Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-3-1-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 24. mai 2005. a kohtuotsus Ermo Vilba ja Helle Viitkari kaebuses Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 1999. a korralduse nr 7496-k õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõudes — RT III, 19, 196

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-3-1-05 Otsuse kuupäev 24. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Ermo Vilba ja Helle Viitkari kaebus Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 1999. a korralduse nr 7496-k õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsus haldusasjas nr 3-284/2001 Menetluse alus Riigikohtus Eha Rebase (Rebane) avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Eha Rebase kohtuvea parandamise avaldus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsus haldusasjas nr 3-284/2001 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. novembri 1996. a otsusega nr 8185 loeti Tallinnas Planeedi 12 asuv krunt omandireformi objektiks ja õigustatud subjektideks tunnistati Uno Vildersen 1/12, Harald Vildersen 1/12 ja Asta Vilba 1/6 mõttelises osas. 2. Tallinna linn erastas 18. veebruarist kuni 16. detsembrini 1997 Planeedi 12 elamus asuvad eluruumid ja sõlmis üürnikega ostu-müügilepingud. Eha Rebasega sõlmiti korteri ostu-müügileping 18. veebruaril 1997. 3. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tühistas 21. septembri 1998. a otsusega nr 10212 oma 11. novembri 1996. a otsuse nr 8185 ja uue otsusega loeti omandireformi objektiks lisaks krundile ka Planeedi 12 asunud ehitised. Õigustatud subjektideks tunnistati U. Vildersen 1/12, H. Vildersen 1/12 ja A. Vilba 1/6 mõttelises osas. 4. Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 1999. a korraldusega nr 7496-k jäeti õigustatud subjektide taotlus Planeedi 12 elamu tagastamiseks rahuldamata, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul vastavalt AS Kommunaalprojekt ekspertarvamusele nr T-300-99. 5. Õigustatud subjekti A. Vilba pärijad Ermo Vilba ja Helle Viitkar esitasid 11. veebruaril 2000 kaebuse Tallinna Halduskohtule Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 1999. a korralduse nr 7496-k õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõudes. Kaebuses leiti, et ehitise individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks tuleb ORAS § 12 lg 8 p 1 järgi võrrelda võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga ja ei oma tähtsust, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur vahepeal hävis. AS Kommunaalprojekt ekspertarvamuse kohaselt on ehitise põhiotstarbeline kubatuur suurenenud taastamistööde käigus võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga. 6. Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-284/2001 tühistati Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 1999. a korraldus nr 7496-k ja tehti linnavalitsusele ettekirjutus uuesti läbi vaadata õigustatud subjektide taotlus Planeedi 12 tagastamise kohta ning teha seadusest tulenev ja õiguspärasele ehitise hindamise ekspertiisile tuginev otsus. Kohtuotsuse kohaselt ei ole korralduse aluseks olnud ekspertiis kooskõlas ORAS-e ja Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a määrusega nr 220 kinnitatud «Ehitise endisel individualiseeritaval kujul hindamise korra ja metoodikaga» ning seetõttu on ka korraldus õigusvastane. Kohtuotsuses leiti, et taastamistöid ei saa elamu säilivuse hindamisel arvestada. Ehitise väärtuse muutumise kindlakstegemisel tuli lähtuda ehitise võõrandamisaegse ja ORAS-e jõustumise aegse väärtuse võrdlusest, jättes tähelepanuta asjaolu, et ehitis vahepeal hävis. Ekspert ei ole sellist võrdlust teinud. 7. Tallinna Linnavalitsuse 23. detsembri 2002. a korraldusega nr 3151-k kinnitati AS Kommunaalprojekt ekspertarvamus nr T-255-02 ja sellest tulenevalt otsustati jätta õigustatud subjektide taotlus elamu tagastamiseks rahuldamata, sest elamu ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Õigustatud subjektid vaidlustasid nimetatud korralduse halduskohtus. 8. Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-712/2003 tühistati Tallinna Linnavalitsuse 23. detsembri 2002. a korraldus nr 3151-k. Halduskohus leidis, et HKMS § 17 kohaselt ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas, tõendamist halduskohtumenetluses asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. HKMS § 97 lg 2 kohaselt asjaolusid, mis on ühes haldusasjas tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-284/2001 tehti Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus vaadata Planeedi 12 tagastamise taotlused uuesti läbi ja teha seadusest tulenev ja õiguspärasele ehitise hindamise ekspertiisile tulenev otsus. Kohtuotsuses oli ära toodud kohtu seisukohad, millest järeldub, et ekspertiisi läbiviimisel ei oleks ekspert tohtinud arvestada elamu taastamistöid. Tallinna Linnavalitsus halduskohtu otsust ei apelleerinud, otsus jõustus ja linnavalitsus oli kohustatud järgima kohtuotsuses tehtud ettekirjutust. Tallinna Linnavalitsus ei ole Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a jõustunud kohtuotsust nõuetekohaselt täitnud. Ekspertiisis, millele tugineb Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 3151-k, on arvesse võetud elamu taastamistöid. 9. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium 8. detsembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-3/165/2004 halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis järgmist. 1. Halduskohtu otsus tuleb tühistada kohtumenetluse normide rikkumise tõttu olenemata apellatsioonkaebuse väidetest, sest halduskohus otsustas kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele ei kaasatud, kuna vaidlus elamu tagastamise üle võib puudutada eluruumid juba erastanud üürnike omandiõigust. 2. Planeedi 12 elanikud olid osaliselt kaasatud elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamise menetlusse, kuid halduskohus ei ole elanikke kohtuasja arutamisele kutsunud. Elamu tagastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise korral ei ole välistatud erastamisotsuse muutmine ja tagasitäitmine ning selle vastu peab üürnikel olema võimalus end kohtus kolmanda isikuna kaitsta. Tegemist on omandiõiguse riivega. 3. HKMS § 17 ja § 97 lg 2 ei ole selles asjas määravad. Vaidlus käib ORAS § 12 lg 8 tõlgendamise üle. Küsimus on selles, kas linnavalitsus pidi vara tagastamise uuel otsustamisel juhinduma jõustunud kohtuotsuse aluseks olnud seadusetõlgendusest. Oluline on HKMS § 97 lg 1, mille kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Kohtuotsuse mittetäitmiseks HKMS § 97 lg 1 tähenduses tuleb pidada ka uue haldusakti andmist, mis on vastuolus varem samas küsimuses antud haldusakti suhtes tehtud kohtuotsusega. 4. Vaidlustatud korraldus ja selle aluseks olnud ekspertarvamus nr T-225-02 on vastuolus Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsusega. Seaduslikuks ekspertarvamuseks tuleb selle otsuse resolutsioonis mõista sama otsuse motiividele vastavat ekspertarvamust. Uue haldusakti andmine ei vabastanud linnavalitsust HKMS § 97 lg-st 1 tulenevast kohustusest ja sellest ei vabastanud ka uus ekspertarvamus. Linnavalitsus rikkus HKMS § 97 lg-t 1. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 10. E. Rebane esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks jõustunud Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-284/2001 ja palub nimetatud otsus tühistada põhjusel, et selle kohtuotsusega on siduvalt kindlaks tehtud tema õigusi mõjutavad asjaolud, ilma et tema oleks kohtu poolt kolmanda isikuna selle haldusasja menetlusse kaasatud. Õiguslikult siduvalt on kindlaks tehtud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse tuvastamise asjaolud elamu suhtes, mille üürnikuna ta sai erastada tema kasutuses oleva eluruumi. Kuna Tallinna Halduskohtus käimasolevas vaidluses Tallinna Linnavalitsuse 23. detsembri 2002. a korralduse nr 3151-k tühistamise nõudes peab kohus arvestama nimetatud jõustunud kohtuotsusega, võib tekkida olukord, kus linnavalitsuse korraldus elamu mittetagastamise kohta tühistatakse ja taotletakse erastamise ostu-müügilepingu tühistamist, et tagastada õigustatud subjektidele nimetatud vara. See riivab tema omandiõigust. Halduskohtumenetluses kindlakstehtud asjaolud on aluseks erastamise ostu-müügilepingute tühisuse ja omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamisel tsiviilvaidluses. Käimasoleva kohtuvaidluse tõttu on häiritud omandiõiguse teostamine ja korteriomandi seadmine. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt tuleb kohtumenetlusse kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. 11. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses toetatakse kohtuvigade parandamise avaldust ja leitakse, et vaidlus elamu tagastamise üle võib puudutada korteriomanike õigusi. Vaidlustatud kohtuotsusega on kindlaks määratud olulised asjaolud elamu tagastamise taotluse lahendamiseks. 12. Helle Viitkari kirjalikus vastuses ei peeta kohtuvigade parandamise avaldust õigeks ja vaieldakse sellele vastu. Avaldajal ei ole HKMS § 81 järgi õigust nõuda kohtuvea parandamist, sest ta ei ole isik, kelle suhtes kohtuotsus tehti ja kohus ei otsustanud tema õiguste ja kohustuste üle. ORAS § 18 lg 1 kohaselt on kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni kohaliku omavalitsuse asutustel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Linnavalitsuse ja Planeedi 12 eluruumi üürnike vahel sõlmitud ostu-müügilepingud on sõlmitud vastuolus nimetatud sättega, mistõttu need tehingud on tühised algusest peale ning avaldajal ei ole omandiõigust eluruumile tekkinudki. Seetõttu on välistatud, et vaidlustatud kohtuotsus avaldaja omandiõigust riivaks. 13. Ermo Vilba kirjalikus vastuses ei peeta kohtuvigade parandamise avaldust õigeks ja vaieldakse sellele vastu. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 14. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. HKMS § 81 lg 1 p 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, või sama lõike punkti 2 kohaselt isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-3-1-04 (RT III 2004, 5, 46) asuti seisukohale, et see säte on imperatiivne ega anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte. Riigikohtu halduskolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega tuleb käesoleva kohtuvigade parandamise avalduse lahendamiseks selgitada, kas vaidlustatud Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsusega võidi otsustada E. Rebase õiguste üle. 15. Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-3/165/2004 on tuvastatud, et Tallinna Maa-ameti toimiku nr 7894 materjalide kohaselt on Planeedi 12 elanikud osaliselt olnud kaasatud 7. septembril 1999. a toimunud vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamise menetlusse, sh ka E. Rebane, ja selles toimikus sisalduva Tallinna Hooneregistri 17. novembri 1998. a teatise kohaselt on korterid üürnikele 1997. aastal juba erastatud, sh ka 18. veebruari 1997. a ostu-müügilepinguga nr 2036 E. Rebasele korter nr 11. Seega on E. Rebane nimetatud korteri omanik. 16. Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsusega kohustati Tallinna Linnavalitsust uuesti läbi vaatama õigustatud subjektide taotluse Planeedi 12 elamu tagastamiseks ja tegema selleks uue ekspertiisi. Seega vaidlus õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamise üle võib puudutada selles elamus asuvate eluruumide üürnike õigust eluruumid erastada või need eluruumid juba erastanud elanike omandiõigust. Elamut, mis tuleks omandireformi käigus õigustatud subjektidele tagastada, ei saaks samal ajal üürnikele erastada. Kui halduskohus teeb ettekirjutuse elamu tagastamise taotlus uuesti läbi vaadata, ei ole välistatud Tallinna Linnavalitsuse poolt erastamisotsuse muutmine ja tagasitäitmine. Kohtuotsuse tulemusena jätkuv vaidlus elamu tagastamise üle riivab korteriomanike, sh E. Rebase omandiõigust ja piirab tema vara käsutamist. 17. HKMS § 97 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei saa asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Kui jõustunud kohtuotsus kohustab haldusorganit sooritama mingi toimingu või andma haldusakti, siis võib kohtumenetlusse kaasamata isik vaidlustada selle toimingu või haldusakti, kui see rikub tema õigusi. Kuid see ei välista kohtuvigade parandamise avalduse esitamist kaasamata isiku poolt, sest vastasel juhul oleks HKMS § 81 lg 1 p 2 sisutu. Kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks piisab sellest, et vaidlustatud kohtuotsus võib tuua kaasa toimingud või haldusakti, mis võivad mõjutada kolmanda isiku õigusi. 18. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-284/2001 on otsustatud E. Rebase õiguste üle, mistõttu tuleb kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Tallinna Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN