Haanja Vallavolikogu — Haanja valla energiamajanduse arengukava vastuvõtmine — KO, 167, 1705

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1, Haanja Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Haanja valla energiamajanduse arengukava esitatud kujul. 2. Määrus jõustub 15. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Rein PEEDUMÄE Haanja Vallavolikogu 11. jaanuari 2005. a määruse nr 2 lisa HAANJA VALLA ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA Koostasid: Ülo Kask, projektijuht Livia Kask Sissejuhatus Käesolev uurimis-arendustöö «Haanja valla energiamajanduse arengukava» on valminud OÜs Pilvero Haanja Vallavalitsuse tellimusel 2004. aastal. Töö eesmärk on koostada Haanja valla energiamajanduse arengukava järgnevateks aastateks ja mis vaatleks kompleksselt kõiki valla energia- ja kütusevarustuse süsteeme. Koostatud arengukava peab aitama vallavolikogu ja -valitsust ratsionaalsete pikaajaliste energiapoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Vallavalitsuse soovil on põhitähelepanu pööratud munitsipaalhoonete energiasäästuvõimaluste väljaselgitamisele. Energeetika planeerimise üldine eesmärk on kasutada maksimaalselt ära eeliseid, mida pakub ühiskonnale energiaressursside optimaalne kasutamine. Energeetika arengukava on tulevikule orienteeritud dokument, mis aitab koondada tähelepanu prioriteetidele ja töötada välja energeetika arenguks vajalikke jätkusuutlikke projekte ning teha vastavaid investeeringuid. Energiamajanduse arengukavas on arvestatud mitmete varemtehtud üldplaneeringute ja teiste valdkondade arengukavade seisukohtade ja suundadega, millest mõnesid on peetud vajalikuks refereerida, teisi võeti lihtsalt teadmiseks, kuid kõik siintehtud tehnilis-majanduslikud arvutused ja prognoosid lähtuvad neist ja valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast. Haanja valla üldplaneeringut ja arengukavu läbivaks seisukohaks on kiirendada majandusarengut, konkurentsi tihenemist. Samas soositakse väikeettevõtlust, arendatakse turismi, püüeldakse keskkonnasõbraliku ja säästvust soosiva elukorralduse poole. Käesoleva arengukava tegemine toimus koostöös Haanja valla ning OÜ Pilvero töögrupiga. Haanja valla poolt koordineeris arengukava koostamist ja vajalike andmete kogumist vallavanem Juri Gotmanis. OÜ Pilvero poolt osalesid töögrupis: Ülo Kask (projektijuht, arenguversioonid, energiaauditid, töö koostamine ja vormistus), Arvi Poobus (kütuste hinnaprognoos, tehnilis-majanduslikud arvutused), Livia Kask (ülevaated tehtud arengukavadest, taastuvenergia allikad, soojusmajanduse ülevaade). Projekti meeskond soovib tänada Haanja valla spetsialiste ja volikogu liikmeid neile osutatud meeldiva koostöö, igakülgse abi ja heade nõuannete eest. A. Haanja valla lühiiseloomustus (geograafiline asend, rahvastik, sotsiaal-majanduslik olukord). Energeetikasüsteemide ülevaade, tehniline olukord ja tehnilised parameetrid. A.O. Valla asend, looduslikud tingimused, asustus ja rahvastik Haanja vald asub Kagu-Eestis Võru maakonnas, Võru linnast 16 km kagu suunas. Valla piirinaabrid on Võru, Rõuge, Vastseliina ja Misso vald ning Läti Vabariik. Territooriumi suurus on 170 km2 ning elanikke 1280. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Valla territoorium hõlmab 17 047 hektarit. Looduslik mitmekesisus ja eri maastikukomponentide sünergiline mõju võimaldab määratleda Haanja valda ühe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana. Haanja vallas on kolm suuremat asulat: Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku. Vallahoone asub Haanja asulas, samuti üks Haanja-Ruusmäe Põhikooli õppehoonetest, rahvamaja, raamatukogu ja lasteaed. Raamatukogus asub avalik internetipunkt. Teine Haanja-Ruusmäe Põhikooli õppehoonetest asub Ruusmäe asulas ajaloolises Rogozi mõisakompleksis. Nimetatud mõisakompleks on Eestis ainulaadne kastell-tüüpi hoone, mis on säilinud XVIII-ndast sajandist. Selles hoones asub ka rahvamaja, lasteaed ja avaliku internetipunktiga raamatukogu. Kolmas raamatukogu töötab Luutsniku külas. Haanja-Ruusmäe Põhikoolis õpib 134 last (Haanja õppehoones 75 ja Ruusmäe õppehoones 59). Hoogu on sisse saamas ka eraettevõtlus. On tekkinud arvukalt nii väiksemaid poode kui ka märkimisväärseid suuremaid ettevõtteid, nagu näiteks transporditeenuse pakkumise ja hakkepuidu tootmisega tegelev ettevõte AS H-CENTRAL (teenindab Tartu, Valga, Võru ning teiste linnade katlamaju); põllumajandusettevõte OÜ Loyde, kelle tegevusalaks on liha ja piima tootmine; metallitööga tegelev ettevõte OÜ Meisli. Haanja vallas on tunnustatud 12 majutusettevõtet. Ettevõtted annavad küll tööd paljudele kohalikele inimestele, kuid ikkagi on tööpuudus üheks suuremaks probleemiks Haanja vallas. 2004. a seisuga elab Haanja vallas 1290 inimest. Mehi on 655 ja naisi 635. Rahvastiku keskmine tihedus on 8,07 inimest/km2. Tihedamini on asustatud Haanja ja Ruusmäe piirkond. Parema ülevaate saamiseks majanduse perspektiividest tuleks vaadata maaressurssi (2003. a): Üldpindala 17 047 ha Haritav maa 3106 ha Looduslik rohumaa 1786 ha Metsamaa 8010 ha Muu maa 1739 ha Silmapaistvalt suur on loodusliku rohumaa osatähtsus (11%), samuti veega kaetud alade ulatus (üle 50 järve). Metsamaa osakaal on 47%, mis on samuti üle maakonna keskmise. Seevastu haritava maa osakaal on alla maakonna keskmist (18 %), põllumaa keskmine boniteet on 31. Valla territooriumil asuvatest katastriüksustest paikneb 8220 ha Haanja Looduspargi territooriumil. Munitsipaalmaad on 27,3 ha, riigimaad 1696,6 ha. 509 ha on katastrisse kandmata riigimaad. Maavaradest on märkimisväärne vaid järvemuda, mis seni pole kasutamist leidnud. Lähitulevikus on vajadus korrastada ja renoveerida melioratsioonisüsteeme metsa- ja põllumaal ning selgitada välja võimalike uute süsteemide rajamise vajadus.

Joonis A.0.1. Haanja valla kaart Võru maakonna arvutuslik välisõhu temperatuur on –22°C ja kütteperioodi pikkus 216 ööpäeva ja kütteperioodi keskmine välisõhu temperatuur –1,5°C /5/. Kütteperioodi kuude kraadpäevade (kraadtundide arv) kuu keskmiste välisõhu temperatuuride järgi on esitatud tabelis A.0.1 (kütmine lõpetatakse välisõhu temperatuuri +17°C juures). Viimati esitatud parameetrid on vajalikud küttesüsteemide projekteerimiseks, nende töö analüüsimiseks ja tarbijate energiasäästumeetmete kavandamiseks. Paljude aastate keskmine kütteperioodi kraadpäevade arv Võrus ja Võru maakonnas on 4212. Tabel A.0.1. Pikaajaline keskmine õhutemperatuur ja kraadpäevade arv kütteperioodi kuudel Võru maakonnas Kuu Keskmine õhutemperatuur, °C Kraadpäevad, °C·h 2000 2001 2002 2003 Jaanuar – 6,2 659 613 644 663 Veebruar – 6,5 545 657 498 671 Märts – 3,1 563 620 501 574 Aprill 3,8 250 298 343 432 Mai 9,7 199 206 131 167 September 10,7 257 173 192 177 Oktoober 5,1 286 313 513 426 November – 0,1 425 553 558 470 Detsember – 4,3 550 836 868 561 Kütteperioodi keskmine/kokku – 1,5 3 734 3 357* 4 269 3 960* 4 248 3 978* 4 141 3 858* *) Tegelik kütmine lõpeb tavaliselt mai alguses (keskmine küttepäevade arv on 8) ja algab septembri lõpus (keskmine küttepäevade arv on 3). Arvestades seda, korrigeeriti kraadpäevade arvu. A.1. Ülevaade valla arengukavadest ja arengusuundadest Haanja valla kohta on koostatud järgmised planeeringud ja arengukavad: «Haanja valla arengukava 2005–2014», koostatud 2004. aastal /1/, «Haanja valla üldplaneering» /2/, «Arengustrateegia Haanja-Rõuge» (turismi arengukava) /3/. Võru maakonnaplaneeringule vastavalt peab maakond, sealhulgas Haanja vald olema « …avatud uutele inimestele, partneritele, ideedele, tehnoloogiatele, investeeringutele…» /4, lk 16/. Kirjanduses /1/ esitatakse Haanja valla arenguvisioon « …Haanja vald on valdavalt traditsioonilise hajaasustusega, turvaline, heakorrastatud ja arenenud infrastruktuuriga soositud elupaik. Haanjamaal väärtustatakse piirkonna identiteeti, pärandkultuuri, traditsioone, koostööd ja omaalgatust. Haanjamaal hoitakse ja hinnatakse looduskeskkonda. Arenev väikeettevõtlus on loodust säästev ning tugineb piirkonna eripärale ja ressurssidele. Haanja on aastaringselt edukalt toimiv turismi- ja puhkemajanduspiirkond ning harrastusspordi keskus». Arengukavas /1/ kirjeldatakse elamu- ja kommunaalmajanduse, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, jäätmemajanduse, soojusmajanduse ja energiamajanduse hetkeolukorda. Soojusmajanduses on soojatootjad tegevuse lõpetanud ja tarbijad siirdunud täielikult lokaal- või kohtküttele (katel kogu maja kütmiseks või igas korteris ahjud/kaminad). Energiamajandus. Alternatiivenergia kasutuselevõtu võimalused on vanade vesiveskite kohtadel. Käesoleval ajal on energiatootmiseks vähest kasutust leidmas veeressurss. Vooluvee ressursse kasutati oluliselt suuremal määral 19ndal sajandil ja 20. sajandi alguses ning praegune kasutus jääb siiski marginaalseks. Vallas on plaane ka maakütte kasutuselevõtmiseks alternatiivse energiaallikana üksikhoonete soojusega varustamiseks. Välivalgustusliine on Haanja külas (ca 700 m) ja Ruusmäe külas (950 m). Haanja külas on vajadus veel ca 400 m ulatuses tänavavalgustusliinide rajamiseks. Kuna valla arengusihtide kavandamisel ei saa mööda vaadata globaalses mastaabis toimuvast, siis seoses säästva arengu põhimõtete elluviimisega kasvab ka taastuvate energiaallikate osatähtsus energiavarustuses koos ökosüsteemide taastumis- ja taluvusvõime arvesse võtmisega. Haanja valda läbib gaasijuhe, mis kulgeb paralleelselt Riia–Pihkva teega. Kuna Võru maakonna territooriumil tegutsev Võru Elektrivõrk on Eesti energiasüsteemi üks osa, siis tema areng sõltub suurel määral ka Eesti Energia AS üldisest arengupoliitikast ja finantsvõimalustest. Eesti Energia ülekandevõrgust saab Võru maakonna elektrivõrk (jaotusvõrk) toite nelja 110 kV elektriliini kaudu: 042 (Tsirguliina–Mõniste), 043 (Tsirguliina–Linda), 142 (Põlva–Võru) ja 156 (Kanepi–Võru) – kaudu. Keskpingeks on Võru Elektrivõrgus 10 kV. Keskpingeliinide kogupikkuseks on 1122 km, millest 60 km e 5,3% on kaabelliine (põhiliselt Võru linna võrgus). Õhuliinidest on ligi 90% raudbetoonmastidel, ülejäänud 10 % puitmastidel. Keskpingejaotusvõrk on töökindluse huvides välja ehitatud suletud võrguna, kuid talitleb lähtuvalt võrgukadude miinimumi nõudest ning rikkekaitse- ja automaatikaseadmete talitluse lihtsustamise vajadusest, radiaalfiidritena. Fiidri koosseisu kuulub pealiin ja kõik tema kaudu toidetavad haruliinid. Madalpingeliine oli Võrumaal seisuga 31. detsembri 1997. a kokku 2481 km, millest 2421 km e 97,6% on õhuliinid. Viimastest 1573 km e 65% on raudbetoonmastidel, ülejäänud puitmastidel. Isoleerjuhtmete kasutamine on alles algamas (ainult 6 km). Probleemiks on madalpingefiidrite ülemäärane pikkus (paljud üle 2 km), mis ei võimalda tagada kõigile tarbijaile normaalset pingenivood ja kvaliteeti. Suurem osa jaotusvõrkude õhuliinidest on teostatud alumiinium- ja terasalumiiniumjuhtmetega A ja AC, mille eluiga on 45–50 aastat. Osa liine on teostatud alumiiniumjuhtme markidega AH ja AЖ, mille elueaks loetakse 25 a. Esineb ka üksikuid terasjuhtmetega (ПС, ПСО) teostatud liinilõike. Elektritarbimise kasvuks on Võru maakonnas hinnatud 3% aastas optimistliku ja 2%/a tagasihoidliku stsenaariumi järgi ning tarbimise tipuvõimsuseks 2005. aastal ligikaudu 6 MW. Võrumaa linnade ja maakonna 10 kV võrgud talitlevad normaalolukorras avatuna ehk radiaalvõrkudena ja fiidrid on olulisemate tarbijate puhul valdavalt kahepoolse toite võimalusega läbi normaalolukorras avatud lahutuspunktide. Seega on tarbijate piisav elektrivarustuskindlus üldjuhul tagatud ning sellest aspektist uute objektide (liinid, alajaamad) rajamine ei ole vajalik. Küll tuleks aga 10 kV õhuliinide töökindluse tõstmiseks asendada juhtmed ristlõikega 16 ja 25 mm2 juhtmega AC-35. Nõrgalt on aga arenenud jaotusvõrkude juhtimise automaatika, mõõtesüsteemid ja rikete avastamise automaatika. Selle tulemusel on rikete ja vigastuste avastamine palju aega nõudev, põhjustades pikki katkestuskestusi ja seega ka suuri katkestuskahjumeid rikete korral. Seetõttu tuleb töökindluse edasiseks tõstmiseks ja katkestuste kestuse ning katkestukahjumi vähendamiseks: • laiendada võrgu sektsioneerimise võimalusi täiendavate lahklülitite paigaldamise teel • tõhustada sidesüsteeme, et kiiremini edastada infot võrgu seisukorrast • juurutada ulatuslikult arvutisüsteeme elementide talitluse ja pingete ning voolude sümmeetrilisuse jälgimiseks • täiustada rikete avastamise ja häiresignalisatsiooni süsteemi • täiustada ja kasutusele võtta uusi rikkekoha lokaliseerimisvahendeid • kaugemas perspektiivis üle minna jaotusvõrgu automatiseeritud juhtimissüsteemile (kaasa arvatud operatiivjuhtimise ja andmehõivesüsteemid, võrgu sektsioneerimis- ja toitetaastusseadmete kaugjuhtimine jms) • Samuti tuleb täiustada klenditeenindust ja tööd võlgnikega. Nende vahendite juurutamine sõltub suurel määral Eesti Energia AS-i üldisest tehnikapoliitikast jaotusvõrkude automatiseeritud juhtimise valdkonnas /7/. A.2. Energiamajanduse juhtimine omavalitsuse tasandil Haanja vallas tegeleb energiamajandusse puutuvate teemadega abivallavanem. Puuduvad soojusvarustuse teenust pakkuvad firmad. Elektrienergia müügiga tegeleb AS Eesti Energia Energiamüük. A.3. Energiasektorisse tehtud investeeringud Haanja valla eelarvest (kas osaliselt või täielikult) on energiamajanduse arendamiseks tehtud järgmised investeeringud: Haanja põhikooli katlamaja ümberehitus, Haanja valgustatud suusaradade väljaehitamine. Tehtud investeeringud on võimaldanud kaasajastada, efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta olemasolevaid energiasüsteeme. Soojusmajanduses tehtud investeeringuid iseloomustab tabel A.3.1. Tabel A.3.1. Haanja valla tähtsamad investeeringud soojusmajandusse Jrk nr Aasta Investeering Allikas 1 1999 Haanja põhikooli katlamaja ümberehituseks, 150 000 EV Majandusministeerium, energiasäästu programm 2 2003 Haanja valgustatud suusaradade väljaehitamine EAS – 1 490 858 krooni PHARE 2000 – 2 027 707 krooni Omafinantseering – 615 100 krooni A.4. Valla omanduses olevate hoonete kütuse- ja energiatarve Koolid, lasteasutused, raamatukogud, hooldekodud, spordihoone, kultuurihoone, vallamaja (kirjeldatakse asutusi, mis asuvad omaette hoonetes). Asutus Soojusvarustusviis ___________________________________________________________________ Ruusmäe mõis lokaalküte, kerge kütteõli katel, 13 ahju Suure Munamäe vaatetorn lokaalküte, elekterküte Haanja Vallavalitsuse ruumid Haanjas lokaalküte, 8 ahju Haanja Vallavalitsuse ruumid Ruusmäel lokaalküte, halupuukatel Haanja rahvamaja lokaalküte, 12 ahju Haanja Lasteaed lokaalküte, 3 ahju Haanja kool lokaalküte, kerge kütteõli katel, 4 ahju Haanja puhkespordikeskus lokaalküte, kerge kütteõli katel Luutsniku raamatukogu lokaalküte, 1 ahi Andmeid valla asutuste energiakulude kohta on saadud vallavalitsusest. Tulemused esitatakse tabelis A.4.1 ja hoonete põhiparameetrite kohta tabelis A.4.2. Tabel A.4.1. Haanja valla asutuste energia tarbimine Jrk nr Asutus Aasta Küte, MWh Elekter, kWh Erikulu MWh/m3 1 Ruusmäe mõis: Keskküttel 1690 m2 Ahiküttel 609 m2 2000 449,82 28 155 0,069 2001 521,65 64 640 0,080 2002 572,35 88 089 0,087 2003 689,04 102 290 0,105 2 Suure Munamäe vaatetorn: 238,9 m2, millest 79,6 m2 juurdeehitatav osa 2000 – – – 2001 – – – 2002 – – – 2003 – 9 580 – 3 Haanja Vallavalitsuse ruumid Haanjas: 260 m2 2000 52,00 6 839 0,071 2001 49,40 6 637 0,068 2002 46,80 7 059 0,064 2003 54,60 7 633 0,075 4 Haanja Vallavalitsuse ruumid Ruusmäel: 98,1 m2 2000 45,24 12 338 0,174 2001 45,24 11 324 0,174 2002 45,24 13 014 0,174 2003 – 12 733 – 5 Haanja rahvamaja ja raamatukogu: 636 m2 2000 118,30 4 648 0,049 2001 92,30 6 917 0,038 2002 117,00 8 097 0,049 2003 85,80 10 794 0,036 6 Haanja lasteaed: 115 m2 2000 21,58 2 196 0,071 2001 33,80 2 009 0,111 2002 24,05 2 629 0,079 2003 41,21 2 682 0,136 7 Haanja kool: 1040 m2 2000 101,6 (127,5) 84 636 0,035 2001 149,40 (158,9) 74 050 0,051 2002 155,8 (165,0) 91 779 0,054 2003 178,70 (195,1) 77 023 0,061 8 Haanja puhkespordikeskus: 474 m2 2000 – – – 2001 – – – 2002 – – – 2003 – 12 185 – 9 Luutsniku raamatukogu: 34 m2 2000 6,50 173 0,064 2001 9,75 205 0,096 2002 10,40 128 0,102 2003 10,40 267 0,102 10 Haanja valgustatud suusarajad 2003 – – – 2004 – 15 617 – Rea 9 veerus 4 on sulgudes esitatud Haanja kooli soojuse tarbimine normaalaastal, st kui kraadpäevade arv kütteperioodil oleks 4212 (tegelikud kraadpäevad esitati tabelis A.0.1). Suusarajal kasutatakse järgmisi valgusteid: kokku 79 valgustit, naatriumlambid 400 W, töötavad hämarast kuni kella 21.00ni detsembris, jaanuaris, veebruaris ja märtsis, hinnanguliselt 12 000 kasutajat. Tabel A.4.2. Põhiandmed hoonete kohta Jrk nr Asutus Hoone kubatuur, m3 Kasutatav pind, m2 Katuse pind, m2 Tarbijate arv (laps, personal, külastaja jne) 1 Ruusmäe mõis Põhikool Lasteaed Raamatukogu Rahvamaja 6 552 2 299 Õpilasi 70 Personal 20 Külastajad 3000 (aastas) 2 Suure Munamäe vaatetorn 1 308 239 35 000 + 3 3 Haanja valla ruumid Haanjas 728 260 8 4 Haanja valla ruumid Ruusmäel 260 98 2 5 Haanja rahvamaja 2 408 636 800 800 + 2 6 Haanja Lasteaed 304 115 10 7 Haanja kool 2 912 1 040 185,5* 100 + 20 8 Haanja puhkespordikeskus 1 467 474 15 000 + 2 9 Luutsniku raamatukogu 102 34 500 + 1 * Lõunapoolse katuse pindala A.5. Valla territooriumil olevate ettevõtete kütuse- ja energiatarve Suurimaks põllumajandusliku tootmisega tegelevaks üksuseks on Ruusmäe sovhoosi reorganiseerimisel tekkinud OÜ Loyde. Metallitoodete valmistamisega tegeleb endises Ruusmäe sovhoosi töökojas asuv AS Meisli. Paremad eeldused on aga puidutöötlemiseks ja turismiks. Puidutöötlemisega tegeleb «OÜ Haanja Puit». Kohalikul toormel põhineva kütuse, hakkpuidu tootmise algatas H-Central, kes varustab ka Tartu, Valga, Võru ja teiste linnade katlamaju. Kuna eraettevõtete kütuse ja energia kulu kujutab mõnes mõttes ärisaladust, võib mõista nende juhtide soovi andmeid oma teada hoida ning valla juhtimise ja arendamise seisukohalt ei olegi need andmed otsustava tähtsusega. Pigem näitaksid need energia kogutarbimist valla territooriumil, millega saaks end tööstuse kontsentreeritusega ja selle energiatarbimise tasemega teiste valdadega võrrelda. Teisest küljest oleks muidugi hea teada ettevõtete energiamajanduse arenguplaanidest, sest nende tehniliste kommunikatsioonide rekonstrueerimine võib tähendada ka kaevetöid valla teedel/tänavatel ja muidki ebamugavusi elanikele. A.6. Katlamajad Katelde nimekiri, tüübid, võimsused, vanused ja kasutegurid on toodud tabelis A.6.1 Tabel A.6.1. Katelde nimekiri ja tehnilised andmed Jrk nr Katel Tüüp, arv Võimsus, kW Perioodi keskmine kasutegur, % Paigadlus- aasta Ehitusaasta Märkused 1 Vedelküttekatel, Haanja koolimaja, reserviks elektrikatel MIDI 9, 1 tk 132 85% 1999 1998 Soe vesi 200 l el. boiler 4 tk, 15 l el. boiler 3 tk 2 Vedel- ja tahkekütuse katel Högfors, Ruusmäe Rogosi mõis 21N 14, 1 tk 500 85% 1999 1998 Soe vesi 200 l el. boiler 8 tk 3 Vedelküttekatel Sime, Haanja spordi- ja puhkekeskus 2R 6F, 2 tk 100,6 80% 2003 2002 Süsteemis soojussalvesti, valmistatakse ka sooja vett 4 Tahkeküttekatel Molle, Ruusmäel 3-korruselises elamus nr 39 Molle, 2 tk 45 75% 1997 1996 Üks katel vahetatud 2002. a 5 Tahkeküttekatel Molle, Ruusmäel, 2-korruselises elamus nr 37 Molle, 2 tk 45 75% 1997 1996 Üks katel vahetatud 2003. a Kokku 8 tk 1013,2 A.7. Soojustarbijad Valla omandis või halduses olevaid soojustarbijaid on kirjeldatud ja nende energiatarbimist kajastatud tabelites A.4.1 ja A.4.2. Muud soojustarbijad on valdavalt ühepereelamud ja talud ning lokaal- ja kohtküttel korruselamud. Ettevõtted on energiavarustuse lahendanud individuaalselt. A.8. Kohalike energiaallikate kasutamise võimalused A.8.1. Puitkütus Metsamaa osakaal Haanja vallas on 47%, mis on samuti üle maakonna keskmise. Seevastu haritava maa osakaal on alla maakonna keskmise (18%), põllumaa keskmine boniteet on 31. Üksikmajapidamiste (ühepereelamud, talud, ahiküttel korterid ja suvilad) kütmine, neis toidu ja sooja vee valmistamine toimub Eestis enamuses traditsiooniliste ahjude ja pliitidega. Läbi aegade on meil olnud põhiliseks energiaallikaks küttepuu (varem ka hagu) ja kõikvõimalikud tahked puidujäätmed. Üksikmajapidamistes tarvitatava kütuse koguste üleriiklik arvestamine on küllaltki keerukas ning tõese teabe saamine üsna võimatu. Tõenäoliselt suur osa nende puitkütuse tarbimisest jääb statistilisest arvestusest välja, vähemalt ei satu see Eesti energiabilansis reale «kodumajapidamine». Peale niinimetatud ametlikult ostetud ehk registreeritud puitkütuse saadakse seda oma metsast hooldustööde käigus, ostetakse sugulastelt/tuttavatelt või tööstusettevõtetest, kus jäätmete üle täpset arvestust ei peeta. Üsna palju kasutatakse korduvkasutuses olevat puitu nagu ehitus- ja lammutusjäätmed, taara/pakend, vana mööbel, elektripostid, liiprid jne /6/. Aastatel 1995–2001 on töö autori juhendamisel ja ettevõtmisel korraldatud kütuse- ja energiakasutuse küsitlusi 300 ühepereelamu omaniku ja taluniku seas mitmes Eesti linnas ja vallas, s.o 3% küsitletud omavalitsusüksuste ühepereelamute ja talude üldarvust /6/. Küsitluste tulemusi ja osalist analüüsi esitatakse tabelis A.8.1. ja joonisel A.8.1. Tabel A.8 1. Eesti ühepereelamute ja talude energiakasutuse parameetrid Jrk nr Parameeter Ühik Võru linn Tartu linn Kures- saare l Tahku- ranna v Paikuse vald Sõmeru alevik Salme vald Leisi vald Kaiu vald Küsitluste keskm 1 Elamute keskmine kubatuur m3 402,9 269,0 388,0 216,2 276,2 233,2 206,6 193,4 447,0 292,5 2 Elamute keskmine kasulik pind m2 138,9 94,3 110,5 86,5 98,6 85,4 71,3 77,4 154,1 101,9 3 Keskmine elanike arv majapidamise kohta: – talvel (püsielanikud) – suvel inimene 3,1 3,6 3,0 3,0 3,6 3,2 2,3 3,2 3,2 3,13 3,2 3,6 3,3 3,4 4,0 3,4 3,2 3,4 3,7 3,47 4 Keskmine primaarenergia tarve majapidamise kohta: – ilma elektrita – koos kütteelektriga MW.h/a 31,0 31,5 21,2 33,9 43,2 30,3 25,4 31,0 36,7 31,6 34,0 46,3 40,2 5 Keskmine elektri tarvidus majapidamise kohta MW.h/a 5,9 3,6 3,4 2,2 7,1 2,9 2,4 2,4 2,9 3,64 6 Tarbitava primaarenergia kulu aastas: – elamu mahu kohta kW.h/m³ 77,3 117,0 54,6 88,3 156,5 130,7 123,0 160,5 82,2 110,0 – üldpinna kohta kW.h/m2 224,2 333,8 191,8 220,8 438,1 355,1 356,6 401,3 238,3 306,7 – püsielaniku kohta MW.h/a 10,1 8,9 7,1 6,3 12,0 9,5 11,0 9,7 11,4 9,56 7 Keskmine kütuse maksumus: elaniku kohta kr/a 491,0 926,3 489,5 598,8 663,8 672,7 230,4 556,3 735,2 596,0 8 Küttepuidu tarvidus: – elaniku kohta rm/a 5,5 3,0 4,1 7,6 9,6 5,5 7,7 6,4 7,2 6,29 – majapidamise kohta rm/a 16,7 10,5 12,3 22,8 17,1 17,5 17,8 20,4 23,3 17,6 9 Puidu primaarenergia: – elaniku kohta MW.h/a 7,6 4,2 5,8 10,6 6,6 7,6 10,8 8,9 10,1 8,02 – majapidamise kohta MW.h/a 23,4 14,7 17,1 32,0 23,9 24,5 24,9 28,6 32,6 24,6 Allikas: Magistritöö: Puitkütus ja selle osakaal Eesti energiabilansis. TTÜ, ST, Ülo Kask 2002

Allikas: Magistritöö: Puitkütus ja selle osakaal Eesti energiabilansis. TTÜ, ST, Ülo Kask 2002 Joonis A.8.1. Eesti ühepereelamute ja talude keskmine kütusetarbimine energiasisalduse järgi Küsitlustulemuste analüüsist selgus, et puitkütuse tarbimine majapidamise kohta on maapiirkondades ligi 1,5 korda suurem kui linnades (võrdluseks: 20-ndail aastail oli see kaks korda suurem). Seletada võiks sellega, et maal on majapidamises rohkem hooneid (ka küttekoldeid, saunad eraldi), need on tihti suuremad kui linnas, sagedamini vähem soojapidavad ja toiduvalmistamiseks (ka loomadele) kasutatakse rohkem tahkekütuse pliite. Puitkütuse osatähtsus üksikmajapidamise kütuse tarbimises oli 1934. aastal 96% ringis ning see on tänapäeval langenud umbes 82%-ni, langus 14,5%. Maal kasutatakse puitkütust (energiasisalduse järgi) elamu kohta 1,7 korda rohkem kui linnades. Märgata võib ka kliima mõju. Saare maakonna ja mujal mereäärsetes valdades (linnades) on energiatarbimine mõnevõrra väiksem kui sisemaa valdades, linnades. Haanja valla ühepereelamute ja talude energia ja kütusekasutust võiks võrrelda selliste valdade nagu Tahkuranna, Leisi, Salme või Kaiu vastava kasutusega. Seega hinnanguliselt kulub Haanjas eramu kohta umbes 20 ruumimeetrit küttepuid ja puidu primaarenergia kogus elaniku kohta on 10 MWh/a. Puitkütuse osatähtsus kõigi kasutatavate kütuste hulgas võib ulatuda 90%ni. Kõigi valla ühepereelamute ja talude primaarenergia vajadus kütteks ja toiduvalmistamiseks jääb hinnanguliselt vahemikku 10–12 GWh/a, millest siis kuni 90% kaetakse puitkütustega. Valla territooriumil kasvavas metsas on selline puitkütusega (6 tuh tm) saadav primaarenergiakogus olemas ja kättesaadav. A.8.2. Turvas Turba tööstuslikku tootmist valla soostunud aladelt ei toimu. Turbabriketi kasutamine ühepereelamute ja talude kütteks on arvatavasti marginaalne (2–3% piires) ja on vähenenud tõenäoliselt viimase hinna tõusuga. A.8.3. Kohalike kütuste hinnad Kohalike kütuste hindade leidmiseks tehti Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudis 2004. aasta alguses pakkujate (ka SL Õhtuleht müügipakkumiste andmed) uuring, mille tulemused esitatakse tabelis A.8.2. Tabel A.8.2. Keskmine puitkütuste hind, jaanuar 2004 (allikas: SL Õhtuleht) Puitkütuse liik Kütuse olek Keskmine hind kuusk lõhutud, kuiv 295 kr/m3 (rm) lepp lõhutud, kuiv 320 kr/m3 (rm) lepp lõhutud, märg 260 kr/m3 (rm) kask lõhutud 440 kr/m3 (rm) kaminapuud, lepp pakitud 40 l kottides 600 kr/m3 (rm) kaminapuud, kask pakitud 40 l kottides 750 kr/m3 (rm) puitbrikett 1 375 kr/t turbabrikett 1 440 kr/t küttegraanul 1 850 kr/t lammutuspuit 285 kr/rm küttepinnud 170 kr/m3 (tm) Märkus: rm – ruumimeeter, tm – tihumeeter (1 tm = 1,43 rm) 2004. a sügisel on küttepuud 20–30% kallimad kui 2003. aasta lõpus ja kallinevad talve tulekul tõenäoliselt veelgi. 2004. aasta lõpuks ongi kvaliteetse (saetud, lõhutud ja kuivatatud) küttepuu keskmine hind tõusnud kuni 500 kr/rm. Maapiirkondades on võimalik küttepuid saada ka märksa odavamalt, kuid hinnanguliselt mitte odavamalt kui 200 kr/rm. Tänavune suvi ei soosinud puude varumist ja kuivatamist, mistõttu on head, kuiva küttepuud ka vähem saada. Küttepuu liik (hind, kr/rm) 11.2003 11.2004 kask 350–450 450–700 lepp 250–350 300–400 Puiduga kütmine muutub varsti maksumuselt samaväärseks elekterküttega. Kui eelmisel aastal kulus 160 m2 maja (mitte kaasaegne) kütmiseks puudega (270 kr/m3) 7290 krooni. Arvestades puiduhalgude hinnaks 500 kr/m2, teeb see tänavu küttekuluks 13 500 krooni. Sama maja kütmiseks elektriga läheks maksma 18 360 krooni, salvestusega elekterküttega 12 960 krooni (allikas: Äripäev 16.11.2004). A.8.4. Hüdroressurss Võrumaa jõed sobivad küllaltki väikese võimsusega vesirataste ja turbiinide käivitamiseks. Jõujaamade taastamine ja käivitamine on küllaltki suuri investeeringuid nõudev ettevõtmine. Seega tuleb lähemal ajal kõne alla jaamade ja veskite taastamine seal, kus suur osa hüdrorajatistest on säilinud (ehituslik osa moodustab jaamade kogukuludest kuni 60%). Hüdrojaamade taastamisel tuleb arvestada keskkonnakaitsealaseid nõudeid, säilitada minimaalne nõutav sanitaarvooluhulk. Haanja vallas puuduvad jõed, kus oleks käesoleval ajal majanduslikult tasuv väikehüdroelektrijaamu rajada. Kõne alla võib tulla üksikute vesirataste paigaldamine, millega saaks ühendada kuni 10 kW võimsusega elektrigeneraatoreid, kuid nendest saadavat energiat saaks kasutada üksikmajapidamiste vajaduste perioodiliseks rahuldamiseks. Vaatamata sellele et Eesti 7308 vooluveekogust on enamik pikkusega alla 10 km, vähem kui 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja ainult 14 jõel on see üle 10 m3/sek ning et pinnavormide suhtelised kõrgused ei ületa enamasti 20 m, ulatudes harva 50 m-ni, leidub siiski mitusada vee-energia kasutamiseks kõlblikku koondatud langusega jõeosa, millest suur osa on ka varem kasutusel olnud. Eesti jõgede hüdroenergeetiliseks potentsiaaliks on hinnanguliselt 25…35 MW (seda ilma Narva piirjõeta) aastase kogutoodanguga 0,2…0,4 TWh.

Joonis A.8.2. Töötavad (punased) ja lähiajal käivitatavad (sinised) hüdrojõujaamad Eestis Lähitulevikus kavandatakse Eestis taastada 28 suuremat endist hüdroelektrijaama ja vesiveskit koguvõimsusega 5,6 MW ja aastase kogutoodanguga 34 000 MWh. Taastamisväärilised on veel viis endist suuremat hüdroelektrijaama koguvõimsusega ligi 0,5 MW ja aastase kogutoodanguga 3000 MWh/a. Veejõu viimase aja kasutuselevõtu tempo on keskmiselt umbes 0,4–0,5 MW aastas. Seisuga märts 2004. oli Eesti jaotusvõrkudesse ühendatud üle 20 minihüdroelektrijaama ja rida mikrojaamu (võimsusega alla 10 kW) koguvõimsusega 5,4 MW ja ligikaudse keskmise aastase kogutoodanguga 30 000 MWh. Suurimaks ja moodsaimaks on aastal 2002 käiku lastud Linnamäe HEJ Jägala jõel võimsusega 1125 kW. Eestis tegutseb mitu hüdroenergeetika ettevõtet, huvi vee-energia kasutamise vastu on üles näidanud Eesti Energia, mitmed kohalikud omavalitsused ja eraisikud. Avaldatud on soovitused väikehüdrojaamade projekteerimiseks (P. Raesaar «Vee-energia Eestis»), Kagu-Eesti väikehüdroelektrijaamade projekti raames on koostatud abimaterjalid Internetis väikehüdroelektrijaama rajajatele. A.8.5. Päikesekütte kasutamise võimalused Eesti päikesekiirguse ressursid Päikesekiirguse intensiivsus ja kestus sõltuvad laiuskraadidest, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevadest ning õhu puhtusest. Vaatamata Eesti geograafilisele asendile on meil suhteliselt suured päikeseenergia ressursid. Peamiselt on see tingitud merelisusest, mis pilvkatet vähendab. Joonisel A.8.3 on näidatud Eesti suve helioenergeetilise ressursi jaotus Eesti territooriumil 60°C temperatuuriga majapidamisvee tootmisel. Tehniline ressurss jaguneb küllaltki ebaühtlaselt, erinevus tuleb 20%, sest looduses esineb positiivse tagasiside efekt. Mida kõrgem on õhutemperatuur ja seega rohkem päikeseenergiat, seda kõrgem on ka heliokollektori muundustegur. Jooniselt A.8.3 on näha, et rohkem on päikest Lääne-Eesti mereäärsetes piirkondades ning Kagu-Eestis. Päikesekollektor (heliokollektor) ja selle konstruktsioonid Päikesekollektoreid on mitmesuguseid: statsionaarseid (joonis A.8.4) ja teisaldatavaid (joonis A.8.5). Statsionaarsed kollektorid on mõeldud kasutamiseks keerukamates süsteemides (kolmekontuurilised sundringlussüsteemid). Need töötavad ka talvel päikesepaistelistel päevadel. Soojuskandjaks kasutatakse antifriisi või mõnda muud külmumisvastast vedelikku. Teisaldatavad kollektorid on kasutamisel lihtsamates süsteemides, kus soojuskandjaks võib olla vesi. Joonisel A.8.4 on kujutatud lihtsa ja praktilise lahendusega sooja vee valmistamise süsteem, millel on termosifooniga (vee loomulik ringlus) ühekontuuriline avatus. Joonisel A.8.5 on keerukas vahepaagiga süsteem, mis sobib suuremate objektide jaoks. Eestis on näiteks sellist süsteemi kasutatud endises Vändra haiglas.

Joonis A.8.3. Eesti suve helioenergeetiline (tehniline) ressurss, kW∙h/m2

Joonis A.8.4. Statsionaarne päikesekollektor

Joonis A.8.5. Teisaldatav päikesekollektor Päikeseenergia kasutamise võimalikkusest paneelelamutes Tehnilised tingimused Päikesekollektori optimaalseks orientatsiooniks loetakse lõunasuunda kaldenurgaga, mis vastab asupaiga laiuskraadile. Kõrvalekalle kuni ± 15° ei mõjuta oluliselt sesooni toodangut. Eestis on sobivaimaks kaldenurgaks 45°–60°. Kollektori soojusvõimsus Eesti tingimustes on pakutud ∙h/m2 aastas (LRF Private OÜ). Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80–120 kW ∙h/m2 kuus. Päikesekollektoriga koos peaks kindlasti paigaldama ka akumulaatori arvestusega 40–50 l akumulatsioonipaaki 1 m2 päikesekollektori pinna kohta. Kuid selle juures tuleb arvestada konkreetse maja asukohta, asendit ilmakaarte suhtes ja katuse kaldenurka. Soojussalvestuspaagid (veepaagid) on mõeldud lühiajaliseks soojuse salvestamiseks. Päikesekollektori kaal sõltub põhiliselt konstruktsioonist, kuid jääb piiridesse 14–40 kg/m2. Kindlasti tuleb kontrollida katuse kandekonstruktsioonide vastupidavust päikesekollektoritele. Kollektori pindala arvutamisel lähtuti päikesekollektori tootmisvõimsusest – 100 kW∙h/m2 kuus. Soojussalvestuspaagi maht arvutati eeldusel, et üks inimene tarbib ööpäevas 40 liitrit sooja vett (OÜ Talger soovitusel). Kolmekorruseliste paneelelamute (18-korterilised, nn EKE tüüpi väikepaneelelamud) keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee tootmiseks vajaliku soojuse (50 MW∙h) saamiseks on vaja 40 m2 päikesekollektori pinda ja ligikaudu 2 m3 soojussalvestuspaagi mahtu (arvestades, et analüüsitavates kolmekorruselistes paneelelamutes elab keskmiselt umbes 45 inimest). Võttes arvesse seda, et salvesti peaks mahutama vähemalt 3 ööpäevase soojavee varu, võiks paagi maht olla 5,4 m3. Viiekorruseliste paneelelamute (60-korterilised, Tallinna ja Tartu elamuehituskombinaadi suurpaneelelamud) keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee soojuse vajaduse (155 MW∙h) juures on vaja 130 m2 kollektori pinda ja 5,5 m3 soojussalvestuspaagi mahtu (keskmiselt 135 inimest), kolme ööpäevase varuga 16,5 m3. Telliselamute (50–60-korterilised, punastest tellistest elamud) keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee soojuse vajaduse (170 MW∙h) juures on vaja 140 m2 päikesekollektori pinda ja 6 m3 soojussalvestuspaagi mahtu (keskmiselt 153 inimest), kolme ööpäevase varuga 18 m3. Majanduslikud tingimused Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 akumulatsioonipaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Päikesekollektorite hinnad on väga erinevad. Eestis on ühe paneeli (2,6 m2) hind 10 000 krooni ja soojussalvestuspaagi (500 l) hind ~ 20 000 krooni (LRF Private OÜ). AS Kiwi PM andmetel on 2 m2 kollektori hind 7000 krooni. OÜ Talger andmetel on ühe paneeli (2,5 m2) hind umbes 9000 krooni ja salvestuspaagi (575 l) hind 27 000 krooni. BUSO NordOst EU andmetel on 1 m2 kollektori hind 2500 krooni ja 2 m3 paagi hind 34 000 krooni. Eestis valmistatud (AS Viljandi Metallitööstus) soojussalvestuspaakide hinnad on 15 000 krooni (2,5 m3) ja 13 000 krooni (2 m3). Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg – mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Eestis on päikesekollektori tasuvusajaks arvestatud praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Paneelelamute puhul on praeguste kaugkütte hindade juures tasuvusaeg 15–25 aastat. Päikesekollektorite elueaks loetakse vähemalt 20–30 aastat. Kui arvestada, et soojussalvestuspaak peaks säilitama kolme ööpäevase varu, siis on kolmekordsete paneelelamute kogu päikeseküttesüsteemi (päikesekollektorite ja soojussalvestuspaakide) maksumus suurusjärgus 200 000 krooni. Viiekorruseliste paneelelamutel tuleb see ligikaudu 600 000 krooni ja viiekorruseliste telliselamute puhul 650 000 krooni. Tasuvusaeg ja päikesekütte soojuse hind Vastavalt Vändra Haigla kogemusele, suudab päikeseküte kogu aastasest soojuse vajadusest sooja tarbevee tootmiseks katta vaid 60 %, mis teeb kollektorite tasuvusajaks praeguste kaugkütte hindade juures umbes 15–20 aastat. Lihtne tasuvusaeg = investeering / aastane sääst Aastane sääst on arvutatud vastavalt paneelelamu soojusevajaduse ja kaugkütte ühe MW∙h hinna (keskmiselt 400 kr/MW∙h) juures ning on arvestatud seda, et päike suudab rahuldada 60% aastasest soojavee vajadusest. Tasuvusajaks on praeguste kaugkütte hindade juures 16–17 aastat. Päikesekiirguse abil valmistatud sooja tarbevee hind (kr/MW∙h) on arvutatud järgmiselt: [(investeeringu maksumus / investeeringu eluiga) + aastased hoolduskulud] / soojuse toodang aastas 25-aastase investeeringu eluea puhul kujuneb kolmekorruselistes paneelelamutes päikesesoojusega saadud sooja tarbevee hinnaks ~ 335 kr/MW∙h, viiekorruselistes paneelelamutes ~ 310 kr/MW∙h ja viiekorruselistes telliselamutes ~305 kr/MW∙h. Kui investeeringu eluiga on 30 aastat, oleksid hinnad vastavalt ~ 290 kr/MW∙h, ~ 280 kr/MW∙h ja ~260 kr/MW∙h. Päikesekollektoriga toodetud soojuse hind ei ületa käesoleval ajal oluliselt 300 kr/MW∙h. Kokkuvõte ja järeldused Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna Eesti päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning mitteregulaarsed. Päikeseküttesüsteemis peab kindlasti olema ka salvestuspaak, mis võimaldaks akumuleerida soojust pilves päevadeks. Meie laiuskraadidel on reaalselt võimalik kasutada (majanduslikult õigustatud) päikese soojust sooja tarbevee saamiseks ja salvestamiseks alates märtsi algusest kuni septembri lõpuni. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Päikeseküttesüsteemis soojendatud vee hind on soodsam elektriga soojendatud veest samadel sooja tarbevee temperatuuridel (45–55 °C). Elektriboileritega toodetava sooja vee nädala keskmine hind on olenevalt paketist 800–900 kr/MW∙h (arvestatud on kahetariifse elektriga). Päikesesoojuse hinnas sisaldub vaid investeering ja süsteemi väike käidu- ja hoolduskulu. Päikeseküttesüsteemidele eeldatakse kõrget eluiga, üle 20 aasta. Päikesekollektorite suurim tootlikkus saavutatakse, kui kollektori moodulid on otseselt suunatud lõunasse ning kollektorid on kallutatud ca 45° võrra horisontaalpinna suhtes. Kui otsustatakse paneelelamu katust uuendada, tuleks kindlasti kaaluda päikeseküttesüsteemi paigaldamist, sest siis oleksid tehtavad kulutused optimaalsed. Katus tuleks teha veidi tugevama konstruktsiooniga ja jätta katusealusesse ruumi akumulatsioonipaakidele, kui maja kandekonstruktsioonid lubavad. Vastasel korral tuleks paagid paigaldada hoone keldrisse. Lisaks on soovitatav paigaldada pööningulaele lisasoojustus ja isoleerida sooja tarbevee torustik. Perioodidel, mil päikesekiirgusest ei jätku sooja tarbevee tootmiseks, saaksid tarbijad sooja vee kaugküttesüsteemist, lokaalkatlamajast või elektriboileritest (vastavalt olemasolevale soojusallikale). Soojussalvestuspaakidesse võiks paigaldada ka elektriküttekehad. A.8.6. Soojuspumpade kasutamisvõimalused Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga, mida saab kasutada ümbrust saastamata ning mille rakendamine ei kuulu põhimõtte poolest keerukate tehnoprobleemide hulka. Keskkonda, kust soojust ammutatakse, paigaldatakse torusüsteem. Väheldane soojuspump (see mahub ühe ruutmeetrisele pinnale) hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja algtemperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, kuni +60°C (kütmine, soe tarbevesi). Ainult kütmiseks ei pea tõstma vee temperatuuri kõrgemaks kui 35°C, kui kasutada põrandaküttesüsteeme. Soojuspumpkütte puhul on valida kolme võimaluse vahel: maakütte soojuspump, ventilatsiooni õhusoojuspump ja õhusoojuspump. Maasoojuspumba maakontuuris tsirkuleerivat vedelikku soojendab loodusesse (maasse või vette) akumuleerunud päikeseenergia mõne kraadi võrra. Soojuspumba soojusvahetis muudetakse need mõned kraadid kompressortehnika abil soojuseks. Saadud energia suunatakse soojusjaotussüsteemi (vesipõrandaküttesse või radiaatoritesse) ja tarbeveele. Soojuspumba kompressor kasutab töötamiseks elektrienergiat. Kasutustegur on tavaliselt üle 300% ehk 1 kWh ostetud elektrienergiaga saame üle 3 kWh soojusenergiat. Torustik kaevatakse kas meetri sügavusele maasse, uputatakse puurkaevu või viiakse veekogusse. Näiteks 100–150 ruutmeetri suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 300–400 meetrit väliskeskkonda paigaldatavaid torusid [http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1326]. Kütteks ja tarbeveeks vajalikust energiast saab soojuspumba abil 2/3 nn tasuta, ülejäänu tuleb nt elektrist või mõnest muust kütteallikast. Maakontuuris tsirkuleeriv vedelik on täielikult keskkonnasõbralik ja ei tekita mingit ohtu. Süsteem on hermeetiliselt suletud. Maakontuuri pikkus oleneb maa tüübist, maja suurusest ja pumba võimsusest. Mida niiskem on maa, seda lühem kontuur. Õigesti mõõdistatud ja paigaldatud maakontuur ei kahjusta krundi pinnast. Soojuspumba energiaallikaks võib olla ka nn energiakaev, mis puuritakse 60–200 m sügavusele. Kaevu sügavus oleneb maja suurusest ja pumba võimsusest. Energiakaevu läbimõõt on 10–15 cm, kuhu paigaldatakse nt U-kujuline maatoru. Tööpõhimõte on sarnane maasoojuspumbaga. Energiakaev sobib sinna, kus on vähe maad või muud tehnilised piirangud maakontuuri kasutamiseks. Puurimine Eesti tingimustes on aga suhteliselt kallis. Maja läheduses olev järv, meri või muu veekogu on ideaalne energiaallikas soojuspumbale. Kontuur, mis uputatakse veekogusse raskuste abil, on lühem kui sama hoone puhul pinnases. Maasoojuspumbad on suurima efektiivsusega küttesüsteemid. Eriti sobivad need kohta, kus vahetatakse välja õli- või muud küttesüsteemi. Ventilatsiooni õhksoojuspump kasutab energiaallikana ventilatsioonisüsteemi kaudu välja suunatud siseõhku. Ligi poole kütteks vajalikust energiast ammutab soojuspump väljaventileeritavast õhust. Süsteem sobib alla 250 ruutmeetri suuruse uue maja ehitajale või saneeritavale majale, kus on ees tõsisem ümberehitus. Ventilatsiooni õhksoojuspumpa kasutades on aastane kokkuhoid kütte ja tarbevee arvelt umbes 8000–10 000 kWh ehk 40–45%, sest ligemale poole energiast toodab soojuspump väljaventileeritavast õhust. Kokkuhoiule lisandub meeldiv värskus, sest õhk vahetub ruumides 12 korda ööpäevas. Näitena toodud säästu on võimalik saada kohtades, kus juba on rajatud mehaanilise sissepuhke/väljatõmbe ventilatsioonisüsteem ja viimasele lisatakse õhksoojuspump. Õhksoojuspump võtab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine (agens) abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Õhksoojuspump toodab 1 kW elektri kohta 1,5 kuni 3 kW soojust. Soojust saab toota ka kuni –15°C pakasega, kuid kõige efektiivsem on soojuspump välistemperatuuride vahemikus –10°C kuni +10°C [http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1326]. Suvel võib õhksoojuspumpa kasutada kliimaseadmena. Eriti praktiline on õhksoojuspump siis, kui kütmiseks kasutatakse otsest elektrikütet. Sel juhul jääks elektriküte vajadusel toetama soojuspumba küttesüsteemi. Seadme hankimiskulud algavad 30–40 000 kroonist ja tasuvus jääb vahemikku 5–7 aastat. Õhksoojuspump on tihti majanduslikult kõige optimaalsem lahendus nii vanasse kui ka uude majja. Õhk-vesi soojuspumbad on väga levinud Euroopas. Ka Eesti kliimatingimustes on seda liiki soojuspump otstarbekas lahendus. Eestis loetakse kütteperioodiks 224 päeva ja talvepakast alla –10°C esineb harva. Väga suurt säästuefekti annab õhksoojuspumbasüsteem suurte tööstushoonete, ladude, koolimajade jms kütmisel. A.8.7. Tuuleenergia kasutamisvõimalused Kagu- ja Lõuna-Eesti ei paista silma tuuleressursside suhtes, mistõttu ei ole teada veel ühtegi projekti, kus kavandatakse üksiktuulikuid või tuuleparke sinna piirkonda rajada. See loomulikult ei tähenda, et keegi entusiast oma kulu ja kirjadega väikest tuulikut ei paigaldaks, sest mingid tuulekoridorid või mäetipud võivad selleks sobida. A.8.8. Kokkuvõte Kõige suuremaks taastuvenergiaallikaks tuleb Haanja vallas, nagu ka enamikes kohtades Eestis lugeda biomassi (puit, orgaanilised põllumajandus- ja tööstusjäätmed, energiataimed (tulevikus). Järgmiseks energiaallikaks on päikesekiirguse kasutamine kütteks kas otseselt (päikesekollektorid vee soojendamiseks, õhuküte) või passiivselt (arhitektuurilised lahendused ja asukoha valik ilmakaarte suhtes). Kolmandaks ja eelmisega otseselt (kuid mitte ainult) seotuks võib lugeda soojuspumpade kasutamist. Maa- ja õhksoojuspumbad teevad meile kättesaadavaks akumuleerunud päikesesoojuse. Ülejäänud taastuvad energiaallikad osutuvad oma võimalustelt ja ressurssidelt marginaalseiks. B. Statistiliste ja finantsmajanduslike algandmete süstematiseerimine ja analüüs (ajaperioodiks 2000–2003) B.1. Katlamajad Haanja valla omandis või halduses olevates hoonetes, kus asuvad katlamajad (tabel A.6.1), on põhiseadmed üsna uued, mitte vanemad kui 8 aastat. Sellele vaatamata võib lähiajal tekkida probleeme Molle-tüüpi kateldega, mida köetakse halupuudega (Ruusmäel, hoones, kus asuvad ka Haanaja valla tööruumid). Auditeerimispäeval, kui alustati kütmisega 2004. aasta sügisel, ladustati parasjagu puid katlaruumi. Puude niiskus oli hinnanguliselt vahemikus 35–45%. Niiskete puudega küttes kahjustuvad küttepinnad, sest suitsugaasides olev veeaur kipub konvektiivküttepindadel kondenseeruma ja katlamaja põrandale tilkuma. Samas korrodeeruvad kondensveega kokkupuutuvad metallpinnad. Tuleks kasutada õhukuivi küttepuid, mille niiskus ei ületa 25%. Teistes katlamajades peaksid põhiseadmed korraliku hoolduse ja remondi olukorras vastu vähemalt 15 aastat. Põleteid vahetatakse sageli kümne aasta tagant. B.2. Soojustarbijad Haanja valla omandis või halduses olevate hoonete energiatarbimise tendentse on võimalik jälgida tabeli A.4.1 vahendusel. Kõigi hoonete soojuse ja elektritarbimise kohta perioodil 2000–2003 puuduvad küll andmed, kuid olemasolevategi järgi saab teha mõnesid järeldusi. Suurima soojuse erikuluga on Haanja Vallavalitsuse ruumid Ruusmäel, kolmekorruselise elamu esimesel korrusel (174 kWh/m3). Põhjuseks võib olla soojuskulude mitteühesugustel põhimõtetel toimuv jaotus ruumide valdajate vahel või katelde eeldatust madalam kasutegur (märjad puud ja oskamatu kütmine). Primaarenergiakulu soojuse tootmiseks on arvutatud põletatud puude koguse järgi (andmed töö tellijalt). Mingit rolli mängib siin ilmselt ka hoone vähene soojapidavus (vastavaid ettepanekuid energia kokkuhoiuks kajastatakse käesolevas töös). Teiseks suurema kütteenergia erikuluga asutus on Haanja lasteaed (71–136 kWh/m3). Peamisi põhjuseid on eeldatavalt kaks: lasteaia ruumide siseõhu temperatuur tuleb hoida kõrgem, kui muudes asutustes ja soojustamata keldrilae kaudu kandub soojust ruumidest välja (kelder on kütmata ja väga hõredate aknaümbrustega). Kolmandaks suurema soojuse erikuluga hooneks on Luutsniku raamatukogu, mida köetakse ahjudega (64–102 kWh/m3). Hoone on vana ja küllaltki vähe sooja pidav. Näitena võib tuua Eesti kaugküttesüsteemidesse lülitatud korterelamute keskmise soojuse erikulu, mis aastal 1997 oli 66–78 kWh/m3). Mitmetes Eesti koolides tehtud uurimuse alusel on koolide keskmine soojuse erikulu (küte + soe tarbevesi): Võrus – 55 kWh/m3 (1996–1998), Kuressaares – 68 kWh/m3 (1996), Põlva maakonnas – 40,5 kWh/m3 (1998–2000). Lasteaedade soojuse erikulu oli 7–8% suurem (Hoonete energeetilise auditeerimise koolitus. Köide I. Tallinn 2002. (konkreetne ptk 4.2 OÜ Pilvero tööde põhjal, lk 57–58)). Eelneva lõigu alusel on Haanja lasteaia soojuse erikulu küllaltki suur (99 kWh/m3), ületades Võru lasteaedade vastavat näitajat 66% võrra. Ruusmäe lasteaia kohta eraldi erikulu välja tuua ei saa, kuid kogu köetava mõisakompleksi keskmine soojuse erikulu – 85 kWh/m3 on juba väiksem kui Haanja lasteaias (asub renoveeritud osas) ja hinnanguliselt väiksemgi kui mõisakompleksi keskmine (kool ja rahvamaja on veel renoveerimata). Kuna osa asutuste hooneid ei köeta pidevalt (perioodiline küte) ja samuti ei köeta hoonete kõiki ruume, siis ei ole ka võrdlus teiste piirkondade vastavate asutuste erikuludega päris korrektne. B.3. Elektri tarbimine Haanja valla omandis või halduses olevate hoonete elektri tarbimise muutusi näeme samuti tabeli A.4.1 vahendusel. Valla suurimad elektritarbijad on Ruusmäe mõisakompleks, kus tarbimine on aasta-aastalt kasvanud ja jõudnud 102 MWh/a, Haanja kool, kus 2003. aastal on elektri tarbimine võrreldes varasemate aastatega vähenenud (77 MWh/a – 2003) valgustatud suusarajad (15,6 MWh/a) ja Haanja Puhkespordikeskus (12,1 MWh/a). Arusaamatu tundub olevat Ruusmäel asuvate vallavalitsuse kasutuses olevate ruumide suur elektri tarbimine ~12 MWh/a, s.o 46 kWh/m3 aastas. Tõenäoliselt kasutatakse ka elekterkütet ja arvestatakse selles elektrikulus muudki (nt välisvalgustus, hoone üldelektritarbimine jm). Haanja kooli aastate keskmine elektri eritarbimine on 28,1 kWh/m3 ja lasteaias 8,0 kWh/m3, kusjuures Põlva maakonna koolides oli see 1998–2000-aastate keskmisena 5,6 kWh/m3 ja lasteaedades 6,1 kWh/m3. Näeme, et lasteaedade elektri erikulu on küllaltki vähe erinev (ainult 30% suurem), kuid Haanja kooli elektri erikulu on Põlvamaa koolide (vaatluse all oli 14 kooli) omast viis korda suurem. C. Soojustarbijate energianõudlus ja soojuskoormusgraafikud. Energiatarbimise tulevikuhinnang. Kütuste ja energia hinnad ja nende prognoos. C.1. Kütuse ja energiahindade prognoos Prognoosides kütuste hindade muutumist Eestis tuleb lisaks maailmaturuhindade võimalikele arengutendentsidele arvestada veel mitmeid, nii rahvusvahelisi kui kohalikke tegureid. Olulise mõjurina kütuste tarbijahindade prognoosimisel tuleb arvestada kasutatavate kütuste kvaliteeti ja riiklikke nõudeid sellele. Eestisse seni valdavalt Venemaalt ja Valgevenest ja seejuures maailmaturuhindadest odavamalt ostetud raske kütteõli (masuut) on oma kvaliteedi osas seni veel madalamal arenenud riikides vedelkütustele kehtestatud nõuetest. Eestis on viimaste aastate jooksul kolmel korral muudetud vedelkütustele kehtestatud kvaliteedinõudeid. Praegu kehtivad nõuded jõustusid 1. juulist 2000. a. Vastavalt nendele nõuetele on Eestis lubatud kasutada ainult selliseid raskeid kütteõlisid (RKÕ), mille väävlisisaldus on maksimaalselt 0,5% (väävlivaene RKÕ) või maksimaalselt 1,0% (tavaline RKÕ). Siiski on erandina lubatud kuni 1. jaanuarini 2003. a kasutada ka maksimaalselt 3,0% väävlisisaldusega kütteõli (väävline RKÕ). Seega peaks Eestisse imporditavate kütteõlide hinna tõusu üheks teguriks olema ka rangemate kvaliteedinõuete täies mahus jõustumine. Järgmise olulise tegurina kütuste ja energia hinnakujunduses tuleb arvestada maksude mõju tarbijahindadele. Eestis kuuluvad kõik kütused ja energialiigid üldjuhul maksustamisele käibemaksuga. Siiski on tehtud mõningaid erandeid, mida Riigikogu on viimastel aastatel aastapikkuste perioodide kaupa pikendanud. Praegusel ajal kehtivad ajutise erandina (kuni 30. juunini 2005. a) käibemaksuseaduse § 28 sätted, mis näevad ette 5% käibemaksumäära rakendamist soojusenergiale, mida müüakse elanikkonnale, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele. Samuti on elanikkonnale müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu käibemaksumäär kuni eespool mainitud kuupäevani 5%. Seega tuleb arvestada võimalusega, et 1. juulist 2005. a tõuseb soojuse ja kodutarbijale ka kütteturba, briketi, kivisöe ning küttepuidu hind seoses käibemaksumäära tõusuga 5%lt 18%le. Vastavalt Riigikogu poolt 1997. a jaanuaris vastu võetud täiendusele käibemaksuseaduses on tehtud soodustus tuule- ja veejõul toodetud elektrienergia maksustamise osas – kuni 31. detsembrini 2006. a rakendatakse sellisele elektrienergiale käibemaksumäära 0%. Kahjuks pole selle soodustuse mõju märkimisväärne, kuna käibemaksukohustuslike äriühingute poolt tasutav käibemaks on tasaarveldatav. Spetsiifilistest maksudest rakendatakse kütustele aktsiisimaksu, millega maksustatakse praegusel ajal põhiliselt mootorikütuseid. Alates 1997. aasta lõpust hakkas esmakordselt kehtima aktsiisimaks ka kergele kütteõlile – 240 kr/t. Vastavalt kütuseaktsiisiseaduse lisas fikseeritud plaanile tõsteti kerge kütteõli aktsiisimaksu määra 1. detsembril 1999. a 300 kroonile tonnilt. 19. juunil 2000 tegi Riigikogu kütuseaktsiisi seaduses muudatuse, mille kohaselt kehtestati kergele kütteõlile alates 1. septembrist 2000 aktsiisimaksu määraks 500 kr/t. Raskele kütteõlile (masuudile) pole Eestis seni aktsiisimaksu kehtestatud. Seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu, palus Eesti liitumiseelsetel läbirääkimistel (läbirääkimiste peatükk 10: Maksustamine) üleminekuperioodi kuni aastani 2015 mõnede kütuste aktsiisimaksu viimiseks ELis (praegu) kehtivale miinimumtasemele. Nende kütuste hulka ei olnud arvestatud masuuti ja kivisütt. Lähtuvalt eeltoodust lisandus 01.05.2004. a masuudi hinnale täiendav aktsiisimaks 200 kr tonni kohta. Kivisöele täiendava aktsiisimaksu kehtestamine toimub tõenäoliselt 01.01.2005. a. Kivisöe aktsiisimäär 01.01.2005. a 2,35 kr/gigad žaul, äriline ja 4,7 kr/gigad žaul mitteäriline klient. Maksude edasise arengu osas tuleb arvestada Euroopa Liidu maksupoliitikat. Euroopa Nõukogu sätestas 1992. a oma direktiiviga minimaalsed aktsiisimaksumäärad mineraalsetele vedelkütustele, mis hakkasid EL maades kehtima 1. jaanuarist 1993. a. Põhiliselt on maksustatud mootorikütuseid, katlakütustest on aktsiisiga maksustatud kerge kütteõli – 18 EUR (282 EEK)/103 l ja raske kütteõli – 13 EUR (203 EEK)/t. Eesti Vabariigi valitsus taotles energiamaksustuse alal soodustusi, mis on toodud järgnevates tabelites C.1.1 ja C.1.2. Tabel C.1.1. Mootorikütusena kasutatavate energiatoodete aktsiisimäärade üleminekuperiood (29. oktoober 2003). Kütus Aktsiisi- määrad Eestis kuni ELiga liitumiseni Aktsiisimäärad Eestis alates ELiga liitumisest Aktsiisi-määrad Eestis alates 01.01.2008 Aktsiisi-määrad Eestis alates 01.01.2009 Aktsiisi-määrad Eestis alates 01.01.2010 Bensiin (pliivaba) 1000 l 3500 EEK 224 EUR 4500 EEK 287 EUR aktsiis tõuseb 29% võrreldes eelmise tasemega 4800 EEK 307 EUR 5200 EEK 332 EUR 5620 EEK 359 EUR Diislikütus 1000 l 2550 EEK 163 EUR 3 840 EEK 245 EUR aktsiis tõuseb 51% võrreldes eelmise tasemega 4200 EEK 268 EUR 4600 EEK 294 EUR 5165 EEK 330 EUR Vedelgaas 1000 kg 1500 EEK 96 EUR 1570 EEK 100 EUR aktsiis tõuseb 5% võrreldes eelmise tasemega 1700 EEK 109 EUR 1830 EEK 117 EUR 1960 EEK 125 EUR Tabel C.1.2. Kütteainena ja elektri tootmiseks kasutatavate energiatoodete aktsiisimäärade üleminekuperiood Kütus Aktsiisimäärad Eestis kuni ELiga liitumiseni Aktsiisimäärad Eestis alates ELiga liitumisest Äriline otstarve Mitteäriline otstarve Põlevkivi- kütteõli Ei maksustata aktsiisiga Ei maksustata aktsiisiga (Eesti taotles üleminekuperioodi) 100 EEK/6,4 EUR 1000 kg kohta alates 01.01.2009 160 EEK/10,2 EUR 1000 kg kohta alates 01.01.2012 235 EEK/15 EUR 1000 kg kohta alates 01.01.2015 Metaan (maagaas) Ei maksustata aktsiisiga Ei maksustata aktsiisiga 1,20 EEK/ 0,07 EUR gigad žaul alates 01.01.2008 2,40 EEK/ 0,15 EUR gigad žaul alates 01.01.2008 2,35 EEK/ 0,15 EUR gigad žaul alates 01.01.2009 4,7 EEK/ 0,30 EUR gigad žaul alates 01.01.2009 Põlevkivi Ei maksustata aktsiisiga Ei maksustata aktsiisiga (Eesti taotles üleminekuperioodi) 1,20 EEK/ 0,07 EUR gigad žaul alates 01.01.2009 2,40 EEK/ 0,15 EUR gigad žaul alates 01.01.2009 1,80 EEK/ 0,12 EUR gigad žaul alates 01.01.2012 3,60 EEK/ 0,23 EUR gigad žaul alates 01.01.2012 2,35 EEK/ 0,15 EUR gigad žaul alates 01.01.2015 4,7 EEK/ 0,30 EUR gigad žaul alates 01.01.2015 Elektrienergia Ei maksustata aktsiisiga Ei maksustata aktsiisiga (Eesti taotles üleminekuperioodi) 7,8 EEK/ 0,50 EUR megavatt-tund alates 01.01.2009 15,65 EEK/ 1 EUR megavatt-tund alates 01.01.2009 Järgmise tegurina energiahindade arengu käsitlemisel tuleb vaadelda kulusid, mis seonduvad energiakasutuse mõjuga keskkonnale. Erinevalt enamikest arenenud riikidest ei ole Eestis kehtestatud keskkonna mõjutamisest tulenevaid makse, mis tõstaksid kütuste ja energia hindu. Eesti praegusele energia- ja keskkonnapoliitikale vastavalt võetakse energiatarbimise keskkonnaohtlikkust arvesse saastetasude (varem saastekahju hüvitiste) kaudu. Käesoleva uuringu aspektist on kõige olulisem käsitleda saastetasu rakendamist saasteainete viimisel välisõhku (saastetasu seadus, Riigikogu 10.02.1999 seadus, jõustumiskuupäev 21.03.1999, redaktsioon 01.08.2002). Tabelis C.1.3 toodud saastetasu peavad maksma need ettevõtted, kelle poolt aastane emissioon atmosfääri ületab vastava minimaalse arvestusliku heitkoguse. Haiba katlamajas ületatakse nimetatud minimaalkogust. Tabel C.1.3. Saastetasu määrad saasteainete viimisel välisõhku Saasteaine Saastetasu määr, kr/t Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 SO2 55,20 66,20 79,00 95,00 114,00 137,00 NO2 126,40 151,70 182,00 218,00 262,00 315,00 CO 7,90 9,50 11,00 14,00 16,00 20,00 Tahked osakesed 55,20 66,20 79,00 95,00 114,00 137,00 CO2 5,00 7,50 7,50 7,50 7,50 11,3 Allikas: Saastetasu seadus Võrreldes eelmiste aastatega on nõudeid karmistatud – vähendatud on saastetasust vaba heitkogust ja lisaks on kehtestatud põletusseadmete soojusvõimsused, millest alates on saasteluba nõutav ja tuleb maksta saastetasu. Selliseks alampiiriks on tahk- või gaaskütuse põletamisel 300 kWth ja vedelkütuste põletamisel 500 kWth. Alates 2000. aastast on olulise uuendusena maksustatud ka süsinikdioksiidi (CO2) emissioon. Kuna saastetasu ei tule maksta sellelt emissioonilt, mis lähtub taastuvat loodusvara kasutavatest põletusseadmetest, siis peaks nii tekkima teatud eelis viimaste kasutamiseks. Esialgu on see eelis siiski tagasihoidlik, kuna CO2 emissioonilt tuleb Eestis saastetasu maksta ainult nendel energiaettevõtjatel, kelle põletusseadmete nimisoojusvõimsused kokku on üle 50 MW. Keskkonnaministeerium on teatanud kavast tõsta saastetasu määrasid lähiaastatel oluliselt, isegi 20% aastas. Kuna konkreetset seaduseelnõud pole veel laiemalt avalikustatud, siis on keskkonnahoidu arvesse võtvate maksude arengut Eestis pärast 2001. aastat liiga vara arvuliselt prognoosida, tendentsi osas võib suure tõenäosusega ennustada nende maksumäärade (saastetasu) küllaltki suurt kasvu ja üha kiirenevat lähenemist mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides kasutusel olevale maksutasemele. Tarbijahindade taseme kujunemist Eestis mõjutavad veel mitmed tegurid, nt on importkütuste tarbijahindu mõjutavate tegurite hulgas tähtsal kohal valuutakursid – nii võib Eesti krooni (euro) ja USA dollari omavahelise vahetuskursi muutumine küllaltki oluliselt mõjutada vastavate kütuste sisseostu- ja järelikult ka müügihindu Eestis. Käesoleva töö raames ei olnud võimalik koostada põhjalikku prognoosi kütuste hindade võimaliku arengu suhtes. Järgnevalt on esitatud katlakütuste hindade kujunemise võimalik arengustsenaarium, mis on koostatud eksperthinnanguna, lähtudes põhiliste hindu mõjutavate tegurite tõenäolisest muutumisest. Püütud on arvestada järgmisi tegureid: • nafta hind maailmaturul; • aktsiisimaksude areng; • majanduskeskkonna muutumine Eestis; • kütuste omavaheline konkurents. Arvesse ei ole võetud EL poolt aktsiisimaksude olulise tõstmise kava ega ka valuuta vahetuskursside võimalikke muutusi. Kütustest toodetud energia hinna kalkuleerimisel peab tarbija arvestama ka saastetasudega, mille suurus sõltub nii kütuse omadustest kui põletamisprotsessi iseärasustest ja kasutatavatest puhastusseadmetest. Nagu eespool käsitletud, tõusevad saastetasude määrad vaadeldaval prognoosiperioodil oluliselt. Maailma kütuseturu hinnapoliitika tooniandjaks on naftaproduktide hinnaarengud. Käesolev A. Poobuse koostatud eksperthinnang lähtub Euroopa kütuseturu viimase kolme aasta hinnaarengust. Prognoos koostati lõpptarbijahinna tasemel, lülitades kõikide kütuste hindadesse käibemaks 18% aastas. Kerge kütteõli (LFO) keskmine tarbijahinna tõus oli perioodil juuli 1998 kuni juuli 2001 keskmiselt 3% aastas, masuudil (HFO) aga sama perioodi vältel keskmiselt 2% aastas. Hinnaarenduse lähtepunkideks võeti nii kerge kütteõli kui ka masuudi korral 2004. a juulikuu hinnad. Käesolevas töös tuuakse kohalike kütuste hinnaprognoos, millele lisati võrdlusmomentideks fossiilkütustest kivisöe ja kerge kütteõli arendused. Kõrgeima hinnaga on kerge kütteõli (LFO), mille põhitarbijateks on lokaalküttevõrgud ja individuaalväikekatlamajad. Kaugkütte katlamajad kasutavad seda harva, põhiliselt vaid stardikütuseks või tugikütusena.

