellel on raskusi senisel elamispinnal toimetulekuga või kelle korter ei vasta puude liigile × × × × × × × 2.2. Sotsiaaleluruumide ja varjupaiga eluasemekulude kompenseerimine × 200 250 × × × × 2.3. Majade ja pindade leidmine, mida oleks võimalik rekonstrueerida või uute majade ehitamine sotsiaalkorteriteks, -pindadeks × × 200 × × × × 2.4. Erivajadustega inimeste olemasolevate elamispindade kohaldamine vastavalt vajadusele × × × × × × × 3. Hoolekande erinevate riskigruppide klientidele psühho- ja sotsiaalteraapia võimaluse loomine Linnaeelarve 3.1. Abivajajate väljaselgitamine × 3.2. Abistajate koolitamine × × × × × × × Avatud Eesti Fond 3.3. Abistajate, nõustajate võrgustiku loomine, teenuse käivitamine, sh teenuse ostmine × × × × × × × 4. Avahoolduse ja tugiisikute, abistajate võrgustiku loomine Linnaeelarve, riigieelarve, muu 4.1. Klientide toimetulekuressursi hindamise süsteemi väljatöötamine ja tegevuse alustamine × × × × 4.2. Koduhoolduse ja põetusteenuse ostmine × × × × × × × 4.3. Lastekaitses kasupereteenuse laiendamine × × × × × × × 4.4. Puuetega isikutele abistajate võrgustiku loomine × × × × × × 5. Infosüsteemi täiustamine ja täielik käivitamine Linnaeelarve, riigieelarve, muu 5.1. Puuetega isikuid puudutava sotsiaalregistri osa käivitamine × × × 5.2. Tehnilise personali, sh raamatupidamise jms infosüsteemide täiustamine × 5.3. Võrgutarkvara uuendamine × × × × × × × 6. Geriaatrilise (vanurite) rehabilitatsiooni käivitamine kodudes ja sotsiaalhoolekandeasutustes × × × × Linnaeelarve 7. Hoolekandesüsteemis tegevate hoolekandeasutuste materiaal-tehnilise baasi olukorra / seisukorra hindamine ja ehitamine Linnaeelarve, riigieelarve, muu 7.1. Materiaal-tehnilise baasi olukorra ja vajalike investeeringute hindamine 50 7.2. Hoolekandeasutuste perspektiivsete asukohtade kinnitamine ja nende väljaehitamine × × × × × × × 7.3. Vanurite hooldekodude teenuste kvaliteedi parandamine × 7.3.1. Tammiste Hooldekodu «meeste maja» rekonstrueerimine 1300 8. Koostöö edendamine valitsusväliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega Linnaeelarve, omatulu 8.1. Hoolekandeteenuste tellimine × × × × × × × 8.2. Hoolekandeteenuste müük × × × × × × × 8.3. Hoolekandeteenuste klassifitseerimine ja hinnakirja väljatöötamine × × × 9. Puuetega isikutele multidistsiplinaarse rehabilitatsioonivõrgu arendamine Linnaeelarve, riigieelarve, Phare 9.1. 0--3-a laste kompleksne rehabilitatsioon Pärnu Haigla taastusravi osak. baasil × × × × × × × 9.2. 4--6-a laste kõiki puudeliike ja raskusastmeid hõlmava erirühmade süsteemi täiustamine lasteaedades × × 9.3. Kerge ja mõõduka vaimupuudega õpilaste õppimine integreeritult koolis, kus on loodud tingimused erivajadustega lastele × × 9.4. Raske vaimupuudega, liitpuudega ja autistlike laste hoolekandetingimuste parandamine × × 9.5. Puuetega inimestele kutseõppeasutustes täiendus- ja ümberõppesüsteemi loomine × × × × × × × 9.6. Puuetega inimeste tööhõive soodustamine (vastavate töökodade väljaehitamine Suur-Posti 16) × × × × × × × 10. Igale puudeliigile ja raskusastmele vastavate arendusprogrammide loomine × × × × × Linnaeelarve 11. Toimetulekuõpetuse projekti käivitamine × × × × × × Linnaeelarve, riigieelarve, muu 12. Piirkondlike lastekaitsespetsialistide võrgustiku loomine × × × × × × × Linnaeelarve 13. Taastusravi protseduuride läbiviimine liikumispuuetega patsientide kodudes × × × × × × × 14. Kasvatusraskustes perekondade lastele lastelaagrite korraldamine × × × × × × × 15. SOS Lasteküla rajamine × × Riigieelarve, muu 16. Sotsiaalselt abivajavate perekondade lastele tasuta koolieine tagamine × × × × × × × Linnaeelarve, riigieelarve 5.7. KULTUUR JA SPORT Arengueesmärgid 1. On tagatud erinevate kultuuriliste teenuste ja sportimisvõimaluste kättesaadavus (1.6.1). 2. On tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ning areng linnaosade keskustes (1.6.2). 3. Pärnu on Eesti oluline kultuurikeskus (4.2): 3.1. on tagatud Pärnule omaste kultuuri- ja sporditraditsioonide säilimine (4.2.1); 3.2. on loodud tingimused uute ja originaalsete projektide toetamiseks (4.2.2); 3.3. on välja kujundatud mitmekülgne aastaringselt toimiv sündmustekalender (4.2.3). 4. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (kultuuri- ja spordirajatised) (5.1). Arengusuunad 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Nooruse maja (Hoone haldamine, kultuuriürituste korraldamine, linna kultuurivõrgu teenindamine) × × × × × × × Linnaeelarve 2. Huvi- ja harrastusgruppide stabiilne tegevustoetus × × × × × × × Linnaeelarve 3. Rahvakultuuriseltside nõukoja loomine × × × × × × × Linnaeelarve 4. Pärnu linna kunstikogu loomine ja täiendamine × × × × × × × Linnaeelarve, muu 5. Pärnu kunsti püsiekspositsiooni loomine ja täiendamine × × × × × × Linnaeelarve, muu 6. Uute ja perspektiivikate projektide toetamine × × × × × × × Linnaeelarve 7. Kultuuritegevuse toetamine linnaosade keskustes × × × × × × × Linnaeelarve 8. Linnaorkestri koosseisu suurendamine sümfooniaorkestri tasemeni (40 muusikut) × × × × Linnaeelarve 9. Kultuuriürituste toetamine × × × × × × × Linnaeelarve Investeeringud 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Pärnu Keskraamatukogu 1.1. Asukoha valimine 1.2. Projekteerimine 500 Linnaeelarve 1.3. I ehitusetapp 14 000 Linnaeelarve 1.4. II ehitusetapp 20 000 5000 Linnaeelarve 2. Nooruse maja 2.1. Lava ja harjutusruumide renoveerimine 500 Linnaeelarve 2.2. Valgus- ja helitehnika uuendamine 500 Linnaeelarve 3. Koolilavade väljaarendamine × Linnaeelarve 4. Kooliteatrite toetamine 500 500 Linnaeelarve, muu 5. Pärnu teater «Endla» renoveerimine × × Muu, riigieelarve 6. Raeküla haruraamatukogu rajamine (taastamine Riia mnt 269) 400 Linnaeelarve 7. Ülejõe haruraamatukogu üleviimine (Jannseni 39) × Linnaeelarve 8. Jannseni ajaloolise vabaõhupargi taastamine (Jannseni 37/39) 50 50 Linnaeelarve 9. Linnagalerii laiendamine (Rüütli 30 raamatukoguruumide baasil) 250 150 Linnaeelarve 10. Gildimaja (Tallinna mnt 12) hoone renoveerimine 700 700 900 Muu 11. Näituste pargi kujundamine (Tallinna mnt 12 -- Noorteväljak) 200 Muu 12. Vanalinna õue vabaõhukompleksi väljaehitamine (lava, kohvik, abiruumid) × × × Muu 13. Elektroninfotabloo paigaldamine Rüütli platsile 500 Linnaeelarve 14. Atraktsioonide pargi probleemi lahendamine × × 15. Rahvakultuuriseltside nõukoja ruumiprogrammi lahendamine × × 16. Pärnu uue kunsti muuseum 16.1. Projekteerimine 326 Linnaeelarve, muu 16.2. Ehitamine × × Linnaeelarve, muu 17. Pärnu Muuseumi üleviimine Aida 3 aita 13 000 10 000 Riigieelarve 18. Hansakoge eksponeerimine Aida 3 aidas 2000 Riigieelarve Spordi arengusuunad 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Sporditurismi arendamine × × × × × × × Muu 2. Sporditeenuste osutamine (paadi-, jalgrattalaenutus, spordivarustuse remont) × × × × × × × Muu 3. Sportimispaikade aktiivne väljamüümine saavutus- ja rahvasportlastele, firmadele × × × × × × × Muu 4. Spordifondide loomine ja toetamine × × × × × × × Muu 5. Spordibaaside muude võimaluste müük (majutus, parkimine) × × × × × × × Muu 6. Spordiürituste toetamine × × × × × × × Linnaeelarve 7. Riigile ja ametiühingutele kuuluvate spordirajatiste munitsipaliseerimine × × 8. Eraspordikoolide toetamine × × × × × × Linnaeelarve Investeeringud 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Uute spordiobjektide rajamine 1.1. Raeküla Rahvaspordikeskuse rajamine (Riia mnt 277a) 300 500 Linnaeelarve Muu 1.2. Rääma Rahvaspordikeskuse rajamine (Rääma 25) 50 Linnaeelarve 1.3. Jalgpalli viilhalli rajamine 2000 2000 Muu 1.4. Kergejõustiku maneeþi rajamine (Tammsaare 29) × × × Muu 1.5. Linna universaalse spordihoone rajamine × × Muu 1.6. Tammsaare tennisehalli rajamine × × × Muu 1.7. Korvpallikonstruktsioonide paigaldamine erinevatesse linnaosadesse × × × × × × × Muu, linnaeelarve 1.8. Koolide (elukohajärgsete) spordiväljakute korrastamine 1200 Linnaeelarve, riigieelarve, muu 2. Spordibaaside renoveerimine 2.1. Linna peastaadioni ja harjutusväljakute (Ranna pst 2) renoveerimine 3000 1000 1000 Linnaeelarve, riigieelarve 2.2. Sõudebaasi (Rääma 27) renoveerimine 50 100 50 100 50 100 Linnaeelarve, riigieelarve 2.3. Sõudebaasi renoveerimine, juurdeehituse rajamine (S-Jõe 50b) 50 100 50 100 50 100 Linnaeelarve, riigieelarve 2.4. Rabahalli renoveerimine (akende vahetus, sanitaarsõlmede remont) 150 80 150 80 Linnaeelarve, riigieelarve Spordibaaside haldamine 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Elukohajärgsed spordiväljakud × × × × × × × Linnaeelarve 2. Kalevi staadion × × × × × × × Linnaeelarve 3. Raeküla rahvaspordikeskus × × × × × × × Linnaeelarve 4. Rääma rahvaspordikeskus × × × × × × × Linnaeelarve 5. Kalurihall 170 170 180 × × × × Linnaeelarve 6. Rabahall 170 170 180 × × × × Linnaeelarve 7. Kesklinna Tennisekeskus × × × × × × × Linnaeelarve 8. Jahtklubi × × × × × × × 9. Tammsaare Tennisekeskus × × × × × × × 10. Maleklubi × × × × × × × Linnaeelarve 11. Sõudebaasid × × × × × × × Linnaeelarve 12. Vibustaadion × × × × × × × Linnaeelarve 5.8. KESKKOND Arengueesmärgid 1. On rakendunud keskkonnastrateegia ja tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa) (1.1.1). 2. On rakendunud haljastuskontseptsioon (1.1.2). 3. On tagatud toimiv jäätmemajandus (1.1.3). Veekaitse 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Seireprogrammi väljatöötamine ja juurutamine 1.1. Veekogu seire 220 × × × × × × Linnaeelarve 1.2. Kanalisatsiooni väljalaskude seire 150 × × × × × × Linnaeelarve 2. Vihmavete käitlemine 2.1. Käitluse ideeprojekti väljatöötamine 500 Linnaeelarve 2.2. Puhastussüsteemi rajamine 2000 2000 2000 Linnaeelarve 3. Kasutuskõlbmatute puurkaevude tamponeerimine × × × × × × × Linnaeelarve 4. Vee säästliku kasutuse propageerimine × × × × × × × Linnaeelarve 5. Supelrandade sanitaarkaitseküsimuste lahendamine 450 × × × × × Linnaeelarve 6. 95% reovee puhastamise tagamine × × × × × × × Õhukaitse ja müra 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Liiklusuuringute korraldamine 1.1. Liiklusuuringute koostamine ja korraldamine 200 50 50 × × × × Linnaeelarve 1.2. Müra, vibratsiooni ja heitgaaside reostuse uuringute koostamine ja korraldamine × × × × × × × 2. Üle 8-t veoautode liikluse väljaviimine elamupiirkondadest × × 3. Jalgrattateede väljaehitamine Linnaeelarve 3.1. Linnakaardi koostamine jalgrattateede kulgemise kohta 50 Linnaeelarve 3.2. Jalgrattateede võrgu projekteerimine × × × × × × × 3.3. Jalgrattateede rajamine 1000 1000 1000 × × × × Linnaeelarve 4. Mürakaitse rajamine magistraalteede ja elamupiirkondade vahele (Ehitajate tee jne) × × 4.1. Kaitsehaljastuse rajamine Ehitajate tee äärde × × × Linnaeelarve 4.2. Müra- ja heitgaasitõkete rajamine elamupiirkondades × × × × × Linnaeelarve 5. Ühistranspordi analüüsimine ja ümberkorraldamine 5.1. Ühistranspordi uuringu teostamine ja analüüs 350 Linnaeelarve 5.2. Ühistranspordi ratsionaliseerimine × × × × × × 6. Samblike uuringu teostamine × × Linnaeelarve 7. Linna õhu mudeli väljatöötamine 500 Keskkonnafond