Lasva Vallavolikogu — Valla arengukava veemajanduse osa kinnitamine — KO, 162, 1658

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7, Lasva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada valla arengukava veemajanduse osa (lisa 1). 2. Määrus jõustub 15. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Arno SILD Lisa 1 Kinnitatud Lasva Vallavolikogu 8. oktoobri 2004. a määrusega nr 15 LASVA VALLA ARENGUKAVA VEEMAJANDUSE OSA Lasva valla veemajanduse planeerimisel on lähtutud objektiivsetest vajadustest. Veemajanduse planeerimise aluseks on olnud hetke situatsioonikirjeldus ja vajadused. Lähtuvalt eeltoodust on esitatud lähiaastate tegevuskava ja see on kinnitatud Võru maakonna planeeringu lähiaastate tegevuskavas. Veevarustus külades Lasva valla 36-st külast on ühisveevärgi kaudu elanikkonnale veetarbimine tagatud 6 külas (Tsolgo, Kääpa, Lasva, Otsa, Sooküla, Pässä). Lisaks eelnevatele asub valla omandis olev puurkaev Pikakannu koolis. Puurkaev ja selle number Lubatud veevõtt aastas m3 Elanikke 1. Otsa, nr 810 8000 125 Lisaks: saun, talud 2. Tsolgo, nr 2103 2800 66 3. Sooküla, nr 1712 2000 39 4. Pikakannu, nr 329 1000 6 Valdavalt õpilased 5. Lasva, nr 4509 12000 198 Lisaks: tankla, lasteaed, klubi, perearst, vallamaja, töökoda, kauplused, saun 6. Pässä, nr 5977 4000 60 7. Kääpa, nr 4539 4000 210 Lisaks: hooldekodu, kool, lasteaed, kauplus 8. Kääpa, nr 2039 14000 73 Lisaks: ettevõtted Lasva valla elanikele on tagatud keskne veega varustatus 1/3 ulatuses rahvaarvust. Lisaks eespool nimetatud puurkaevudele on valla territooriumil erasektori omandis olevaid puurkaevusid, mis annavad vett nii elanikele kui tarbevett majandustegevuseks. Seoses Lasva valla territooriumi omapäraga (künkad, savipinnas jm) esineb aeg-ajalt veepuudus šahtkaevudes. Tulenevalt eelnevast ja arvestades elanikkonna paiknemist, potentsiaalset ettevõtluse, sh turisminduse arengut, on otstarbekas rajada puurkaevud alljärgnevatesse piirkondadesse: Küladepiirkond Elanikke rahvastikuregistri järgi Põhjendus Märkused 1. Tiriküla 15 Ekstreemne piirkond puurkaevude rajamiseks Ära märgitud Võru maakonna planeeringus 2. Pindi 63 Suur asustustihedus Ära märgitud Võru maakonna planeeringus 3. Puusepa 85 Suur asustustihedus Ära märgitud Võru maakonna planeeringus 4. Tammsaare + Husari 24+16 Ekstreemne piirkond puurkaevude rajamiseks Ära märgitud Võru maakonna planeeringus 5. Villa 17 Ära märgitud Võru maakonna planeeringus 6. Hellekunnu 14 Ekstreemne piirkond puurkaevude rajamiseks, ettevõtluse rajamine 7 Kääpa küla ülejõe osa 40 Suur asustustihedus, ettevõtlus Koostöös eraettevõtlusega Kõik eespool nimetatud puurkaevud ja veetrassid on rajatud enne 1990. aastat. 2003. aastal renoveeriti ja paigaldati rauaerastamisseadmed KIK-i ning Lasva Vallavalitsuse koosfinantseerimisel Lasva, nr 4509; Pässä, nr 5977; Kääpa, nr 4539 puurkaevudele. Sellega tagati nimetatud puurkaevude vee normidekohane kvaliteet. Suurem rauasisaldus lubatust on ülejäänud puurkaevudes. Lisaks looduslikule kõrgele rauasisaldusele on vee halva kvaliteedi põhjuseks trasside halb ehituskvaliteet, sest veetrasside rajamisel on palju kasutatud metalltorusid. Olemasolevate veetrasside renoveerimise planeerimisel ja uute trasside ehitamisel on peatähelepanu pööratud nende probleemide lahendamisele. Heitveepuhastussüsteemid Lasva küla 327 elanikust on kanalisatsiooni kasutamise võimalus ca 55 protsendil inimestel. Kanalisatsioon on isevoolne kuni Lasva järve kaldal (ca 20 meetrit) asuva ülepumpamisjaamani. Ülepumpamisjaam on ehitatud 1978. aastal ja rekonstrueeritud 1994. aastal. Pumplas on 2 pumpa. Pumpla on varustatud häireandmissüsteemiga. Kanalisatsioonitrassid on ehitatud 70-ndate aastate lõpus. Reoveepuhastuse tagab kolmest biotiigist koosnev puhastussüsteem. Viimane