Joonis C.1.1. Naftaproduktide keskmised tarbijahinnad Euroopas (IEA andmetel) Kivisöe suurte maailmavarude tõttu on selle hind maailmaturul üks stabiilsemaid. Praktiliselt on kivisöe hind maailmaturul viimastel aastatel langenud. Kivisöe planeeritav hinnatõus tulevikus on seotud saastemaksude kehtestamisega. Kivisöe hinnatase energiaühikule on aluseks ka teiste tahkete kütuste nagu turba ja hakkpuidu ühikhinnale. See tähendab, et teiste tahkete kütuste – turba ja hakkpuidu energiaühiku hind ei saa oluliselt kõrgemale tõusta kivisöe energiaühiku hinnast. Mõnevõrra suurem hinnatõus nendel kütustel võrreldes kivisöe hinnatõusuga on seotud asjaoluga, et nende kütuste tootmiseks kasutatakse naftaprodukte, mille hinnatõus on märgatavalt suurem kui kivisöel. Kohalike kütuste hinnaprognoos võrrelduna kivisöe ja kerge kütteõli hinnaprognoosiga on joonisel C.1.2. Siinjuures tuleb märkida, et kivisütt kasutatakse Kernu vallas põhiliselt väikese võimsusega eramukatlamajades. Kommunaalobjektidel on kivisöe kasutamine Eestis planeeritud lähiajal lõpetada. Eestis kasutatavaist kohalikest kütusteist on üks kõrgeima hinnaga saepurubrikett, mida kasutatakse põhiliselt eramuis kamina-, ahju- ja pliidikütusena. Uueks kütuseliigiks on saepurupellet, mis on väga kõrgekvaliteetne ja bioloogiliselt puhas kütus. Tema eeliseks on etteandesüsteemi suhteliselt lihtne automatiseerimine ja katla väljundvõimsuse reguleerimine põhimõtteliselt analoogiliselt kergel kütteõlil töötava katlaga. Toodud asjaolu tingib kahtlemata selle kütuse tarbimise märgatavat suurenemist juba lähitulevikus. Pelletite ehk graanulite laialdasema kasutamise puuduseks Eestis tuleb lugeda selle kõrget hinda – 1700–1800 kr/t. Suurtest tootmiskuludest tingitud väga kõrgest energiaühiku maksumusest on turbabriketi kasutamine Eestis märgatavalt langenud. Küttepuuna mõeldakse käesolevas töös 2 m pikkusi propse, mida turustatakse küttekontorites ja ka eratootjate poolt. Selle kütuse hind ja kütteväärtus on mõnevõrra madalamad halupuu samadest näitajatest, kuna selline puit on üldjuhul toores. Halupuu tootmine on seotud suures osas käsitööga, mistõttu on eksperdid arvamusel, et selle kütuseliigi hinna tõus on märgatavalt kiirem, võrreldes teiste kohalike kütuste hindadega (joonis C.1.2). Eeltoodud põhjusel on Põhjamaades halupuit üks kallimaid kütuseid. Nii näiteks on Soomes halupuu energiaühiku hind ca kaks korda kõrgem tükkturba või hakkpuidu hinnast.

