Iisaku Vallavolikogu — Hooldajatoetuse maksmise kord Iisaku vallas — KO, 160, 1641

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605; 2005, 9, 34; 18, 106) § 8 punkti 2, § 23 lõike 2, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada hooldajatoetuse maksmise kord Iisaku vallas vastavalt lisale. 2. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2005. a. Volikogu esimees Vello TAAR Iisaku Vallavolikogu 21. aprilli 2005. a määruse nr 11 lisa HOOLDAJATOETUSE MAKSMISE KORD IISAKU VALLAS 1. Üldsätted 1.1. Hooldajatoetuse maksmise kord sätestab 18-aastaste ja vanemate puuetega inimeste hooldajatele toetuse määramise ja maksmise korra. 1.2. Hooldajatoetus on igakuine toetus sügava või raske puudega isiku hooldajale, mida makstakse valla eelarvest selleks eraldatud vahenditest. 1.3. Hooldatav on hooldust vajav või hooldusel olev isik. 1.4. Hooldaja on perekonnaseaduse alusel hooldajaks määratud isik. 1.5. Hooldusvajadus on sotsiaaltöö vanemspetsialisti poolt hindamisinstrumendi ning füüsilise ja vaimse võimekuse testidega (edaspidi hindamismetoodika) hooldatava elukohas kontrollitud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel. 1.6. Toetust on õigus taotleda isikul, kelle enda ja kelle hoolealuse elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Iisaku vald ja kes elab hooldatava läheduses. 1.7. Kui hooldatava tegelik elukoht on Iisaku vald, kuid elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades hooldajatoetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega. 1.8. Kui hooldatava elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Iisaku vald, kuid tegelik elukoht on teises omavalitsuses, hooldajatoetust ei maksta. 1.9. Hooldajatoetust makstakse juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. 1.10. Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust Iisaku Vallavalitsus. 2. Hooldajatoetuse määramise alused 2.1. Hooldajatoetust antakse perekonnaseaduse alusel määratud hooldajale, kes tagab: 2.1.1. sügava puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve ööpäevaringselt; 2.1.2. raske puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve igal ööpäeval. 2.2. Perekonnaseaduse järgsetele ülalpidajatele (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps), kui hooldatav ei suuda teostada eneseteenindusega seotud toiminguid ega neis toimingutes osaleda, antakse hooldajatoetust erandkorras vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekul vallavalitsuse korralduse alusel. 3. Hooldajatoetuse taotlemine 3.1. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on hooldaja esitatud kirjalik avaldus vallavalitsusele, mis sisaldab hooldatava nõusolekut ja mille alusel viiakse läbi hooldust vajava isiku hooldusvajaduse hindamine. 3.2. Sotsiaaltöö vanemspetsialistil on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks (arstliku ekspertiisi otsust, rehabilitatsiooni plaani või muid hindamise teostamiseks vajaminevaid dokumente). 3.3. Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks täidab sotsiaaltöö vanemspetsialist hindamisinstrumendi, kooskõlastades selle meditsiinilise poole perearstiga. 4. Hooldajatoetuse määramine ja maksmine 4.1. Sotsiaaltöö vanemspetsialist korraldab hooldusel oleva inimese kodukülastuse, mille käigus selgitatakse välja tema hooldusvajadus ning hooldaja võimalused hooldatavale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve tagamiseks. Hooldusvajaduse hindamisel on aluseks Sotsiaalministeeriumi soovitatud metoodika. Vajadusel kasutatakse perearsti abi, tehakse koostööd geriaatrilise hindamise komisjoni või rehabilitatsioonikomisjoniga. 4.2. Sotsiaaltöö vanemspetsialist teeb ettepaneku vallavalitsusele hooldajatoetuse määramise ja/või hooldatavale muude teenuste osutamise kohta, vajadusel kaasates vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni, hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse registreerimisest. 4.3. Hooldajatoetuse maksmisest keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast, esitades keeldumise põhjused, mis tulenevad hooldusvajaduse ja hoolduse hindamise tulemustest. 4.4. Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu 15. kuupäevaks. 4.5. Hooldajatoetus määratakse üldjuhul tähtajatult. 4.6. Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt, kui: 4.6.1. puue on määratud tähtajaliselt – puude kehtivuse lõpptähtajani; 4.6.2. vajalik on läbi viia kordushindamine – kordushindamise läbiviimise tähtajani; 4.6.3. hooldajal on tähtajaline elamisluba – elamisloa kehtivuse lõpptähtajani. 4.7. Hooldajatoetus kantakse selle saaja pangakontole või makstakse välja vallavalitsuse kassast. 4.8. Hooldajatoetust makstakse jooksva kuu eest. 4.9. Hooldajaga sõlmib vallavalitsus hoolduslepingu, milles sätestatakse hooldamise tingimused ja kord ning poolte õigused ja kohustused. 5. Hooldajatoetuse määr 5.1. Hooldajale, kes osutab sügava puudega inimesele kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet, makstakse toetust 100 protsenti riigieelarve seadusega sätestatud sotsiaaltoetuste määrast. 5.2. Hooldajale, kes osutab raske puudega inimesele kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet, makstakse toetust 60 protsenti riigieelarve seadusega sätestatud sotsiaaltoetuste määrast. 5.3. Ühele hooldajale või eestkostjale ei maksta rohkem kui kolme hoolealuse hooldamise eest. 6. Hooldajatoetuse määramise otsuse vaidlustamine 6.1. Üldjuhul otsustab hooldajatoetuse määramise ja suuruse sotsiaalkomisjoni ettepanekul Iisaku Vallavalitsus. Taotleja nõudmisel ja täiendavate asjaolude ilmnemisel võib vallavalitsus küsimuse uuesti läbi vaadata. Nimetatud otsustega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie vastavalt haldusmenetluse seadusele Iisaku Vallavolikogule. 7. Hooldajatoetuse maksmise peatamine ja lõpetamine 7.1. Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil. 7.2. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse: 7.2.1. kui on ära langenud hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise põhjus; 7.2.2. kui hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest; 7.2.3. kui hooldatav soovib uue hooldaja määramist; 7.2.4. hooldatava paigutamisel hooldekodusse; 7.2.5. hooldatava alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile; 7.2.6. hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil; 7.2.7. hooldatava surma korral; 7.2.8. muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. 7.3. Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult viie päeva jooksul asjaolude (hooldaja või hooldatava elukoha vahetus, hooldatava hooldekodusse või haiglasse paigutamine, hooldatava puude raskusastme muutus, hooldatava surm, hooldajale sügava või raske puude määramine vm) tekkimisest, mis toovad kaasa määratud hooldajatoetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise. 7.4. Punktides 7.1 ja 7.2 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või kohtu kaudu. 7.5. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. 7.6. Hooldajatoetuse maksmine peatatakse ja lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.