Kaarma Vallavolikogu — Kaarma Põhikooli arengukava 2005-2008 kinnitamine — KO, 163, 1679

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) §-le 31 Kaarma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kaarma Põhikooli arengukava aastateks 2005–2008 (lisatud). 2. Käesolev määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Käesolev määrus jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Urmas LEHTSALU Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 18. mai 2005. a määrusega nr 6 KAARMA PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2005–2008 SISSEJUHATUS Kooli tegevus peab andma õpilastele, personalile ja lastevanematele kindlustunnet tuleviku suhtes, olema arusaadavalt mõtestatud ja suunatud nii kooli kui ka igaühe individuaalsele arengule. Käesolevas Kaarma kooli arengukavas on määratud kooli arengu eesmärgid, suunad, valdkonnad ja tegevus aastateks 2005–2008. Eelkõige on tähelepanu keskpunktis õpilased ja õpetajad, kelle jaoks kool tähendab nende põhitöö keskkonda. Samuti on arengukavas puudutatud materiaal-tehnilist olukorda ja infotehnoloogia arengu strateegiat, mis loovad eeldused edukaks õpetamiseks ja hea hariduse omandamiseks. Kuigi aastatesse 2005–2008 jääb ka kooli madalseis õpilaste arvu poolest, on areng suunatud siiski jätkuvalt põhihariduse andmisele Kaarma koolis. Olles tuleviku suhtes optimistid ning lootes aastast 2009 teatud stabiilsust õpilaste arvu osas, ei pea arengukava vahepealsetel aastatel otstarbekaks kooli reorganiseerimist ega liitmist valla teiste koolidega. Materiaal-tehnilise baasi osas näeb arengukava ette Kaarma koolihoonesse raamatukogu ja kahe klassiruumi väljaehitamist, koolimaja hoovile ronila-terviselinnaku rajamist ning nii Kaarma kui ka Eikla hoonete jooksvat remonti ja mänguväljakute korrastamist. Hetkeolukorra parendamiseks tuleb suurendada kodude huvitatust koolist, teha koostööd lastevanematega, leida võimalusi pedagoogide enesetäiendamiseks, leida raha majandusliku olukorra parandamiseks (projektid), aktiviseerida õpilaste huvitatust õppetööst ning kaasalöömist kooli kujundamisel ja veel palju muud, mis viiks käesolevas arengukavas püstitatud eesmärkideni. Arengukava on otseselt seotud Kaarma Põhikooli eksistentsiga Kaarma vallas käesoleval ajal ning kõik arengukavas käsitletud ja seatud eesmärgid ning suundumused on juba algatatud või lähitulevikus kavas. Arengukava koostamise hetkel oli koolivälisest tegurist (samas kooli vägagi otseselt puudutavast) lahtine üks suur ja tähtis valdkond – Vabariigi Valitsuse poolt läbi seaduse muudatuste kavandatav haridusreform. Olenevalt nimetatud valdkonna tuleviku arengutest on kindlasti võimalikud ka muutused põhimõttelistes küsimustes käesolevas arengukavas ning Kaarma kooli tulevikus. Kindlasti on oluline, et muutusi ei tehtaks vaid muutuste endi pärast ning et Kaarma kool jätkaks edukalt oma tegevust hariduspõllul ka edaspidi. 1. ANDMED KOOLI KOHTA Nimi: Kaarma Põhikool Omandivorm: Munitsipaalkool Omanik: Kaarma vald Teeninduspiirkond: Kaarma vald Reg. number 75018785 Aadress: Nõmme küla Kaarma vald 93829 Saare maakond Direktor: Mati Mäetalu 452 9624 534 88413 Õppealajuhataja: Sirje Aru 452 9625 Majandusalajuhataja: Tiiu Laes 452 9624 Muud telefonid: Õpetajate tuba 452 9625 E-post: kaarma.pohikool@mail.ee Õpilaste arv 2004/05. õa: 120 Klassikomplekte: 9 Õpetajaid: 20 Muud personali: 10 2. LÜHIÜLEVAADE KOOLI AJALOOST Kaarmal on haridust antud enam kui 260 aastat. Algul toimus õppetöö põhiliselt kodus. Kaks korda aastas käidi lugemisoskust «ette näitamas». Kaarma kooli eelkäijateks on möödunud sajandi külakoolid ja 19. sajandi keskel asutatud eesti õppekeelega Kaarma kihelkonnakool, mis oli ühtlasi Kaarma Õpetajate Seminari harjutuskooliks. 1919. a muudeti 15 väikest küla- ja vallakooli praeguse Kaarma valla territooriumil 4-klassilisteks algkoolideks. Meedla ja kaks Kaarma kooli liideti üheks Kaarma algkooliks. 1. oktoobril 1923. a alustas Kaarma algkool tööd Güldenstubbede perele kuulunud mõisamajas Nõmme külas. 1929. a Kaarma 6-klassiline kool. 1939. a lõpetati Kaarma kooli juurdeehitus. 1945. a Kaarma 7-klassiline kool. 1951/52. õppeaastal oli koolis kõige rohkem õpilasi – 170. 1962. a Kaarma 8-klassiline kool. 1966/67. õppeaastal oli koolis kõige vähem õpilasi – 82. 1985. a toimus koolis ülevabariigiline keelepäev. 1988. a Kaarma 9-klassiline kool. 1992. a Kaarma Põhikool. 1997. a alustati Kaarma kooli kapitaalremonti, valmis kooli esimene tiib. 1999. a liidetakse Kaarma kooliga Eikla ja Vaivere kool. Eikla hoones toimub õppetöö praeguseni. Koolis on töötanud 107 õpetajat, neist 34 meesõpetajat ja 7 direktorit. Jääb vaid loota, et selliste sügavate ja pikkade traditsioonidega kool nagu seda on Kaarma jätkab ka edaspidi. 3. PEDAGOOGILINE KAADER (seisuga 01. 09. 2004) Kaarma Põhikooli pedagoogiline kaader vanuse järgi 2004/05. õa.

