Narva Linnavalitsus — Investeeringute kajastamise kord — KO, 168, 1709

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ((RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22,; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 30 lõike 1 punkti 3 alusel. 1. JAGU Üldpõhimõtted 1. Käesoleva korra eesmärgiks on sätestada reeglid investeeringute kajastamiseks. Kord reguleerib Narva Linnavolikogu kinnitatud Narva linna kapitaaleelarves eraldatud raha kasutamist ning kajastamist nende raamatupidamises raamatupidamise seaduse, riigi raamatupidamise üldeeskirja ning Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 alusel. 2. Investeeringud eelarve mõistes jagunevad järgmiselt: • investeeringud kinnisvarasse, • investeeringud muusse põhivarasse (sealhulgas immateriaalsesse põhivarasse), • finantsinvesteeringud, • varude soetamine. 2. JAGU Investeering 3. Investeeringuks on kinnisvara soetamine (sealhulgas uusehitised), muu põhivara soetamine või põhivara (sealhulgas kinnisvara) väärtust suurendav kapitaalremont. Kapitaalremondiks loetakse kõik (remont)tööd, mille tulemusena suureneb põhivara (sealhulgas kinnisvara) väärtus või pikeneb oluliselt tema kasutusiga, sealhulgas ka vara rekonstrueerimine, renoveerimine, kvaliteedi parandamine, ebaregulaarsed remonditööd vms. 4. Investeeringuks loetakse linna osalemist kaasfinantseeritavates projektides, kui vastav kohustus on ette nähtud riigi või Narva õigusaktis või Narva linna ja teise juriidilise isiku vahel sõlmitud lepingus. Finantsinvesteeringud on investeeringud teiste (linna väliste) ettevõtete aktsiatesse ja osadesse (sealhulgas linna osalusega ettevõtetesse) ning võlakirjadesse. Finantsinvesteeringud jagunevad lühi- ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks. 5. Investeeringuks loetakse ka valikkapitaalremonti, mis näeb ette selliste konstruktsioonide ja seadmete remonti, mille rikked võivad halvendada hoone siduskonstruktsioonide seisukorda ning tuua endaga kaasa nende kahjustuse või täieliku lagunemise. Taoliste tööde hulka kuuluvad: – katuse, sadevete äravoolusüsteemi kahjustused hoonete fassaadil; – korrustevaheliste vahelagede ja üksikute talade kahjustused, eriti sanitaarsõlmedes, köökides ja nendega külgnevates ruumides; – sise- ja väliskommunikatsioonide rikked (keskküttesüsteem, elektrijuhtmestik, veetorustik, kanalisatsioon, sh sanitaartehnilised ja muud seadmed); – hoonete konstruktsioonide üksikute elementide kahjustused: hoone sissepääsud (katusealused, varikatused, välistrepp), sillutis, piirdekonstruktsioonid (aknad, uksed) ja muud. 6. Kapitaliinvesteeringud jagunevad põhivarainvesteeringuteks ja varude soetamiseks. 7. Investeeringuteks ei loeta jooksvaid remonttöid, mis seisnevad süstemaatilises (regulaarses) ning õigeaegses tööde teostamises hoone osade ja seadmete enneaegse kulumise ärahoidmiseks ning tekkinud väikeste kahjustuste ja rikete kõrvaldamises. 3. JAGU Investeeringute kajastamine raamatupidamises 8. Investeeringud võivad olla kajastatud nii kapitaliseeritud kui ka mittekapitaliseeritud kuludena, seoses sellega võib kasutada raamatupidamise kontorühmale või -grupile vastavast eelarveklassifikaatorist erinevat klassifikaatorit juhul, kui eelarve koostamisel erinevad arvestuspõhimõtted üldeeskirjas. 9. Asutus, kelle eelarves on kinnitatud investeeringud, täidab eelarvet, teostab investeeringute iseloomu hindamise (kapitaliseeritud või mittekapitaliseeritud kulud) ning annab need Narva Linnavalitsuse korralduse alusel üle struktuuriüksusele, kelle bilansis vara on. 10. Investeeringu hindamiseks moodustatakse asutuses komisjon, mille koosseisu määrab asutuse juht oma käskkirjaga. 