Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — 3-4-1-8-05 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. mai 2005. a kohtumäärus Rutt Raudkepi kaebustes Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsuse nr 101, Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsuse nr 799, Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsuse nr 804, Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsuse, Vabariigi Presidendi 12. aprilli 2005. a otsuse nr 811 ning Vabariigi Presidendi 13. aprilli 2005. a otsuse nr 812 peale — RT III, 19, 192

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-4-1-8-05 Otsuse kuupäev 25. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull ja Jüri Põld Kohtuasi Rutt Raudkepi kaebused Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsuse nr 101, Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsuse nr 799, Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsuse nr 804, Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsuse, Vabariigi Presidendi 12. aprilli 2005. a otsuse nr 811 ning Vabariigi Presidendi 13. aprilli 2005. a otsuse nr 812 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Rutt Raudkepi kaebused läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. 31. märtsil 2005 pöördus Rutt Raudkepp Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles tühistada Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101, millega Riigikogu avaldas umbusaldust justiitsminister Ken-Marti Vaherile, ning Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsus nr 799, millega K.-M. Vaher vabastati justiitsministri ametikohalt. R. Raudkepi kaebuse kohaselt rikuvad nimetatud otsused tema õigust turvalisele elule, kuna justiitsministri ametist vabastamise ajendiks oli viimase tegevus kuritegevuse ohjeldamisel Eestis. Samuti puudus justiitsministri umbusaldamiseks juriidiliselt korrektne põhjendus. Riigikohus andis R. Raudkepile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kaebuses, paludes täpsustada, kuidas vaidlustatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsused tema subjektiivseid õigusi rikuvad. 2. 15. aprillil 2005 esitas R. Raudkepp Riigikohtule taotluse kaebusest puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks asjakohaste dokumentide viibimise tõttu. Samal päeval esitas R. Raudkepp Riigikohtule ka taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, paludes määrata talle advokaat esindajaks Riigikohtus ning dokumentide koostamiseks 31. märtsi 2005. a kaebuse täienduste juurde. 3. 22. aprillil 2005 pöördus R. Raudkepp Riigikohtu poole taotlusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsuse nr 804, millega määrati peaministrikandidaadiks Andrus Ansip; Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsuse, millega anti peaministrikandidaat A. Ansipile volitused valitsuse moodustamiseks; Vabariigi Presidendi 12. aprilli 2005. a otsuse nr 811, millega nimetati ametisse peaminister A. Ansipi juhitav Vabariigi Valitsus, ning Vabariigi Presidendi 13. aprilli 2005. a otsuse nr 812, millega vabastati ametist Juhan Partsi juhitud Vabariigi Valitsus, üle. R. Raudkepi põhjenduste kohaselt ei saa ta nõustuda peaministriga, kes on ametisse saanud ebaausal teel ning põhiseadust rikkudes, sh endisele justiitsministrile süüdistuste esitamisega poliitilist vihkamist õhutades. Samuti leiab R. Raudkepp, et Vabariigi President võinuks jätta J. Partsi juhitud Vabariigi Valitsuse tagasiastumispalve rahuldamata, kuna umbusalduse avaldamine justiitsminister K.-M. Vaherile ei olnud piisavalt läbi kaalutud ning põhjendatud. Samal päeval esitatud taotluses palus R. Raudkepp Riigikohtult Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsuse nr 804 vaidlustamise kümnepäevase tähtaja ennistamist kaebuse tähtaegse vormistamise üle jõu käivuse tõttu. 4. 13. mail 2005 Riigikohtusse saabunud kirjas märgib R. Raudkepp, et tema 31. märtsi 2005. a kaebuses vaidlustatud otsused rikuvad talle põhiseaduse §-de 3, 13 ja 32 alusel kuuluvaid õigusi, palub veelkord võtta menetlusse 31. märtsil ja 22. aprillil 2005. a esitatud kaebused ning taotleb jätkuvalt õigusabi määramist õigusabi seaduse alusel 31. märtsi 2005. a kaebuse edasiseks täiendamiseks. 5. 18. mail 2005 esitas R. Raudkepp Riigikohtule oma 31. märtsil 2005. a esitatud kaebuse täienduse, märkides, et vastavalt põhiseaduse preambulale kuulub talle isiklik õigus õiglasele, turvalisele, põhiseaduse ja seaduste alusel toimivale riigile. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi vaidlustatud otsustega on seda õigust rikutud. Vaidlustatud otsused 6. Riigikogu 21. märtsi 2005. a otsus nr 101 «Umbusalduse avaldamine justiitsminister Ken-Marti Vaherile» (RT I 2005, 17, 101): «Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodukorra seaduse (RT I 2003, 24, 148; 90 601; 2004, 12, 77; 89, 607) §-de 133 ja 134 alusel Riigikogu otsustab: Avaldada justiitsminister Ken-Marti Vaherile umbusaldust.» 7. Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2005. a otsus nr 799 «Muudatuse tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus» (RTL 2005, 34, 486): «Seoses Riigikogu poolt umbusalduse avaldamisega vabastan Ken-Marti Vaheri Vabariigi Valitsuse koosseisust, justiitsministri ametist. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 97 lõige 5.» 8. Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. a otsus nr 804 «A. Ansipi määramine peaministrikandidaadiks» (RTL 2005, 37, 532): «Määran Andrus Ansipi peaministrikandidaadiks ja teen temale ülesandeks Vabariigi Valitsuse moodustamise. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 9, § 89 lg 1.» 9. Riigikogu 12. aprilli 2005. a otsus «Peaministrikandidaadile Andrus Ansipile volituste andmine valitsuse moodustamiseks» (RT I 2005, 21, 133): «Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 5 ja § 89 lõikele 2 Riigikogu otsustab: Anda Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile Andrus Ansipile volitused valitsuse moodustamiseks.» 10. Vabariigi Presidendi 12. aprilli 2005. a otsus nr 811 «Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine» (RTL 2005, 42, 601): «Nimetan ametisse Vabariigi Valitsuse koosseisus: [järgneb loetelu]. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 10, § 89 lg 3.» 11. Vabariigi Presidendi 13. aprilli 2005. a otsus nr 812 «Vabariigi Valitsuse ametist vabastamine» (RTL 2005, 42, 602): «Vabastan ametist 9. aprillil 2003 nimetatud Juhan Partsi juhitud Vabariigi Valitsuse (RTL 2003, 47, 694; 107, 1665; 2004, 36, 601; 124, 1920; 124, 1921; 148, 2250; 2005, 20, 250; 23, 320; 34, 486) seoses uue valitsuse ametisse astumisega 13. aprillil 2005. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 10, § 92 lg 2.» Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht 12. R. Raudkepp on Riigikohtus vaidlustanud kuus Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsust. Vabariigi Presidendi 31. märtsi 2005. aasta otsuse nr 804 osas esitas R. Raudkepp Riigikohtule taotluse nimetatud otsuse vaidlustamise kümnepäevase tähtaja ennistamiseks. Riigikohus rahuldab selle taotluse ning käsitleb alljärgnevas kõiki R. Raudkepi poolt vaidlustatud otsuseid. 13. Kaebuste esitamist Riigikogu ning Vabariigi Presidendi otsuste peale reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I 2002, 29, 174; … RT I 2004, 56, 405) (edaspidi PSJKS). Vastavalt PSJKS §-le 16 võib isik, kes leiab, et Riigikogu otsusega on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu otsus. PSKS § 18 järgi võib isik, kes leiab, et Vabariigi Presidendi otsusega ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi otsus. 14. 24. maist 1993 kuni 30. juunini 2002 kehtinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I 1993, 25, 435; 2002, 29, 174) isiku võimalust esitada Riigikohtule kaebus tema õigusi rikkuva Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse peale ei sisaldanud. Neid otsuseid oli võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse korras. Käsitletavate otsuste allutamisel põhiseaduslikkuse järelevalve korrale 1. juulil 2002. a jõustunud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega oli seadusandja eesmärgiks võimaldada oluliste riigiõiguslike küsimuste kiiret ja lõplikku lahendamist. 15. Samas ei olnud seadusandja eesmärgiks sätestada isikute piiramatut kaebeõigust ning Riigikohtu piiramatut kontrollipädevust Riigikogu ning Vabariigi Presidendi otsuste üle. Seadusandja eesmärk PSJKS §-de 16 ja 18 kehtestamisel oli anda Riigikohtusse pöördumise võimalus ennekõike nendele isikutele, kes on Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsusega õigusvastaselt ametist vabastatud või õigusvastaselt ametisse nimetamata jäetud. R. Raudkepp asja materjalidest nähtuvalt nende isikute hulka ei kuulu. 16. Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; … RT I 2004, 56, 403) § 7 lõikele 3 ning 9. mail 2005. a Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud, veel jõustumata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lõikele 2 on kaebuse esitamine avalike huvide kaitseks või teise isiku huvides lubatud üksnes seaduses ammendavalt loetletud juhtudel. Esitades kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel, mis selliseid erandeid ei sätesta, peab kaebaja ära näitama, kuidas rikutakse tema õigusi. R. Raudkepi väited, nagu rikuks justiitsminister K.-M. Vaherile umbusalduse avaldamine ja tema ametist vabastamine ning sellest tingitud Vabariigi Valitsuse tagasiastumine ning uue valitsuse ametissenimetamine tema subjektiivset õigust turvalisele elule ja seaduste järgimisele Eesti Vabariigis, on PSJKS §-des 16 ja 18 reguleeritud suhete spetsiifikat silmas pidades asjakohatud. 17. Seetõttu ei kuulu Riigikohtu pädevusse selliste kaebuste läbivaatamine, mis esitatakse näiliselt PSJKS §-de 16 ja 18 alusel, kuid tegelikult teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Tuginedes PSJKS § 20 lõike 3 kolmandale lausele, jätab kolleegium R. Raudkepi kaebuse läbi vaatamata. 18. Ühtlasi jätab kolleegium rahuldamata R. Raudkepi taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RT I 2004, 56, 403) § 7 lõike 1 punktile 2 ei anta riigi õigusabi, kui selle taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Märt RASK Tõnu ANTON Eerik KERGANDBERG Ants KULL Jüri PÕLD