Jäätmemajandus 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Säästva arengu põhimõtete propageerimine × × × × × × × Linnaeelarve, muu 2. Pärnu linna jäätmekäitluse arengukava elluviimine × × × × × × × 3. Uue prügila rajamine 3.1. Uue prügila projekteerimistööde tegemine Linnaeelarve, riigieelarve, muu 3.2. Uue prügila ehitustööde I etapp 20 000 20 500 Riigieelarve, linnaeelarve, muu 3.3. Uue prügila ehitustööde II etapp 40 500 40 500 20 500 20 500 20 500 Riigieelarve, linnaeelarve, muu 3.4. Nüüdisaegse prügikäitluse süsteemi töölerakendamine uue prügila baasil × × 3.4.1. Pärnu linna ja lähiümbruse vedelate jäätmete käitlemise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine × 3.4.2. Linna olmejäätmete kogumise vahepunkti rajamine elanikkonnale × × Linnaeelarve 3.5. Uue prügila haldamise majandusmudeli väljatöötamine × × 4. Vana prügila sulgemine 100 200 200 200 200 200 200 Linnaeelarve 5. Pärnu linna jäätmekäitluse eeskirjade koostamine 5.1. Prügi äraandmise kohustuse kehtestamine elanikkonnale × × 5.2. Jäätmekäitluse eeskirjade rikkujate üle järelevalve tõhustamine × × × 6. Ohtlike jäätmete elanikkonnalt kogumise süsteemi arendamine 100 100 100 × × × × Linnaeelarve Haljastuse ja looduskaitse planeerimine 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Haljasalade katastrisse viimine × × × × 1.1. Haljasalade digitaalsete alusplaanide koostamine 100 100 Linnaeelarve 1.2. Haljasalade munitsipaliseerimine × × 1.3. Haljasalade inventeerimine × × Linnaeelarve 2. Linna haljastuse infosüsteemi koostamine × Linnaeelarve 3. Seni hooldamata haljasalade hooldusele võtmine 100 100 100 × × × × Linnaeelarve 4. Haljastuse kompenseerimise süsteemi väljatöötamine × × 5. Uurimistöö tellimine Pärnu kõrghaljastuse kohta × 6. Kaitsehaljastuse rajamine Ehitajate tee äärde × × × Linnaeelarve, riigieelarve 7. Haljastusnormide väljatöötamine × 8. Koostöös Audru, Tahkuranna ja Paikuse vallaga linna ümbruse metsade kaitsefunktsiooni säilitamine × × 9. Linnas tööstuse keskkonnamõjude hinnangu tellimine × Linnaeelarve 10. Linna looduskeskkonna hindamine, klassifitseerimine, kaitsereþiimide kehtestamine kultuuriliselt, ajalooliselt või bioloogiliselt väärtuslikele aladele × × × Linnaeelarve 11. Liiva liikumissuundade uurimine Pärnu lahes × × Linnaeelarve 12. Pärnu rannas luidete rekonstrueerimine × 200 Linnaeelarve 13. Parkide rekonstrueerimine 1000 1000 1000 × × × × Linnaeelarve 14. Kõrghaljastuse noorendamine 300 300 300 × × × × Linnaeelarve 15. Rannaniitude bioloogiline uurimine × Linnaeelarve 16. Haljasalade vaatamisväärtuste teadvustamine × × × × × × × Linnaeelarve 17. Eesti keskkonnastrateegiast Pärnu linnale tulenevate ülesannete täitmine × × × × × × × Linnaeelarve 18. Pärnu linna keskkonnaauditi läbiviimine 50 100 × × × × × Linnaeelarve 5.9. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Arengueesmärgid 1. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud ja transpordisüsteem) (5.2). Arengusuunad 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Planeeringutega kehtestatud olemasoleva ja rajatava tehnilise infrastruktuuri (tehnovõrgud ja transpordisüsteem) korrastamine × × × × × × × Linnaeelarve 2. Kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, sadevesi, side, elekter, tänavavalgustus jt) projekteerimisel kõigi võimalike kommunikatsioonivaldajate huvide tagamine lähtudes linna kui terviku arengust × × × × × × × Linnaeelarve 3. Tänavate remontimisel ja uusehitusel kõigi kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, sadevesi, side, elekter, tänavavalgustus jt) remondi ja uusehituse kompleksse süsteemi rakendamine (3 aasta mudel: planeerimine, projekteerimine, ehitamine) × × × × × × × Linnaeelarve 4. Kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, elekter, tänavavalgustus, teekatted) remontide ja uusehituste vajadusest mahajäämuse likvideerimine × × × × × × × Linnaeelarve 5. Süsteemi rakendamine, mille kohaselt kauba müüjad, kommunikatsioonide valdajad kindlustavad remontide ja ehituste käigus maa-aluste trasside rajamise vähemalt krundi teega külgneva piirini × × × × × × × 6. Linna osalemine ettevõtjate poolt algatatud linnamajanduse prioriteetseid vajadusi lahendavates projektides, s.t linn osaleb ettevõtjate poolt algatatud ja linnale üldist kasu toovate projektide rahastamisel × × × × × × × Linnaeelarve 7. Trassiservituutide seadmise süsteemi rakendamine × × × × × × × 8. Võimalikult optimaalse liiklus- ja transpordiskeemi koostamine × × × × × × × Linnaeelarve 9. Linna territooriumil asuvate trasside inventeerimine (kaardistamine, hindamine, täiendamine jne) × × × × × × × Linnaeelarve 10. Trasside ühise kasutamise õiguslik reguleerimine × × × × × × 11. Pärnu muuli kui linna sümboli korrastamine ja säilimise tagamine × × × × × × × Linnaeelarve Veevarustus ja kanalisatsioon 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas KANALISATSIOON 1. Jannseni tn ühisvoolse kanalisatsiooni ühendamine survetrassiga 900 Linnaeelarve 2. Tähe tn ühisvoolse kanalisatsiooni ühendamine survetrassiga 500 Linnaeelarve 3. Heitvete kanalisatsioonipumpla ja trassid Lille--Lubja t piirkonnas 2000 Muu 4. Põllu t kanalisatsioonitrass 300 Linnaeelarve 5. Uute trasside projekteerimine 300 300 × Linnaeelarve 6. Aia t pikenduse trassid (Pikk t--Riia mnt) 2000 Linnaeelarve 7. Sadevete kanalisatsioon Riia mnt--Pärnu jõgi (Tammsaare t pikendus--Pärnu jõgi) 3000 Muu 8. Laane t ja Kalevi pst kanalisatsioonipumplad koos trassidega 4400 500 Linnaeelarve