Kaarma Põhikooli pedagoogiline kaader staa�i järgi 2004/05. õa.

PEDAGOOGILISE KAADRI STATISTILISED NÄITAJAD

koolis töötab 20 õpetajat (17 põhikohaga, 11 täiskohaga koos muude ülesannetega, 8 tundide täiskoormusega)

1 õpetaja omab vanemõpetaja, 18 õpetaja ja üks nooremõpetaja ametijärku

pedagoogilist kõrgharidust omavad 14 (70 %), pedagoogilist keskeriharidus 3 (15 %), pedagoogiline haridus puudub 3 (15 %)

õpetajate keskmine vanus on 46 aastat, noorim on 23 ja vanim 63 aastane

20-st 18 on naisõpetajad

keskmine staañ on 21 aastat (väikseim 1, suurim 43)

Kaarma koolis töötatud keskmine staañ on 13 aastat

õpetajate keskmine koormus on 14,4 tundi nädalas (täiskoormusega õpetajatel 23,3, täiskohaga õpetajatel 15,6)

põhikohaga töötavate õpetajate ja õpilaste suhtarv on umbes 1 : 7 (17 õpetajat, 120 õpilast) JÄRELDUSED 1. Õpetajate kaader on heas loomeeas ja staañikas ning seega arenemisvõimeline ja uuendustealdis. 2. Enamik kaadrist (70%) on pedagoogilise kõrgeriharidusega ja omavad õpetaja ametijärku, mis on maakooli jaoks hea näitaja. 3. Koormus on õpetajatel erinev – on nii ala- kui ka ülekoormusega töötavaid õpetajaid. 4. Õpilaste ja õpetajate väike suhtarv viitab õpilaskesksele õpetamisele. 4. ÕPILASTE ARVU PERSPEKTIIV 2004–2011

Õppeaasta Õpilaste arv 1. kl. suurus 9. kl. lõpetajad 2003/04 127 7 16 2004/05 120 7 20 2005/06 109 3 20 2006/07 96 13 17 2007/08 92 13 17 2008/09 87 12 6 2009/10 94 13 11 2010/11 94 11 12 Laste sündivus Kaarma vallas