Joonis C.1.2. Kohalike kütuste, kivisöe ja kerge küteõli hinnaprognoos aastateks 2004–2022 Kokkuvõtlikult võib importkütuste sisseveohindade arengus Eestis pidada tõenäoliseks suhteliselt kiiret jõudmist maailmaturuhindade tasandile. Keerukam on prognoosida kütuste tarbijahindade muutumist. Siin võib pidada vaieldamatuks tendentsiks hinnataseme tõusu nii nominaal- kui reaalväärtusena. Konkreetsemat ajalist prognoosi on aga väga raske anda, seda eriti tulenevalt maksusüsteemis toimuvate muudatuste raskest prognoositavusest. Importkütuste tarbijahindu mõjutavate tegurite hulgas ei ole viimasel kohal valuutakursid – nii võib krooni ja USA dollari vahetuskursi muutumine küllaltki oluliselt mõjutada vastavate kütuste müügihindu Eestis. Kohalike kütuste osas on kütteturba ja puitkütuse hindade pikemaks perioodiks prognoosimine väga komplitseeritud ülesanne. Maailmaturuhind neile kütustele puudub ja nende hindade seos naftakütuste ning maagaasi hindadega on kaudne ja mõjutatud mitmetest teguritest. Eesti oludes sõltub biokütuste hinnatase olulisel määral ka nende kütuste ekspordivõimalustest ja sihtriikides pakutavast hinnast. C.2. Soojustarbimise prognoos munitsipaalhoonetele Haanja valla munitsipaalhoonete energia tarbimine peaks tulevikus vähenema kavandatavate ja tehtavate säästutööde arvel, kuid samas võib Haanja kooli energiatarbimine kasvada juurdeehituse vajaduse arvel. Teisalt oleks vaja täpsemalt hakata tarbitud kütuste üle arvet pidama (kulu kuude kaupa või vähemalt täpne aasta kulu) ja energiatarbimist jaotama vastavalt hoonete või nende osade suurusele (mahule, pinnale). Kui vald kasutab hoones ainult teatavaid ruume, siis leida erikulu ainult nende ruumide kohta. C.3. Elektrienergia tarbimise prognoos munitsipaaltarbijatele Elektrienergia tarbimist tuleks hakata piirama ja loobuda tuleks kus vähegi võimalik elekterküttest, v.a sooja tarbevee boilerite kasutamine. Elektri hind tõuseb 2005. aasta märtsist. Kohtades, kus kütmine toimub katlamaja baasil (Haanja kool, Ruusmäe mõis) võiks ka sooja tarbevett valmistada keskküttekatla baasil, kuid samas nõuab see ümberehitusi. Kõne alla võiks see tulla Haanja koolis, kus niigi oleks otstarbekas olemasolev küttesüsteem ringi projekteerida ja ehitada. Teisalt oleks Haanja kool tulevikus koht, mille katusele paigaldada päikesekollektor sooja tarbevee valmistamiseks (selle variandi analüüs on sama töö ühes järgnevas peatükis). Rahalisi kulusid elektrile saab sageli vähendada ka sobiva hinnapaketi valikuga. Seoses uute pakettide tulekuga tuleval aastal, tasuks konsulteerida ka energiamüügi asutuse töötajatega. D. Soojusvarustusega seotud spetsiifilised tehnilised, finantsmajanduslikud ja keskkonnakaitselised aspektid. D.1. Lokaalküttesüsteemide arendamine Tehnilises mõttes ei ole lokaalkatlamajaga keskküttes midagi uut, kuna elamute lokaalne keskküte oli tuntud kümneid aastaid enne, kui kaugküte endale eluõigust võitma hakkas. Kaugküte on seega tehnilises mõttes sammuks edasi kaasaegsetes hoonete soojusvarustuses, vastasel korral poleks see kütteviis levinud Taanis, Rootsis, Islandil, Soomes ning kõigis Ida-Euroopa maades. Varasematel aastatel oli kaugkütte eelis ka selgelt majanduslik, sest väikekatlamaja soojus tuli suuremate püsikulude tõttu märgatavalt kallim kui suurtel kaugkütte katlamajadel. Kaasaegsete gaas-, kerge õli ja saepuru pelletküttel töötavate väikekatlamajade automatiseerituse tase on sedavõrd tõusnud, et nad võivad töötada ilma pideva valvepersonalita. Samuti tagab kaasaegne automaatika nende katelde kõrge kasuteguri suhteliselt laias võimsuse piirkonnas (on määratud antud katla nimivõimsuse tagamiseks sobiva põleti optimaalse tööpiirkonnaga). Need on peamised põhjused, mis on äratanud tuntavat huvi nende kasutamiseks üksikute hoonete või hoonegruppide soojusvarustuses. Eestis on viimasel ajal alustatud soojustarbijate üleviimist lokaalküttele. See tähendab, et üksikud hooned või hoonegrupid eralduvad kaugküttesüsteemist ja rajavad endile soojusvarustuseks gaas-, kergeõli või pelletiküttel töötava individuaalse väikekatlamaja. Põhieesmärk, millega põhjendatakse üleviimisi, on vältida praegusi liialt suuri kaugküttevõrgu kadusid (ca 16–30% trassis edastatavast soojusest) ning tarnida tarbijaile selle võrra odavamat soojust. Samuti loodetakse kokkuhoidu ka ekspluatatsiooni- ja teeninduskuludes. Väikekatlamaja paigutamisel elamutesse ei teki ületamatuid tehnilisi probleeme. Sobivaim ja ka ohutum koht gaasil töötava lokaalkatlamaja paigaldamiseks on elamu katus, kergel kütteõlil ja pelletitel töötava katla asukoht tuleks valida keldrisse või maapinna tasapinnale. Viimased on seotud rohkem kütuse etteande süsteemiga, neid moodusi kasutatakse ka paljudes Euroopa riikide asulates, kus puudub kaugküte, üsna laialdaselt. Katuse katlamaja puhul on võimalik ka korstna kõrguse ja hinna arvelt kokku hoida. Vältimaks korstnast väljuva suitsulondi sattumist naabermaja akendesse, peaks korsten olema sedavõrd kõrge (määratakse igal konkreetsel juhul arvutuste teel), et oleks mis tahes ilmastikutingimuste puhul välditud suitsugaaside levimine lähitsoonis oleva kõige kõrgema hoone akendesse. Probleemiks kujuneb hoonete välisilme risustumine suure arvu suhteliselt näotute korstnatega ja ka juurdeehitisega, mis nii või teisiti muudavad arhitekti planeeritud hoonete proportsioone ja välisilmet. Lisaks eeltoodule võib probleeme tekkida ülemiste korruste elanikel täiendava müra ning vibratsiooniga, mida võivad tekitada töötavad ventilaatorid, pumbad jms ning katlamaja metallist välispiirete vibratsioonist tuulte mõjul. Lokaalkatlamaja paigaldamisel elamu keldrisse tekib märgatavalt rohkem tehnilisi probleeme, kui see oli katuse variandi puhul. Nimelt on keldrisse paigaldatava katla võimsus ja kuumavee paagi maht limiteeritud. Igal juhul tuleb projekt kooskõlla viia Tehnilise Inspektsiooni nõuetega. Raskusi võib tekkida ka seadmete paigaldamisega gabariitide tõttu, kuna keldritel puuduvad üldjuhul vastavad montaa žiavad või -luugid vundamendis, samuti kipub nappima keldri kõrgust. Akumulaatorpaagi paigaldamisel tekivad lisaraskused, kuna vaatamata heale isolatsioonile levib paagi soojus tema kohal asuvasse korterisse. Kui kelder on elanike poolt kasutatav majanduskeldrina, peab akumulaatorpaagi ohutusnõuetele pöörama erilist tähelepanu. Gaasikatla paigaldamine suurelamu keldrisse kätkeb endas ka potentsiaalselt suuremat ohtu kui katusel. Vaatamata töökindlale ohutusautomaatikale ei saa sellist ohtu päriselt eirata. Väikeasulates, kus soojuskoormused on sedavõrd langenud, et olemasoleva kaugkütte katlamaja käigushoidmine on muutunud majanduslikult ebaökonoomseks, on soovitatav loobuda kaugküttest ja rajada igasse hoonesse oma individuaalkatlamaja. Lahenduse eeliseks on iga maja sõltumatus naabritest. Soojustrassid osutuvad seejuures ülearusteks ja need tuleksid demonteerida, väheneb ka kütuse kulu trassi soojuskadude äralangemise arvelt. Selline lahendus võib osutuda eriti otstarbekaks olukorras, kui kõik majad moodustavad omaette korteriühistud. Kokkuvõte Elanikel on sageli väärarusaam lokaalküttesoojuse odavuse suhtes, sest mitmed tulevikus lisanduvad nõuded ja kulud ning riskid jäetakse arvestamata. Sageli ei arvestata ka soojuse hinna sisse algseid kapitalikulusid või hilisemat amortisatsiooni- ja remondikulu. Haanja vallas on kaugküttesüsteem juba aastaid tagasi töö lõpetanud ja kõik hooned lokaal- või kohtküttel. Kaugküttesüsteemide taasrajamine ei ole 2004. aasta seisuga perspektiivne üheski asulas. Osa katlamaju, mis töötavad kerge kütteõliga, on küllaltki uued ja heas seisukorras. Teist osa, mille katlaid köetakse halupuudega, tuleks lähitulevikus moderniseerida või neis isegi katlad vahetada, et saavutada kõrgemaid kasutegureid. Kindlasti tuleb tõsta kütjate kvalifikatsiooni ja püüda suve jooksul varuda piisavalt õhukuivi küttepuid. Kütteõlide edasise kallinemise korral tuleks kaaluda puitpelletite kütmisele üleminekut ning hankida ja paigaldada vastav seadmestik. Tänasel päeval on investeering pelletiküttele üleminekuks veel peaaegu tasumatu, kuid abirahade toel võib siiski tulusaks osutuda. D.2. Kütuste ja muude energiaallikate valik soojuse tootmiseks Haanja vallas, nagu valdavas enamuses Eesti maapiirkondades, kasutatakse elamute kütteks peamiselt puitkütuseid (Eestis keskmiselt ~81% ulatuses väikemajapidamistes kasutatakse puitkütuseid). Haanja vald ei paista silma kohalike energiaallikate rikkuse poolest. Mitmel pool Eestis on asutud tegema tehnilis-majanduslikke kalkulatsioone päikesekütte kasutusele võtmiseks suvise sooja tarbevee tootmiseks. Needki projektid hõlmavad suure tõenäosusega üksikhooneid. Keskkonnakaitse ja säästliku loodusvarade kasutamise seisukohalt peaks aga vald taastuvate energiaallikate kasutusele võtmist vallas toetama, kui leidub huvilisi, kes seda sooviksid rakendada. Eelkõige peaks vald ehituslubade väljastamisel jälgima ja soovitama, et ehitiste soojusega varustamisel kasutataks võimalikult palju keskkonnasõbralikke kütuseid (biokütused, heitsoojus jt), taastuvaid energiaallikaid (päikese kiirgus, voolava vee energia) ja kõrge energiaefektiivsusega tehnilisi lahendusi (soojuspumbad, kõrge kasuteguriga seadmed jt). Igati tuleks vältida, kus vähegi võimalik elekterkütte kasutamist. Eriti neis asutustes ja hoonetes, kus juba muu kütteliik on kasutusel, tuleks see korraldada nii, et ka lisakütmine elektriga oleks välditav. Näitena võiks tuua elamu Ruusmäel, mille esimesel korrusel asuvad ka Haanja Vallavalitsuse ruumid. Korrastatud küttesüsteemiga ja teadliku kütmisega on võimalik saada see maja ühtlaselt soojaks igal ajal. Katelt tuleks hakata vähehaaval kütma siis, kui majas läheb niiskeks, mitte alguses elektriküttekehi kasutada. Ööpäevaringne küte kindlustab parema sisekliima ja see hoiab ka maja ehituslikke konstruktsioone aeglase, kuid kindla lagunemise eest. E. Alternatiivsed lahendused soojusvarustuse edasiseks arenguks. E.1. Õlikatla asendamine pelletikatlaga Haanja koolis Koos õlikatla väljavahetamisega või ka ilma seda vahetamata oleks veel otstarbekas rekonstrueerida olemasolev keskküttesüsteem. E.1.1. Küttesüsteemi rekonstrueerimine Haanja kooli plaaniline kütte vajadus on 156 MWh (arvutuslik) ja plaaniline sooja tarbevee vajadus 24,3 MWh (reaalne sooja tarbevee vajadus on tõenäoliselt 25% väiksem ehk oleks ~18 MWh. Viimase nelja aasta keskmine taandatud soojuse vajadus on olnud 161,6 MWh. Küttekulu on viimastel aastatel hakanud kasvama üle arvutusliku, kuigi samal ajal on hoonet soojustatud ja ka akende seisukord on hea. Tõenäoliselt oleks otstarbekas käsile võtta küttesüsteemi ümberehitus, selle hüdrauliline tasakaalustamine ja termostaatventiilide paigaldamine küttekehade ette. Hinnanguliselt peaks olema võimalik 15% soojuse tarbimisest kokku hoida ehk ~25 MWh aastas, mis kalkuleeritud soojuse hinna 890 kr/MWh juures teeks 22 250 krooni. Kooli küttesüsteemi täielik ümberehituse hinnanguline maksumus on 200 000 krooni. Lihttasuvus oleks 9–10 aastat. Kui võtta kasutusele ka paindlikud küttere žiimid (ööpäeva ja nädala küttegraafiku seadistamine), võiks saadavat säästu suurendadagi ja tasuvuse aeg lüheneks paari aasta võrra. E.1.2. Õlikatla asendamine 140 kW võimsusega pelletikatlamaja (katel, põleti, etteandeseadmed, automaatika, ladu, korsten, paigaldustööd) võib maksta maksimaalselt 600 000 krooni koos käibemaksugaga. Hind sõltub seadmete valikust (1 – tehases põletiga komplekteeritud katel – garanteeritud kõrge kasutegur, kuid tavaliselt kallim; 2 – pelletipõleti paigaldamine selleks sobivale katlale, tavaliselt odavam variant, kasutegur juhuse asi). Näiteks võiks pelletipõleti ette panna Eestis valmistatavale LUK katlale, kuid kompleksi kasuteguri kohta puudub info. AS Viljandi Metallitööstus on samuti alustanud pelletikatelde tootmist ja kavandab lähitulevikus turule tuua pelletipõleti. Sel juhul on tõenäoline, et seadmete hinnad langevad. Käesolevas arvutuses on võetud Haanja koolimaja pelletiküttele ümberseadmestamise maksumuseks 400 000 krooni ja alamvariandina vaadeldakse olukorda, kus õnnestub saada 200 000 krooni toetusraha (Roosti välisabiagentuuri – SIDA – kaudu on pakutud Rootsist ostetavatele seadmetele 50%list hinnaalandust). Vahetatavasse komplekti kuuluvad katel koos põletiga ja automaatikaseadmetega, hoidla (maht võiks olla kuni 15 m3) ja kütuse etteandeseadmed. Pelleteid peaks jätkuma vähemalt nädalaks ajaks katla täisvõimsusel töötamisel. Samuti sõltub hoidla maht minimaalsest tarnitavast pelletite kogusest. Puhurautode puhul tavaliselt täismaht (koorem) ja see ei ole alla 14–15 m3. Pelletikatelde hoolduskulud on natuke suuremad kui kerge kütteõli katla puhul. Pelletikatlast on vajalik regulaarselt tuhka eemaldada ja katelt puhastada. Tuha eemaldamine ei toimu sagedamini kui kord nädalas. On ka automaatse tuhaeemaldamisega katlaid. Aastaseks käidukuludeks on võetud 40 000 krooni, projekteerimise kuludeks 10 000 krooni, katlamaja aasta keskmiseks kasuteguriks 85%, kompleksi elueaks 15 aastat, amortisatsiooniks 6,67% aastas ja pelletite hinnaks 1800 kr/t. Tegemist on omafinantseeringuga või riigieelarve rahaga. Tehnilis-majanduslike arvutuste tulemusel (programmiga IPFmode) selgus, et selle investeeringu nüüdisväärtus – NPV – on negatiivne (investeering toodab kahjumit) ja sisetulunorm – IRR – samuti negatiivne ehk –14%. Soojuse hinnaks kujuneb esimesel aastal 945 kr/MWh. Tänaste õli hindade juures (7 kr/l) on hinnanguline soojuse maksumus koolis ~ 890 kr/MWh. Tehti ka teine arvutus juhtumile, kui investeeringut toetatakse või pärast pakkumise korraldamist selgub, et selle maksumus on siin hinnatust väiksem. Investeeringu maksumuseks võeti 200 000 krooni ja teostatakse laenu abil, mis võetakse kümneaastaseks perioodiks keskmise intressiga 5%. Tulemuseks saadi, et NPV on ikkagi negatiivne (–81 000 krooni 13 aasta jooksul), aga sisetulunorm 0%. Soojuse hinnaks kujunes esimesel aastal 859 kr/MWh. Tõenäoliselt samadele tulemustele jõuame, kui vaagida õlikatla asendamist pelletikatlaga Ruusmäe mõisakompleksis. Nende arvutuse tulemusel näeme, et pelletiküte osutub tasuvaks, kui õli hind veelgi tõuseb, tehtava investeeringu maksumust saaks veelgi alandada (suurem abiraha, paremad laenutingimused vms), kasvavad oluliselt saastemaksud fossiilkütustele või tulevad soodustused kohalikele taastuvatele kütustele (biokütustele). E.2. Kohalike kütuste ja energiaallikate laialdasem kasutamine Vaatleme esmalt päikesekütte kasutamise võimalust Haanja koolis ja siis puitkütusel salvestuskamina paigaldamist Haanja rahvamaja saali. E.2.1. Päikesekollektor Haanja kooli sooja veega varustamiseks Haanja koolimajas on sooja vee valmistamise soojuskoormus 8,4 kW, aga kuna päike ei paista pidevalt, võtame päikesekollektorite koguvõimsuseks 20 kW. Sooja tarbevee koormus arvutati valemiga: Qs.v. = a * m * ∆t * 10-6 * 1,163 (kW), kus a – sooja vee kulunorm, l/ööpäevas; m – tarbijate arv; ∆t - 50 oC; Koolides (duširuumidega võimlemissaalide juures) on sooja vee kulunorm 12 l/in∙ööpäevas /5/. Kui kuus dušši on üheaegselt avatud ja veekulu ühest dušikraanist on 0,3 kg/s, siis hetkvõimsus võib ulatuda 376 kWni. Sellistes olukordades võimsuse puudujäägi leevendamiseks oleks otstarbekas paigaldada ka piisava mahtuvusega akumulatsioonipaak. Paagi maht peaks olema minimaalselt 1,5 m3 (arvestusega 50 l mahtu 1 m2 kollektori pinna kohta). Vaja on 25,3 m2 päikesekollektori pinda. Ühe kollektori võimsus on 1,5 kW, mõõtmed 2,320 * 1,100 * 0,115 m, kaal 80 kg. Kokku tuleks koolimaja katusele paigaldada 14 kollektorit (ühe hind 12 500 krooni) kogumaksumusega 175 000 krooni, koos paigalduskuludega 320 000 krooni (andmed PG Ehitus OÜ). Kollektorite kaal kokku 1120 kg. Haanja kooli lõunapoolse katuse pind on 7 x 26,5 = 185,5 m2, seega kollektorite paigutamiseks on katusel ruumi piisavalt, kuid eelnevalt tuleks hinnata katusekonstruktsiooni tugevust ja vastupidavust paigaldatavatele kollektoritele. Üldiselt kannatavad tavakatused selle koormuse välja. Kui sooja tarbevee valmistamiseks kulub arvestuslikult 24 MWh elektrit, maksumusega (praeguse elektri tavatarbija paketi M1 juures) umbes 25 200 krooni aastas, siis üleminek päikeseküttele vähendaks aastaseid kulusid hinnanguliselt 5000 kroonile. Tulu oleks ~20 000 krooni aastas ja investeeringu lihttasuvus 16 aastat. Investeeringu eluiga hinnatakse kuni 20 aastale. Kui on kasutada abirahasid ja toetusskeeme, võib investeering üsna tulusaks osutuda. Igatahes võiks vallavalitsuses mõelda vastavasisulise projekti taotluse koostamisele ja toetusskeemide otsimisele. E.2.2. Puitküttel salvestuskamin Haanja rahvamaja kütmiseks Haanja Rahvamaja/Raamatukogu suurt saali köetakse kahe ahjuga, mis mõlemad on üsna eakad. Ühe ahju asemele võiks paigaldada salvestuskamina, mis täidaks kahte eesmärki: asendaks varsti remontivajavat ahju ja oleks intensiivsemalt kütvaks soojusallikaks. Ühtlasi annab elav tuli esteetilise naudingu ja hea oleks korraldada vallarahvale kaminaõhtuid. Haanja Rahvamaja saali üldpind on 191,7 m2. Kubatuur on 766,8 m3 (kui kõrguseks võtta 4 m). Plaaniline aastane soojusvajadus tuleks 39 MWh ja see leiti valemiga: Qa = V * qk * nk (ts – tv) * 24 * 10-6 MWh, kus V = köetava hoone kubatuur 766,8 m3 qk = hoone kütte erikarakteristika 0,675 W/m3 °C nk = kütteperioodi plaaniline kestus 216 ööpäeva ts = hoone sisetemperatuur 16 °C tv = keskmine välisõhu temperatuur kütteperioodil -1,5 °C Vastavalt arvutustele on saali ühtlaseks kütmiseks kütteperioodi vältel vaja 39/1,3 = 30 ruumimeetrit keskmisi õhukuivi halupuid aastas. Kui sellise koguse segahalgude maksumuseks võtta umbes 250 kr/rm, siis aastane küttepuude kogus maksaks 7500 krooni. Kui ei köeta selliselt, et ööpäevaringselt oleks siseõhu temperatuur vähemalt 16 °C, siis puude kogus, küttekulud loomulikult vähenevad. Küttevõimsus 19,7 kW leiti valemiga: Qa = V * qk * (ts – tv) kW, kus V = köetava hoone kubatuur 766,8 m3 qk = hoone kütte erikarakteristika 0,675 W/m3 0C ts = hoone sisetemperatuur 16 °C tva = arvutuslik välisõhu temperatuur –22 °C Vaatlema juhtumit, kus üks ahi vahetatakse kamina vastu. Kamina võimsuseks võiks valida 12–14 kW. Firma Tiileri kaminahjuga (salvestuskamin) Pikku-Jussi saab kütta 60–80 m2 pinnaga ruumi, suuremate mudelitega nagu Jussi saab kütta 100–120 m2 suurust ruumi. Pikku-Jussi (tagant ühendusega) hind on 31 400 krooni ja paigalduse maksumus 8000 krooni, kokku seega ligi 40 000 krooni. Jussi (tagant ühendusega) kamina hind on 35 500 krooni ja paigaldus 8500 krooni ja kokku 44 000 krooni. Mõlemale lisanduvad transpordikulud. Vajadusel lisandub korstnasiiber 800 krooni. Antud juhul tasuvust arvutada on küllaltki keerukas, sest asendatakse üks kütteallikas kütuse seisukohalt samaväärsega, kuigi kaasaegsema ja tehniliselt täiuslikuma seadmega. Teadmata on praegune puude kulu saali kütmiseks ja ahjude kasutegur, sest viimane sõltub ka kütjast. Rahalisele tasuvusele, mida on raske hinnata, tuleks rohkem tähelepanu pöörata vahetamise sotsiaalsele ja esteetilisele küljele. Kaminaõhtute korraldamine ja soe saal toovad kokku tõenäoliselt rohkem rahvast ja elavneb valla kultuurielu ja ringide töö. Kooliõpilastegagi oleks mugavam kehalise kasvatuse tunde läbi viia. F. Energiasäästu meetmete rakendamine F.0. Energiasäästu meetmete ülevaade Välispiirded Hoone välispiireteks on seinad, põrand, katus ja aknad. Välispiirded kaitsevad hoone siseruumi selliste väliskeskkonna mõjude eest, nagu madalad temperatuurid, tuul, niiskus, päikese kiirgus jm. Hoone energiatarbimist on võimalik vähendada kasutades järgmisi võtteid: • lisasoojustuse kasutamine, • maja seinapaneelide liitekohtade tihendamine, • akende remont ja tihendamine, • siseõhu temperatuuri reguleerimine vastavalt vajadusele, • liigse õhuvahetuse vähendamine. Hoone seinte remondiga saavutatud soojuse säästu hindamiseks on vaja teada tegelike soojusläbikandeteguri U, W/(m2K) väärtusi enne ja eeldatavaid pärast remonti. Järgnevalt toodud tabeleid 3.1 ja 3.2 on võimalik kasutada energiasäästu hinnangu andmiseks. Välisseinad Tüüpilise nõukogudeaegse raudbetoonpaneeli U-arvu väärtus on 1 W/(m2K). Lisasoojustuse kasutamisega paneeli saab vähendada U-arvu 0,3–0,4 W/(m2K). Eesti Vabariigi projekteerimisnormide EPN 11.1 alusel peab ehituskonstruktsioonide soojusläbikanne jääma tabelis F.1.1 toodud piiridesse. Tabel F.1.1. Soojusläbikandeteguri maksimaalselt lubatud väärtused 1 Välissein 0,28 W/(m2K) 2 Aknad 2,10 W/(m2K) 3 Välisuksed 0,70 W/(m2K) (klaasideta osad) 4 Põrandad 0,22 W/(m2K) 5 Katus 0,25 W/(m2K) Tabel F.1.2. Mõnede materjalide soojusfüüsikalised omadused Materjal Materjali paksus, mm Soojusjuhtivustegur, W/(mK) Termiline takistus (m2K)/W Šlakkplokk [3] 350 0,34 1,022 Ruberoid [3] 4 0,175 0,023 Plekk [3] 2 50 0,00004 Kivivill 100 0,036 2,78 150 0,041 3,66 Pärast seinte soojuskadude vähenemist on lisasoojustusel ka teisi positiivseid momente: • Väheneb välisseinte külma kiirgamine, kuna seinte sisepinna temperatuur tõuseb. • Tänu seinte sisepinna temperatuuri tõusule väheneb niiskuse kondenseerumise oht seinte pinnal. • Seina ja ruumisisese temperatuuride vahe väheneb ja seega väheneb ka sisepingetest põhjustatud pragude tekkimise oht. • Hoone eluiga võib oluliselt suureneda, kuna välisseinad on paremini kaitstud ilma mõjude eest. • Hoone välisilme paraneb oluliselt ja seega suureneb ka tema väärtus kinnisvaraturul. Katused Soojuskaod läbi tüüpilise lamekatuse on väga suured kõrge soojusjuhtivuse tõttu. Termilist takistust saab oluliselt suurendada kasutades täiendavat soojusisolatsiooni kihti, paigaldades seda lamekatuse pinnale või viilkatuse pinna alla. Lisasoojustuse kiht paksusega 15 cm vähendab katuse soojusläbikandeteguri väärtust 1,0 W/(m2K)-st kuni 0,2 W/(m2K)-ni. Soojusisolatsiooni kihti saab paigaldada otse vanale pinnale ja pealt katta uue hüdroisolatsiooni kihiga. Seejuures katuse kaldenurk peab olema vähemalt 1,25° (parim oleks 3°) sademete äravoolu kindlustamiseks. Uue viilkatuse ehitamisel selliseid probleeme tulevikus enam ei teki. Lisasoojustuse kihi võib paigaldada otse pööningu põrandale, või viilkatuse alla juhul, kui on plaanis pööningut kasutada. Soojusläbikandetegur mõlema variandi korral väheneb 1,0 W/(m2K)-st kuni 0,2 W/(m2K)-ni. Aknad Halvasti isoleeritud akende suur arv viib ruumide liigsele õhuvahetusele ja seega ka soojuse tarbimise suurenemisele ning mugavuse vähenemisele. Akna pilusid saab isoleerida, kasutades näiteks ehitusvahtu (Makroflex) või vahtplasti ja kummi ribasid. Kummiribade eluiga on väiksem. Antud lihtsate abinõude kasutamine vähendab õhuvahetust 1–2 korrast kuni 0,5 korrani tunnis. Õhuvahetuse kordarv ei tohi langeda alla 0,5 korra tunnis niiskuse kogunemise vältimiseks. Juhul, kui aknad on väga vanad, siis on majanduslikult otstarbekam neid välja vahetada kasutades kaasaegseid aknaid väiksema U-arvu väärtusega (kahe- või kolmekordne klaaspakett, selektiivse pinnaga klaas (nt Pilkinton Optitherm SN), vahel täitegaas). Tabelis 3.3 on toodud eri klaaspakettide U-arvude väärtused. Selektiivse kattekihi kasutamine võimaldab täiendavalt vähendada soojuskadusid läbi klaaspaketi 50% võrra, sama tulemust annab ka kolme klaasiga paketi kasutamine. Tabel F.1.3. Eri klaaspakettide U-arvu väärtused Klaaspaketi tüüp Klaasidevahelise raami laius (mm) 6 9 12 15 18 19 kahekordne (klaasi paksus 4 mm) läbipaistev klaas/õhk/läbipaistev klaas 3,3 3 2,9 2,8 2,7 2,8 läbipaistev klaas/argoon/ läbipaistev klaas 3 2,8 2,7 2,6 2,6 2,6 läbipaistev klaas/õhk/selektiivklaas Pilkington Optitherm SN 2,5 2 1,6 1,4 1,4 1,4 läbipaistev klaas /argoon/selektiivklaas Pilkington Optitherm SN 2 1,5 1,3 1,1 1,1 1,1 klaaspaketi paksus (mm) 14 17 20 23 26 28 Klaaspaketi tüüp Klaasidevahelise raami laius (mm) 6+6 9+9 12+12 6+9 6+12 9+12 kolmekordne (klaasi paksus 4 mm) läbipaistev klaas/õhk/läbipaistev klaas/õhk/läbipaistev klaas 2,3 2 1,9 2,2 2,1 2 läbipaistev klaas/õhk/läbipaistev klaas/argoon/läbipaistev klaas 2,2 1,9 1,8 2,1 2 1,9 läbipaistev klaas/õhk/läbipaistev klaas/õhk/selektiivne klaas Pilkington Optitherm SN 1,9 1,5 1,3 1,6 1,4 1,3 läbipaistev klaas/õhk/läbipaistev klaas/argoon/selektiivne klaas Pilkington Optitherm SN 1,6 1,2 1 1,3 1,1 1,1 klaaspaketi paksus (mm) 24 30 36 27 30 33 Eesti kliimas ei ole soovitatav kasutada klaaspaketti U-arvu väärtusega alla 1,2 W/(m2K), kuna klaaspaketi sisepinnal on olemas kondensaadi tekkimise oht. F.1. Energiasääst elamutes Elamute energiakulu soojusvarustuseks jaotub ligikaudu järgmiselt: ventilatsioon 20–25%, soe tarbevesi 15–25%, küte 40–55%. Sealjuures ventilatsiooni osa on tinglik, kuna näiteks elamutes õhuvahetuse tõttu hoonetesse sisenev välisõhk saab vajaliku soojushulga küttesüsteemi kaudu. Eestis ehitatud elamud võib nende välispiirete soojuskadude järgi jagada tinglikult kolme rühma (T. Masso andmed): elamud, mis on ehitatud enne 1950. a – U = 0,3 – 0,7 W/m2·K; elamud, mis on ehitatud 1950–1980. a – U = 1,0 – 1,2 W/m2·K; elamud, mis on ehitatud pärast 1980. a – U = 0,5 – 1,0 W/m2·K; Tänapäeval kehtiv normatiiv näeb ette uusehituste korral välisseinte U-arvuks väärtuse 0,25 W/m2·K, seega uusehituste soojustarve peaks tulema tunduvalt väiksem kui vanade, endise NL normatiivide järgi püstitatud elamutel. Normaalsel tehnilisel tasemel oleva hoonekarbi ja korrastatud küttesüsteemi korral iseloomustab Tallinna paljukorterilisi maju (tõenäoliselt ka Haanja valla omi) soojustarbe näitarv vahemikus 260–280 kWh/m2, tunduvalt harvemini kohtab maju üle või alla nimetatud näitarvu. Selles sisaldub nii korteri küttevajadus kogu kütteperioodi jooksul kui ka korteri elanike soojustarve sooja tarbeveena, arvestatuna põrandapinna ruutmeetri kohta. Ainult kütteks vajalik soojustarve moodustab aastas ca 220 kWh/m2 kohta, hoone ehitusliku mahu kohta (köetava kubatuuri) on see ca 56–57 kWh/m3. Helsingi linnavalitsusele kuuluvate hoonete vastav näitarv on käesoleval ajal ca 46–47 kWh/m3. Keskmine erisoojustarve Soomes kaugküttega ühendatud hoonete kohta on langenud käesolevaks ajaks ca 46 kWh/m3ni – köetavate hoonete põrandapinna ruutmeetri kohta teeb see ca 150 kWh/m2. On loomulik, et mitte kõiki energiasäästu meetmeid ei realiseerita täies mahus, samuti ei õnnestu neid realiseerida ühe või kahe aasta jooksul. Energiasäästu meetmete realiseerimine nõuab aega ja raha, samas ilmneb käesoleval ajal siiski hoonete valdajate sügav huvi energiasäästu meetmete ja säästutehnoloogiate vastu ja nende realiseerimine on ilmselt aja küsimus. Elamute soojussäästu meetmeid iseloomustavad ligikaudsed näitarvud on esitatud allpool tabelis F.1.4. Need näitarvud ei saa pretendeerida absoluutsele täpsusele, kuna iga konkreetse hoone korral saavutatav sääst sõltub sellest, milline on olnud olukord enne säästumeetme rakendamist. Tabel F.1.4. Soojussäästu meetmete orienteeruv efektiivsus Soojussäästu meetmed Soojussääst1, kWh/m2 Suhteline soojussääst, % Lihttasuvuse aeg, aastat Automatiseeritud soojussõlm 17 6,3 5,6 Püstikute reguleerimine 20 7,5 2,1 Termostaatventiilid küttekehadele 11 4 6,3 Vee tsirkulatsiooni korrastamine 5,5 2 10,1 Tsirkulatsioonitorude soojustamine 3,7 1,4 4,1 Akende tihendamine 25 9,3 3,3 Välisuste asendamine 3,3 1,1 12,9 Välisvuukide tihendamine 10,3 3,8 14,6 Väliseinte lisasoojustamine 7,4 2,8 ca 40 On loomulik, et mitte kõiki energiasäästu meetmeid ei realiseerita täies mahus, samuti ei õnnestu neid realiseerida ühe või kahe aasta jooksul. Energiasäästu meetmete realiseerimine nõuab aega ja raha, samas ilmneb käesoleval ajal siiski hoonete valdajate sügav huvi energiasäästu meetmete ja säästutehnoloogiate vastu ja nende realiseerimine on ilmselt aja küsimus. 1 Soojussääst on tinglikult väljendatud elamute põrandapinna ruutmeetrite kohta. F.2. Energiasääst katlamajades Olemasolevate katlamajade energiasääst saab põhineda kas põlemisre žiimide ja küttere žiimide seadistamisel ja optimaalsete parameetrite hoidmisel (jälgimisel) või õigete kütmisvõtete kasutamisel, mis eeldab ka kuivade puude põletamist (viimane puuküttekatelde korral). Loomulikult tuleb katlaid õigeaegselt hooldada, nende küttepindu puhastada ja teha õigeaegselt pisiremonte. F.3. Elektri sääst Elektrisäästumeetmeteks tootmises, teeninduses, kommunaalsektoris ja kodumajapidamistes on loobumine elektriküttest teiste kütteliikide kasuks, elektrikütte automatiseerimine, valgustuse üleviimine säästulampidele ja töölelülimise automatiseerimine, hoonete ventilatsiooni ja sisekliima süsteemide optimeerimine, säästlike elektriajamite kasutamine, kontori- ja koduseadmete, tööriistade jne soetamisel ning uuendamisel nende energiatarbe arvessevõtmine. Energiasäästu potentsiaali ärakasutamisel on määrav tähtsus põhjendatud energiahindadel. Elektri säästmine võiks olla üks olulisemaid eesmärke Haanja vallas tänavavalgustuse arendamisel ja kaasajastamisel ning hoonete elektritarbimise planeerimisel. F.4. Energiasäästu toetavate meetmete loetelu Haanja valla võimalused elektrienergia säästu toetamiseks on suures osas samad kui soojuse ja kütuste säästu puhul, millest olgu loetletud: • vajalikele energiasäästuprojektidele rahvusvahelise rahastamise taotlemine, tagades vajaliku kaasfinantseerimise; • valla oma energiasäästuprogrammi väljatöötamine ja projektide rahastamine; • säästualase tegevuse koordineerimine riiklike institutsioonide, energiaettevõtete ja tarbijatega; • hoonete energeetiline sertifitseerimine, mille osaks peab olema ka elektrivarustussüsteemi kirjeldus; • II astme energiaauditite teostamine munitsipaalhoonetes ja -ettevõtetes; • võimalikult energiasäästliku tehnoloogia kasutamine investeerimisel valla infrastruktuuri, ettevõtetesse, elamumajandusse jne; • arendustegevuse toetamine energiasäästumeetmete ja uute, energiasäästlike tehnoloogiate rakendamisel; • energiasäästuprojektide tulemuste jälgimine ja analüüs ning selle põhjal soovituste tegemine nii tarbijatele kui ehitusfirmadele; • pikaajaline ja suunatud tegevus tarbimisharjumuste muutmiseks – koolitus, teabekampaaniad, teave õnnestunud energiasäästu projektide kohta, nende põhjal tehtud üldistuste ja soovituste levitamine jne; • tarbijate igakülgne teavitamine energiasäästu võimalustest ja energiaturu arengutendentsidest. F.5. Munitsipaalhoonete energiaauditid Hoonete energiaauditid toimusid 12. oktoobril 2004. aastal kella 9.00 ja 14.00 vahel. Välisõhu temperatuur oli vahemikus –2 – 1 °C. Ilm oli selge, päikesepaisteline ja nõrga tuulega. Järgnevalt esitatakse auditite koond nende külastamise järjekorda silmas pidades. Fotomaterjal iga objekti kohta on paigutatud eraldi lehele konkreetse auditi tulemuste kirjelduse lõpus. F.5.1. Haanja vallamaja Haanja vallamaja Haanja külas olevad ruumid paiknevad eterniitkattega viilkatusega kahekorruselise telliskivihoone (elamu) ühes osas (fotod 1, 2 ja 3), kus nende kasutada on 260 m2 põrandapinda. Laepealne soojustuskiht puudub. Siseruumid on peale koosolekuruumi remontimata. Ruume köetakse 8 ahjuga. Koosolekuruumi aknad on vahetatud plastraamidega klaaspakettakende vastu. Muude ruumide puitraamidega aknad (fotod 4 ja 5) ja välisuksed (foto 1) on vahetamata. Ruumides (v.a koosolekuruum) on kasutusel hõõglampidega valgustid (foto, olemas ka 5 säästupirni). Kokku 20 hõõglampi koguvõimsusega ~1,2 kW. Ruumide (ooteruum) sisepindade keskmised temperatuurid: sisesein – 17 °C välissein – 14 °C aknaraamid – 12 °C aknaraamide vahekoht – 3 °C uksed – 15 °C põrand – 18 °C lagi – 18 °C ahju välispind 41 °C Valgustustugevus ooteruumis 110 lx (tuled põlesid, väljas selge päikesepaisteline ilm). Soovitatavad renoveerimistööd: Remonttööd, mis annavad ka energiasäästu: • Vahetada kõik ülejäänud aknad (fotod, mõni raam on kõdunenud). • Paigaldada korralikud veeplekid (fotod, aknaalune sein on niiskunud). • Vahetada välisukseplokid (suured õhuvahed). • Paigaldada vundamendile hüdroisolatsioon ja soojustuskiht. • Paigaldada vihmavee ärajuhtimise süsteemsisekliima tingimuste (õhuvahetuse) korraldamisega ruumides (kas õhutusaken aknaplokis või reguleeritav tuulutus žalusii aknaraamis või välisseinas). Energiasäästutööd: • Lisada täiendava soojustuse kiht pööningule. • Tihendada olemasolevad aknad. • Paigaldada kaasaegsed valgustid kõikidesse ruumidesse (säästulambid sinna, kus kasutustunde kõige rohkem, talvel 6–8 tundi ööpäevas). F.5.2. Luutsniku Raamatukogu Luutsniku Raamatukogu ruumid asuvad Luutsniku külas ühekorruselises eterniitkattega viilkatusega vanas tüüpilises enne Teist maailmasõda ehitatud puithoones (foto). Hoones asuvad veel sidekontor ja erakorter. Hoone on rajatud maakividest vundamendile, mis kohati on hakanud lagunema (foto 7). Aknad on kahekordsete klaasidega ja puitraamidega, nende soojapidavus jätab soovida (foto 8). Hoonel on fassaadipoolsetel sissekäikudel tuulekojad ja välisuksed seega kahekordsed (foto 6). Hoonel on kaks korstnat, seda köetakse tavaahjudega ja kütuseks kasutatakse halupuid (foto 7). Raamatukogus kasutatakse valgustuseks hõõglampe. Õhuvahetus tagatakse loomuliku ventilatsiooni teel. Soovitatavad remont- ja energiasäästutööd Luutsniku raamatukogu ruumides võiks energiasäästu meetmetena rakendada vaid akende täiendavat tihendamist. Kütust saaks kokku hoida ka ahjude õige ja ratsionaalse kütmisega. Raamatukogu osa vundamendi parandamine võimaldaks peatada külma õhu pääsemise põranda alla. Kui on soovi ja võimalust pidada raamatukogu ja sidekontorit samas hoones edasi, oleks otstarbekas kapitaalselt remontida hoone tervikuna (kindlasti sõltub see ka korteriomanikust ja tema võimalustest). Pärast hoone kapitaalset remonti oleks võimalik lahendada ka energiakokkuhoiuga seonduv.

