Mõniste Vallavolikogu — Mõniste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine — KO, 169, 1720

Mõniste Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a määrus nr 1-1.5/7 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. 1. Kinnitada Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005–2016 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. mail 2005. a. Volikogu esimees Kaino ZILMER MÕNISTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2005–2016 1. SISSEJUHATUS Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesoleva kava keskmes on soov parandada üksikisiku, perekonna ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja lähtuma alljärgnevatest aspektidest: • Mõjutab majanduslikku kasvu ja edukust ning ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu. • Valla ressursside jätkusuutlik kasutamine keskkonna valdkonnas. • Paraneb elukvaliteet ning tagatakse projekti tulemite jätkuv kasutus ning edasiarendamine. Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadmetesse (veepuhastid, pumplad, reoveepuhastid) ja torustikesse ületab kaugelt valla rahalisi võimalusi. Piiratud ressursside tõttu peab arvestama Eesti riigi ja Euroopa Liidu toega. Vastavad keskkonnafondid toetavad ainult tegevusi, mis on hästi läbi mõeldud, planeeritud, usaldusväärse ja reaalse eelarvega, sotsiaalselt vastutusrikkad ja keskkonda arvestavad. Planeeritavad eesmärgid peavad olema täidetavad. Rahastamise taotlemise aluseks ja eelduseks on olemasolev strateegilise arengu raamistik ehk arendamise kava. Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud, et see vastaks valla arengukavas, maakondlikus ja riiklikus arengukavas kirjeldatud eesmärkidele. Uue veeseaduse alusel ei korraldata Eestis veemajandust enam maakonna, vaid Eesti tasandil, mis moodustab ühe suure vesikonna, ning on omakorda jagatud üheksaks alamvesikonnaks. Iga alamvesikonna veemajanduse korraldamiseks koostatakse veemajanduskava. Võrumaa territooriumile jääb nendest alamvesikondadest kolm: – Peipsi – Võrtsjärve – Koiva alamvesikond Iga alamvesikonna kohta koostatavad veemajanduskavad sisaldavad abinõusid põhja- ja pinnavee heaperemehelikuks majandamiseks. Vesikondade majandamiskavad koostatakse lähtudes veekogude olukorrast, reostustaluvusest, tegelikest reostusallikatest ning kohapealsetest huvidest. Mõniste vald jääb Koiva alamvesikonda. Arendamise kava koostamisel vaadeldakse detailsemalt Mõniste, Kuutsi, Saru küla ja Andruse. Teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arendamise kava mudel. Töö üks peamisi väljundeid on valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemide olukorra väljaselgitamine selle renoveerimiseks, edasiseks väljaarendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks, vajaliku investeeringuprogrammi koostamine koos tehnilis-majanduslike kaalutluste ja soovitava ajagraafikuga selle realiseerimiseks. Koos veevarustuse laiendamisega kavandatakse ka investeerimisprojektid kanalisatsioonisüsteemide samaaegseks väljaarendamiseks, et tekkiv reovesi keskkonda kahjustamata puhastusseadmeile suunata. 2. ÕIGUSLIK BAAS 2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 9. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 37. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine, sätestab arengukava vastuvõtmise ja muutmise korra ja ütleb, et arengukava on aluseks investeeringute kavandamisele. 2.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise ajal on seadus ümbervaatamisel) Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab ka vajaduse koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK), mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. ÜVK peab kinnitama kohaliku omavalitsuse volikogu. Arendamise kava peab sisaldama: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse piiritlemist; 2) hinnangut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta; 3) üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti; 4) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid. 2.3. Veeseadus Nimetud seaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjavee võtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest. 2.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Mõniste vallas (Mõniste vallal puudub). Määrusega kehtestatakse kriteeriumid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimiseks Mõniste vallas. Kriteeriumid peavad sisaldama majandusliku põhjenduse vajalikkust. 2.5. Mõniste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri Mõniste Vallavolikogu 29. novembri 2001. a määrusega nr 19 on kinnitatud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri» (KO 2001, 93, 1697). 3. PLANEERINGUD Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise alusmaterjalina oli kasutada Koiva alamvesikonna veemajanduskava, Võru maakonna planeering ja Mõniste valla arengukava. Valla ehituslik areng on toimunud 1997. aastal OÜ Tartu EKE Projekt poolt koostatud Mõniste valla üldplaneeringu alusel. 3.1. Koiva alamvesikonna veemajanduskava Koiva alamvesikond paikneb Lõuna-Eestis, piirnedes lõunast Läti Vabariigiga ning hõlmab osaliselt Võru ja Valga maakonda (joonis 1). Valdadest jääb alamvesikonda tervelt või osaliselt Misso, Haanja, Rõuge, Sõmerpalu, Antsla, Mõniste, Vastseliina, Taheva ja Karula.

Joonis 1. Koiva alamvesikond Alamvesikond on Eesti väikseim, pindalaga umbes 1383 km2. Suuremateks jõgedeks on Koiva jõgi (pikkus 452 km ning valgala 8900 km2, Eesti territooriumil 26 km, valgalaga 1100 km2), Mustjõgi (pikkus 84 km, valgala 1820 km2, millest Eestis 994 km2), Vaidava jõgi (pikkus 71 km ning valgala 597 km2, millest Eestis 14 km, valgalaga 204 km2), Peetri jõgi (pikkus 73 km ning valgala 435 km2, Eesti territooriumil 25 km, valgalaga 42 km2) ja Pedetsi jõgi (pikkus 159 km ning valgala 1960 km2, millest Eestis 26 km, valgalaga 119 km2). Suuremateks järvedeks on Aheru järv (pindala 234 ha), Hino järv (pindala 198 ha) ja Ähijärv (pindala 176 ha). Koiva alamvesikonnas elab ligikaudu 138 000 hektaril 7500 inimest (tabel 1) ehk asustustihedus on keskmiselt viis inimest ruutkilomeetril. Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või enamuses isiklike salvkaevude vett, mille vesi on kõige rohkem ohustatud võimalikust reostumisest. Tabel 1. Koiva alamvesikonna elanike arv ning asustustihedus elanike arv Koiva alamvesikonna alal 7 500 sh Mõniste vald 1 117 pindala (ha) 138 000 asustustihedus (in/km2) 5 Mõniste vald asub Koiva alamvesikonna lääneosas, piirnedes lõunast Läti Vabariigiga. Valla kogupindala on 17 670 ha, millest haritavat maad (põld, heinamaa) on 5548 ha ning metsamaad on 5548 ha. Mõniste valla elanike arv seisuga 1.12.2003. a oli 1117 inimest ehk elanike asustustihedus on keskmiselt 6,3 inimest km2. Mõniste vald on elanike arvult Koiva alamvesikonnas suuruselt teine omavalitsus. Elanikke joogiveega varustavad ettevõtted kuuluvad enamuses omavalitsustele. Tavaliselt pakub ettevõte nii ühisveevärgi- kui ka -kanalisatsiooniteenust. Seega on Koiva alamvesikonnas vee hinna ja tehtavate investeeringute üle otsustajaks omavalitsused. Koiva alamvesikonna alal puuduvad suured tööstusettevõtted, mis vajavad oma tootmises vett. On väikseid ettevõtteid, mis kasutavad vett vaid olmevajadusteks, kuid võetud vee koguste kohta andmed puuduvad, kuna enamikul ettevõtetest on olemas oma kaev ning veevõtt jääb alla 5 m3/ööpäevas. Ka turismiettevõtluses jäävad võetud vee kogused niivõrd väikeseks, et vastavad andmebaasid puuduvad. Peamiseks vett tarbivaks majandusharuks Koiva alamvesikonnas on põllumajandus. Koiva alamvesikonna veemajanduskavas on välja töötatud meetmete kava, millest on otstarbekas lähtuda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel. Meetmekavade koostamise eesmärk on leida kõige kuluefektiivsemad lahendused alamvesikonna veemajanduse kaitseks ning heaperemehelikuks kasutamiseks. Meetmekava koostamiseks on vajalik määratleda meetmete eelistuskriteeriumid ning nende kaalukoefitsiendid (tabel 2). Tabel 2. Meetmete eelistuskriteeriumid ning kaalukoefitsiendid Kriteeriumi nr. Kriteerium Kaal 1 meetme rakendumisel kohene mõju olukorra parandamiseks 5 2 kulude ja mõjude soodne suhe 3 3 pikaajaline (vähemalt 20 aastat) soodus mõju keskkonnale 2,5 4 loob aluse järgnevateks keskkonnategevusteks 1 5 aitab täita rahvusvahelisi kohustusi 1 Samuti on soovitatav meetmed tegevuste eesmärkide alusel liigitada: 1. ennetav – tegevus, millega ennetatakse/välditakse keskkonnakahjustuste ja -saaste teket; 2. puhastav – vältimatu või juba tekitatud keskkonnasaaste vähendamine, puhastamine, mille tulemusel väheneb või leevendub reostamise/saastamise maht või mõju keskkonnale (nt reoveepuhasti rajamine); 3. taastav – minevikus tekitatud saaste või kahjustuste likvideerimine või selle keskkonnale põhjustatud mõju leevendamine (suletava prügila rekultiveerimine); 4. seire – keskkonnaseisundi mõõtmise ja kaardistamisega seotud tegevus; 5. regulatiivne – õigusakt või muul moel keskkonda korraldav tegevus. 3.2. Võru maakonna planeering Võru maakonna planeeringus Mõniste valla veemajanduse valdkonna tegevusi ja investeeringuid aastani 2010 pole märgitud. Kaudselt võib lugeda Mõniste valda puudutavaks planeeritud investeeringuks: Veevarustus Tabel 3. Väljavõte maakonna planeeringust TEGEVUS TEGEVUSE AEG LIGIKAUDNE MAKSUMUS (krooni) VÕIMALIK RAHASTAJA(D) 3. Suuremate külakaevude rekonstrueerimine ja neile raua- ja mangaaniärastusseadmete paigaldamine 2004–2010 ca 5 000 000 KIK 3.3. Mõniste valla arengukava Mõniste valla arengukavas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas planeeritud: • Mõniste küla vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine • Valla kaevude rekonstrueerimine 4. PÕHJAVESI JA SELLE KASUTAMINE 4.1. Veevarustuses kasutatavad põhjaveekogumid Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekogumid. Veekogumid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50–100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Mõniste vallas kasutatakse peamiselt Kesk-Alam-Devoni veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Üks puurkaev (katastri nr 14001) kasutab kvaternaari veekogumi põhjavett Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Setete paksus ulatub mõnest meetrist kuni 200 meetrini. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostumisele. Sellesse veekogumisse on rajatud salvkaevud sügavusega 2–5 m, kohati 10–15 m. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning -läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekogumi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Kesk-Devoni veekogumi põhjapoolseks piiriks on ligikaudu Häädemeeste–Mustvee mõtteline joon. Sealt kasvab tema paksus kagu poole kuni 250 meetrini Haanja kõrgustikul. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda pinnasekihid. Vee survetase jääb kõrgustikel 10–15 m sügavusele maapinnast, kuid madalamatel aladel esineb ka ülevoolavaid kaeve. Kesk-Devoni veekogumi põhjavesi on kõige enam kasutatav. Mõniste vallas on Eesti Geoloogiafondi andmetel 24 puurkaevu (lisa 1), rajatud aastatel 1949–1997. Peamiselt avavad puurkaevud Kesk-Devoni veekogumi, üks (katastri nr 13376) kvaternaari veekogumi. Mõniste valla territooriumil on üks struktuurkaaristus-otsinguline puurkaev, (katastri nr 3943) ulatub Kesk-Devoni veekogumini. 4.2. Puurkaevude tamponeerimine Puurkaev kuulub tamponeerimisele, kui ilmneb oluline keskkonnamõju. Puurkaevu saab tamponeerida vaid puurkaevu omaniku soovil ning nõusolekul. 4.3. Vee kvaliteet ühisveevärgis Mõniste vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele, kuid raua, väävelvesiniku ning mangaani sisaldused on kehtestatud piirväärtustest suuremad (nõuetekohane rauasisaldus joogivees ei tohi ületada 0,2 mg/l). Savika ja valdavalt paksu pinnakatte tõttu vaesestub infiltreeruv vesi suuremas osas pinnasest ja sademetest pärit hapnikust, mis põhjustab ülemineku oksüdeerivatest tingimustest redutseerivatesse. Seega viitavad Fe2+, väävelvesiniku ja NH4+ kõrgendatud sisaldused põhjavees redutseerivatele tingimustele, mis omakorda muudavad vee organoleptiliste omaduste poolest halvaks. Teisalt võib Fe2+, väävelvesiniku ja lämmastikühendite kõrgendatud sisalduste põhjuseks olla ka veevarustussüsteemide halb sanitaartehniline seisund: tehniliselt mittekorras puurkaevud, amortiseerunud veetorustikud, mille hermeetilisus on küsitav, ning pesemata hüdrofoorid. Väikese veekasutuse tõttu jääb vesi torustikku seisma, kahjustades süsteemi ennast. Kõrgendatud väävelvesiniku sisaldust on määratud tarbepuurkaevudest, kust viimastel aastatel on veevõtt tunduvalt vähenenud. Veevõtu vähenemisega süvenevad vees taandavad tingimused, mille ilminguteks on Fe2+-sisalduse suurenemine, SO42-sisalduse vähenemine ning väävelvesiniku tekkimine anaeroobsete bakterite elutegevuse tulemusena. Joogivee kõrge rauasisaldus ongi peamiseks Mõniste valla elanikke häirivaks teguriks, põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti nõudel. Vee käitleja peab tagama ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga nõuetele vastava vee kvaliteedi. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Veevõrgus toimub üldjuhul veekvaliteedi halvenemine ning rauaühendite sisalduse tõus. Uute joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2007 (asulad elanike arvuga 2000 ja rohkem) ning aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Seega on rauaärastuse juurutamine kahtlemata üks prioriteetsemaid ülesandeid valla ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. Viimatinimetatud omadus väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab veekvaliteedi säilimise nõuetekohasena kuni tarbijani. 