biotiikide puhastamine mudast toimus 1994. aastal. Puhastatud reovesi on juhitud 1,5 km pikkust peakraavi mööda Võhandu jõkke. Pässä küla elanike arv on 70 inimest, kellest kõigil on kanalisatsiooni kasutamise võimalus. Kanalisatsioon on isevoolne ning juhib küla reoveed Lasva biotiikidesse. Kanalisatsioonitrassid on ehitatud 80-ndate aastate keskel ning on laienenud koos küla arenguga. Peatrassid on halva ehituskvaliteediga, torud on nihkes, settekaevudesse toimub muda sissevool. Otsa külas 145 elanikust on kanalisatsiooni kasutamise võimalus ca 85 protsendil inimestel. Kuni ülepumpamisjaamani on isevalgumine ja ülepumpamine teostatakse viiest biotiigist koosnevasse puhastussüsteemi. Pumpla töötab ühe pumbaga. Vesi suunatakse 0,5 km pikkust kraavi mööda Raagsilla ojja. Sooküla 56 elanikust on veepuhastussüsteemi kasutajaid ca 70 protsenti inimestest. Vesi juhitakse isevalgumissüsteemi kaudu biotiiki ja sealt puhastatud vesi 0,4 km pikkust kraavi mööda Noodasküla järve. Tsolgo küla 79 elanikust on ühise veetarbimissüsteemiga seotud ca 80 protsenti inimestest. Kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud ca 75 protsenti veetarbijatest. Reovesi läheb «Plastepur» puhastisse ja sealt kogumistiiki, mis asub Pille järve kaldal. Puhasti on paigaldatud projektikohaselt, kuid tema töökindlus on suuresti sõltuvuses ilmastikust. Tegemist on madalama maaga, kus reovee pinnasfiltrist läbiimbumine on halb. Seetõttu on reovee puhastusefekt aeg-ajalt tagasihoidlik. 2004. aastal toimub ümberprojekteerimine. Tsolgo koolimaja puhasti on analoogne küla puhastiga. Vee kasutamise kogused on suhteliselt väikesed. Puhastusprotsess toimib ja heitveeproovid on normidekohased. Puhastatud vesi imbub maapinda. Pikakannu koolimaja heitvesi puhastuvad «Nayadic» M-1050A puhastis. Tegemist on puhastiga, kus heitvesi aereeritakse õhuhapnikuga. Puhastatud vesi imbub maapinda. Tagatud on normidekohane heitvee puhtus. Heitvee käitlemine külades Lasva valla ülejäänud külades on tegemist hajaasustusega ja seetõttu pole kanalisatsioonitrasside rajamine otstarbekas. Kõige perspektiivsem on külades heitvee käitlemiseks kasutada lokaalseid looduslähedasi puhasteid nagu imbväljakud ja filterkaevud. Investeerimise eesmärgid Investeeringuprojektide väljatöötamisel saab lähtuda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest ja nõuetest: – lühiajalises programmis peab olema tagatud kõigile avalikest püstikutest vett tarbivatele elanikele vee kättesaadavus ühisveevarustussüsteemist; – pikemaajalises arengukavas peab olema tagatud valdava osa elanike varustamine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenusega; – vee kvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti joogiveestandardile; – vee viibeaeg torustikes ei tohi enne tarbijani jõudmist ületada kahte ööpäeva, suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtivatele normidele. Tegevuskava Küladepiirkond Aasta Tegevused Summa 1 Tiriküla Kuni 2010 Veevõtusüsteemide ja trasside ehitus 350 000 2 Pindi Kuni 2010 Veevõtusüsteemide ja trasside ehitus 350 000 3 Puusepa Kuni 2010 Veevõtusüsteemide ja trasside ehitus 350 000 4 Tammsaare + Husari Kuni 2010 Veevõtusüsteemide ja trasside ehitus 350 000 5 Villa Kuni 2010 Veevõtusüsteemide ja trasside ehitus 350 000 6 Hellekunnu 2005 Veevõtusüsteemide ja trasside ehitus 350 000 7 Otsa Kuni 2010 Rauaerastusseadmete paigaldamine puurkaevule, veetrasside renoveerimine, biotiikide puhastamine ja selle ümber piirdeaia rajamine 700 000 8 Lasva Kuni 2010 Veetrasside renoveerimine, biotiikide puhastamine ja selle ümber piirdeaia rajamine 750 000 9 Kääpa Kuni 2010 Veetrasside renoveerimine, biotiikide puhastamine ja selle ümber piirdeaia rajamine / alternatiiv uue puhasti ehitamine 1 200 000 10 Tsolgo 2006 Rauaerastusseadmete