F.2..3. Haanja vallavalitsuse ruumid Ruusmäel Haanaja Vallavalitsuse ruumid asuvad Ruusmäel 1987-ndal aastal ehitatud kolmekorruselises eterniitkattega viilkatusega nn ühiselamu tüüpi kivihoones (foto 1). Hoone II ja III korrusel asuvad elukorterid, perearsti vastuvõtu ruumid ja I korrusel kauplus, OÜ Loode Karjakasvatus kontor, Haanja Vallavalitsuse kolm tuba ja Ruusmäe metodisti kiriku ruumid. Hoonel puudub kelder. Majal on kaheklaasilised puitraamidega aknad, mille seisukord on rahuldav (foto 2). Välisuksed on klaasidega puitplokkuksed. Katus on läbi sadanud, mistõttu seintele on tekkinud niiskuskahjustused (foto 3). Ventilatsioonikorstna pitsid on pragunenud (foto 2). Pööningul puudub soojustuskiht. Valgustusena kasutatakse hõõglampe. Kogu hoonet köetakse I korrusel asuvast katlamajast (foto). Kasutusel on kaks Molle-tüüpi 45 kW võimsusega keskküttekatelt, milles põletatakse halupuid (foto 4). Keskküttesüsteem on alumise jaotusega ja kahetoruline, küttekehadeks malmribiradiaatorid. Audiitori külastuspäeval alustati esimese sügisese katlakütmisega. Soovitatavad remontööd (osa annavad ka energiasäästu) • Parandada või uuendada katusekate ja paigaldada sademeveesüsteem. • Vahetada välisukseplokk kaasaegse ja soojapidavama vastu. • Korrastada katlamaja ja paigutada puud eraldi ruumi (päästeameti nõuete kohaselt ei tohi puid katlaruumis hoida). • Ehitada uued korstnapitsid. Soovitatavad energiasäästutööd • Paigaldada pööningule lisasoojustuskiht, mineraalvilla või tselluvilla kuni 50 cm, viimast võiks paksemaltki panna. • Korrastada ja tihendada aknaid. • Korrastada keskküttesüsteem (torustike ja küttekehade läbipesu, hüdrauliline ja soojuslik tasakaalustamine, sektsioneerimine, automaatne õhutamine), milleks tuleks asjatundjalt arvutused ja projekt tellida. • Kasutada ainult õhukuivi küttepuid (suhteline niiskus kuni 25 %).