Liitumistasu 9. Uute trasside projekteerimine 300 VEEVARUSTUS 1. Tallinna mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid Oja--Kilgi t vahel 5000 Linnaeelarve 2. Uus-Sauga elamurajooni ühendamine veevõrguga 300 Linnaeelarve 3. Ranna pst vee- ja kanalisatsioonitrassid (pikendus) 5000 Muu 4. Tallinna mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid Ehitajate tee ja Kilgi t vahel 6000 Linnaeelarve 5. Vee- ja kanalisatsioonitrassid Mõrra t, Põllu t, Sauga jõe ja Haapsalu mnt vahel 1800 200 Linnaeelarve Liitumistasu 6. Kolde t vee- ja kanalisatsioonitrassid 300 Linnaeelarve 7. Veetrass Vee ja Sadama t vahel 800 Linnaeelarve 8. Tallinna mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid Ehitajate tee ristmiku ja linna piiri vahel 3000 Linnaeelarve 9. Vee- ja kanalisatsioonitrassid Vana-Pärnus 2250 250 × × × × Linnaeelarve Liitumistasu 10. Riia mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid Tammsaare t ja Papiniidu ristmiku vahel × Linnaeelarve Liitumistasu 11. Kanalisatsioonitrassid Raekülas × × × Linnaeelarve Liitumistasu 12. Uute trasside projekteerimine × × × Linnaeelarve Liitumistasu 13. Kanalisatsioonitrassid Raekülas × Linnaeelarve Liitumistasu Soojavarustus 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Soojustrassi ühendus Supeluse t ja Tammsaare t vahel 4000 700 300 Linnaeelarve, liitumistasu, muu 2. Uute trasside projekteerimine 300 Linnaeelarve 3. Soojustrasside rekonstrueerimine 2000 Muu 4. AS Ental -- Uus-Sauga soojatrass 10 000 Muu 5. Vana mudaravila ühendus AS Pärnu Soojus võrku 700 300 200 Linnaeelarve, liitumistasu, muu 6. Olemasolevate trasside rekonstrueerimine × × Muu 7. Soojusvõrkude arendamine × × Muu Teed ja tänavad 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Tallinna mnt (Rääma oja--Kilgi) 6500 Linnaeelarve 2. Oja (Niidu--Ehitajate tee) 2040 Linnaeelarve 3. Ranna pst (Kuuse--Side) 420 Muu 4. Side (Kaarli--Ranna pst) 210 Muu 5. Papiniidu sild 15 000 5000 Riigieelarve, muu 4. Pikk t (Hommiku--Vee) 800 Linnaeelarve 5. Akadeemia t (sild--Keskväljak) 400 Linnaeelarve 6. Keskväljak (sõiduosa) 200 Linnaeelarve 7. Lõuna t (Akadeemia t--Kuninga) 300 Linnaeelarve 8. Kuninga t (Aia--Ringi) 200 Linnaeelarve 9. Mai t (Mai--Metsa ühendus--Ravi) 400 Linnaeelarve 10. Aia (Pikk--Rüütli) 400 Linnaeelarve 11. Aia (Võimlemise-- V-Posti) 100 Linnaeelarve 12. Oja (Tallinna mnt--Roheline) 400 Linnaeelarve 13. Oja (Pirni--Tähe) 100 Linnaeelarve 14. Riia mnt (Hommiku--kesklinna sild) 700 Linnaeelarve 15. Tammsaare (Riia mnt-- S-Kuke × Linnaeelarve 16. Merimetsa (Raja--Saare) 800 Linnaeelarve 17. Merimetsa (Viru--Lääne) 100 Linnaeelarve 18. Merimetsa (Harju--Hiie) 1400 Linnaeelarve 19. Aia--Kuninga--Vanapargi ristmik 500 Linnaeelarve 20. Karja (Tammsaare-- S-Sepa) 1400 Linnaeelarve 21. Tammsaare (Riia mnt-- S-Jõe) 1000 Linnaeelarve 22. Sadama ümbersõit-- Haapsalu mnt 13 200 10 000 Muu 23. Tallinna mnt (Kilgi--Ehitajate tee) 5000 Linnaeelarve 24. Tallinna mnt (Ehitajate tee--linnapiir) 5000 Linnaeelarve 25. Ümbersõit (Haapsalu--Tallinna mnt) 58 000 Muu 26. Ehitajate tee 21 000 Muu 27. Suur-Jõe t Liiva t otsa juures × × × Linnaeelarve 28. Kaevu t (Rääma--Oja) 300 Linnaeelarve 29. Suvituse t × × × Linnaeelarve 30. Haraka t × × × Linnaeelarve 31. Kooli t × × × Linnaeelarve 32. Aisa t × × × Linnaeelarve 33. Karusselli t × × × Linnaeelarve 34. Tuule t × × × Linnaeelarve 35. Metsa t × × × × Linnaeelarve 36. Vana-Pärnu × × × × Linnaeelarve 37. Raeküla × × × × Linnaeelarve 5.10. TURVALISUS Arengueesmärgid 1. On rakendunud kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteem (1.3.1). 2. On rakendunud päästeteenistuse süsteem (1.3.2). 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteemi rakendumine 1.1. Õiguskorraalase informatsiooni vahetamine Pärnu Politseiprefektuuri ja linnavalitsuse vahel × × × × × × × 1.2. Kuritegevusest infopaketi loomine, selle analüüs ja arvestamine planeeringute tegemisel × × × × × × × 1.3. Linna videovalvesüsteemi loomine (Rüütli plats, Rüütli t, Jannseni t, Tallinna mnt ristmik, Papiniidu ristmik, rannarajoon) 400 × Linnaeelarve, muu 1.4. Politseipatrullide arvu suurendamine, politseikooli kadettide kaasamine ning nende paigutamine vastavalt olukorrale × × × × × × × 1.5. Politseikonstaablite kodanike vastuvõtu viimine linnaosadesse × × × × × × × 1.6. Suuremate massiürituste läbiviimise, turvalisuse ja parkimise jälgimine ning analüüs linnavalitsuse poolt × × × × × × × 1.7. Parkimiskorralduse süsteemi väljatöötamine ja täiustamine × × × × × × × 1.8. Turvateenistuse lepingu nõude sisseseadmine massiüritusele läbiviimise loa väljastamisel × × × × × × × 1.9. Pärast kella 24.00 avatud baaridele, kohvikutele tegutsemisloa andmisel turvanõuete karmistamine × × × × × × × 1.10. Asjade hoidla rajamine supelranda × Linnaeelarve, muu 1.11. Jalgrataste lukustamiseks vajalike konstruktsioonide paigaldamine × × × × 1.12. Kuritegevuse preventatiivne töö elanikkonnaga ja koolides (meetmetest isiku ja vara kaitsmisel) × × × × × × × 1.13. Veeliiklusalade väljakujundamine, võimalike sadamakohtade planeerimine, veeliikluse reguleerimine × × 1.14. Avaliku korra eeskirjade kaasajastamine, nende vastavusse viimine seadusandlusega × × × × × × 2. Päästeteenistuse süsteemi rakendumine 2.1 Maa-ala reserveerimine ja planeerimine päästeameti uue loodava komando paiknemiseks (Papiniidu t silla piirkond) × 2.2. Maa-ala reserveerimine ja planeerimine Päästekompanii paiknemiseks (demineerimine, otsimine, päästeaktsioonid) × 2.3. Pärnu Päästeameti saamine Riigi Päästekompanii regioonikeskuseks × 2.4. Ülevaade ohtlike ainete paiknemisest, vastutajatest ja transportimisest × × 2.5. Riskianalüüsi arvestamine linna planeerimisel × × × × × × × 2.6. Vajalike hüdrantide paigaldamine tänavatele 200 200 Linnaeelarve 2.7. Esmaste tuleohutusnõuete tagamine laste-, tervishoiu- ja ühiskondlikes asutustes × × × × Linnaeelarve 2.8. Evakuatsioonitreeningute läbiviimine koolides ja ühiskondlikes asutustes × × × × × × × Linnaeelarve 2.9. Häirekeskuse 112 töölerakendamine × × × Riigieelarve 2.10. Linna kaardialusel oleva info (GIS) kättesaadavaks tegemine päästeteenistustele × × Linnaeelarve 2.11. Linna teenindavate avariiteenistuste struktuuride ja häirekeskuse 112 raadioside loomine 80 Muu 2.12. Kuritegevusvastase võitluse ja turvalisuse kindlustamise propaganda × × × × × × × 5.11. ELUASE Arengueesmärgid 1. On rakendunud linna eluasemestrateegia (1.2.1). 2. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (elamud) (5.1). 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Ressursi allikas 1. Eluasemestrateegia väljatöötamine × 2. Elamuehitusprogrammi väljatöötamine × 3. Üürisuhted 3.1. Uute üürimajade (korterite) ehitamine (ostmine) × × × × × × × 3.2. Üürnike tegeliku olukorra väljaselgitamine × 3.3. Linna eelarvest vahendite eraldamine üürnikele ja nende pereliikmetele uue elamispinna muretsemiseks 5000 5000 5000 × × × × Linnaeelarve, riigieelarve, muu 4. Planeerimine 4.1. Linna üldplaneeringu kehtestamine × 4.2. Barakkrajoonide detailplaneeringute läbivaatamine, nende piirkondade arengukava koostamine × × 4.3. Ehituskruntide planeeringute ettevalmistamine ja müük 1100 1200 1300 × × × × Linnaeelarve 4.4. Uuselamurajoonide väljaehitamise strateegia väljatöötamine 4.5. Kinnisvara arendusfirmade kaasamine eramuehituspiirkondade ettevalmistamisse × × × × × × × 4.6. Elamuehituseks võimaluste väljaselgitamine, sobilike maa-alade määratlemine, kavade koostamine maa-alade planeerimisteks × × 5. Erastamine 5.1. Erastamisele mittekuuluvate eluruumide staatuse lõplik otsustamine (erastamisotsuse tegemine, renoveerimine või lammutamine ja elanikele asenduspindade ehitamine) × 5.2. Avaldustega erastamata korterite seisukorra kaardistamine × 5.3. Avaldustega erastamata korterite edasise kava väljatöötamine (piirangute lahendamine, korterite erastamine või müük enampakkumise teel) × 5.4. Erastamisavaldusteta eluruumide kaardistamine ja nende kohta edasise tegevuskava koostamine (erastada või jätta üürikorteriteks või jätta sotsiaalkorteriteks või müüa oksjonil) × 6. Sotsiaaleluruumid 6.1. Sotsiaalkorteri (maja) statuudi väljatöötamine × 6.2. Vajalike sotsiaalkorterite arvu määratlemine × × × × × × × 6.3. Riia mnt 1b sotsiaalmajaks ehitamine × × Linnaeelarve, muu 6.4. Liiva t 8d puuetega inimeste sotsiaalmajaks ehitamine × × 6.5. Varjupaiga vajalike kohtade määratlemine × 6.6. Sotsiaalabivajaduste mahu määratlemine ja tulevikuprognoos ning sellele vastavate ressursside eraldamine × × 6.7. Sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise korra läbivaatamine ja uuendamine × 6.8. Sotsiaalkorteritele ja ühiselamutele ühtsete üürilepingute kinnitamine × 6.9. Metsa t 16 vanurite maja statuudi väljatöötamine × 7. Oja t 35 ja 37 ühiselamute ja Liiva t ühiselamu renoveerimine seisundisse, kus eluasemekulud oleksid ökonoomsed ja üürniku jaoks mõõdetavad 1000 1000 1000 Linnaeelarve 8. Ühistute asutamise soodustamine Linnaeelarve, muu 8.1. Ühistute moodustamise lõpuleviimine × 8.2. Ühistutele toetuse ja stardirahade eraldamine, kui ühistu moodustamine, registreerimine ja elamu üleandmine toimub hiljemalt 1999. a esimesel poolel × 8.3. Ühistute moodustamisele kaasaaitamiseks lisaressursside rakendamine (lepingute sõlmimine osaühingutega, agentidega, kinnisvarafirmadega) × 8.4. Ühistutele, elamutele ja korteriomanikele maa erastamise otstarbeka ja võimaliku kava (strateegia) koostamine × 9. Hinnapoliitika 9.1. Hinnakomisjoni moodustamine eluasemekulude analüüsimiseks ja vajalike ettepanekute esitamiseks × 9.2. Üüritariifide, sh piirmäärade läbivaatamine koos eluruumi asukoha koefitsiendi rakendamisega (volikogu otsus) × 9.3. Ühiselamutubade üürimäärade tõstmine × 10. Eluruumide mitteeluruumideks muutmise korra väljatöötamine × 11. Tööandja eluruumide osas täiendava lepingu sõlmimine tööandjaga, et tagada elamule (eluruumile) tehtavate kulutuste katmine × 12. Tugi- ja nõustamiskeskuse teenuse ostmine (Rääma t) × 13. Linnale kuuluvate mitteeluruumide kaardistamine eesmärgiga leida võimalusi täiendavate eluruumide ehitamiseks × 14. Vabade ja ümberehitamist vajavate eluruumide väljaselgitamine ning erastamine × 15. Elamute (korterite) juurde kuuluvate maade erastamine × 16. Peatänava äärsete elamute värvimine ja fassaadide korrastamine × × × × × × × 17. Munitsipaalelamufondi optimaalse teenuse kujundamine × 18. Munitsipaalomandisse jääva elamufondi seisundi hindamine ja eelarve koostamine × × × × × × × 19. Linnavararegistri täiendamine × × × × × × × 20. Osaühingute (endiste munitsipaalettevõtete) liitmise vajalikkuse ja võimalikkuse väljaselgitamine I etapis ning erastamine II etapis × 21. Elamute hooldusfirmade loomise ja toimimise soodustamine × × × × × × 22. Eluasemega seonduva juhtimiseks linnavaraameti juhataja asetäitja ametikoha moodustamine × 23. Linna eelarvest elamuehituseks rahaliste vahendite eraldamise vajalikkuse väljaselgitamine × × 24. Muinsuskaitsepiirkonnas asuvate elamute renoveerimises osalemine × × × × × × × Linnaeelarve, riigieelarve, muu 25. Läbirääkimiste pidamine Vabariigi Valitsusega pikaajaliste laenuressursside avamise tagamiseks elamumajandusele × × × × × × × 27. Sihtasutuse Pärnu Eluasemefond asutamise otsustamine × × VI. INVESTEERINGUTE KAVA 1999.