Sotsiaalminister — «Immunoprofülaktika läbiviimise korra» kinnitamine — RTL, 66, 861

Rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 171 «Inimeste kaitsepookimise riiklik arengukava nakkushaiguste vältimiseks aastani 2000» (RT I 1996, 46, 889) sotsiaalminister määrab: 1. Kinnitada «Immunoprofülaktika läbiviimise kord» (juurde lisatud). 2. Immunoprofülaktika läbiviimist maakonnas korraldab maakonnaarst. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Kinnitatud sotsiaalministri 8. aprilli 1999. a määrusega nr 28 Immunoprofülaktika läbiviimise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Immunoprofülaktika on nakkushaiguste ennetamine antigeeni (aktiivne immuniseerimine vaktsiini manustamisega) või vastavate antikehade (passiivne immuniseerimine immuunglobuliini manustamisega) viimisega organismi (edaspidi immunoprofülaktika). 2. Immunoprofülaktikat tohib teostada Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna Täienduskeskuses registreeritud täiendõppe läbinud ja sellekohast tunnistust omav arst või täiendõppe läbinud ja sellekohast tunnistust omav õendusala töötaja arsti järelevalve all. 3. Immunoprofülaktika läbiviimisele peab eelnema immuniseeritava tervise kontroll, mille eest vastutab immuniseerimise läbiviija. 4. Välisriikidesse siirduvatele isikutele tehakse ja väljastatakse kollapalaviku vaktsineerimist tõendav rahvusvaheline sertifikaat rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetekohase sertifikaadi väljaandmise õigust omavates tervishoiuasutustes. 5. Ekspositsioonijärgset (loomaründe järgset) antiraabilist ja traumajärgset teetanusevastast immuniseerimist teostavad antiraabilised kabinetid ja tervishoiuasutuste traumapunktid. 6. Immuniseerimise teostaja on kohustatud kohe Ravimiametile teatama immuniseerimise tüsistustest vastavalt käesoleva määruse punktis 13 toodud loetelule. 7. Spetsiifiliste immuunpreparaatide ostmine toimub riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271) alusel ja kooskõlas Sotsiaalministeeriumi juurde immunoprofülaktika korraldamise nõustamiseks moodustatud immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustega. II. IMMUNISEERIMISE REGISTREERIMINE 8. Immunoprofülaktika läbiviimine registreeritakse isiku immuniseerimispassis (lisa) ning immuniseerimist teostanud tervishoiuasutuse immuniseerimise þurnaalis ja isiku tervisekaardis. 9. Immuniseerimispass väljastatakse kõikidele vastsündinutele sünnitusmajas, teistele isikutele tervishoiuasutuse või arsti poolt esimese immuniseerimise korral. 10. Immuniseerimispassi tuleb kanda ka kõik eelnevalt teostatud immuniseerimised. 11. Kõik immuniseerimist teostavad tervishoiuasutused ja perearstid on kohustatud esitama aruande läbiviidud immuniseerimiste kohta vastavalt sotsiaalministri 12. novembri 1997. a käskkirjaga nr 234 «Tervishoiu statistiliste aruannete kinnitamine» kehtestatud aruandluse korrale. III. IMMUNISEERIMISE TÜSISTUSED 12. Immuniseerimisega kaasnevad kõrvaltoimed tuleb registreerida immuniseeritava tervisekaardis. 13. Immuniseerimise rasketest kõrvaltoimetest tuleb kohe teatada Ravimiametile. 14. Rasked kõrvaltoimed liigitatakse lokaalseteks ja üldreaktsioonideks. 