F.2.4. Ruusmäe (Rogosi) mõis Mõisas on kergel kütteõlil töötav keskküttekatlamaja ja asutuste ruumides kahetoruline alumise jaotusega keskküttetorustik ja kaasaegsed plekkradiaatorid koos termostaatventiilidega (foto). Valla halduses olevatest asutustest on keskküttesüsteemiga ühendatud raamatukogu, lasteaia, kooli algklasside ja rahvamaja ruumid. Mõisa hoonetel (ka korrastatud osas) on seintel näha niiskuskahjustusi (fotod). Põhjus võib olla nii vundamendi hüdroisolatsiooni puudumises kui ka vihmaveesüsteemi puudujääkides (niiskunud seinte soojuskaod on suuremad kuivade seinte omast). F.2.4.1. Ruusmäe raamatukogu Ruusmäe raamatukogu asub Ruusmäe endise mõisa tiibhoone (foto 1) teisel korrusel. Hoone on pooleteistkorruseline kivikattega viilkatusega ja massiivsete kiviseintega. Pööningule on paigaldatud mineraalvillast soojustuskiht. Ruumide (kaks saali, fotod 1 ja 3) aknad on kolmekordsed, puitraamidega, sisemises raamis kahekordne klaaspakett. Laes kaasaegsed valgustid (10 valgustit, 20 valgustoru, foto 3), mida kummaski ruumis saab eraldi lülitada. Ühes ruumis saab ainult kõik korraga tööle lülitada. Ruume õhutatakse akende kaudu, kuid olemas ka mehaanilise väljatõmbe ventilaatorid (foto 4). Talvel väga külmade ilmadega (2003–2004) jäid ruumid jahedaks. Elektrijuhistik uuendatud ja vastab nõuetele. Ruumid on korrastatud 2001. aastal. Ruumide ja nende sisepindade keskmised temperatuurid: Fuajee sisesein – 21 °C välissein – 19 °C põrand – 19 °C küttekeha välispind 46 °C Raamatukogu saal ruumiõhu temperatuur – 23 °C seinte, lae ja põranda sisepinnad - 23 °C Valgustustugevus saalis laudadel arvuti töökohal – 260–270 lx (väljas päikesepaisteline ilm) töölaual – 240 lx samadel kohtadel koos kunstliku valgustusega – 500 – 550 lx. Soovitatavad energiasäästutööd • Küttere žiimide reguleerimine katlamajas. Öösel ja nädalavahetustel, kui ruumid ei ole kasutuses, alandada küttevee temperatuuri sel määral, et ruumide sisetemperatuur ei langeks kusagil alla 15 °C. • Katlamajast lähtuvad kütteliinid võivad vajada hüdraulilist tasakaalustamist ja liiniseadeventiilide paigaldamist. F.2.4.2. Ruusmäe lasteaed Ruusmäe lasteaed asub Ruusmäe endise mõisa tiibhoone (foto 1) teisel korrusel. Hoone on kahe ja poolekorruseline kivikattega viilkatusega ja massiivsete kiviseintega. Mõnelpool on näha väliseid niiskuskahjustusi (foto 2). Ruumide (fotod 3 ja 4) aknad on kolmekordsed, puitraamidega, sisemises raamis kahekordne klaaspakett. Kasutatakse ruloosid päikesekiirguse kaitseks. Laes kaasaegsed valgustid. Kütte- ja veevarustussüsteemid on kaasaegsed ja säästlikkust võimaldavad. Lasteaia ja kooli algklasside küttesüsteemis esineb siiski häireid, osa küttekehi on soojemad, osa jahedamad. Vannituba ja WCd korras: kaasaegsed loputuskastid, dušisegisti ja kangkraanid. Talvel väga külmade ilmadega (välisõhu temperatuuril alla –18 °C) jäävad ruumid jahedaks (14–15 °C) ja kasutatakse lisaks elektriküttekehi. Sooja tarbevett valmistatakse elektriboileritega (Atlantic 150 l, 3 kW, 2 tk). Ruumides toimub õhuvahetus loomuliku väljatõmbe kaudu, samuti õhutatakse ruume akende avamisega. Elektrijuhistik uuendatud ja vastab nõuetele. Ruumid on korrastatud 2001. aastal. Ruumide ja nende sisepindade keskmised temperatuurid: Esik (õhutemperatuur 16 °C) Mängutuba (õhutemperatuur – 20 °C) Õppeklass ((õhutemperatuur 16 °C) sisesein – 18–19 °C välissein – 17–18 °C põrand – 18 °C lagi – 18 °C Valgustustugevus Kasvataja laudadel – 120 lx (väljas päikesepaisteline ilm, ilma lisavalguseta) Laste laudadel – 80 lx (ilma lisavalguseta) samadel kohtadel koos kunstliku valgustusega – 420 lx. Soovitatavad energiasäästutööd • Tihendada täiendavalt aknaid. • Muud, sama mis raamatukogu puhul. • Küttesüsteemi saaks ka sektsioneerida, mis võimaldaks päikesepoolseid ruume vajadusel vähem või üldse mitte kütta.

F.2.4.3. Ruusmäe koolimaja Ruusmäe Põhikool asub Ruusmäe endise mõisa kahekorruselise täiskeldriga peahoones juba 1934. aastast. Hoone on massiivsete maakividest seintega ja eterniitkattega viilkatusega (fotod 5 ja 8). Puitvälisuksed ja puitaknaplokid on kõik vanad ja ainult vaevalt rahuldavas seisukorras (v.a algklasside osa lasteaia tiivas). Hoones on ahiküte (foto 6), vahetamata elektrijuhistik ja -paigaldised ja valgustid hõõglampidega (koridorides, foto 7), mõnes klassis tahvlivalgustid puuduvad. Ühes, klassis, kus ahi on lagunenud, kasutatakse elekterküttekehi (foto 3). Ruumides toimub õhuvahetus loomuliku väljatõmbe kaudu, samuti õhutatakse ruume akende avamisega. Talvel ka külmade ilmadega õhutemperatuur klassides alla 18 °C ei lange. Kooli söökla on nõuetele vastavalt remonditud ja korras. Ruumide ja nende sisepindade keskmised temperatuurid: Fuajee sisesein – 12 °C välissein – 8 °C akende ümbrus – 12 °C põrand – 10 °C lagi – 13 °C Direktori ja õppealajuhataja ruum (ruumi ulatub ahju külg) ruumiõhu temperatuur talvel külmaga – 12–14 °C seinte, lae ja põranda sisepinnad – 16 °C akende ümbrus – 14–15 °C Nurgaklass (kaks välisseina, lisaelekterküttekeha) sisesein – 17 °C välissein – 13 °C Valgustustugevus: direktori kabineti laual 290 lx saali keskel lisavalgusega 50–55 lx (väljas päikesepaisteline ilm) saalis akende all – 420 lx eesti keele klass (koos päevavalgusega) – ukse pool 180–190 lx, akna pool 360 lx, tahvlivalgustusega tahvli pinnal 300 lx (foto). Soovitatavad remont- ja energiasäästutööd Valminud on koolihoone renoveerimise projekt, mille alusel pärast ehitustööde valmimist saaks tõenäoliselt hoone enamuse energiasäästu (küte, valgustus, õhuvahetus, vesi) võimalusi rakendatud. Mehaanilist sisse- ja väljapuhke ventilatsioonisüsteemi ei ole projektis ette nähtud rajada. Arvatavasti vajaksid lahendamist järgmised probleemid, mida osaliselt eespoolgi kirjeldatud: • Küttere žiimide reguleerimine katlamajas. Öösel ja nädalavahetustel, kui ruumid ei ole kasutuses, alandada küttevee temperatuuri sel määral, et ruumide sisetemperatuur ei langeks kusagil alla 15 °C. • Katlamajast lähtuvad kütteliinid võivad vajada hüdraulilist tasakaalustamist. • Õhuvahetus ja ruumide nõuetekohane sisekliima tuleb kindlustada kas mehaanilise väljatõmbega ja sellega koos küttesüsteemi õige dimensioneerimisega või vastavate aknaplokkide paigaldamisega, mis võimaldavad reguleeritavat tuulutust. • Kindlasti paigaldada pööningu põrandale soovitatavalt kuni 50 cm paksune mineraalvillast soojustuskiht. • Kindlasti tuleks ehitustööde käigus vundamendile paigaldada hüdroisolatsioon ja soojustuskiht. • Kuni ehitustööde valmimiseni võiks aknaid täiendavalt tihendada. F.2.4.4. Ruusmäe Rahvamaja Ruusmäe rahvamaja asub Ruusmäe endise mõisa tiibhoones (foto). Hoone on ühekorruseline vana kivi-kattega viilkatusega ja massiivsete kiviseintega. Katus sajab kohati läbi. Välisuksed ja aknad vanad, vahetamata. Ruumides kaasaegne keskküttesüsteem, mida varustatakse soojusega mõisa katlamajast. Hooneosa vajaks täielikku välispiirete remonti, mis lahendaks ka osa energiakokkuhoiu võimalusi, lisaks jälgida, et: Õhuvahetus ja ruumide nõuetekohane sisekliima tuleb kindlustada kas mehaanilise väljatõmbega ja sellega koos küttesüsteemi õige dimensioneerimisega või vastavate aknaplokkide paigaldamisega, mis võimaldavad reguleeritavat tuulutust. Kindlasti paigaldada pööningu põrandale soovitatavalt kuni 50 cm paksune mineraalvillast soojustuskiht. Kindlasti tuleks ehitustööde käigus vundamendile paigaldada hüdroisolatsioon ja soojustuskiht. Ehitada välja sademeveesüsteem.

F.3. Haanja koolimaja Haanja Põhikool asub kolmekorruselises (ka keldrikorrus on köetav ja kasutuses) plekk-kattega madala viilkatusega tellishoones (fotod 1, 2 ja 3). Pööningul on lisasoojustuskiht. Aknaplokid on uued, akendel rulood päikesekiirguse kaitseks. Algsele hoonele on hiljem tehtud juurdeehitis, mis on väljastpoolt soojustatud ja kaetud profiilplekiga (fotod 2 ja 3) ning kolumbiaplokkidest garaa žide ja katlamaja osa (foto ). Katlamajas on üks kergel kütteõlil töötav malmribikatel (võimsusega 132 kW) ja reserviks elektrikatel. Võimalik on seadistada ja reguleerida küttere žiime. Kooli endine sööklaosa on põlenud ja selle asemel planeeritakse juurdeehitust riietehoiupoolsesse otsa suunaga puhke-spordikeskuse poole (foto 1). Kooli köetakse katlamajast alumise jaotusega kahetorulise keskküttesüsteemi kaudu. Keskküttesüsteemis kasutatakse küttekehadena malmribiradiaatoreid. Keskküttesüsteem sai valmis aastatel 1996–1997 ja seda on ka läbi pestud. Küttesüsteemi skeem vajaks ümberarvutust ja torustikud vajaksid ümberehitust (foto; eelnevalt tellida võimekast firmast projekt). Ruumid on rahuldavalt ja kohati liiga soojad (temperatuuriandur, mille järgi küttere žiime reguleeritakse, asub muusikaklassis, mis on hoones kõige jahedam). Sooja tarbevett valmistatakse elektriboileritega – Ariston, 3 kW, 300 l, 4 tk ja 15 l, 4 tk WCdes. Koolis tagatakse õhuvahetus loomuliku ventilatsiooni ja akende avamise abil. Talvel tugeva tuulega on hoone läbipuhutav, infiltratsioon aknaraamide ning aknalengide ja seinavaheliste pragude kaudu. Duširuumid ja WCd on remonditud. Klassides on külmaveekraanid, duširuumides ja WCdes nii külma- kui ka soojaveekraanid (uued kangkraanid, segistid, fotod 5 ja 6). Probleeme on keldrikorruse pesuruumide ventilatsiooniga, põrandaküte puudub, väljatõmbe ventilaatorit käivitab niiskuseandur. Tööõpetuse klassides on küll õhu mehaaniline väljatõmme, kuid kevadel päikesepaistelistel päevadel on siiski üsna palav (puudub reguleerimise võimalus). Enamikes ruumides on kaasaegsed valgustid, kuid on ka 18 tk 300 W hõõglampi koguvõimsusega 5,4 kW. Kokku neljas klassis ei vasta valgustustugevus normidele, puudub ka tahvlivalgustus. Ruumide, nende sisepindade ja küttekehade keskmised temperatuurid: Õpetajate tuba (ruumiõhk 25 °C) Sisesein, välissein, põrand, lagi – 25 °C (aken õhutamiseks avatud) Küttekehade pinnatemperatuur 40 °C (katlamajast väljuva liini vee temperatuur oli 41 °C). Matemaatika klass ruumiõhu temperatuur – 20 °C küttekehade pinnatemperatuur – 32 °C 9. klass (eelmise kõrval) ruumiõhu temperatuur – 20 °C küttekehade pinnatemperatuur – 38 °C Inglise keele klass ruumiõhu temperatuur – 24 °C küttekehade pinnatemperatuur – 37–39 °C 5. klass ruumiõhu temperatuur – 19–20 °C küttekehade pinnatemperatuur – 30 ja 40 °C Poiste tööõpetuse klass (keldris) küttekehade pinnatemperatuur – 22 , 32 ja 35 °C Valgustustugevus: 6. klass, seinapoolne laudade rida, II korrus – 140 lx (päevavalgus) matemaatika klass, II korrus – ukse pool 110 lx , akna pool 380 lx (päevavalgus) samas koos kunstliku valgusega (hõõglambid, 6 tk) – ukse pool 400 lx, akna pool 720 lx ja tahvlil 300 lx. Soovitatavad remont- ja energiasäästutööd Lahendamist vajaksid järgmised probleemid, mida on osaliselt eespoolgi kirjeldatud: • Küttere žiimide reguleerimine katlamajas. Öösel ja nädalavahetustel, kui ruumid ei ole kasutuses, alandada küttevee temperatuuri sel määral, et ruumide sisetemperatuur ei langeks kusagil alla 15 °C. • Katlamajast lähtuvad kütteliinid võivad vajada hüdraulilist tasakaalustamist (pärast süsteemi ümberprojekteerimist kindlasti ette näha). • Sektsioneerida kütteliinid, päikesepoolse külje kütte võib kevadel ja sügisel päikesepaisteliste ilmadega kinni keerata (vajab temperatuuriandureid ja automaatjuhtimisseadmeid). • Küttesüsteemile projekteerida ja paigaldada uued sobiva läbimõõduga torustikud, küttekehadele termostaatventiilid (nn lõhkumiskindlad). Kindlustab ühtlase kütte kõigis ruumides ja võimaldab vältida ülekütmist, kui arvestatakse ka p2 ja p3 nõudeid. • Õhuvahetus ja ruumide nõuetekohane sisekliima tuleb kindlustada kas mehaanilise väljatõmbega ja sellega koos küttesüsteemi õige dimensioneerimisega või reguleeritavate žalusiide paigaldamisega küttekehade kohale akende all. • Kindlasti tuleks remonttööde käigus paigaldada vundamendile hüdroisolatsioon ja soojustuskiht. • Paigaldada viimasesse nelja klassi nõuetekohased valgustid, ka tahvlile. • Seoses kütteõlide hinna järsu kallinemisega tuleks teha tasuvusarvutus puitgraanulite põletamiseks sobiva katla ja vajalike abiseadmete paigaldamiseks. • Kooli katusele oleks sobiv paigaldada päikesekollektor sooja tarbevee valmistamiseks.

F.2.6. Haanja Puhkespordikeskus Haanja puhkespordikeskus on Phare programmi toel ehitatud ja täiesti kaasaegne pooleteistkorruseline kivi-puithoone plekk-kattega viilkatusega (fotod 1ja 2). Hoonel on kahekordse klaasiga puitraamidega pakettaknad. Ruume köetakse kergel kütteõlil töötava katlaga. Välja on ehitatud soojustagastiga mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Kesküttesüsteem on varustatud plekkis kaasaegsete küttekehadega ja termostaatventiilidega. Keldrikorrusel olevates pesu- ja riietusruumides on põrandaküte, kõikjal kangkraanid ja kaasaegsed dušisegistid. Saunades on elektrikerised. Ruumide sisekliima parameetrid vastasid üldiselt normidele. Söögisaali temperatuur oli 23–24 °C ja põranda temperatuur riietusruumis 28 °C. Kaminasaalis õhutemperatuur 21 °C, küttekehade pinnatemperatuur samas 22–25 °C. Võimalusi energiasäästuks • Juhtida paindlikumalt põrandakütte tööre žiime (alandada temperatuuri külastusperioodide vahel, nt audiitori külastuspäeval põrandaküttega ruume ei kasutatud) ja reguleerida termostaatidega ruumide sisetemperatuure (oluline eriti siis, kui päike soojendab, nt söögisaalis oleks võinud audiitori külastuspäeval päevasel ajal kütte peaaegu välja lülitada). • Seadistada ja reguleerida ventilatsiooniseadmete tööd (ventilatsiooniseade töötas, kuid sauna eesruumides ei tundunud olema vajalik õhu kvaliteet). Puhkespordikeskuse katusele oleks sobiv paigaldada päikesekollektor sooja tarbevee valmistamiseks.

F.2.7. Haanja Lasteaed Haanja Lasteaed asub kahekorruselises täiskeldriga eterniitkattega madala viilkatusega kolme trepikojaga tuhkplokkhoones (fotod 2 ja 3). Korstnate ümbrusest on katus läbi sadanud. Elamuks mõeldud hoone kahte kokkuehitatud korterisse (üks otsakorter) on paigutatud lasteaia ruumid. Hoone välisuksed on puitkilpidest ja kahekordsed (foto 1 ja 8), kuid üsna läbipuhutavad. Aknad on kaheklaasilised ja puitraamidega, lasteaia osas kaetud ruloodega, nende seisukord on rahuldav. Keldriaknad on läbipuhutavad ja asjatult suure pinnaga (fotod 1, 3 ja 7). Lasteaia ruumide välisuks (nn korteriuks) on soojustatud ja kaetud dermatiiniga. Kogu maja on ahiküttel ja põletatakse halupuid. Lasteaia ruumides on kokku kolm ahju, mille kütmine on kindlustanud nõuetele vastavad siseõhu temperatuurid iga ilmaga. Sooja vett valmistatakse elektriboileriga Kristall - 1,2 kW, 100 l. Keldriosa ei köeta. Lasteruumidesse on paigaldatud kaasaegsed valgustid (foto 5). Lasteaia tualetid ja pesuruum on korras, olemas kangkraanid ja kaasaegsed segistid. WCs puudub küttekeha ja see on lasteaia kõige külmem ruum (ka riiete hoidmise ruum on jahe, aga seal lapsed ei viibi). WC laest on vett tilkunud ja rikkunud siseviimistlust (foto 4). Põhjus võib olla siseõhus oleva niiskuse kondenseerumises jahedates ehituskonstruktsioonide osades (kõige külmem ruum!, kondensvesi tilgub tagasi) või imbub läbi sademevesi. Õhuvahetus ruumides kindlustatakse loomuliku ventilatsiooni teel ja akende kaudu õhutamisega, samuti ventileerib õhku ahjude kütmine. Ruumide, nende sisepindade keskmised temperatuurid: Magamistuba Sisesein – 20 °C Välissein – 19,5 °C Põrand – 20 °C Tualett ruumiõhu temperatuur – 10 °C Valgustustugevus: Laste töölaudadel ruumi keskel ilma kunstliku valgustuseta 100 lx ja koos kunstliku valgusega 300 lx. Soovitatavad remont- ja energiasäästutööd • Vahetada välja trepikodade välisukseplokid. • Parandada katus või paigaldada uus plekk-kate. • Rajada vundamendile hüdroisolatsioon ja lisasoojustus. • Vahetada olemasolevad keldriaknad väiksemate vastu. Energiasäästutööd • Tihendada välisuste ja keldriakende ümbrus Makroflex’iga (seestpoolt). • Paigaldada hoone välisustele korralikud mehaanilised sulgurid. • Soojustada keldrilagi lasteaia ruumide kohal. • Paigaldada pööningule lisasoojustus (mineraalvilla või tselluvilla). • Korrastada aknad (võtta klaasid eest ja tihendada klaasisooned silikooniga, paigaldada tihendid, kuid ülaserva jätta need panemata, õhuvahetuse kindlustamiseks). WCsse võiks paigutada talveperioodiks elekterküttekeha, et hoida ruum soe ja et ei saaks tekkida kondensvett seintes.