JÄRELDUSED ÕPILASTE ARVU KOHTA: 1. Väikese maakooli kohta on õpilaste arv klassides normaalne. 2. Väikesearvulised klasside koosseisud loovad küll head eeldused õpilaskeskseks õpetamiseks, kuid samas põhjustavad liitklasside tekke. 3. Õpilaste arv langeb kuni aastani 2009, sealt alates peaks tekkima stabiilsus. 4. Käesolev arengukava jääb madalaima õpilaste arvuga aastatesse ning sellest lähtuvalt tuleb kindlasti püstitada ka eesmärke. 5. Kui alates aastast 2009 peaks tõepoolest tekkima stabiilsus, tuleks vahepealsetel aastatel vältida reorganiseerimist. 5. KOOLI ERIPÄRA (Swot-analüüs) TUGEVUSED (millele toetuda) NÕRKUSED (millest üle saada) • Rahulik õhkkond • Puudub kooli raamatukogu • Väikesed klassid • Ruumipuudus • Õpetajate kaader püsiv, staañikas • Liitklasside olemasolu • Osaliselt remonditud koolihoone • Klassid Eiklas – suur maj. kulu ja kohamaks • Looduslähedus • Klassivälise tegevuse piiratud aeg (sõltuvus transpordist) • Hea ja odav toitlustamine • Spetsiifiliste õppevahendite vähesus • Toimiv transport • Sporditegemise ebapiisavad tingimused • Eikla lapsed kodu lähedal koolis • Esitlusvahendite puudumine • Uus arvutiklass • Pedagoogilise personali väike palk • Sportimiseks head looduslikud võimalused • Sotsiaalne olukord peredes • Õpetajatel head enesetäiendamisvõimalused • Suur teeninduspiirkond • Ilus ja kaasaegne aula • Lastevanemate vähene huvi • Õpilastel võimalus tegeleda huviringides • Vähene huvi klassivälise töö ja õppimise suhtes • Õpilastel võimalus individuaalseks õpiabiks • Õpetajate vähenev töökoormus seoses liitklassidega • Hea koostöö vallaga • Üldlevinud arvamus maakoolide nõrgast tasemest • Õpilaskeskne õpetamine ja kasvatamine • Kooli mittesuutlikkus tagada liitklassides individuaalset õppekava • Linnalähedus • Logopeedi puudumine • Vallal oma transpordivahendid • Vähene individuaalne töö tugevate õpilastega • Õpilaste omavahelised sõbralikud suhted • Õppetöö killustatus – Eikla ja Kaarma • Kooli sümboolika (lipp, logo, laul) • Hea ja abivalmis personal • Piirkonna kultuurilooliste paikkondade tundmaõppimine VÕIMALUSED (mida kasutada) OHUD (mida vältida) • Vallal oma transport • Laste arvu kahanemine, väikesed klassikomplektid • Koolil nõuetele vastav söökla • Sotsiaalsed probleemid kodudes • Kool asub looduskeskkonnas • Rahastamise puudulikkus • Linnalähedus • Linnalähedusest tingitud probleemid • Kvalifitseeritud kaader • Interneti püsiühendus ja korralik arvutiklass • Koolimaja osaliselt renoveeritud • Sportimisvõimaluste mitmekesisus • Akustiline koolikella süsteem (kooliraadio) • Kaasaegne aula • Vallapoolne toetus koolile • Suvine majutusvõimaluste pakkumine • Individuaalne tegutsemisvõimalus õpiraskustega õpilastega • Kooliruumide kasutamise võimalus • Liitumine TEK võrgustikuga • Sõpruskooli leidmine • Eelarveväliste rahade hankimine läbi projektide • Aineklasside täiustamine • Kooliaia loomine • Koostöö parendamine lastevanematega • Lastevanemate koolitus • Eripedagoogi (logopeedi) palkamine • Õppetöö koondamine ühte hoonesse • Suur õppevideote kogumiku olemasolu 6. ARENGUKAVA PÕHISUUNAD (millele arengukava ja sellejärgne tegevus suunatud) 1. Õpilastele kvaliteetse põhihariduse pakkumine ja soodsa õpikeskkonna loomine. 