Haanja Vallavolikogu — Haanja küla arengukava vastuvõtmine — KO, 166, 1692

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1, Haanja Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Haanja küla arengukava esitatud kujul. 2. Määrus jõustub 15. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Rein PEEDUMÄE Haanja Vallavolikogu 11. jaanuari 2005. a määruse nr 1 lisa HAANJA KÜLA ARENGUKAVA 2005–2010 Sissejuhatus Haanja küla arengukava varem koostatud ei ole. Peamine eesmärk on, et küla areneks, toimiks ja külas oleks inimsõbralik elukeskkond. Eesmärkide püstitamisel ja tegevuste kavandamisel on eelkõige lähtutud küla elanike vajadustest. Arengukava koostamise protsess Haanja küla arengukava 2005–2010 koostamiseks moodustati töögrupid: 1) looduskeskkond, maakasutus; ettevõtlus ja infrastruktuur; 2) kultuur, haridus, noorsoo- ja seltsitegevus; sotsiaalvaldkond. Kõigile külaelanikele, kes tulid, anti rahvakoosolekul võimalusest liituda töögruppidega. Rahvakoosolekud toimusid 4. novembril Haanja koolis, 10. novembril Haanja rahvamajas, 18. novembril Haanja rahvamajas, 22. novembril Haanja Vallavalitsuses, 29. novembril Haanja Vallavalitsuses. Haanja küla asend, territoorium ja sotsiaalne keskkond Haanja küla paikneb Haanja vallas Võru maakonna kaguosas. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km, Võrust 15 km ja Riiast ca 220 km. Haanja küla asub Haanja Looduspargi territooriumil. Haanja küla kuulub tiheasustus alajaotusesse. Haanja külas elab – 191 inimest. Suurimad tööandjad külas on Haanja Vallavalitsus, AS H-Central, Haanja kool. Haanja külas on lasteaed, põhikool, rahvamaja, raamatukogu, 2 kauplust, arstipunkt, puhkespordikeskus ja Suur Munamägi. Haanja küla rahvastik on analoogselt maakonna ja Eesti trendidega vähenenud. Lahkujaid on seni rohkem kui juurdetulijaid. Haridus, huviharidus, kultuur, sport Haanja lasteaia baasil saavad lapsed omandada alushariduse. Täna (2004. aastal) töötab Haanja lasteaias üks rühm 20 lapsega. Ruumid on väikesed, kitsad ja amortiseerunud. Tehnilisi õppevahendeid on vähe. Lasteaeda on vaja laiendada ja kaasajastada. Alg- ja põhiharidust pakub Haanja külas Haanja-Ruusmäe Põhikool. Kool tegutseb 1944. aastast ja omab perspektiivi ning on küla arengus väga vajalik. Haanja kool vajab järgmisi investeeringuid: söökla ja spordisaali ehitus, spordiväljakute rekonstrueerimine ning piirdeaedade (mobiilaiad) ehitus. Haanja koolis õppis 2003/2004. õ.a 81 õpilast. Haanja-Ruusmäe Põhikooli teeb eriliseks süvaõppega suusaklassi olemasolu. Heade õpitulemuste ühe indikaatorina võib esile tõsta kooli õpilaste häid tulemusi aineolümpiaadidel ja spordivõistlustel, eeskujuks Haanjamaalt sirgunud tippsportlased ning nende treener. Õpilaste vedu koolis korraldavad erafirmad lepingute alusel. Keskharidust omandatakse naaberomavalitsustes, enamasti Võru linnas. Koolis käivate laste arv on vähenenud. Õpilaste arvu prognoos aastaks 2010 Haanja külas registreeritud sündide baasil näitab õpilaste arvu vähenemist, mis on üle maakonna keskmise. Õpilaste arvu prognoos Haanja koolis 2004–2010* 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 ____________________________________________________________________ Õpilaste arv 75 70 66 60 57 57 56 Haanja külas, Haanja-Ruusmäe Põhikooli baasil töötab neljandat aastat suusaklassid, mille tegevust rahastab Haanja vald ja Eesti Suusaliit. Väga head looduslikud tingimused, Haanja Suusaklubi aktiivne tegevus, koostöö paljude aktiivsete inimestega ning vabaaja spordi ja puhkekeskuse valmimine on andnud tõuke kujuneda Haanja külal arvestatavaks spordikeskuseks Eestis. Erinevad sportimisvõimalused Haanjas (matkamine, jooks, jalgrattasõit, orienteerumine, suusatamine jne) on paljudele noortele külaelanikele südamelähedaseks saanud. Haanjas on olemas valgustatud suusarada, samuti rahva-tervisesportlasi teenindav suusakeskus. Suusarajad vajavad edasiarendamist, rolleriraja-lasketiiru ehitamist, lumetussüsteemi loomist ning selle ühendamist matkaradadega. Investeeringuid vajab radade märgistus. Sportimiseks kasutatakse ka Haanja rahvamajade saali, kus saab mängida lauamänge. Annete arendamise ja vaba aja veetmisega saab tegelda Haanja kooli huvialaringides, samuti Haanja rahvamaja ringides ning naaberomavalitsuste huvialakoolides. Toetust vajab Võro keele õpetuse jätkuv tegevus, julgustus seda kasutada ning initsiatiivgrupi soov ellu kutsuda «Haani Rahvakultuuri» huvialakooli loomise mõte. Haanja küla rahvamaja ja Haanja küla raamatukogu asuvad ajaloolise väärtusega hoones, mis ehitati 1934. aastal. Haanja rahvamaja remondiga tehti algust 2002. aastal (vundamendi tugevdused, välisfassaad ja katus). Rahvamaja siseruumid vajavad remonti, uut tehnilist sisustust ja vana väljavahetust. Haanja külas tuleb korrastada rahvamaja ümbrus, ehitada noortele vabaõhulava ja paigaldada istepingid. Haanja küla rahvamajas toimuvad üritused, tegutsevad ringid (segarahvatantsurühm, naisrahvatantsurühm, mudilaste- ja noortering jt). Noored saavad õhtuti mängida lauamänge, kus talveperioodil on tagatud järelevalve. Puudus on juhendajatest. Korrastatud ja remonditud on osaliselt raamatukogu ruumid (lugejate arvuga ca 300 lugejat). Haanja raamatukogus tegutseb avalik internetipunkt. Haanja küla territooriumil asub Suure Munamäe vaatetorn koos seal asuva püsiekspositsiooniga. Torn ja torni ümbrus ning juurde viiv jalgtee vajab renoveerimist. Kodanikeühendused Augustis 2004 on Haanja külas registreeritud 5 mittetulundusühingut. MTÜ Haanja Suusaklubi – põhitegevuseks on suusaspordi edendamine paikkonnas. MTÜ Haanja Talupidajate Selts – koordineerib talupidajate tegevust paikkonnas, tuues eriti esile mahepõllumajanduse edendamise. MTÜ Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts – peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu viljelemine ja selle tutvustamine nii vallas kui ka väljaspool valda. MTÜ Haanja Maanaiste Selts – tegeleb kodumajanduse arendamisega, valla kultuurielus kaasalöömisega, sotsiaalküsimustega. SA Suure Munamäe vaatetorn tegevuse eesmärgiks on Suure Munamäe vaatetorni ja kompleksi renoveerimine. Kodanikeühendused külas on aktiivsed ja osalevad üha rohkem valla elu-olu ja arengu kavandamises ning suunamises. Toetust ja tegutsemisruume vajavad noorteühendused. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Haanja küla elanikke teenindab valla sotsiaaltöötaja. Hooldusteenusena kasutatakse külas naabrihooldust. Hoolekodu teenust Haanja külas ei ole. Võimalus abivajajatel kasutada naabervaldade hooldeteenust (Rõuge, Vastseliina, Misso). Haanja külas on vallal 2 sotsiaalkorterit abivajajate teeninduseks. Üks korter kasutusel turvakorterina. Töötute ja toimetulekutoetuste saajate osakaal tööealisest elanikkonnast Haanja külas ei ole suur. Võimalus saada nõustamisteenust. Tervishoid Haanja külas töötab arstipunkt, kus vastuvõtt neljal päeval nädalas (2 päeva perearst kahasse Varstu vallaga, 2 päeva pereõde). Kohapeal on esmaste analüüside tegemise võimalus. Olemasolev olukord arstipunktis ei rahulda küla vajadusi ning vajab uusi, täiendavaid lahendusi. Haanja arstipunktis olemas hambaarsti kabinet, hambaarsti ei ole. Ressursid, puhkemajandus, infrastruktuur, jäätmemajandus Puhkemajandusliku ressursina on oluline säilinud pärandkultuurmaastik, looduslik ja reljeefne variatiivsus, samuti talvist turismihooaega soosiv pikk lumeperiood. Haanja küla ressurss turismi ja puhkemajanduse arengu seisukohalt on tugev identiteet ja säilinud käsitöötraditsioonid. Hetkel ei ole need ressursid leidnud tõhusat rakendamist. Ajaloolis-kultuurilise väärtusega objektid Suure Munamäe vaatetorn ja Turistide Kodu vajavad investeeringuid. Turismiressursina on oma koha leidnud traditsioonilised üritused (Haanja maraton, rattaralli, aastavahetus Suurel Munamäel jt). Selle ressursi realiseerimine omab suurt potentsiaali. Välivalgustusliine on Haanja külas (ca 700 m). Haanja külas on vajadus veel ca 400 m ulatuses tänavavalgustusliinide rajamiseks. Analoogtelefoni paigaldamise võimalus on kõigil külaelanikel AS Elioni andmetel. Traadita interneti ala on Haanjas puhke- ja suusakeskuse territooriumil. Postiside teenust saab Haanja küla elanik postkontorite baasil. Haanja küla vee- ja kanalisatsioonisüsteem: Veetrassid kogupikkusega ca 1,5 km on halvas seisukorras ja vajavad investeeringuid. Külas puudub üldkasutatav šaht-joogiveekaev. Kanalisatsioonitrassid kogupikkusega ca 2 km on samuti halvas seisukorras. On olemas nõuetele vastavad puhastusseadmed. Haanja puurkaev – rekonstrueeritud 1998. a. Ohtlike jäätmete süsteemset kogumist ei toimu. Klaasijäätmete kogumiseks on konteiner Haanja külas. Orgaaniliste jäätmete kogumist ei toimu. Olmejäätmeid ühismajapidamistest ja mõningatest üksikmajapidamistest kogub AS Ragn-Sells. Haanja Vallavalitsus on paigaldanud prügikastid Haanja külla. Kaasaja jäätmekäitluse nõuetele vastava süsteemi tagamiseks on vajalikud investeeringud ohtlike jäätmete kogumiseks ning olmeprügi sorteerimise korraldamiseks. Haanja külas on munitsipaalkorterite vajadus (5–10). Tegutsev suurim ettevõte Haanja külas on aktsiaselts H-Central, mille põhitegevusalaks on hakkepuidu tootmine. Haanja küla arengut mõjutavad tegurid • Kiire majanduse areng külas ja selle ümbruses, teede ristpunkt, lihtsam piiriületus toob rohkem külalisi. • Kasvab tarbimine, suureneb nõudlus siseturismi ja muu teeninduse järele. • Spetsialiseerumine majandusharude lõikes, konkurentsi tihenemine. Visioon 2010 • Haanja küla on turvaline, heakorrastatud ja arenenud infrastruktuuriga elupaik. • Haanja külas väärtustatakse piirkonna identiteeti, pärandkultuuri, traditsioone, koostööd ja omaalgatust. • Haanja külas hoitakse ja hinnatakse looduskeskkonda. Arenev väikeettevõtlus on loodust säästev ning tugineb piirkonna eripärale ja ressurssidele. • Haanja küla on aastaringselt edukalt toimiv turismi- ja puhkemajanduspiirkond ning harrastusspordi keskus. Eesmärgid/tegevussuunad 1. Haanja külas on loodud tingimused elanike heaoluks ja arenguks, ettevõtluse edenemiseks ning looduskeskkonna säilimiseks. 