Lasva Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise korra kinnitamine — KO, 162, 1667

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõike 1, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605; 2005, 9, 34) § 8 punkti 2 ja § 22 2 lõike 5, elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) § 29 ja Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 (RT I 1999, 9, 138; 2000, 66, 427; 2001, 67, 403; 97, 613) alusel Lasva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise kord (lisa 1). 2. Lugeda kehtetuks Lasva Vallavolikogu 18. jaanuari 2002. a määrus nr 3 «Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Arno SILD Kinnitatud Lasva Vallavolikogu 11. märtsi 2005. a määrusega nr 8 TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE JA MÄÄRAMISE KORD ÜLDSÄTTED 1. Toimetulekutoetus (edaspidi toetus) on riigi poolt sätestatud ulatuses ja tingimustel ning vallavalitsuse poolt riigieelarvest eraldatud vahenditest väljamakstav rahaline toetus isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks. 2. Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. MÕISTED 3. Perekond – toetuse määramise mõistes taotleja, temaga abielus või abielulistes suhetes olev samas eluruumis elav isik, nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega seotud isikud. 3.1. Toetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad EV riiklike või HM poolt välja antud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna aadressiandmetega. 3.2. Õpilasel ja üliõpilasel, kelle aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust Lasva vallast juhul, kui tema perekond oli eelmisel kuul toimetulekutoetuse saaja. 4. Kuu netosissetulek – kõigi perekonnaliikmete eelmise kuu kõik sissetulekud, millest on maha arvatud tulumaks ja makstud elatise suurus. 4.1. Toetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka: – ühekordseid toetusi; – puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; – riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolme- ja enamalapselise ja kolmikuid kasvatava pere toetust; – riigi tagatisel antud õppelaenu. 4.2. Kui perekonnaliikme sissetulekud ei ole regulaarselt igakuulised, siis võetakse toetuse arvestamise aluseks tema eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 5. Alaline eluruum – koht, kus taotleja Lasva vallas alaliselt või püsivalt elab kas omandiõiguse või üürilepingu alusel. Rahvastikuregistri järgi samadel aadressiandmetel elavad isikud saavad olla kas selle eluruumi omanikud, üürnikud või nende perekondade liikmed. 6. Toimetulekupiir – minimaalsed tarbimiskulud esmavajaduste rahuldamiseks. Selle suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Perekonna iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80% esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. TOETUSE ARVESTAMISE ALUSED 7. Toetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) – S TT – toimetulekutoetuse vajadus taotlemise kuul EK – jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud TP – kehtestatud toimetulekupiir S – eelmise kuu sissetulekud 8. Eluasemekulude arvestamise aluseks on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud vastavalt volikogu poolt toetuse määramiseks kinnitatud piirmääradele. 8.1. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm (normpind) on 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 pere kohta. 8.1.1. Kui eluruumi üldpind on suurem normpinnast, kuid tubade arv on võrdne seal alaliselt elavate inimeste arvuga, siis võetakse toetuse määramisel aluseks üldpind. 8.1.2. Kui eluruumi üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks üldpind. 8.1.3. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2 üldpinnast. 8.2. Alalise eluruumi alalisteks kuludeks loetakse toetuse määramisel: – tegelik korteriüür või hooldustasu; – kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; – tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; – tarbitud elektrienergia maksumus; – tarbitud majapidamisgaasi maksumus; – maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; – hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 8.2.1. Alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad on toodud käesoleva korra lisas 1. 8.2.2. Varem tekkinud võlgnevused eluruumi kulude katmisel ei kuulu kompenseerimisele toetuse vahendite arvelt. 8.3. Alalise eluaseme alalised kulud võetakse arvele vastavalt esitatud arvetele või kuludokumentidele ning vajadusel arvutatakse ümber normpinnale võttes arvesse piirmäärasid. 9. Perekonnale toetuse määramisel võib täiendava kuluna arvesse võtta õppiva pereliikme õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul. 10. Eelmise kuu netosissetulekud võetakse toetuse taotlemisel arvesse kirjalike dokumentide alusel või andmekogudest saadud andmete alusel. 10.1. Kui mõnda sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. TOETUSE TAOTLEMINE 11. Jooksva kuu eest toetuse saamiseks täidab taotleja, kes elab alaliselt või püsivalt Lasva vallas, 10.–20. kuupäevani sotsiaalosakonnas vastava avalduse. 