2. Õpilaste igakülgne toetamine ja õigete väärtushinnangute kasvatamine. 3. Pedagoogide pidev enesetäiendamine ning tulemuslikuks õpetamiseks vajalike tingimuste kindlustamine. 4. Materiaal-tehnilise baasi ning olmetingimuste järjepidev parendamine. 5. Tervislike eluviiside kujundamine läbi ümbritseva loodusliku keskkonna. 6. Lapsevanemate kaasamine koolielu puudutava probleemistiku lahendamisse ja koolielu arendamisse. 7. ARENGUKAVA VALDKONNAD (läbi mille toimub arengukava elluviimine) 1. Koolisisene juhtimine • juhtkond • hoolekogu • õpilasomavalitsus 2. Kooli töö planeerimine • arengukavad (kool, vald, maakond) • õppekava (kool, riiklik) • tööplaanid (üld-, aine-, klassijuhataja- jm) • eelarve 3. Õpetamine ja õppimine • Ainealane töö, projektid • Pedagoogide koolitus • Õpilaste osalus õppetöös • Õpimotivatsioon • Õpilaste hindamine • Õppevahendid 4. Koolikohustuse täitmine • Vald • Lapsevanemad 5. Kooli töökeskkond • Materiaal-tehniline baas • Õppevahendid • Mikrokliima • Professionaalsus 6. Klassi- ja kooliväline tegevus • Klassijuhatajad • Huvijuht • Juhtkond 7. Infotehnoloogia • Strateegia • Riist- ja tarkvara • Integreerumine 8. Avalikud suhted ja reklaam • Juhtkond • Vald • Hoolekogu 8. KOOLI PÕHIEESMÄRGID 1. Jätkata kodukandi ümbruse kultuuri, ajaloo ja looduse tundmaõppimist. 2. Liituda Tervistedendavate Koolide võrgustikuga, luues kooli ümbrusesse loodus- ja terviserajad; tähtsustades tervislikke eluviise ning arendades kooli metskonna töö. 3. Anda õpilastele hea põhiharidus, luues neile sellega õppimisvõimalused ka pärast kooli lõpetamist. 4. Korraldada õpioskuste arendamiseks võistlusi (teatmeteoste kasutamine, info otsing internetist), ainenädalaid (keeled, reaalained) ja edendada õpilaste uurimisalast tegevust. 5. Arendada lastes läbi ainetundide ja klassivälise tegevuse loovust, austades nende tõekspidamisi, eelistusi, väärtusi ja püüdlusi. 6. Luua läbi positiivsete suhete õpilane–õpetaja, õpilane–õpilane ja õpetaja–õpetaja hea mikrokliima ning ühtse kollektiivi tunne. 7. Õpetajatel tegeleda pideva enesearendamise ja -täiendamisega, kuna suhteliselt väike kollektiiv loob suure sõltuvuse üksteisest ja üksteise kompetentsusest. 8. Tõsta õpilaste õpimotivatsiooni. 9. Tagada tulemuslik koostöö õpilaste, nende vanemate, õpetajate ja üldsuse vahel, olles võrdväärsed vastutajad lapse arenguprotsesside eest. 9. MEIE KOOLI MISSIOON TOETADA ÕPILASTE ISIKSUSE ARENGUT NING PAKKUDA KAARMA PÕHIKOOLI ÕPILASTELE KONKURENTSIVÕIMELIST HARIDUST!