2. Jätkub alg- ja põhihariduse omandamine Haanja külas. 3. Haanja külas asuvad spordirajatised (piiretega palliväljakud, matkarajad, rollerirada jne) on korras ja rekonstrueeritud, kutsuvad kõiki harrastusspordiga tegelema ja spordi/kultuuriüritusi korraldama. Jätkub suusaklassi treeningtegevus Haanja koolis. Luua «lumetusüsteem» Haajasse. 4. Teha korda Haanja rahvamaja ja Suure-Munamäe vaatetorn. 5. Käivitada «Haani Rahvakultuuri Kool» ja toetada noorte huvialategevust kohapeal. 6. Ehitada Haanja külla kaasaegne, lapsesõbralik lasteaed. 7. Haanja külas on korrastatud jäätmemajandus, vee ja kanalisatsioonitrassid. 8. Välja on arendatud ühtne visuaalne infosüsteem (küla plaan, viidad, infotahvlid, lumesaanidele radade skeemid jne). Arengukava täitmine ja täiendamine Haanja küla arengukava täitmist jälgib iga külaelanik. Ülevaate arengukava täitmise kohta esitab kord aastas (novembris) juhtgrupp külaelanike üldkoosolekul. Samas tehakse korrektuurid järgmise aasta plaanides ning täpsustatakse eelarve. Arengukava esitatakse kinnitamiseks Haanja Vallavolikogule. Haanja küla tegevuskava 2005–2008 Tegevus Elluviija 2005 (tuhat krooni) 2006 (tuhat krooni) 2007 (tuhat krooni) 2008 (tuhat krooni) Finantsid/allikas HARIDUS, KULTUUR, SPORT, MTÜ-D, NOORSOOTÖÖ Koolivõrgu korrastamine Volikogu Vallavalitsus Valla eelarve Haanja-Ruusmäe Põhikooli söökla ehituse lõpuleviimine Vallavalitsus 1000 Valla eelarve Laste mänguväljakute rajamine Haanjasse, Vallavalitsus 150 Valla eelarve Haanja-Ruusmäe Põhikooli spordiväljakute kaasajastamine Vallavalitsus, Haanja-Ruusmäe Põhikool 300 250 Valla eelarve, fondid Haanja Rahvamaja põranda ja akende vahetus, sisustuse ostmine. Vallavalitsus 500 Valla eelarve (100 000) riigieelarve, fondid Lasteaia ruumide ehitus Haanjasse Vallavalitsus 3000 Valla eelarve (700 000) Riigieelarve Võro keele õppe jätkamine Haanja-Ruusmäe Põhikooli ja lasteaedade baasil (keelepesad) Valavalitsus, Haanja-Ruusmäe Põhikool 100 100 100 100 Võro Instituut, Valla eelarve (80 000) Suure Munamäe torni jalakäijate tee renoveerimine Vallavalitsus, SA Suure Munamäe Torn 1000 Valla eelarve 200 000 Elulaadi keskuse (Haani Rahvakultuuri Kooli) loomise toetamine — Ettevalmistustööd, äriplaani koostamine — Koolituse käivitamine — Kooli promotsioon ja väliskoostöö Initsiatiivgrupp Vallavalitsus 100 200 200 200 Valla eelarve (140 000) Kultuurkapital, valla eelarve, fondid Vallaelanike, sh noorte huvitegevuse võimaluste arendamine Vallavalitsus 40 50 60 60 Valla eelarve (210 000) Noorte klubiliseks tegevuseks ruumide eraldamine Haanjas Vallavalitsus 150 Valla eelarve (150 000) Haanja-Ruusmäe Põhikooli külmsaali/määrderuumi ehituse lõpuleviimine Vallavalitsus Valla eelarve (530 000) M.4.6. Traditsioone