15. Lokaalsed reaktsioonid on: 1) tugev valu, paistetus, kuumus või infiltraat süstekohal suurusega üle 7 cm; 2) abstsess süstekohal; 3) suurenenud lümfisõlmed (vähemalt ühe lümfisõlme läbimõõt >1,5 cm); 16. Üldreaktsioonid on: 1) palavik üle 40 oC, mis tekib 48 tunni jooksul; 2) liigesekaebused kestusega >24 tundi; 3) osteomüeliit; 4) laiaulatuslik urtikaaria või muu lööve; 5) Quincke ödeem; 6) vilistav hingamine, astma, hingamisseiskus; 7) anafülaksia; 8) krambid; 9) entsefalopaatia (kõrgenenud intrakraniaalne rõhk, neuroloogilised koldesümptomid, teadvuse hägunemine); 10) entsefaliit, meningiit; 11) Guillan-Barre sündroom; 12) Reye sündroom; 13) lõtv halvatus; 14) üle kolme tunni kestev eriline kisa; 15) hüpotoonilis-hüporeaktiivne sündroom; 16) trombotsütopeenia. IV. IMMUUNPREPARAATIDE SÄILITAMINE TERVISHOIUASUTUSES 17. Immuunpreparaate (vaktsiinid, immuunglobuliinid, seerumid ­ edaspidi immuunpreparaadid) säilitatakse valguse eest kaitstuna külmkapis vastava preparaadi kasutamisjuhendis näidatud temperatuuridel. 18. Immuunpreparaate ja immuniseerimise abivahendeid säilitatakse tootja originaalpakendis. 19. Külmkapis ei tohi vaktsiine paigutada külmkapi tagumise seina ja ukse lähedale, et vältida temperatuuri kõikumisi. 20. Temperatuuri mõõtmiseks külmkapis ja sügavkülmikus kasutatakse maksimaal/minimaal-, piiritus- või elektroonilist termomeetrit. 21. Avatud vaktsiinipudeleid võib kasutada vaktsiiniga kaasasolevas eestikeelses juhendis märgitud ajal. 22. Vaktsiine on lubatud transportida ainult selleks ettenähtud ja külmapatareidega varustatud termostes. 23. Tervishoiuasutuse juht määrab immuunpreparaatide säilitamise eest vastutava isiku. 24. Immuunpreparaatide säilitamise eest vastutav isik peab iga päev kontrollima üle preparaadid ning temperatuuri külmkapis. Puuduste ilmnemisel rakendada käesolevas määruses sätestatud nõudeid. V. IMMUUNPREPARAATIDE HÄVITAMINE 25. Aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud immuunpreparaadid kuuluvad hävitamisele sotsiaalministri 17. märtsi 1997. a määruse nr 9 «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise korra kinnitamine» (RTL 1997, 73, 412) nõuete kohaselt. 26. Kui immuunpreparaatide ja teiste immuniseerimisega seotud jäätmete hävitamine toimub tervishoiuasutuses kohapeal, tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1) elusvaktsiinid (BCG, oraalse poliomüeliidi, kollapalaviku, oraalse kõhutüüfuse, oraalse koolera, MMR, tuulerõugete) hävitada: a) keetmisel 10 minuti jooksul; b) autoklaavimisel (2 atm + 132 oC üks tund); c) põletamisel; d) desinfektsioonilahustes (1--5% kloramiinis, hüpokloriidis, 3--5% selitatud kloorlubja lahuses vähemalt üks tund, teistes desinfektsioonilahustes vastavalt kasutamisjuhendile). Pärast nimetatud töötlemist käideldakse neid vaktsiine mitteohtlike jäätmetena. 2) inaktiveeritud vaktsiinid ja puhastatud antigeene sisaldavad vaktsiinid (DTP, d, DT, Td, gripi, A- ja B-hepatiidi, puukentsefaliidi, Hib, meningokoki- ja pneumokoki-, marutõve, kõhutüüfuse polüsahhariid-, tuberkuliin) tühjendada (süstla ja nõela abil) kanalisatsiooni; 3) immuunglobuliinid ja seerumid hävitada nagu inaktiveeritud vaktsiinid; 4) torkavad ja lõikavad jäätmed (ampullikillud, nõelad jm) asetada mitteläbitorgatavast materjalist suletavasse nõusse markeeringuga «Torkavad ja lõikavad jäätmed» koos pakkimiskuupäevaga ning nimetatud jäätmed hoitakse suletud ruumis ja antakse üle jäätmekäitluse luba omavale ettevõttele; 5) immuniseerimisega tegelevad tervishoiuasutused ja perearstid on kohustatud pidama koguselist eriarvestust kasutamata jäänud ja hävitatud immuunpreparaatide üle. Kantsler Hannes DANILOV Lisa «Immuunprofülaktika läbiviimise korra» juurde

Kantsler Hannes DANILOV