11. Asutus, kelle eelarves on kinnitatud investeeringud, kajastab kassaaruandes investeeringutena: remonditööd (v.a punktis 7 nimetatud remonditööd), inventari, seadmed, kui need omandati objekti sihtotstarbelise tegevuse tagamiseks. Raamatupidamisarvestuses kajastatakse need vastavalt raamatupidamise seadusele, riigi raamatupidamise üldeeskirjale ning Raamatupidamise Toimkonna juhendile 5. 4. JAGU Investeerimisprojekt 12. Investeerimisprojektiks loetakse kinnisvaraobjekti soetamist, uusehitised või kapitaalremonti (renoveerimist, rekonstrueerimist), samuti (üheliigiliste) muude põhivaraobjektide soetamist või rekonstrueerimist (parendamist). Investeerimisprojekti maksumusse arvestatakse projekti eesmärkide saavutamiseks tehtavate kõigi kulutuste summa. Seega arvestatakse investeerimisprojekti maksumusse ka eeltöödeks tehtavad kulutused (projektid, plaanid, uuringud) ning samuti objekti paigaldamiseks ja järelkontrolliks tehtavad kulutused (seadmete paigaldamise, tööks juurutamise jms kulud). 13. Investeerimisprojekt võib koosneda nii kinnisvara kui ka muu põhivara soetamisest (üldjuhul sisustamist vajavate uusehitiste korral). Kui muu põhivara soetamine langeb ajaliselt oluliselt erinevasse perioodi kinnisvara soetamisest, vaadeldakse muu põhivara. 14. Investeeringute üle peetakse arvestust ka objektide lõikes. See on vajalik selleks, et jälgida ühel objektil teostatud investeeringute ja planeeritavate investeeringute mahtu. Ühe objekti lõikes on võimalik algatada ka mitu erinevat investeerimisprojekti. 5. JAGU Investeeringute eelarve projekt 15. Investeeringute eelarve projekt koostatakse vastavalt Narva linna arengukavale. 16. Investeeringute eelarve projektid tootevaldkondande lõikes koostatakse vastava tootevaldkonna vastutaja (või eelarvespetsialisti) poolt ametis. Investeeringute eelarve projekti aluseks on tootevastutajate poolt koostatud investeeringute informatsiooni vorm (vt lisa). Investeeringute eelarve projekt koostatakse projektide ja objektide lõikes, märkides vähemalt järgmised tunnused: • objekti (põhivara) kood, • projekti nimetus, • projekti eest vastutajad (reeglina tootevaldkonna vastutaja), • projekti kestus, • seletuskiri investeeringute eelarve juurde. 17. Nii investeerimisobjektid kui ka investeerimisprojektid tuleb seletuskirjades lahti kirjutada ning seada prioriteetsuse järjekorda. 18. Investeeringute eelarves esitatakse andmed nii järgmiseks aastaks kavandatavate kui ka jätkatavate investeeringute kohta. 19. Investeeringute kavas võib kavandada toetuste andmist teise kohaliku omavalitsusüksuse investeeringuteks või investeeringutoetuse andmist eraõiguslikule juriidilisele isikule, arvestades sel juhul konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) 6. peatükis sätestatut. 20. Investeeringute eelarve projekti koostamise aluseks on investeerimisotsuse ettepaneku tegemine investeerimisprojekti juhi poolt. 6. JAGU Käesoleva määruse rakendamine 21. Käesolev määrus jõustub seadusega sätestatud korras. 22. Määrusega kinnitatud «Investeeringute kajastamise korda» kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2004. a. Linnapea Tarmo TAMMISTE Linnasekretär Ants LIIMETS Narva Linnavalitsuse 25. aprilli 2005. a määruse nr 373 lisa Investeeringute taotlus aastaks (tuhat krooni) Asutuse nimetus: Nr Prioriteetsuse Projekti nimetus Projekti maksumus tuhat kr Tehtud: Vajadus: Muud finantseer. allikad kuni 2006. a sellest 2005. a kokku sealhulgas: 2006. a 2007. a üle 2007. a Asutuse juht (allkiri, nimi): Koostaja (allkiri, nimi, telefon): tel. Koostamise kuupäev