loovate ja väärtustavate ürituste väljatöötamine ning korraldamine (nt MUNAFEST) Haanja rahvamaja 100 100 100 M.4.6.2, valla eelarve (60 000) Piirkondlike spordi- ja kultuuritraditsioonide jätkamine ja arendamine Rahvamaja, Haanja SU 50 50 50 50 Vallavalitsus (100 000), fondid Kolmanda sektori tegevuse ja eraalgatuse toetamine, eelkõige kultuuripärandi säilitamisega seotud ja lastele ning noortele suunatud tegevustes Vallavalitsus 40 40 40 40 Valla eelarve (120 000), erakapital, fondid (nt stardiabi) ETTEVÕTLUS JA INFRASTRUKTUUR Elektrivõrgu jaotussüsteemide rekonstrueerimine kvaliteetse elektrivarustuse tagamiseks tarbijatele Vallavalitsus Eesti Energia Eesti Energia, kinnistu omanik, fondid IT kommunikatsiooni võimaluste väljaarendamine Haanja külas ja kvaliteedi parandamine Vallavalitsus erasektor 520 160 erasektor, kasutajad Vee- ja kanalisatsiooni infrastruktuuri väljaarendamine Haanjas Vallavalitsus, omanikud 3500 3500 Valla eelarve (1 500 000) Fondid, omanikud Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside osaline renoveerimine Haanjas 1500 Vallaeelarve (300 000) Haanja suusaradade arendamine, maratoniradade kohaldamine krossirattaradadeks Vallavalitsus, MTÜ Haanja Suusaklubi 200 700 300 300 Valla eelarve (300 000), RAK M4.6.2. fondid Suusa, matka-, kelgu-, saani- ja jalgratta/rolleriradade ning puhkekohtade võrgu arendamine — Haanjat-Rõuget ühendavate lumesaaniradade kaardistamine ja hooldus — Puhkekohtade rajamine ja hooldus Vallavalitsus, Looduspark, Maanteeamet Erasektor, Vallavalitsus, Looduspark Vallavalitsus, Looduspark, RMK x x x x Maanteeamet RAK M4.6.2, Valla eelarve, fondid Haanja Suusaklubi, maaomanikud, vallavalitsus Visuaalse infosüsteemi arendamine (Haanja küla plaan, infoviidad, infotahvlid, radade märgistamine, sh marsruudid) Vallavalitsus, MTÜ-d, omanikud, RMK, Haanja Looduspark 30 30 30 30 Valla eelarve (60 000), RMK, RAK M4.6.2, fondid, Haanja Looduspark Tehislume süsteemi väljaehitamine ja haldamine Vallavalitsus, erasektor 2500 Vallaeelarve (200 000) Suusaradade hooldustehnika soetus (mootorsaan, rajatraktor) Vallavalitsus, erasektor 150 1400 310 000 Haanja küla haljastuse korrastamine ja heakorra arendamine Vallavalitsus 20 20 20 20 Valla eelarve (20 000), fondid Alternatiivenergia kasutuselevõtu toetamine Vallavalitsus 10 10 20 20 Kinnistuomanikud, fondid Väikeettevõtluse arengu toetamine (ettevõtlustoetuse rakendamine) Vallavalitsus 50 50 70 70 Valla eelarve ( 260 000) Uimasti- ja AIDS-i-ennetustöö tõhustamine, kaasates haridustöötajaid ja ametkondi Sotsiaaltöötaja, kool, ametkonnad, MTÜ-d 50 50 50 50 Valla eelarve ( 40 000), Fondid, riigieelarve (160 000) Nõustamisteenuse tõhust., sh sotsiaaltöötajate täiendõpe sotsiaaltöötaja 50 50 50 50 Valla eelarve (40 000), fond Sotsiaalkorterite remont Haanjas Vallavalitsus 200 Valla eelarve (50 000), fondid Noorsootöö arengukava koostamine Vallavalitsus 10 Valla eelarve (10 000) Haanja valla jäätmekava koostamine Vallavalitsus 40 Valla eelarve Ohtlike jäätmete kogumiskoha rajamine Haanjasse Vallavalitsus 100 100 Valla eelarve (25 000), KIK, fondid Ohtlike jäätmete kogumiseks transpordi korraldamine üks kord aastas Vallavalitsus 20 