F.2.8. Haanja Rahvamaja ja Raamatukogu Haanja Rahvamaja ja Raamatukogu asuvad 1937. aastal ehitatud hoones. See oli algselt rahvamajaks ja turistide koduks mõeldud ning on seega teadaolevalt vanim rahvamajana kasutatav hoone Eestis. Maja on kahekorruseline, plekk-kattega viilkatusega massiivsete kiviseintega (Nopsa tellised) hoone (fotod 1 ja 2). Kelder praegu kasutusel ei ole. Hoonele on tehtud paari aasta eest (2002) kapitaalne väline remont, mille käigus paigaldati ka välissoojustus seintele ja vundamendile (foto 2). Uuendatud on välisukseplokk, kuid see on vaid ühekordne, puudub mehaaniline sulgur (foto). Sisemine remont tehti raamatukogu ruumides. Hoone kahekordse klaasiga puitraamidega aknad on jäänud vahetamata (fotod 2 ja 4) ja kohati on nende seisukord halb, eriti välistel raamidel (foto 3 ja 10). Lõunapoolsetel akendele on paigaldatud rulood. Hoone pööningule on paigaldatud lisasoojustus (puistemineraalvill). Õhuvahetus tagatakse loomuliku ventilatsiooni teel, kuid raamatukogus on ka mehaanilise väljatõmbe ventilaatorid (foto 4). Tualetid on korrastatud ja valamute juures on kasutusel kangsegistid. Sooja vee valmistamiseks kasutatakse elektriboilerit – 1,5 kW, 100 l. Kogu majas kasutatakse ahikütet ja kütusena halupuid (fotod 6 ja 8). Raamatukogu osas on kolm ahju, millest üks on pärast remonti liiga varjatud. Talvel tuleb kütta igal nädalapäeval, et ruumides nõutavat temperatuuri hoida. Raamatukogu ruumidesse on paigaldatud kaasaegsed valgustid, mujal hoones on kasutusel hõõglambid. Elektrijuhistik ja -paigaldis on vahetamata, nõukogudeaegne. Probleemne koht on ruum, kuhu siseneb veetoru (foto 9). Vundamendist läbituleku kohas on esinenud veetoru külmumist, kui välisõhu temperatuur langeb alla –24 °C. Samuti on jahedamad nurgatubade välisnurgad. Siiski on hoone väline ja laepealse soojustamine märgatavalt parandanud sisekliimat. Ruumide, nende sisepindade keskmised temperatuurid (välisõhk + 3 °C): Fuajee, õhu temperatuur – 13 °C Saal, õhu temperatuur – 15 °C (talvel köetud ahjudegagi ei tõuse üle 13–14 °C) Seinad – 14 °C Akende ümbrus – 10 °C Põrand – 15 °C Laoruumid, õhu temperatuur – 8 °C Raamatukogu ruumiõhu temperatuur – 19 °C Põrand – 19 °C Seinad – 19 °C Akende ümbrus – 17 °C Valgustustugevus: Raamatukogu Juhataja laual 430 lx koos kunstliku valgusega Arvutilaual 50 lx ilma kunstliku valguseta ja 200 lx koos kunstliku valgusega (vajab valgustatuse parandamist) Saal Keskel – 28 lx Laval – 17 lx Akna all – 430 lx Soovitatavad remont- ja energiasäästutööd • Vahetada aknad (asendada puitraamidega klaaspakettakendega, aknavahetuse ajal näha ette õhutuseks reguleeritavate žalusiide või mehaaniliste väljatõmbeventilaatorite paigaldamine). • Sademeveesüsteem vajab korrastamist (foto 2). Veerennid tugevamalt kinnitada ja vihmaveetorude sülitid tuua vundamendi seinast eemale. • Paigaldada sissetulevale külmaveetorule küttekaabel ja soojustada toru (kaabel lülitub tööle anduriga ja kui temperatuur langeb alla 3–4 °C. • Vahetada välja kõik ülejäänud välisuksed. • Vahetada välja kogu elektripaigaldis. Energiasäästutööd • Tihendada aknaid (mõeldud ajutise abinõuna kuni paigaldatakse uued aknad). • Paigaldada hoone välisustele korralikud mehaanilised sulgurid. • Vahetada välja kõik vanad valgustid uute kaasaegsete vastu (saali valgustid võiks valida sisekujundaja, lava vajab spetsiaalset valgustust). Rahvamaja kütte võiks lahendada osaliselt õhksoojuspumbaga. Väga külmadel perioodidel (alla –12 °C) tuleks kütta siis elektriga. Osutuks tasuvaks, kui küttepuude hind ületab 400 kr/rm ja ahjusid tuleb hakata välja vahetama. Maasoojuspumba kogumistorustiku paigaldamiseks võib tekkida vajaliku ja sobiva maa puudus.

F.2.9. Suure Munamäe vaatetorn ja valgustatud suusarajad Suure Munamäe vaatetorn läheb remonti, mille käigus lahendatakse ka energiasäästuga seonduv. Paigaldatud on 79 valgustit puitmastide otsa, kasutusel on 400 W naatriumlambid. Tuled põlevad hämarast ajast kuni kella 21.00ni, detsembrist märtsini (4 kuud) ja hinnanguline rajakülastajate arv on 12 000. Valgustatud suusaradade (foto 3, puhkespordikeskuse piltide juures) energiasäästu on keerukas planeerida (sõltub ka ilmaoludest ja loomuliku valgustuse olukorrast). Uurida tuleks sama valgusjõuga, kuid säästlikemate (väiksem võimsus) pirnide kasutamise võimalust (uued, vastupidavamad ja säästvamad lambid on tavaliselt kallimad) ja lülimise aegade seadistamist (fotosilmaga lülitust saab reguleerida nii, et lülitumine toimub hämaramas). F.5. Energiasäästu alane selgitustöö kohaliku omavalitsuse tasandil Tarbijate mõjutamiseks energia ratsionaalse kasutamise suunas peaks olema täidetud rida soodustavaid eeldusi

Energia (kütused, soojus, elekter, ka soe tarbevesi) hinnad ja tariifisüsteemid peavad peegeldama tegelikke kulusid, mis annab õigeid signaale investeeringuteks energiasäästu.

Energia mõõdetavus. On üldtunnustatud, et individuaalne energia mõõtmine ja arveldamine tarbijate juures, samuti energia tootmis- ja ülekandekadude üksikasjalik mõõtmine annab kindla aluse energiasäästu saavutamiseks, stimuleerib tarbijaid ja tarnijaid.

Tarbija võimalus energiatarbimist ise reguleerida. Energiakulutuste reguleeritavus, mõõdetavus ja tasumine vastavalt tegelikule tarbimisele tagavad iga tarbija individuaalsete soovide parima täitmise ja õigluse tasumisel.

Tulemuste monitooring ja tagasiside. Info energiasäästuprojektide tulemuste kohta on väga oluline nii teostatud projektide täiustamiseks kui ka uute alustamiseks.

Info levitamine. See puudutab inimesi nii lõpptarbijatena kui ka vallavalitsuses ja poliitilisel tasandil. Efektiivne energiasäästu poliitika vajab läbimõeldud kommunikatsioonisüsteemi. Loomulik ja esmane tarbijat energia kokkuhoiule suunav jõud on püüe kasvavaid energiakulutusi vähendada, kuid tururegulatsiooni otsese tulemusena on võimalik saavutada ainult umbes poolt oodatavast energiasäästust. Tüüpiliselt teeb tarbija otsuse energiasäästumeetmetesse hetkeolukorra põhjal, kuid rakendatud meetmete tegelik mõju kujuneb uues muutunud olukorras mõne aasta jooksul pärast otsuse tegemist. Seega peaks potentsiaalset energiasäästjat-tarbijat varustama usaldusväärse prognoosiga lähiaastate hindade ja majandussituatsiooni kohta, mis julgustaks teda tulevikku silmas pidades investeerima. Et maksimaalselt realiseerida energiasäästu võimalusi, tuleb rakendada aktiivset ja plaanipärast stimuleerivat energiasäästu poliitikat, mis nõuab finantseraldisi selle realiseerimiseks. Iga täiendava energiasäästu taseme saavutamiseks tuleb teha järjest suuremaid jõupingutusi, sest säästuks tehtavate investeeringute tasuvuse aeg pikeneb. G. Pikaajaline energiamajanduse arengukava ja soovitused kohalikule omavalitsusele energiapoliitika elluviimiseks G.1. Kohaliku omavalitsuse energiamajanduse arendamise kava Vedelkütuseid kasutavates katlamajades on soovitatav jätkata kerge kütteõliga kütmist olemasolevate seadmetega seni, kuni see on majanduslikult otstarbekas ja tehniliselt võimalik või kui leitakse finantseerimisvõimalusi uute pelletikatelde paigaldamiseks. Viimasega kaasnevalt tuleb välja ehitada kaasaegsed automaatsed kütuse laod tarbijate juures. Katlamaja asukoht Haanja koolis võib jääda samasse, kus praegu. Arenguvariandid ja nende eeldatav rakenduse aeg esitatakse kokkuvõetuna tabelis G.1.1. Tabel G.1.1. Haanja valla energiamajanduse valdkonna arendustööd ja nende mõjud Arendustöö Hinnanguline maksumus, kr Tasuvus, aastad Mõjud Tehniline Keskkonna Sotsiaalne 1. Haanja kooli küttesüsteemi rekonstrueerimine 200 000 9–10 Soojuse sääst vähemalt 25 MWh/a Soojuse säästmise arvel väheneb fossiilkütuse kulu Loob paindlikuma sisekliima, mis tõstab vastupanuvõimet haigustele 2. Õlikatla asendamine pelletikatlaga Haanja koolis a) 400 000 b) 200 000 Ei tasu Tasuvuse piir Mahukam, kuid mitte eriti keerukam seadmestik Minnakse üle taastuvale energiaallikale ja väheneb arvestuslik CO2 heide Parandab riigi tööhõivet 3. Päikesekollektor Haanja kooli sooja veega varustamiseks 320 000 16 (lüheneb elektri kallinemisel) Lihtne ja hõlbus ekspluateerida piisava automatiseerituse juures Elektrisääst kuni 20 MWh, mis vähendab ka arvestuslikku CO2 heidet Tõstab õpilaste energiasäästu alast teadlikkust, huviobjektiks ekskursioonidele 4. Puitküttel salvestuskamin Haanja rahvamaja kütmiseks 45 000 Kõiki mõjutavaid asjaolusid raske hinnata Tehniliselt täiuslikum ja kõrgema kasuteguriga kui olemasolev ahi Vähem heitmeid keskkonda, paraneb ruumide sisekliima Elavdab saali kasutatavust ja valla kultuurielu Soovitus ellurakendamiseks Periood Eeldatav finantseerija Märkused Meede Otsus 1 jah 2005–2006 Eelarve vahendid + laen 2 ei Teostada üle 50% abiraha korral 3 jah 2006–2008 Abiraha + omafinantseering + laen 4 jah 2005–2006 Eelarve vahendid Odav meede, efekt mitmetine G.2. Euroopa Liidu energeetika suundumused (energy trends) – Sõltuvuse vähendamine tahketest fossiilsetest kütustest. – Tunduv maagaasi tarbimise kasv. Seotud soojuse ja elektri koostootmisjaamade (CHP) rajamisega, milles plaanitakse toota kuni 50% elektrist. – Sõltuvuse suurendamine võrkudest jaotatavast energiast (elektri-, soojus- ja gaasivõrgud). – Taastuvate energiaallikate osatähtsuse tõus. CO2 heitmete, s.o kasvuhoonegaaside vähendamine on peamisi prioriteete. G.3. Energiapoliitika eesmärgid – Vaba turg ja konkurentsi tihendamine. – Energiatarnete kindlus, kohalike kütuste osatähtsuse tõstmine. – Energeetika efektiivsuse tõstmine. Rohkem taastuvust, vähem kadusid. – Fossiilset päritolu õli maksustamine. Soovitakse kehtestada kütteõlile minimaalne maks (sellest suurema võib iga liikmesriik ise kehtestada). – Vähendada tööjõu maksustamist ja suurendada ressursi makse. – Kehtestada üldine CO2 maks (CO2 kaubandus käivitub EL piires juba 2005. aastast ja 2008 aastast muutub kauplemine vastavalt Kyoto protokollile üleilmseks). G.4. Institutsionaalsed ja poliitilised soovitused energiapoliitika elluviimiseks kohaliku omavalitsuse tasandil Käesoleva peatüki eesmärk on anda soovitusi Haanja valla administratsioonile energiamajanduse suunamiseks ning pika- ja lühiajaliste arenguplaanide väljatöötamiseks. Soovitused põhinevad eelmistes peatükkides toodud uurimistulemustele. Valla energiamajanduse juhtimine Energiamajanduse juhtimine ehk energiamajandamine on terve kompleks tegevusi energiasektori juhtimiseks, planeerimiseks ning arendamiseks. Valla energiasektori üldjuhiks on tavaliselt üks abivallavanem, kes delegeerib ülesanded täitmiseks ja täitmise jälgimise mõnele vallavalitsuse osakondadest, tavaliselt kommunaalosakonnale või arenguosakonnale, või konkreetsele töötajale. Võimalik on ülesannete jaotamine mitmete inimeste (osakondade) vahel. Energiapoliitilised soovitused • Energiasäästu alase tegevuse koordineerimine. • Energiavaldkondade kriisiprogrammide koostamine. • Energiaauditite teostamise korraldamine munitsipaalasutustes ja -ettevõtetes. • Hoonete energeetilise sertifitseerimise korraldamine. • Elanikkonna pidev teavitamine muudatustest tehnosüsteeme käsitlevas seadusandluses. • Tehnilise ja institutsionaalse valmisoleku loomine munitsipaalasutustes ja -ettevõtetes nende osalemiseks elektriturul vastavalt turu avanemise tähtaegadele ning ulatusele (elektrituru avamine kuni 35% on ette nähtud hiljemalt 2009. a alguseks. • Parima võimaliku tehnika ja tehnoloogia kasutamise nõude juurutamine valla tehnosüsteemide arendamisel. • Investeerimisel valla infrastruktuuri, ettevõtetesse, elamumajandusse jne tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke tehnoloogiaid, nagu näiteks maa- ja õhukaablid, kõrge efektiivsusega energiamuundamise seadmed, säästure žiimide kasutamine tarbimises jne. Projektide kooskõlastamisel jälgida eespool toodud nõuet. • Taastuvate energiaallikate (sh taastuvate kütuste) igakülgse kasutamise soodustamine elanikkonna hulgas. • Propageerida ja soodustada taastuvate kütuste ja teiste taastuvate energiaallikate kasutamist Haanja valla energiavarustuses. • Valla ja selle külade õhukeskkonna kvaliteedi säilitamine. Euroopa Liidu välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli direktiiv 96/62/EÜ sätestab õhu puhtuse kaitse põhilised eesmärgid, millest üks olulisemaid on säilitada välisõhu kvaliteeti piirkondades, kus see on hea, ja parandada õhu kvaliteeti teistes piirkondades. Oluline on energiatootmisest tuleneva keskkonnasaaste ohjamine. Lubamatu on mis tahes tegevus, mis halvendab õhusaaste olukorda ükskõik millises valla osas. Õhusaaste ja keskkonna olukorda, kuigi mitte otseselt Haanjas, aga Kirde-Eestis parandab ka loobumine osaliselt või täielikult elekterküttest. Säästumeetmete rakendamise soovitused • Energiasäästualane selgitustöö omavalitsuse tasandil saab toimuda, kui omavalitsuses on sellealane töö vastava spetsialisti otseseks tööülesandeks. Ideaalvariandina näeme energiaalase nõustaja (energianõuniku või konsultandi) palkamist, kes töötaks omavalitsuses sellel alal kas täis- või osalise koormusega. Sobivaks, kuigi mõnevõrra halvemaks variandiks on energiasäästualase selgitustöö kohustuse panek mõnele valla ametiisikutest, kellele see valdkond oleks üheks täiendavatest kohustustest. • Säästualase selgitustööna vallas võiks korraldada säästualaseid teabepäevi, kutsudes selleks kohale lektoreid kas Tallinna Tehnikaülikoolist või mõnest konsultatsioonifirmast. Kaaluda võib ka säästualase trükitud informatsiooni levitamist energiatarbijate hulgas. Kahjuks on Eestis praegu suhteliselt vähe trükitud ja levitamisvalmis informatsiooni paberkandjal võimalike energiasäästu meetmete ja nende efektiivsuse kohta (küsida tuleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonnast). Seega energianõuniku või energiakonsultandi ülesandeks oleks ka vastava kirjaliku infomaterjali koostamine või tellimine spetsialistidelt, selle paljundamine ja vastava materjali levitamine energiatarbijate hulgas. • Haanja Vallavalitsus võiks moodustada valla energiasäästufondi, millest toetatakse tarbijate energiasäästuüritusi, hoonete auditeerimist ja sertifitseerimist. Loomulikult toimuks toetussummade jagamine vastavate äriplaanide või energiaauditite alusel. Kindlasti peaks ühe osa (vähemalt poole) vajaminevast investeeringust tasuma toetuse taotleja. Elamuühistud saavad taotleda auditeerimistoetust ka KREDEX’i kaudu ja auditi alusel laenu pankadest, investeerimisfirmadest või rahastamist vastavatest programmidest. Energiamajanduse arengukava elluviimine Energiamajanduse arengukava elluviimiseks tuleks läbida järgmised etapid: I Valmistatakse ette vallavalitsuse protokoll energiamajanduse arengukava vastuvõtmiseks volikogus, milles kajastatakse järgmist: II Protokolli tutvustamine vallavalitsuse juhtidele ja vastutavatele ametnikele. Menetlemine. Eelnõu ettevalmistamine. III Arengukava kehtestamise määruse eelnõu esitamine vallavolikogule. Menetlemine komisjonides. IV Energiamajanduse pikaajalise arengukava määruse vastuvõtmine volikogu istungil. V Energiamajanduse pikaajalise arengukava sidumine valla üldplaneeringuga. Parandused, täiendused olemasolevasse üldplaneeringusse. VI Energiamajanduse pikaajalise arengukava kehtestamise määruse täitmise korraldamine ja järelevalve. Valla osakond või ametnik. Energiamajanduse arengukava elluviimiseks, aga samuti valla energia- ja muude tehnosüsteemidega seotud probleemide kooskõlastatud lahendamiseks võiks sisse seada vastava valla inseneri ametikohta. Perspektiivis tuleks koolitada välja spetsialist, kes oleks suuteline avaneva elektrituru tingimustes elektrituruga toime tulema. Kirjandus 1. Haanja valla arengukava 2005–2014, koostatud 2004. aastal. 2. Haanja valla üldplaneering, koostatud 2003. aastal. 3. «Arengustrateegia Haanja-Rõuge» (turismi arengukava). 4. Võru maakonnaplaneering 2002, koostatud 2002. aastal. 5. Hoonete soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise juhend. Majandusministeeriumi määrus nr 4, Tallinn, 23.03.1993. 6. Ü. Kask, P. Muiste. Puitkütuste osatähtsus üksikmajapidamiste soojusvarustuses. TEUK konverentsi kogumik. Tartu, 2000, lk 66–71. 7. Võru maakonna energeetika arengukava. AAM Energeetikabüroo. Tallinn, 1998.