4.4. Vee erikasutusload Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutuseks vajaliku alalise või ajutise loa taotlemise, andmise, tühistamise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Vee erikasutusluba peab olema, kui: – pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30 m3/ööpäevas; – võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist; – võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest; – võetakse mineraalvett; – juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas; kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid); – toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine; – toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine; – veekogusse uputatakse tahkeid aineid; – toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; – vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline, vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega. Tasu ei nõuta vee võtmisel põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks, vooluveekogu tõkestamisel tõkestusrajatistega ja vee võtmisel isikliku majapidamise tarbeks põhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata). Olulisemad vee kasutamist reguleerivad õigusaktid: – veeseadus; – vee erikasutuslubade väljaandmise ja tühistamise kord; – vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist; – vee erikasutuse tasu arvestamise ja tasumise kord; – heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Võrumaa keskkonnateenistus on väljastanud Mõniste vallas kaks vee erikasutusluba. Tabel 4. Mõniste vallas kehtivat vee erikasutusluba omavad ettevõtted Jrk nr Vee erikasutusluba omav ettevõte Loa nr Lubatud tegevus Kehtivusaeg 1. Mõniste Vallavalitsus LVV.VÕ - 17031 Põhjaveevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks Võru maakonnas Mõniste vallas 01.06..2003– 01.06.2008 2. OÜ Lõunapiim LVV.VÕ - 14378 Põhjaveevõtuks loomakasvatuse tarbeks 01.04.2003– 01.04.2008 Loa väljastamisega seotud materjalidega saab tutvuda Võrumaa keskkonnateenistuses, Karja 17a, Võru, tel 078 68 363 ja loaga on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi ITK koduleheküljel http://klis.envir.ee – Mõniste Vallavalitsus taotles vee erikasutusloa veevarustuseks ning heitvee ärajuhtimiseks. Loa alusel kuulub Mõniste vallale neli puurkaevu ning Mõniste asula ja Andruse biotiigid ning Kuutsi põhikooli biopuhasti. Saru biotiikide asemel on vahepeal ehitatud biopuhasti ja imbväljak. – OÜ Lõunapiim taotles vee erikasutusloa põhjaveevõtuks loomakasvatuse tarbeks. Loa alusel kuulub OÜ-le Lõunapiim kaks puurkaevu (Kuremäe farmi puurkaev – katastri nr 10901, Keskuse farmi puurkaev – katastri nr 10905) ning Kuremäe farmi kogumiskaev. 5. MÕNISTE VALLA ISELOOMUSTUS 5.1. Valla asend, elanike arv Mõniste vald paikneb Võrumaa edelaosas. Kaugus suurematest keskustest Võrust ja Valgast 45 kilomeetrit. Piirneb Valga maakonna Taheva ja Karula vallaga, Võru maakonna Antsla ja Varstu vallaga, Läti Vabariigiga. Valla pindala on 174,8 km2 ja rahvaarv seisuga 31.12.2003 1117 inimest. Valda läbivad Võru–Valga maantee ja Mustjõgi oma arvukate lisajõgedega. Mõniste valla piirkonda jäävad suurematest jõgedest Mustjõgi (valgalaga 1820 km2), Peetri jõgi (piirijõgi Lätiga) (valgalaga 435 km2) ja Vaidava jõgi (valgalaga 597 km2). Vallas on kolm paisjärve: Mõniste külas, Vastse-Roosa külas ja Veskijärv Saru külas ning ainult üks looduslik järv – Ubajärv. Mõniste vallas asub Eestimaa lõunatipp. Mõniste valla loodusliku ilme kujundavad eelkõige metsad ja jõed. Valla pindalast 57% moodustab mets. Suuremad külad Mõniste vallas on Saru, Mõniste ja Kuutsi. Ajalooliselt on Kuutsi küla välja kujunenud haridus- ja kultuurikeskusena, kus asuvad kool, rahvamaja ja muuseum. Vallavalitsus, raamatukogu, arstipunkt ja lasteaed paiknevad Mõnistes. Mõniste vald on elanike arvult Koiva alamvesikonnas suuruselt teine omavalitsus.

Joonis 2. Mõniste valla kaart (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkond) Rahvastikuregistri andmetel oli Mõniste valla elanikkond: Tabel 5. Mõniste valla elanikkonna muutus 31.12 1996 seisuga 31.12 2000 seisuga 31.12 2003 seisuga 1275 inimest 1183 inimest 1117 inimest Valla elanikkond näitab vähenemistendentsi. Mõniste valla territooriumil asub 17 küla, millest kolm suuremat on: Saru küla (350 elanikku), Mõniste (253 elanikku) ja Kuutsi (118 elanikku). Kolmes suuremas asulas elab 1022 elanikku, mis moodustab valla elanikkonnast ligikaudu 62%. Elanike tihedus territooriumil on hõre – 6,3 in/km2, mis on viis korda vähem kui Eestis keskmiselt ja peaaegu kolm korda vähem kui Võrumaa keskmine. Tabel 6. Elanike arv Mõniste valla külades (2002 andmed) KÜLA NIMI KÜLAELANIKE ARV HÜROVA 27 HÜTI 36 KALLASTE 30 KARISÖÖDI 48 KOEMETSA 23 KUUTSI 118 MÕNISTE 253 PARMUPALU 35 PEEBU 19 SAKURGI 15 SARU 350 SINGA 15 TIITSA 43 TUNDU 51 TURSA 28 VASTSE-ROOSA 43 VILLIKE 33 KOKKU 1167 5.2. Mõniste Vallavalitsus Mõniste Vallavalitsuse täitevorgani töötajate arv on üheksa. Veemajandusega tegeleb kommunaaltöötaja ning veemajandusega seotud küsimused moodustavad vaid ühe osa ettenähtud tööülesannetest. 5.3. Mõniste valla 2004. a eelarve Mõniste valla eelarve maht 2004. aastal on 8 637 000 krooni, mille tulude ja kulude jagunemine on: – valla eelarve kulud summas 8 327 000 (kaheksa miljonit kolmsada kakskümmend seitse tuhat) krooni, – eelarve tulud summas 8 327 000 (kaheksa miljonit kolmsada kakskümmend seitse tuhat) krooni. Heitveekäitlusele planeeritavad kulud 2004. aasta eelarves on 136 000 krooni – 1,6% valla eelarvest. Veemajandusele planeeritavad kulud on 50 000 krooni – 0,6% valla eelarvest. 5.4. Tööstus, põllumajandus ja turism Vallas tegutsevad põllumajandusettevõtted ja talud tegelevad peamiselt loomakasvatusega. Suuremad liha- ja piimatootjad on Peede talu ja Tursa talu ning osaühing Lõunapiim. Vähemal määral tegeletakse marjakasvatuse ja mesindusega. Füüsilisest isikust ettevõtjaid on Mõniste vallas 68. Töökohti pakutakse põllumajanduses umbes 25–30 töölisele. Puidutöötlemisettevõtteid on Mõniste vallas neli. OÜ Lõunapiim valmistab klaasikaste, Vahemetsa talu valmistab allhankena täispuidust toodete detaile. Rugosa OÜ tegeleb saematerjali tootmise, kuivatamise, liimpuidu valmistamisega. Puidutööstuses kokku on tööd võimalik anda kuni 80-le inimesele. Turism on vallas kõige kiiremini arenenud majandusharu. Metsavenna talus tegeldakse seminari-, seiklus- ja puhketurismiga. Lisaks sellele on kavas alustada alternatiivelektrienergia tootmist. Planeeritav töökohtade arv on neli. Jahiühistu ELK pakub jahiturismi teenust. Alaveski talus tegeldakse jahiturismiga ning jahilindude ja loomade kasvatamisega, samuti turistide majutamisega. Tööd pakutakse hooajaliselt 2–4 inimesele. Liivanõmme talu kavatseb pakkuda majutusteenust kämpingutes. 6. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGU LÜHIISELOOMUSTUS 6.1. Senised arengud Olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960–1990, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Heitveetorustiku kogupikkus on 2,7 km ja veetorustiku kogupikkus on 3,1 km. Mõniste valla territooriumil on Eesti Geoloogiafondi andmetel 24 puurkaevu. Neist 16 on kasutuses. Eraomandis on 11 puurkaevu, munitsipaalomandis neli puurkaevu, riigi omandis üks puurkaev. Kaheksa puurkaevu on mitmesugustel põhjustel (uuringupuurkaevud, mittevajalikud jms) kasutusest väljas. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni oluliselt laiendatud ei ole, v.a Mõniste põhikooli ehitamisel valmis 2000 aastal uus reoveepuhasti, puurkaev ja veevärk ning 2004. aastal Saru küla reoveepuhastid. On toimunud ainult olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud rekonstrueerimised ja remondid. 2004. aastal valmis Saru külas elamute reoveepuhasti (Bioclere BK-65). Rekonstrueeriti ca 40 m kanalisatsioonitorustikku ja ehitati ühiselamute reoveepuhasti (septik–kolmekambriline, 5 m3 plastist mahuti ja imbväljak suurusega 32*8 m) ja rekonstrueeriti-ehitati ca 100 m kanalisatsioonitorustikku. Tööde maksumus oli ca 0,8 milj krooni ja projekti rahastajaks oli SA Keskkonnainvesteeringute keskus ja Mõniste vald. 2004. aastal rekonstrueeriti Mõniste külas ca 300 m veetorustikke. Hädavajalik oleks rekonstrueerida Mõniste külas veel 2080 m kanalisatsioonitorustikke ja 1950 m veetorustikke, rekonstrueerida küla puurkaev-pumpla, paigaldada veepuhastusseadmed. Kogu Mõniste küla varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga ja veevõrgu ringistamiseks, eesmärgiga parandada veekvaliteeti, tuleks ehitada täiendavalt 1960 m vee- ja ca 380 m kanalisatsioonitorustikku. Erastamise protsessi käigus erasektori valdusesse sattunud veevärgi ja kanalisatsiooni trassidest ja pumplatest on enamik kasutuses ja nõuetekohases seisukorras. Halvas seisukorras on puurkaev katastri nr 10891 (Kallaste sigala), puurkaev katastri nr 10895 (Kalevi noorkarjalaut), puurkaev katastri nr 13114 (teeninduskombinaat Tamula). Mõniste vallas tegeleb veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega vallavalitsus, kelle ülesandeks on vallale kuuluvate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste hooldamine ja häireteta töö organiseerimine. Otseselt korraldab töid kommunaaltöötaja, kelle tööülesanneteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vallas on: – korraldada kommunikatsioonide hooldamist ja taastamist; – korraldada joogiveega varustamist ja järelevalvet (veepuhastuse analüüsid, hinna ja koguse kontroll); – sõlmib vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepinguid; – koguda keskkonnakaitse alast informatsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni, esitada aruandlus. Tabel 7. Suuremad investeeringud ühisveevärki ja -kanalisatsiooni aastatel 2000–2003 Investeering Rahastajad Kuutsi küla puurkaev, veevärk ja kooli reoveepuhasti 70% riik, 30% vald Saru küla reoveepuhastid 90% KIK, 10% vald Tabel 8. Veevõtt Mõniste valla ühisveevärgi puurkaevudest aastatel 2001–2004 (statistiliste veekasutusaruannete alusel) Aasta 2001 2002 2003 2004 (I, II, III kv) võetud vee hulk (tuh m3) 44,43 16,3 19,5 17,5 Suurem põhjavee tarbija on OÜ Lõunapiim. Lubatud aastane veevõtt kahest puurkaevust on vastavalt 8000 m3 aastas ja 4000 m3 aastas. Veemõõtjad on paigaldatud kõikidesse vallale kuuluvatesse pumbajaamadesse (näitude alusel maksab vee-ettevõte vee ressursimaksu). Mõniste valla puurkaevude nimekiri vt lisa 1. Tabel 9. Puhastusseadmed Mõniste vallas seisuga 01.12.2004 Nr Valdaja Asukoht Puhasti tüüp * bt – biotiigid Ekspl. aasta/ uuend. aasta Tegelik koormus (sisenev) m3/d ie (arvut. BHT järgi) Väljavool Märkused puhasti töötamise kohta 1 Mõniste vald Mõniste asula 2 biotiiki 1988 11,5 40 Mustjõgi rahuldav 2 Mõniste vald Andruse 2 biotiiki 1990 1,6 – Ahelo jõgi korras 3 Mõniste vald Saru ühiselamu Septik + imbväljak 2003/2004 5...6 50 pinnas korras 4 Mõniste vald Saru elamud BIOCLERE BK-65 2003/2004 11 80 Mustjõgi korras 5 Mõniste kool Kuutsi BIOCLERE B22B 2000/2001 2,7 10 Kraav, pinnas töös esineb probleeme 6.2. Vee-ettevõtja Klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise tagab vee-ettevõtja. Mõniste vallas vee-ettevõtjat määratud ei ole. Valdkonnaga tegeleb vallavalitsuse töötaja. Avariide likvideerimiseks tellitakse teenustöö. 6.3. Tarbijad Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 190 inimest Mõniste külas, ca 130 inimest Saru külas ja ligikaudu 30 inimest Andrusel. See teeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunuks ligikaudu 30% valla elanikkonnast. Tabel 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kliendid Mõniste Korterelamud, pereelamud, kauplus, töökoda-garaažid Saru Elamud, puidutööstus, katlamaja Kuutsi Mõniste kool (160 õpilast), rahvamaja Andruse Elamud Tabel 11. Veetarbimine kasutusvaldkonna järgi (2003. aasta statistiliste veekasutusaruannete alusel). Küla/alevik Kasutusvaldkond Veehulk, (tuh m3/aastas) Asula veekasutus kokku (tuh m3/aastas) Mõniste Olme 5,7 5,7 Andruse Olme 1,0 1,0 Kuutsi Olme 0,6 0,6 Saru Olme 5,3 12,8 Tööstus 7,5 Kokku 20,1 7. LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA KULUTUSED ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI TEENUSELE 2004. aastal on kehtiv vee teenuse hind 3,50 kr/m3 ja kanalisatsiooniteenuse hind 3,00 kr/m3. 2003. a statistilistel andmetel oli Võru maakonnas leibkonna* liikme kuu netosissetulek ligikaudu 2216 krooni (e 2,5 in suuruse leibkonna sissetulek 5540 kr). Vee keskmise tarbimise ja leibkonna keskmise sissetuleku alusel on võimalik välja arvutada elaniku maksevõime veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest. Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%: – väga hea maksevõime: teenuste hind alla 2% sissetulekust; – hea maksevõime: teenuste hind 2,0–3,0% sissetulekust; – rahuldav maksevõime: teenuste hind 3,0–4,0% sissetulekust; – mitterahuldav maksevõime: teenuste hind üle 4% sissetulekust. Kulutused ühel leibkonnaliikmel vee- ja kanalisatsiooniteenustele ühe kuu jooksul Mõniste vallas on ligikaudu 13,5 krooni, mis on keskmisest valla leibkonnaliikme kuu netosissetulekust 0,24%. Tabel 12. Elanike vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine Mõniste vallas 2003. aastal (alus: Vee erikasutusloa taotlus) Elamu korterite arv Veekasutus aastas m3 Veekasutus kuus m3 Tasutud teenuse eest krooni % inimese kuusissetulekust Pargi piirkond puurkaevu 8 300 25 8,13 0,15 8 300 25 8,13 0,15 8 299 25 8,10 0,15 12 496 41 8,96 0,16 24 1100 92 9,93 0,18 4 299 25 16,20 0,29 4 299 25 16,20 0,29 4 300 25 16,25 0,29 1 72 6 15,60 0,28 1 72 6 15,60 0,28 1 72 6 15,60 0,28 1 72 6 15,60 0,28 1 72 6 15,60 0,28 1 73 6 15,82 0,29 1 87 7 18,85 0,34 1 87 7 18,85 0,34 1 88 7 19,07 0,34 Saru puurkaevu piirkond 4 192 16 10,40 0,19 12 528 44 9,53 0,17 4 192 16 10,40 0,19 12 768 64 13,87 0,25 12 720 60 13,00 0,23 üh el 768 64 13,00 0,23 Andruse puurkaevu piirkond 8 558 47 15,11 0,27 Elamu 52 4 0,88 0,02 Keskmiselt tarbitav vee hulk inimese kohta (m3/kuus) 2,02 Makstav summa inimese kohta (kr/kuus) 13,15 % kuu keskm sissetulekust 0,24 Otstarbekas on hoida kulutuste taset vee- kanalisatsiooniteenustele 2–3% vahel. Väiksemate kulutuste puhul Mõniste vallas ei ole võimalik teenuse eest saadava rahaga hoida korras olemasolevaid veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme, rääkimata vajalike investeeringute tegemisest. Kehtiva vee- kanalisatsiooniteenuste hinna tõus on sõltuvuses vee kvaliteedist. Kuna puurkaev-pumplatel puuduvad rauaeraldusseadmed, siis müüdav vesi ei ole kõrge rauasisalduse tõttu kvaliteetne. * Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks, erinevalt perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. Leibkonna suuruseks on hinnanguliselt võetud 2,5 liiget. 8. MÕNISTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENG Mõniste valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on arendamise kavas lähtutud alljärgnevatest aspektidest: • Insener-tehnilised aspektid – olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud; – hajali asustusest tingituna suhteliselt pikad trassid; suuremates hajaasustusega külades on arendamise kava koostamisel arvestatud ainult veevõrgu laiendamisega. Enne lõplike investeerimisplaanide tegemist tuleks uurida elanike seisukohta, et välja selgitada nende huvi ühisveevärgi teenuse vastu. • Keskkonnamõjud – ühiskanalisatsiooni arendamine; (ühiskanalisatsiooni arendamine on otstarbekas tiheasustusega alevikes ja külades – olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud; – ühisvoolne kanalisatsioon; (kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tuleb see ehitada lahkvoolsena, võimalusel ja vajadusel jätta olemasolev kanalisatsioonitorustik tööle sademeveetorustikuna. Olemasolev ühisvoolne kanalisatsioon rikub lume sulamise ja vihmaperioodil reoveepuhastite töörežiimi – põhjavee kõrge rauasisaldus; (kõrge rauasisalduse tõttu tuleb ühisveevärgi vesi töödelda rauaeraldusfiltrites). • Majanduslikud aspektid – Osutatav ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenus peab olema jätkusuutlik (teenuse hind peab katma rajatiste korrashoiuks tehtavad kulutused). – Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud (loodud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu). (Rajatav torustik peab leidma kasutuse. Kui puudub elanike huvi liituda, pole ka mõistlik investeeringuid teha). – Ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. (kanalisatsioonitorustike projekteerimisel püüda lahendada see võimalikult suures ulatuses isevoolsena. Joonised Olemasolevate trasside kohta pole adekvaatseid teostusmõõdistusi ega ka muid kirjalikke andmeid. (v.a äsja ehitatud Saru kanalisatsioonitorustikud). Joonisele kantud olemasolev torustik on kohati orienteeruv. Alusjoonistena on kasutatud olemasolevaid vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusjooniseid, ortofotosid. Kaardilt puuduva vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning kaevude asukohad on määratud välisel vaatlusel ja on orienteeruvad. Joonistel antud perspektiivsed lahendused on orienteeruvad, koostatud eelkõige tööde mahu määramiseks. Torustiku ja pumplate asukohad täpsustatakse ehitusprojektis. 8.1. Mõniste küla Mõniste külas elab ca 250 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukord Ligikaudu 190 põhiliselt kortermajades elavat külaelanikku kasutab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. Küla ühiskanalisatsiooniga on haaratud umbes pooled kinnistutest. Asula reovesi juhitakse isevoolsena Võru–Valga tee ääres paiknevatesse biotiikidesse. Puhasti ehitati asulale 1988. aastal, kuid pumbajaam ja rõngaspuhasti ei tööta. Puhasti tuleb täielikult rekonstrueerida. Koos pumpla ja puhasti rekonstrueerimisega tuleb puhastada ka biotiigid. Heitvee suublaks on Mustjõgi. Veevarustus Olemasolev veetorustik on ehitatud 15…25 aastat tagasi. Torustik on malm- ja raudtorustik. Veetorustiku seisukord on vanuse tõttu halb. Sagedased torustiku lekked teevad ekspluatatsiooni kalliks ja põhjustavad veekadusid. Kõrge rauasisaldusega veest on torustikku sadestunud hulgaliselt rauda. Väikese veekasutuse tõttu jääb vesi torustikku seisma, kahjustades süsteemi ennast. Veevõtu vähenemisega süvenevad vees taandavad tingimused, mille ilminguteks on Fe2+-sisalduse suurenemine, SO42-sisalduse vähenemine ning väävelvesiniku tekkimine anaeroobsete bakterite elutegevuse tulemusena. Joogivee kõrge rauasisaldus ongi peamiseks Mõniste elanikke häirivaks teguriks, põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti nõudel. Rahulolematus vee kvaliteediga on takistuseks veetariifi muutmisele, samas on rahapuudus takistuseks veerajatiste korrastamiseks. Mõniste küla ühisveevärki varustab veega puurkaev (katastri nr 10951), rajatud 1995. a; lubatud veevõtt vee erikasutusloa alusel on 10 tuh m3/a. Veevõtt aastas 5,7 tuh m3. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Puurkaevude vesi vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõudmistele, kuid üldraua sisaldus (2,1 mg/l) ületab tunduvalt lubatud normi. Vee peatorustiku pikkus on 1950 m. Kanalisatsioonitorustikud on ehitatud 15….25 aastat tagasi. Vanemad torustikud on keraamilised torud, hilisemad asbotsement. Töökodade piirkonnas puudub õlipüüdur. Saastunud vesi satub loodusesse. Ühiskanalisatsioonitorustike ja kaevude tehniline seisukord on halb. Kuival ajal ohustab pinnasesse imbuv reovesi põhjavee kvaliteeti. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni puhas vesi. Kui asula reoveepuhasti rekonstrueeritakse, häirib kanalisatsiooni tungiv vesi reoveepuhasti tööd, tekitades hüdraudilise ülekoormuse. Seetõttu tuleb kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel projekteerida see lahkvoolsena. Kanalisatsiooni peatorustiku pikkus on 1700 m. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed Enamasti valgub sademevesi haljasaladele, kus imbub pinnasesse. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab kõige rohkem ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi. Töökodade parkimisplatsilt kogutav sadevesi on otstarbekas bioloogilise reoveepuhasti efektiivsuse tagamiseks puhastada I klassi õlipüünistes ja juhtida otse suublasse. Olemasolev töökodade parkla ja hoiuplatsid tuleb korrastada, vajamineva ala suurus tuleks üle vaadata. Töökodade parklast tuleks koguda ainult reostunud sademevesi intensiivselt kasutuses olevalt alalt. Perspektiivis tuleb rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik ehitada lahkvoolsena. Suhteliselt puhas vihma- ja lumesulamisvesi tuleb planeeringutega juhtida kraavidesse või immutada pinnasesse. Üldistes huvides kasutatavad ja tuletõrjevee võtmise kohad Tuletõrjevee võtmise kohana on arendamise kavas planeeritud maapealne tuletõrjehüdrant puurkaev-pumpla vahetusse lähedusse. Puhastusseadmete projekteerimisel pumplasse tuleb arvestada puhastist möödaviiguga hüdrandist tuletõrjevee võtmiseks. Tuletõrjehüdrantide paigaldamiseks küla teistesse punktidesse tuleks projekteerida veetorustik sellise diameetriga, mis ei taga praeguse tarbimise juures piisavat veevahetust torustikus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise mahud ja ligikaudne maksumus Investeerimisprojektid on jaotatud kaheks etapiks: • Esimeses etapis on planeeritud olemasolevate ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste (torustikud ja puurkaev-pumplad) rekonstrueerimine, eesmärgiga parandada joogivee kvaliteeti ning vähendada amortiseerunud torustike kordategemisega ekspluatatsiooni kulusid. • Teises etapis on planeeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamist, eesmärgiga luua suuremale osale külaelanikest liitumisvõimalus. Suurem kliendibaas vähendab survet vee ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusule, parandab elukvaliteeti ja keskkonnaseisundit. Teise etapi tööde elluviimine on seotud riskiga, et tehtud investeering ei leia praeguse elatustaseme juures piisavat kasutust (elanikud ei liitu väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga). Investeeringu planeering eeldab pärast igakülgset kaalumist volikogu vastavasisulist otsust. Teatud tingimustel, näiteks Euroopa Liidu abiprogrammide kaasabil finantseeritavate ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel 10% omaosalusega kaasrahastamisel, osutub siiski otstarbekaks teha mõlemad, esimese ja teise etapi tööd korraga. Hiljem vaevalt sellise omafinantseeringu määraga toetusprogrammides osalemise võimalus avaneb. Investeeringuprojektide maksumused projektide ja alamprojektide lõikes, neis sisalduvate põhielementide maksumuste (seadmete ja materjalide maksumused ning ehitustööde ja sellega seonduvate tööde maksumused) orienteeruva hindamisega, on esitaud alljärgnevates tabelites 13–17. Maksumuste ühikhinnad on saadud 2003–2004. aastal ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsioonirajatiste ehitusmaksumuste põhjal. Mõniste külas on torustiku ehitusmaksumusse arvestatud ka asfaltkatte taastamine, Saru, Andruse ja Kuutsi külas on arvestatud torustiku paigaldamine kruusakattega teede alale või väljaspool tee-ala. Tabel: 13. Mõniste küla (rekonstrueerimine) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (krooni) Maksumus (tuhat krooni) Mõniste küla Olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Puurkaevu nr 10951 ehituslik ja tehniline rekonstrueerimine kompl 1 300 000 300 Tuletõrjehüdrantide paigaldamine kompl 1 15 000 15 Reoveepuhasti ja biotiikide rekonstrueerimine Ehitus- ja tehnoloogilised tööd kompl 1 2 500 000 2500 Olemasoleva reoveepumpla rekonstrueerimine Reoveepumpla ehituslik ja tehniline rekonstrueerimine kompl 1 150 000 150 Olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine Olemasoleva isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Veetorustik DN63, DN110 vanade veeseadmete asendamine veevõrgus (ühises kaevikus kanalisatsioonitoruga) Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, DN250 vanade kaevude asendamine kanalisatsioonivõrgus (ühises kaevikus veetoruga) m 1560 2500 3900 Olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine Veetorustik DN63, vanade veeseadmete asendamine veevõrgus (eraldi kaevikus) m 390 1300 507 Olemasoleva isevoolse kanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, DN250 vanade kaevude asendamine kanalisatsioonivõrgus (eraldi kaevikus) m 520 1700 884 Kokku: 8256 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 5% 247 578 825 412 KOKKU: 10 318 Tabel 14. Mõniste küla (uusehitus) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (krooni) Maksumus (tuhat krooni) Mõniste küla Veetorustiku ehitamine Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine Veetorustik DN63, veeseadmete paigaldamine veevõrgus (ühises kaevikus) Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, DN250 kaevude paigaldamine kanalisatsioonivõrgus (ühises kaevikus) m 380 2500 950 Veetorustiku ehitamine Veetorustik DN63, veeseadmete paigaldamine veevõrgus (eraldi kaevikus) m 1580 1300 2054 Kokku: 3004 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 5% 90 210 300 150 KOKKU: 3754 8.2. Saru küla Saru külas elab ca 350 inimest. Saru on suur hajaasustusega küla, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ainult Saru lauatööstusega vahetult piirneval osal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukord Ligikaudu 130 põhiliselt kortermajades elavat külaelanikku kasutab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. Reovesi puhastatakse kahes äsjavalminud reoveepuhastis. Üks puhasti on asula elumajade piirkonnas ja teine ühiselamu lähedal Saru lauatööstuse kinnistul. Elamute reovesi juhitakse isevoolsena reoveepuhastisse (Bioclere BK-65). Heitvee suublaks on Mustjõgi. Ühiselamu reovesi juhitakse isevoolsena pumplasse ja pumbatakse üles reoveepuhastisse (septik kolmekambriline, 5 m3 plastist mahuti ja imbväljak suurusega 32*8 m). Veevarustus Olemasolev veetorustik on ehitatud Saru puidutööstuse vajadusteks umbes 30...35 aastat tagasi ja laiendatud koos elamuehitusega. Suur osa veetorustikust kulgeb Saru puidutööstuse kinnistul. Torustike rekonstrueerimine eramaal on seotud probleemidega, kui rahastamine toimub EL fondidest. Torustik on malm- ja raudtorustik. Veetorustiku seisukord on vanuse tõttu halb. Torustiku lekked teevad ekspluatatsiooni kalliks ja põhjustavad veekadusid. Kõrge rauasisaldusega veest on torustikku sadestunud hulgaliselt rauda. Saru küla ühisveevärki varustab veega puurkaev (katastri nr 10898, rajatud 1968. a; lubatud veevõtt vee erikasutusloa alusel on 30 tuh m3/a. Veevõtt aastas 12,8 tuh m3. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Puurkaevude vesi vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõudmistele, kuid üldraua sisaldus (1,4 mg/l) ületab tunduvalt lubatud normi. Ühisveevärgi rajatiste rekonstrueerimisel tasuks kaaluda uue puurkaevu rajamist. Asukoha valikul tuleb arvestada, et rajatav puurkaev-pumbajaam ei satuks eramaale ja rekonstrueeritav ühisveevärgitorustik ei läbiks eravaldusi. Arendamise kava Saru küla joonisel väljapakutud puurkaevu asukoht on tinglik, tegelik asukoht määratakse geoloogiliste uuringutega. Vee peatorustiku pikkus on ca 900 m. Kanalisatsioonitorustikud on osaliselt rekonstrueeritud koos reoveepuhastite rajamisega. Omal ajal ehitati saetööstuse territooriumile elamutest kuni ühiselamuni kanalisatsioonisüsteem, mis koosnes isevoolsest ja survetorustikust. Toona ehitatud torustik on täielikult amortiseerunud ega tööta. Valitud uus lahendus kahe eraldiseisva reoveepuhastiga on ratsionaalne, oluliselt lühenes kanalisatsioonitorustik. Koos veetorustiku rajamisega oleks otstarbekas ehitada välja ka kogu elamupiirkonda kattev kanalisatsioonitorustik. Arendamise kavas ei ole vaadeldud ühiskanalisatsiooni ehitust Saru lauatööstuse läänepoolsesse külge jäävasse elamupiirkonda. Arendamise kava koostaja hinnangul peaks koos ühiskanalisatsiooni väljaehitamisega rekonstrueerima ka elamute kanalisatsiooni. Kui selgub elanike valmisolek sellesse investeerida, saab ühiskanalisatsiooni siduda nn ühiselamu reoveepuhastiga. Kanalisatsiooni peatorustiku pikkus on ca 300 m, sellest on rekonstrueeritud 150 m. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed Enamasti valgub sademevesi haljasaladele, kus imbub pinnasesse, lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab kõige rohkem ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi. Suhteliselt puhas vihma- ja lumesulamisvesi tuleb planeeringutega juhtida kraavidesse või immutada pinnasesse. Üldistes huvides kasutatavad ja tuletõrjevee võtmise kohad Tuletõrjevee võtmise kohana on arendamise kavas planeeritud maapealne tuletõrjehüdrant puurkaev-pumpla vahetusse lähedusse. Puhastusseadmete projekteerimisel pumplasse tuleb arvestada puhastist möödaviiguga hüdrandist tuletõrjevee võtmiseks. Tuletõrjehüdrantide paigaldamiseks aleviku teistesse punktidesse tuleks projekteerida veetorustik sellise diameetriga, mis ei taga praeguse tarbimise juures piisavat veevahetust torustikus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise mahud ja ligikaudne maksumus Rekonstrueerimist vajab ühisveevärgi torustik, ühiskanalisatsioon väikeses mahus. Arendamise kavas on töömahud arvestatud uue torustiku rajamiseks, kuna eravalduses on ühisveevärgi rekonstrueerimine problemaatiline. Tabel 15. Saru küla (rekonstrueerimine ja uusehitus) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (krooni) Maksumus (tuhat krooni) Saru küla Uue puurkaev-pumpla ehitus ja veepuhastusseadmete paigaldamine Puurkaevu ehituslikud ja tehnilised tööd kompl 1 600 000 600 Tuletõrjehüdrantide paigaldamine kompl 1 15 000 15 Veetorustiku ehitamine Veetorustik DN63, DN100, veeseadmete paigaldamine veevõrgus (eraldi kaevikus) m 950 900 855 Olemasoleva isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, vanade kaevude asendamine kanalisatsioonivõrgus (eraldi kaevikus) m 150 1700 255 Kokku: 1 725 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 5% 52 121 173 86 KOKKU: 2 157 8.3. Kuutsi küla Kuutsi külas elab ca 110 inimest. Ajalooliselt on Kuutsi küla välja kujunenud haridus- ja kultuurikeskusena, kus asuvad kool, rahvamaja ja muuseum. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukord Mõniste Põhikooli ehitamisel valmis 2000. aastal uus reoveepuhasti, puurkaev ja veevärk. Vee võtmiseks kasutatakse puurkaevu (katastri nr 10953), rajatud 1995. a, Vee erikasutusloa alusel on puurkaevust lubatud veevõtt 2,0 tuh m3/a. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Üldiselt vastab puurkaevu vesi Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele, kuid üldraua sisaldus (2,3 mg/l) on lubatust kõrgem. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd vastab nõuetele. Rauaeraldusseadmed on paigaldatud koolihoonesse. Veevõrgu laiendamisel tuleks olemasolev puurkaev-pumbamaja varustada tootlikuma veepuhastusseadmega, mis arvestaks suurenenud veetarbimisega. Reoveepuhasti töös esineb probleeme – suvekuudel kool ei tööta ja reovett ei teki. Puhasti töötab häireteta stabiilsel režiimil. Koormuse ühtlustamiseks oleks otstarbekas liita reoveepuhastiga veel mõned tarbijad (näiteks rahvamaja). Arendamise kavas on välja pakutud veevõrgu oluline laiendamine. Laiendamise eelduseks on elanike huvi veevõrguga liitumiseks. Kuutsi oma ilusa loodusega võiks turismialast huvi pakkuda. Arenenud infrastruktuur, sh veevõrk on seejuures hädavajalik. Üldistes huvides kasutatavad ja tuletõrjevee võtmise kohad Tuletõrjevee võtmise kohana on arendamise kavas planeeritud maapealne tuletõrjehüdrant puurkaev-pumpla vahetusse lähedusse. Puhastusseadmete projekteerimisel pumplasse tuleb arvestada puhastist möödaviiguga hüdrandist tuletõrjevee võtmiseks. Tuletõrjehüdrantide paigaldamiseks küla teistesse punktidesse tuleks projekteerida veetorustik sellise diameetriga, mis ei taga praeguse tarbimise juures piisavat veevahetust torustikus. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed Asulas sademevee kanalisatsiooni ei ole, platsidelt ja teedelt juhitakse sademevesi ümbritsevatele haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Osaliselt juhitakse asula territooriumilt kraavitusega kogutav sademevesi Mustjõkke. Mustjõgi ja ojad on aastaringselt küllaltki väikese vooluhulgaga ja külas üleujutusi ei põhjusta. Ühisvoolse kanalisatsiooni rajamisest tuleks puhastusseadme töövõime säilitamiseks hoiduda. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni uusehituse mahud ja ligikaudne maksumus Tabel 16. Kuutsi küla (uusehitus) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (krooni) Maksumus (tuhat krooni) Kuutsi küla Uue puurkaev pumplahoone ehitus ja veepuhastusseadmete paigaldamine Puurkaevu ehituslikud ja tehnilised tööd kompl 1 150 000 150 Tuletõrjehüdrantide paigaldamine kompl 1 15 000 15 Veetorustiku ehitamine Veetorustik DN63, DN100, veeseadmete paigaldamine veevõrgus (eraldi kaevikus) m 2 020 900 1 818 Surve-kanalisatsioonitorustiku ehitamine Surve-kanalisatsioonitorustik DN110 (eraldi kaevikus) m 120 900 108 Reoveepumpla Reoveepumpla ehituslik ja tehniline teostus kompl 1 50 000 50 Kokku: 1 632 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 5% 49 114 163 82 KOKKU: 2 040 8.4. Andruse Andruse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on varustatud neli kinnistut. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukord Vee võtmiseks kasutatakse puurkaevu (katastri nr. 10903), rajatud 1972. a. Vee erikasutusloa alusel on puurkaevust lubatud veevõtt 1,0 tuh m3/a. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Üldiselt vastab puurkaevu vesi Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele, kuid üldraua sisaldus (2,5 mg/l) on lubatust kõrgem. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd vastab nõuetele. Asula reovesi juhitakse isevoolsena Ahelo jõe ääres paiknevatesse biotiikidesse. Heitvee suublaks on Ahelo jõgi. Probleemideks on veepuhastusseadmete puudumine puurkaev-pumplas, vananenud torustik ja kõrgvee ajal uputatud kanalisatsioonitorustik. Viimatinimetatud probleemi lahendaks kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja ülepumpamise ehitamine arvestades jõeluha üleujutusi. Üldistes huvides kasutatavad ja tuletõrjevee võtmise kohad Tuletõrjevee võtmise kohana on arendamise kavas planeeritud maapealne tuletõrjehüdrant puurkaev-pumpla vahetusse lähedusse. Puhastusseadmete projekteerimisel pumplasse tuleb arvestada puhastist möödaviiguga hüdrandist tuletõrjevee võtmiseks. Tuletõrjehüdrantide paigaldamiseks küla teistesse punktidesse tuleks projekteerida veetorustik sellise diameetriga, mis ei taga praeguse tarbimise juures piisavat veevahetust torustikus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni uusehituse mahud ja ligikaudne maksumus Tabel 17. Andruse (rekonstrueerimine) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (krooni) Maksumus (tuhat krooni) Andruse Veepuhastusseadmete paigaldamine Tehnilised tööd puhastusseadmete paigaldamiseks kompl 1 50 000 150 Tuletõrjehüdrantide paigaldamine kompl 1 15 000 15 Olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine Veetorustik DN63, vanade veeseadmete asendamine veevõrgus (eraldi kaevikus) m 260 900 234 Olemasoleva isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, DN250 vanade kaevude asendamine kanalisatsioonivõrgus (eraldi kaevikus) m 100 1700 170 Surve-kanalisatsioonitorustiku ehitamine Surve-kanalisatsioonitorustik DN110 (eraldi kaevikus) m 150 900 135 Reoveepumpla Reoveepumpla ehituslik ja tehniline teostus kompl 1 80 000 80 Kokku: 784 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 5% 23 55 78 39 KOKKU: 979 8.5. Väiksemad külad Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või enamuses isiklike salvkaevude vett. Seejuures on vesi kõige rohkem ohustatud võimalikust reostumisest. Oluline on, et reoveepuhastus oleks ehitatud õigesti. Tihedama asustuse korral võib salvkaevu vett ohustada naabrite reovesi. 9. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI RAJAMISE MAKSUMUS Tabel 18. Investeeringute vajaduse koondtabel (rekonstrueerimist vajavad rajatised) Jrk nr Asukoht Projekt Maksumus (tuhat krooni) 1. Mõniste küla Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine 10 318 2. Saru küla Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine, uute ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike ehitamine 2 157 3. Andruse Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine 979 KOKKU: 13 454 Tabel 19. Investeeringute vajaduse koondtabel (uued rajatised) Jrk nr Asukoht Projekt Maksumus (tuhat krooni) 1. Mõniste küla Uute ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike ehitamine 3 754 2. Kuutsi küla Uute ühisveevärgitorustike ehitamine 2 040 KOKKU: 5 794 10. KOKKUVÕTTEKS Hädavajalike investeeringute vajadus Mõniste vallas 12 aasta jooksul asumite kaupa on toodud tabelis 18. Investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamisse 12 aasta jooksul asumite kaupa on toodud tabelis 19. Investeeringute jaotamisel tuleb arvestada Eesti Vabariigi õigusnorme, kuid samuti ka Euroopa Liidu vastavaid direktiive. Eelisjärjekorras peab korrastama joogivee varustuse ja kvaliteedi asulates üle 50 inimese ja samuti peab parandama veel rekonstrueerimata reoveepuhastite olukorda. Reoveepuhastite rajamine alla 2000 inimesega asulates ei ole reguleeritud Euroopa Liidu direktiividega, kuid reoveepuhastite mitterenoveerimisel peab vee erikasutaja maksma tihti üle jõu käivat saastetasu. Alustama peaks suuremates asulates, kuna majanduslik kasutegur sellistel investeeringutel on suurem. Arvestama peab ka asjaolu, et pärast investeeringute tegemist peab rajatud süsteemi suutma käitada teenuse hindadest tulevate finantsvahendite abil. Võimalus on ka saada riigiabi investeeringute tegemiseks (KIK). Reaalseim võimalus ehitustegevuse rahastamiseks on Euroopa struktuurifondide (Cohesion Fund – Ühtekuuluvusfond) abil. Omafinantseeringu ulatuseks oleks ligikaudu 25%. Omafinantseeringu osalist katmist võib taotleda ka riigilt. Ühtekuuluvusfondist kaasrahastamise taotlemiseks on soovitatav kaasata ka teisi Võrumaa omavalitsusi, et kokku saada vajalik projekti maht väiksematest projektidest. Projekti maht peab olema ligikaudu 160 miljonit krooni. Mõniste Vallavaolikogu 28. aprilli 2005. a määrus nr 1-1.5/7 lisa 1 MÕNISTE VALLA PUURKAEVUD Asukoht Puurkaevu kataster Omanik Puurkaevu passi number Vee- kompleks Puurkaevu rajamise eesmärk Rajamise aasta Renoveerimise aasta Sügavus Veevõtt puurkaevust 1. Mõniste 3943 60 D2 uuringupuurkaev 1949 295,45 m ei ole 2. Vastse-Roosa piiripunkt 10773 6571 D2 tarbepuurkaev 1992 70 m on 3. Kallaste sigala, Mõniste–Võru teeristist 2 km Valga poole 10891 A-963-M D2 tarbepuurkaev 1963 50 m on 4. Mõniste k 10892 A-551-M D2 tarbepuurkaev 1960 65 m on 5. Kuutsi farm 10893 A-550-M D2 tarbepuurkaev 1960 70 m on 6. Tundu farm 10894 A-152-B D2 tarbepuurkaev 1961 80 m on 7. Kalevi noorkarjafarm 10895 A-964-M D2 tarbepuurkaev 1963 65 m on 8. Mõniste k, Võru Võrgurajoon 10896 2014 D2 tarbepuurkaev 1967 50 m on 9. Saru tsehh 10898 Vald 2313 D2 tarbepuurkaev 1968 65 m on 10. Saru k, Kuremäe farm 10901 Lõunapiim OÜ 3334 D2 tarbepuurkaev 1972 60 m on 11. Kallaste sigala 10902 3335 D2 tarbepuurkaev 1972 55 m on 12. Saru lasteaed 10903 Vald 3377 D2 tarbepuurkaev 1972 55 m on 13. Mõniste lüpsifarm 10905 Lõunapiim OÜ 5585 D2 tarbepuurkaev 1985 70 m on 14. Hürova k, Kasula talu 10906 6334 D2nr tarbepuurkaev 1991 190 m on 15. Kaldamäe talu 10907 6347 D2 tarbepuurkaev 1991 55 m on 16. Tursa talu 10908 6348 D2 tarbepuurkaev 1991 60 m on 17. Saru 10909 809 D2 uuringupuurkaev 294,4 ei ole 18. Saru k, Peedu talu 10949 6667 D2 tarbepuurkaev 1994 42 m on 19. Mõniste k, «Pargi» asenduspk 10951 Vald 6736 D2 tarbepuurkaev 1995 66,8 m on 20. Kuutsi k, Mõniste Põhikool 10953 Vald 6739 D2 tarbepuurkaev 1995 53 m on 21. Mõniste a-k, teeninduskombinaat Tamula 13114 . . . . D2 tarbepuurkaev 1965 80 m Ei ole 22. Saru brigaadi laut 13241 A-475-M D2 tarbepuurkaev 1959 60 m on 23. Koemetsa k 14001 6779 Q tarbepuurkaev 1997 80 m on 24. Peebu k 19441 32/93 D2 tarbepuurkaev 1993 98 m on