20 20 20 Valla eelarve (80 000) Sorteeritud olmeprügi kogumiskeskuste rajamine Haanjas Vallavalitsus 200 200 Valla eelarve (100 000), RAK, fondid Jäätmete käitlemise ja keskkonnahoiu alase teavitustöö läbiviimine, tarbjateadlikkuse suurendamine (infopäevad, õppepäevad, voldik, teavitustöö vallalehes jms) Vallavalitsus, Looduspark, Haanja-Ruusmäe Põhikool 50 50 50 50 Valla eelarve (25 000), Haanja Looduspark, RAK, KIK, fondid Heitveepuhastite, sh keskkonnasõbralike märgalapuhastite rajamine eramajapidamistele Omanikud, vallavalitsus 500 500 500 500 Erakapital, fondid Lisa 1. Ajaloolis-kultuurilise väärtusega ning kaitstavad looduslikud objektid Haanja külas Sh kultuurimälestised Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress 1 5701 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Haanja küla 35 27134 Vabadussõja Munamäe lahingu mälestussammas Haanja küla Sh kaitstavad looduse üksikobjektid Haanja vallas • Kunderi kivi, Suure Munamäe lõunanõlval Muud vatamisväärsused • Haanja Looduspark • Suur Munamägi, Baltimaade kõrgeim tipp (318,1 m merepinnast) ja renoveerimisel 1939. a valminud 29 m kõrgune vaatetorn • Haanja rahvamaja (Turistide kodu) Lisa 2. Haanja küla SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Hea asukoht (Võru linna suhtes, Läti suhtes) Küla plaani puudus Loodus (talv/lumeperiood, puhkekeskus, Looduspark S-Munamägi) I Ilmajaama puudus Vaatamisväärsused, rajatised (suusarajad, S-Munamäe vaatetorn, K. Pätsi toetusel rahvamaja, kalmistu) Puhke/kultuurikohtade puudus kus istuda. Teenindusasutuste vähesus Viidad, kuhu minna Korrastamata tiigid, pargid, jalgteed. Haljastus I Väike kool, raamatukogu, rahvamaja, lasteaed, perearsti vastuvõtupunkt. Oskustööliste vähesus Kultuur (käsitöö, keel, pärandmaastik) Tööpuudus ja ümberõpe raskesti kättesaadav Seltsid, seltsitegevus II Madal elatustase Sport ja kultuuriüritused III Eramaa omanike soovid, taotlused, mida tahetakse teha Kompetents turismimajanduses, koostöö Bussiühenduste ebapiisavus, info puudus Internetiühendused Puudub aiamaa võimalus Väikeettevõtlus külas ja küla ümber Elamispinna puudus III Elujõuline elanikond Imago halb ärakasutamine oma inimeste poolt. Aetakse Otepääga segamini Hea imago Olemasolevate huvitavate erialainimeste kasutamine Naabrivalve külas, turvalisus Kaasaja nõuetele vastava lasteaiahoone puudumine Organiseeritud vaba aja veetmise võimalused noortel puuduvad. II VÕIMALUSED OHUD Toimiv regionaalpoliitika (Võrust, Tallinnast) Halb maakasutamine, võsastumine I Fondide kaasrahastuse kasutamine I Asustuspildi muutus Ettevõtluse toetamine (traditsiooniline käsitöö) Klassikomplektide vähenemine, liitklassid Kultuuripärandi väärtustamine, säilitamine, toetamine II Massiturism, massiüritused, kuritegevuse kasv III Koostöö sarnaste huvide, külade keskustega Elukeskkonna muutus Kultuur, sport jne. Valdkondades koostöövõimalus III Pikaajaliste planeeringute vähesus, teadmatus II Tõusvad (loodus, aktiivse, kultuuri) turismi trendid Looduskeskkonna muutumine Loodusressursside kasutamine (vesi) Ilmajaam, infokandja Olemasolevate rajatiste, baaside põhjal v-ettevõtluse arenemine Uurimisasutuste toomine/kutse Haanjasse (keskkond, loodus)