--2001. a (tuhandetes kroonides) Haridus Projekti maksumus 1999 2000 2001 Ressursi allikas Vajadus Eelarveprojekt Vajadus Vajadus Pärnu Kolledþi hoone ehitamine 58 533 9200 5000 6000 2000 5000 5400 Riigieelarve, linnaeelarve Lasteasutuste kapitaalremondi teostamine 5000 3209 6000 6500 Linnaeelarve Lasteasutuste kompleksremondi teostamine 5000 6000 Linnaeelarve Haridusasutuste kapitaalremondi teostamine 9000 5320 10 500 11 500 Linnaeelarve Haridusasutuste kompleksremondi teostamine 200 18 000 12 000 Linnaeelarve Kultuur Pärnu Keskraamatukogu 35 000 Linnaeelarve, muu 1. Projekteerimine 1000 500 2. I ehitusetepp 14 000 3. II ehitusetapp 20 000 Raeküla haruraamatukogu rajamine (taastamine Riia mnt 269) 400 400 250 Linnaeelarve Linnagalerii laiendamine (Rüütli 30 raamatukoguruumide baasil) 400 250 150 Linnaeelarve Pärnu uue kunsti muuseumi projekteerimine ja ehitamine 16 000 326 8000 8000 Linnaeelarve, muu Nooruse maja 1000 Linnaeelarve 1. Lava ja harjutusruumide renoveerimine 500 2. Valgus- ja helitehnika uuendamine 500 Jannseni ajaloolise vabaõhupargi taastamine 50 50 50 Linnaeelarve Pärnu Muuseumi üleviimine Aida 3 23 000 13 000 10 000 Riigieelarve 1. Hansakoge eksponeerimine Aida 3 2000 2000 Gildimaja (Tallinna mnt 12) hoone renoveerimine 2300 700 700 900 Muu Pärnu teater «Endla» renoveerimine 880 Riigieelarve Sport Linna peastaadioni ja harjutusväljakute (Ranna pst 2) renoveerimine 8000 3000 1000 1000 Riigieelarve, linnaeelarve Rabahalli renoveerimine 580 150 70 150 150 80 50 80 Linnaeelarve, riigieelarve Sõudebaasi (Rääma 27) renoveerimine 650 100 100 50 50 100 50 100 Linnaeelarve, riigieelarve Sõudebaasi renoveerimine, juurdeehituse rajamine (S-Jõe 50b) 600 50 100 50 50 100 50 100 Linnaeelarve, riigieelarve Raeküla Rahvaspordikeskuse rajamine (Riia mnt 277a) 1800 1300 500 300 Linnaeelarve, riigieelarve Rääma Rahvaspordikeskuse rajamine (Rääma 25) 140 50 50 90 Linnaeelarve Korvpallikonstruktsioonide paigaldamine erinevatesse linnaosadesse 300 150 150 Linnaeelarve Koolide (elukohajärgsete) spordiväljakute korrastamine 1200 600 600 Linnaeelarve, riigieelarve, muu Kergejõustikumaneeþi rajamine 12 000 6000 6000 Muu Tervishoid Uue haiglahoonete kompleksi ehitamine (Ristiku 1) 239 831 60 000 20 000 60 000 70 000 Riigieelarve Pärnu Haigla psühhiaatriaosakonna loomine Sääse 3 470 470 470 Linnaeelarve Sotsiaalhoolekanne Tammiste Hooldekodu «meeste maja» rekonstrueerimine 1300 1300 350 Linnaeelarve Sotsiaalkorterite ja -pindade rajamine, eluasemeteenuse laiendamine Liiva 8d baasil 2800 700 700 700 1400 Linnaeelarve Turism Turismiinfokeskuse rajamine Rüütli 16 300 300 300 Linnaeelarve Kuurort TRK Estonia Pargi maja renoveerimise lõpetamine (Pärna 12) 6500 4500 1000 1000 Muu TRK Estonia laste maja (Tammsaare 4a) asemel uue majutus-, toitlustus- ja ravikorpuse ehitamine 51 500 2500 14 000 30 000 Muu TRK Sõprus hoone rekonstrueerimine (Eha 2a) 40 000 5000 5000 15000 Muu Eluase Üürnikele ja nende pereliikmetele uue elamispinna muretsemine 5000 15 500 5000 5000 Riigieelarve, linnaeelarve Muinsuskaitsepiirkonnas asuvate elamute renoveerimise toetamine 400 500 500 Linnaeelarve, muu Majandus ja ettevõtlus Multimeediakeskuse rajamine Mohri majja Rüütli 21 4000 4000 Muu Keskkond Parkide rekonstrueerimine 7000 1000 1000 1000 1000 Linnaeelarve Vihmavete puhastussüsteemi rajamine 6000 2000 2000 Linnaeelarve Uue prügila rajamine 100 000 Uue prügila ehitustööde I etapp 300 19 700 2000 Linnaeelarve, riigieelarve Uue prügila ehitustööde II etapp 20 500 40 500 Riigieelarve Vana prügila sulgemine 1600 200 100 200 200 Linnaeelarve Jalgrattateede rajamine 7000 1000 1000 1000 Linnaeelarve TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Teed ja tänavad Projekti maksumus 1999 2000 2001 Ressursi allikas Vajadus Eelarve- projekt Vajadus Vajadus Tallinna mnt (Rääma oja­Kilgi) 6500 6500 5500 Linnaeelarve Lille (Rõugu--Vana-Sauga) 860 860 860 Linnaeelarve Pikk t (Hommiku--Vee) 800 800 Linnaeelarve Lõuna t (Akadeemia--Kuninga) 300 300 Linnaeelarve Kuninga t (Aia--Ringi) 200 200 Linnaeelarve Aia (Pikk--Rüütli) 400 400 Linnaeelarve Aia (Võimlemise--V-Posti) 100 100 Linnaeelarve Oja (Tallinna mnt--Roheline) 400 400 Linnaeelarve Aia--Kuninga--Vanapargi rist 500 500 Linnaeelarve Tallinna mnt (Kilgi--Ehitajate tee) 5000 5000 Linnaeelarve Oja (Roheline--Raba) 760 760 Linnaeelarve Oja (Niidu--Ehitajate tee) 2040 2040 Linnaeelarve Akadeemia t (sild--Keskväljak) 400 400 Linnaeelarve Keskväljak (sõiduosa) 200 200 Linnaeelarve Mai t (Mai--Metsa üh.--Ravi) 400 400 Linnaeelarve Oja (Pirni--Tähe) 100 100 Linnaeelarve Riia mnt (Hommiku--kesklinna sild) 700 700 Linnaeelarve Merimetsa (Raja--Saare) 800 800 Linnaeelarve Merimetsa (Viru--Lääne) 100 100 Linnaeelarve Merimetsa (Harju--Hiie) 1400 1400 Linnaeelarve Karja (Tammsaare--S-Sepa) 1400 1400 Linnaeelarve Tammsaare (Riia mnt--S.