paigaldamine puurkaevule, veetrasside renoveerimine, asula veepuhastussüsteemide projekteerimine ja ehitus 500 000 11 Sooküla 2006 Rauaerastusseadmete paigaldamine puurkaevule, veetrasside renoveerimine, biotiikide puhastamine, piirdeaia rajamine 300 000 12 Pikakannu 2006 Rauaerastusseadmete paigaldamine puurkaevule 100 000 13. Nõnova Perelastekodu 2004 Heitveetrass ja puhastusseade 250 000 Alljärgnev on väljavõte ja ei kuulu arengukava koosseisu. Tegemist on materjaliga, mis kinnitab, et tegevus on olnud ka eelnevalt samasuunaline. Väljavõte Võru maakonna planeeringust Võru maakonna planeering (edaspidi maakonnaplaneering) on dokument, mille seaduslikuks aluseks on planeerimis- ja ehitusseadus (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843). Kokkuvõtlikult võib öelda, et maakonnaplaneering sätestab erinevate eluvaldkondade üldised arengusuunad järgnevateks aastateks. Tegemist on raamdokumendiga, mille koostamisel on püütud saavutada üldrahvalikku kokkulepet – millisena tahetakse näha Võru maakonda aastal 2010 ja kuidas seda saavutada. Et midagi kavandada, on maakonnaplaneeringus analüüsitud eri eluvaldkondi ning üldiseid trende. Hetkeolukorrast ja oma soovidest lähtuvalt on kujundatud tulevikupilt, püstitatud eesmärgid ning kavandatud konkreetsed meetmed nende saavutamiseks. Tegevuste kavandamisel on rajajoonena silmas peetud aastat 2003. Pikemas perspektiivis on vaadeldud ajavahemikku aastani 2010, mille osas on ära toodud strateegilised suunavalikud. Maakonnaplaneeringus on rohkem tähelepanu pööratud strateegilisele poolele, kuna see on eelkõige üldist arengut suunav dokument. Konkreetsetest eluvaldkondadest tulenevate ruumiliste arengute suunamisega soovitakse süvendatult tegelda tulevikus osa- ja teemaplaneeringute käigus. HEITVEEPUHASTUS JA KANALISATSIOONIVÕRGUD TEGEVUS TEGEVUSE AEG LIGIKAUDNE MAKSUMUS (KR) VÕIMALIK(UD) FINANTSEERIMIS- ALLIKAS(D) VASTUTAJA(D) 7. Lasva biotiikide puhastamine, ülepumpamisjaama rekonstrueerimine 2003–2006 200 000 Lasva VV 8. Tsolgo reoveepuhastuse rekonstrueerimine 2003–2006 300 000 Lasva VV 9. Pässa küla heitveetrasside rekonstrueerimine 2003–2006 800 000 Lasva VV 10. Sooküla heitveetrasside ja puhastuse rekonstrueerimine 2003–2006 300 000 Lasva VV 11. Nõnova Perelastekodu heitveetrass ja puhastusseade 2004 250 000 MTÜ Nõnova Perelastekodu 12. Biotiikide ümber piirdetara ehitus 2004–2006 300 000 Lasva VV 13. Kääpa küla heitveetrasside rekonstrueerimine 2003–2006 1 000 000 Lasva VV 14. Otsa küla heitveetrasside rekonstrueerimine 2003–2006 600 000 Lasva VV Omavalitsuste heitveepuhastuse ja kanalisatsioonivõrkude valdkonna investeeringute vajadus aastani 2010 Jrk nr Vald/linn Investeeringuobjekt 7. Lasva vald Tsolgo asula reoveepuhasti rekonstrueerimine 8. Kääpa heitveetrasside rekonstrueerimine 9. Otsa heitveetrasside rekonstrueerimine 10. Biotiikide ümber piirdetara ehitamine 11. Lasva biotiikide puhastamine 12. Lasva ülepumpamisjaama rekonstrueerimine 13. Pässä küla heitveetrasside rekonstrueerimine 14. Sooküla heitveetrasside ja biotiikide rekonstrueerimine VEEKOGUDE TERVENDAMINE, PUHASTAMINE, SANEERIMINE 6. Lasva järve suvise veetaseme reguleerimine ja väljavoolu- (peakraavi) puhastamine 2004–2006 200 000 KIK, EL fondid Lasva VV VESI JA VEEMAJANDUS TEGEVUS TEGEVUSE AEG LIGIKAUDNE MAKSUMUS (KR) VÕIMALIK(UD) FINANTSEERIMIS- ALLIKAS(D) VASTUTAJA(D) 1 2 3 4 5 8. Lasva valla veevarustuse rekonstrueerimine 2004–2007 15 000 000 KIK, KOV Lasva VV Omavalitsuste veemajanduse valdkonna investeeringute vajadus aastani 2010 8. Lasva vald Otsa küla veetrasside renoveerimine 9. Lasva küla veetrasside renoveerimine 10. Kääpa küla veetrasside renoveerimine 11. Tsolgo küla veetrasside renoveerimine 12. Tiriküla, Pindi, Puusepa, Tammsaare, Villa küla veevarustussüsteemide ehitus