12. Igal aastal esmasel pöördumisel lisab taotleja avaldusele järgmised dokumendid: 12.1. tunnistused ja lepingud alalise eluruumi omandiõiguse või üürimise kohta. Eluruumi kasutamise õiguslikud alused on: 12.1.1. omandiõigus eluruumile; 12.1.2. liikmelisus elamuühistus; 12.1.3. eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud perekonnaliikmete endi vahel; 12.1.4. sotsiaaleluruumi üürileping; 12.1.5. üürileping, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, välja arvatud leping, mis on sõlmitud perekonnaliikmete vahel; 12.1.6. asjaõiguslik leping elamispinna kasutamiseks (isiklik servituut), välja arvatud leping, mis on sõlmitud perekonnaliikmete vahel; 12.2. koolitõend kesk-, kutse- või kõrgharidust omandavate õpilaste kohta (esitada kaks korda aastas õppimise ja stipendiumi või õppetoetuse saamise kohta); 12.3. vajadusel tõend elatisraha väljamõistmise kohta; 12.4. kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed: 12.4.1. kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid; 12.4.2. sõidukid; 12.4.3. väärtpaberid. 13. Igakuuliselt tuleb taotluse avaldusele lisada (originaali või koopiana): 13.1. elamuvaldaja poolt väljastatud arve või makseteatis üüri ja kommunaalkulude kohta; 13.2. Eesti Energia poolt väljastatud arve; 13.3. kuludokumendid majapidamisgaasi ja kütte ostmise kohta; 13.4. maamaksuteatis ja hoonekindlustusleping; 13.5. töötavatel pereliikmetel asutuse poolt väljastatud palgaõiendid eelmisel kuul arvestatud töötasu ja kinnipeetud tulumaksu kohta; 13.6. tõend elatisraha saamise kohta või kohtutäituri tõend elatisraha mittesaamise kohta; 13.7. haiguslehel viibimise korral tõend haigekassast makstud hüvitise kohta; 13.8. töötutel tööhõivetalituse poolt välja antud töötu kaart; 13.9. õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, tõend, et tema perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust; 13.10. õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud. 14. Taotlejal on õigus esitada täiendavaid dokumente puudulikult esitatud taotluse juurde temale antud tähtaja jooksul. 15. Vallavalitsusel on õigus saada toetuse taotleja ja tema perekonna kohta täiendavaid andmeid teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt. 16. Sissetulekut tõendavate dokumentide õigsuse kahtluse korral võib vallavalitsus esitada need kontrollimiseks Maksuameti kohalikule asutusele. TOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 17. Toetus määratakse ainult jooksvaks kuuks, mitte tagasiulatuvalt. 18. Muid kulusid peale eluruumi või elamispinna alaliste kulude toetuse arvestamisel arvesse ei võeta. 19. Toetuse määramisel osutab vallavalitsuse sotsiaalosakond toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise teenust juhtumikorralduse põhimõttel. 20. Toetuse andmise või sellest keeldumise määrab vallavalitsuse poolt volitatud ametnik. Ametniku või toetust taotleva isiku nõudmisel otsustab küsimuse vallavalitsuse määratud komisjon. Viimase otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. 21. Vallavalitsuse määratud komisjon võib jätta toetuse määramata: 21.1. töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemisest vallavalitsuse korraldatud iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis; 21.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 21.3. isikutele, kellel on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 22. Toimetulekutoetust ei jäeta määramata, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed. 23. Toetus makstakse välja kolme tööpäeva jooksul arvates avalduste vastuvõtmise lõpetamisest kas taotleja poolt esitatud pangakontole või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. 24. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamisel korral toetust ei maksta. Toetuse saaja kuritarvitusest liigselt makstud toetussumma võib ta hüvitada vabatahtlikult või nõutakse liigselt makstud summa tagasi kohtu korras. 25. Toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, makstakse koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 200 krooni. 26. Kui abivajajale ei ole võimalik määrata toimetulekutoetust, aga tal pole ka piisavalt elatusvahendeid, võib ta taotleda vältimatut sotsiaalabi. Lisa 1 ALALISE ELUASEME ALALISED KULUD JA NENDE PIIRMÄÄRAD TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISEL 1. Tegelik korteriüür või hooldustasu (sh prügi ja üldkasutatav elekter) – 3 krooni m2 kohta kuus 2. Tsentraalküttega eluruumides kütteks tarbitud soojusenergia maksumus vastavalt arvele, kuid mitte rohkem kui – 12 krooni m 2 kohta kuus 3. Ahiküttega eluruumides kütuse maksumus – 5 krooni m2 kohta kuus aastaringselt 4. Tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus vastavalt tegelikele kuludele 5. Tarbitud elektrienergia maksumus vastavalt arvele, kuid mitte rohkem kui – 1 elaniku kohta 100 kWh kuus – 2 elaniku kohta 125 kWh kuus – 3 elaniku kohta 150 kWh kuus – 4 elaniku kohta 175 kWh kuus – alates 5ndast elanikust lisandub 15 kWh elaniku kohta kuus 6. Tarbitud majapidamisgaasi maksumus – 1–2-liikmeline pere 2 ballooni aastas – 3- ja enamaliikmeline pere 4 ballooni aastas 7. Maamaksukulud – arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind või konkreetsele eluruumile arvestatud kulud 8. Hoonekindlustuse kulud – 1 kroon m2 kohta kuus