-Jõe) 1000 1000 Linnaeelarve Kaevu t (Rääma--Oja) 300 300 Linnaeelarve Tallinna mnt (Ehitajate--linnapiir) 5000 5000 Linnaeelarve Ranna pst (Kuuse--Side) 420 420 Muu Side (Kaarli--Ranna pst) 210 210 Muu Papiniidu sild 20 000 15 000 5000 Muu Sadama ümbersõit--Haapsalu mnt 23 200 13 200 Muu Ümbersõit (Haapsalu--Tallinna mnt) 58 000 Muu Ehitajate tee 21 000 21 000 Muu Tänavavalgustus 30 000 4200 4200 2000 2000 Linnaeelarve Veevarustus ja kanalisatsioon Pärnu reoveepuhasti rekonstrueerimine 15 354 15 000 354 15 000 354 Phare, linnaeelarve KANALISATSIOON Jannseni t ühisvoolse kanalisatsiooni ühendamine survetrassiga 900 900 800 Linnaeelarve Tähe t ühisvoolse kanalisatsiooni ühendamine survetrassiga 500 500 Linnaeelarve Vingi t ühisvoolse kanalisatsiooni ühendamine survetrassiga 500 500 500 Linnaeelarve Põllu t kanalisatsioonitrass 500 500 500 Linnaeelarve Uute trasside projekteerimine 300 300 300 300 Linnaeelarve Jannseni t--Tallinna mnt. sadeveetrasside kapitaalremont 1200 1200 1200 Linnaeelarve Aia t pikenduse trassid (Pikk t--Riia mnt) 5000 2000 3000 Linnaeelarve Laane t ja Kalevi pst kanalisatsioonipumplad koos trassidega 5000 4500 500 Linnaeelarve, liitumistasu Heitvete kanalisatsioonipumpla ja trassid Lille--Lubja t piirkonnas. 2000 2000 Muu Sadevete kanalisatsioon Riia mnt--Pärnu jõgi (Tammsaare t pikendus--Pärnu jõgi) 3000 3000 Muu VEEVARUSTUS Tallinna mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid Oja--Kilgi t vahel 5000 5000 4200 Linnaeelarve Uus-Sauga elurajooni ühendamine veevõrguga 300 300 300 Linnaeelarve Tallinna mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid Ehitajate tee ja Kilgi t vahel 6000 6000 Linnaeelarve Vee- ja kanalisatsioonitrassid Mõrra t, Põllu t, Sauga jõe ja Haapsalu mnt vahel 2000 1800 200 Linnaeelarve, liitumistasu Kolde t vee- ja kanalisatsioonitrassid 300 300 Linnaeelarve Veetrass Vee ja Sadama t vahel 800 800 Linnaeelarve Tallinna mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid Ehitajate tee ristmiku ja linna piiri vahel 3000 3000 Linnaeelarve Vee- ja kanalisatsioonitrassid Vana-Pärnus 2500 2250 250 Linnaeelarve, liitumistasu Ranna pst vee- ja kanalisatsioonitrassid 5000 5000 Muu Soojavarustus Soojustrassi ühendus Supeluse t ja Tammsaare t vahel 5000 4000 700 300 Linnaeelarve, liitumistasu, muu Vana-Sauga t spordihalli soojustrass 507 507 507 Linnaeelarve Uute trasside projekteerimine 300 Linnaeelarve Vana mudaravila ühendus AS Pärnu Soojus võrku 1200 700 300 200 Linnaeelarve, liitumistasu, muu Soojustrasside rekonstrueerimine 2000 2000 Muu AS Ental--Uus-Sauga soojustrass 10 000 10 000 Muu Elektrivarustus Elektriliinide rekonstrueerimine (Tallinna mnt--Raba) 1000 1000 Muu Uue alajaama ehitus Ranna rajooni 30 000 5000 25 000 Muu Turvalisus Linna videovalvesüsteemi loomine 400 400 Linnaeelarve, muu Vajalike hüdrantide paigaldamine tänavatele 400 200 190 200 Linnaeelarve KÕIK KOKKU 229 491 94 166 299 420 275 330 sh LINNAEELARVE 61 891 34 786 85 140 74 200 RIIGIEELARVE 105 270 44 380 94 380 111 780 PHARE 15 000 15 000 -- -- MUU 47 330 -- 119 900 89 350 VII. KASUTATUD KIRJANDUS(1) Rahvastik Lühiülevaade Pärnu demograafilisest arengust (Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Tallinn, 1989). Pärnu rahvastiku prognoos (baasvariandid) (Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Tallinn, 1989). Pärnu rahvastikuprognoos 2010. aastani (arenguamet, 1996). Inimesed Pärnu linna arengu eeldusena (K. Kandla väitekiri geograafiamagistri kraadi taotlemiseks, TÜ Geograafia Instituut, arenguamet, 1996). Sotsioloogilised uurimused Pärnu elanike eluruumi-, elukoha- ja töökohaeelistused ning praegune olukord (ankeetküsitlus, arhitektuuriosakond, 1995). Pärnu ja Pärnumaa abiturient 1995 (ankeetküsitlus, arenguamet, 1995). Linnaelanike arvamused Pärnu teenindusest (telefoniküsitlus, arenguamet, 1995). Pärnu suvekülaline 1996 (ankeetküsitlus + intervjuud, arenguamet, 1996). Kliendi rahulolu sotsiaalteenustega (vanurid, puuetega inimesed, lapsed, eluvõõrad) (intervjuud, sotsiaalhoolekandeamet, 1996). Välisreklaam Pärnus (arvamusuuring, telefoniküsitlus, arenguamet, 1996). Pärnu elanike soovid ja probleemid (arvamusuuring, telefoniküsitlus, arenguamet, 1996). Pärnu elanike elu-olu uuring (intervjuud, arenguamet, 1997). Pärnu suvekülaline 1998 (ankeetküsitlus + intervjuud, arenguamet, 1998). Majandus ja ettevõtlus The Pärnu Airport Projekt. Report to The Estonian Civil Aviation Administration (Swedavia, 1993). Pärnu: Regional Business Development Package (Pärnu LV, 1994). RE Pärnu Lennujaam äriplaan (arenguamet, 1995). Pärnumaa ettevõtete teatmik 1996 (Lääne-Eesti Statistikabüroo, 1996). Pärnu linna ettevõtluse struktuur ja paigutus (diplomitöö Pärnu Majanduskoolis, arenguamet, 1996). Pärnu linna ettevõtete tegevusalad linnaosade lõikes (arenguamet, 1996). Investeeringute uuring -- ülevaade arengukomisjoni protokollidest 1993--1996 (arenguamet, 1996). Masterplan Pärnu Hospital (DESH -- Danish Education, Social and Healthcare-center, 1996). Master Plan of the Port of Pärnu (1996). Keskkond Reovesi Pärnu linna kanalisatsioonirajatiste jääkainete komposteerimise kompleks (album 1, RPI Eesti Projekt, 1986). Pärnu MK Lennuki tänava tsehhi heitvee vooluhulkade ja reostuskoormuste mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989). ETKVL Pärnu Kalamajandi heitvee reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989). Pärnu EMT (Ehitusmaterjalide tehas) heitvee ja vooluhulkade reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989). Pärnu linna ühisvoolsete heitveekollektorite vooluhulkade ja reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989). Pärnu linna reostuskaart 1989 (firma Sanare). Pärnu kesklinna kanalisatsiooni jõkke suubuvate väljalaskude likvideerimise projekt (Pärnu Maamõõdu Büroo, 1992). Uurimistöö Pärnu linna puhastusseadmetele järelpuhastustiikide rajamise otstarbekuse ja võimaluste kohta (energeetika- ja veeamet). Jõe- ja merevesi II Vana-Pärnu salvkaevud Uurimistöö Pärnu jõe- ja merevee seisundi kohta 1996. a (AS Pärnu Sadam, Pärnu Merejaama juhataja Jüri Tenson, energeetika- ja veeamet). Kokkuvõte Pärnu veekogude bakterioloogilistest uuringutest 1996. a (energeetika- ja veeamet, 1996). Müra Pärnu linnamüra (Tallinna Tehnikaülikool, 1989). Prügimägi Pärnu linna prügimäe sulgemine (OÜ RUU, kommunaalamet, 1995). Pärnu linna prügimäe piirkonna veereostusest (OÜ RUU, Tallinn, 1995). Pärnu linna ohtlikud jäätmed (konsultatsioonifirma Eviro -- Tallinn, kommunaalamet, 1993). Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt Pärnus (energeetika- ja veeamet, 1996). Paikuse valda projekteeritava prügila asukoha valiku keskkonnaekspertiis (AS IDEON & KO -- Tallinn, energeetika- ja veeamet 1996) Muinsuskaitse Pärnu ajalooline linnakeskus. Pärnu linnaehitus-ajalooline, arhitektuurajalooline ja kultuurilooline ülevaade muinsuskaitse aspektist (H. Sirel, 1970). Pärnu ajaloolise linnakeskuse kaitse- ja ehitustegevuse reguleerimistsoon (ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1972). Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud (I, IV, V ja VI köide. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1983). Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Tekstiline osa (1 köide, KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1984). Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Graafiline osa. Köide IV (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1984). Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Ajaloolised fotoreproduktsioonid. Köide V (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1984). Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Fotofiksaaþ seisuga 1983. a. Köide VI (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1984). Tehniline infrastruktuur Pärnu linna insenervõrkude strateegilised plaanid 1:10 000 (linnaplaneerimisamet, 1995). Veevarustus ja kanalisatsioon Pärnu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arenguskeemid 2005. a. Osa 1: Pärnu linna veevarustuse arenguskeem 2005. a. Köide 2: graafiline materjal. Pärnu linna veevarustuse arenguskeem 2005. a. Köide 1: seletuskiri. Pärnu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arenguskeemid 2005. a. Osa 2: Pärnu linna kanalisatsiooni arenguskeem 2005. a. Köide 1: skeemid. Pärnu linna kanalisatsiooni arenguskeem 2005. a. Köide 3: lisad (arvutused, skeemid). Pärnu Water Works Development Severage Master Plan 1:15 000 Waste Water Collection Network (vee, sadevee ja kanalisatsiooniga seotud skeemid, Vesi-Hydro AB, 1995). Soojavarustus Eeluuring: Pärnu kütte- ja elektrijaam (Tallinn, 1993). Revised Calculation of the Pärnu District Heating Network (soojustrasside hüdroarvutused, Carl Bro Energy & Environments AS, 1995). Pärnu soojustrasside skeem (Taani, 1995). Eeluuring: Pärnu linna paremkalda soojusvarustuse rekonstrueerimine (1996). Gaasivarustus Andmed Pärnu linna maagaasi vajadusest 1990. a ja 2000. a. 1990--2005. a Pärnu linnas loodusliku gaasiga gasifitseeritavate objektide nimekiri. Elektrivõrgud Pärnu 6--10 kV elektrivõrgu arendamise skeem (Tallinn, 1990). Pärnu linna 35--110 kV elektrivõrkude arengu skeem kuni 2015. a (Energiavõrgu Loode osakond Eesti KPO, Tallinn, 1990). Telefon ja kaabeltelevisioon Pärnu linna kaabeltelevisioonisüsteemi magistraalvõrgu renoveerimine ja laiendamine. Tasuvuse ja teostatavuse hinnang (Tallinn, 1994). Liiklus Pärnu tänavavõrgu liikluskoormuste modelleerimine (Insenerbüroo STRATUM, 1992). Sõidetavus Pärnu suurematel maanteedel (Pärnu Majanduskool, suvepraktika, 1993). Uuring Pärnu bussiliiklusest (Pärnu Linnavalitsuse Arendusosakond, 1994). Pärnu liiklus 1996 (Insenerbüroo STRATUM, 1996). Maakasutus Pärnu linna haljasaladest (Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Keskkonnakaitse Komisjon, 1979). Pärnu linna maakasutuse plaan (ENSV Riiklik Agrotööstuskomitee Riiklik Projekteerimisinstituut, Eesti Põllumajandusprojekt, 1988). Pärnu Lennuvälja territooriumi põhjendused (Lennuamet, 1994). Pärnu Sadama tsoneerimiskava ja kaubasadama krundivaliku ettepanekud (AS Merin, 1993). Via Baltica. Feasibility Study (Nordic Project Fund / Nordic Investment Bank, European Bank (EBRD), Ministry of Transport and Communications of Finland, 1993). Regional Planning of The Pärnu County. Development Options of The Via Baltica Route. Draft Final Report (Soil and Water Ltd., 1995). Via Baltica in the Pärnu County. Internal document (The Arhitecture Department of Pärnu City, 1995). Via Baltica: A five-year investment Program. Report Submitted by The High Level Working Party on Via Baltica (1996). Pärnu maakonna üldplaneerimine Pärnu Maakonna planeerimisprojekt. I etapp (Eesti Maaehitusprojekt Maaplaneeringud, 1993). Pärnu Maakonna planeering. Vaheraport 28.06.1995. Protsessi kirjeldus (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond, 1995). Pärnu Maakonna planeering. Teemauuringute vaheraport 28.06.1995. (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond, 1995). Pärnu Maakonna planeering. Vahekokkuvõte 03.12.1996. (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond, 1996). Pärnu Maakonna planeering 1998 (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond, 1998). (1)1 Järgnevas loetelus toodud materjalid on kättesaadavad linnavalitsuse erinevates ametites. Loetelu ei pretendeeri täielikkusele.