10. RAKENDUSLIK JÄRJEPIDEV TEGEVUS PÕHIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL 1. Jätkata kodukandi ümbruse kultuuri, ajaloo ja looduse tundmaõppimist • kodukandi ürituste ja ettevõtmiste propageerimine • uurimustööde koostamine • koolimetskonna käivitamine • vastavate huviringide toetamine • õppeekskursioonide korraldamine • info kogumine • sammude astumine kooli muuseumi rajamiseks O. Kallase majja 2. Liituda Tervistedendavate Koolide võrgustikuga, luues kooli ümbrusesse loodus- ja terviserajad; tähtsustades tervislikke eluviise ning arendades kooli metskonna tööd • vajaliku dokumentatsiooni koostamine ja nõuete täitmine • osalemine TEK-i võrgustiku töös • kooli ümbritseva tammiku korrastamine • vastavate huviringide toetamine • õppeekskursioonide korraldamine • tervislike eluviiside propageerimine läbi ühisürituste 3. Anda õpilastele hea põhiharidus, luues neile sellega õppimisvõimalused ka pärast kooli lõpetamist • lähtumine õpilaste võimekusest • individuaalne lähenemine õpilastele • kooli õppekava järjepidev arendamine • õpetajatele koolituste võimaldamine • kvalifitseeritud kaadri olemasolu tagamine • õppetööväline silmaringi laiendamine • kaasaegsete õppevahendite muretsemine 4. Korraldada õpioskuste arendamiseks võistlusi (teatmeteosete kasutamine, info otsing internetist), ainenädalaid (keeled, reaalained) ja edendada õpilaste uurimisalast tegevust • koolisisesed ainealased konkursid, nädalad, ettevõtmised • aineõpetajate toetamine ainealases tegevuses • õpilaste osalemine koolidevahelistes uurimustöödes • õpilaste huvitegevuse toetamine 5. Laste innustamine, õpilaskeskne õpetamine, loovus, individuaalsus • hinnata lapse arengut ja õppeprotsessi, mitte tagajärge • õpilastel võimalus jääda oma arvamuse juurde • lähtumine õpetamisel õpilasest, mitte enesest • lastele võimaluste loomine osalemiseks õppetöövälises tegevuses (praegu töötavad koolis spordiringid, kunstiring, näitering, käsitööring, muusikaringid, koolimetskond, arvutiringid) 6. Hea mikrokliima saavutamine • võtta vastu võimalikult üksmeelselt koolielu puudutavaid otsuseid • ühine probleemide lahendamine • õpilasomavalitsuse usaldamine õpilaselu korraldamisel • traditsiooniliste ürituste jätkamine • lastevanemate arvamustega arvestamine • õpetajate töö tunnustamine juhtkonna poolt • demokraatliku organisatsiooni kultuurile pinnase loomine (arvestame üksteisega!) • ausus ja vastutulelikkus suhetes kõigil tasandeil 7. Õpetajate enesearendamine ja koolitus • osavõtt maakonna ainesektsioonide tööst • praegu taotleb kõrgharidust kaks õpetajat • lisaks riiklikele koolitusrahadele on õpetajatel võimalik koolitusraha saada ka kohalikust eelarvest • tähtsale kohale on seatud enese harimine infotehnoloogia valdkonnas 8. Laste motiveerimine, abistamine eesmärkide seadmisel • motiveeringuks on kindlasti kaasaegsete õpitingimuste loomine • koolivälistel konkurssidel ja võistlustel osalemine (sa oled võrdväärne teiste koolide õpilaste kõrval) • õpilasvahetus ning sõprussuhted teiste koolidega (oled võimeline suhtlema võõras keeles, keelt on vaja osata) • motiveerimine preemiasõitudega • eesmärke tulevikuks aitab koostöös õpetajaga seada kutsenõunik 9. Koostöö lastevanematega • sügisel lastevanemate üldkoosolek, kevadel klassikoosolekud • lastevanemad valivad endi hulgast viis esindajat kooli hoolekogusse • lastevanemate koolitus • traditsioonilised ülekoolilised üritused ja peod vanemate osavõtul – 1. septembri aktus, isadepäev, jõulud, emadepäev, lõpuaktus, üritused klassiti jm • igal kevadel lastevanematel ankeet koolielust, lastevanemate arvamusi arvestatakse • kõik klassijuhatajad saadavad ühel kindlal päeval kord veerandis koju hinnetelehe 11. MATERIAALNE BAAS HETKE OLUKORD Kaarma Põhikoolis toimub õppetöö kahes õppehoones – Kaarmal tegutsevad 1.–9. kl ja Eiklas 1.–4. kl. Õppetöö on läbi selle killustatud ning kooli tugevusele ja laste haridusele see plusse ei anna. Kaarmal toimub õppetöö 1860. a valminud vanas mõisamajas. Põhjalikumat remonti tehti majas aastatel 1997–1999, mil ligi kuue miljoni krooni eest renoveeriti kõik klassiruumid, I korrus, vahetati kõik aknad ning ehitati aula ja kõrvalhoonesse nõuetele vastav söökla. Kuigi majas on ruumipuudus (puudub raamatukogu ning vaja oleks juurde ka klassiruume), on samas II korrusest kasutusel vaid pool. Pea pool teisest korrusest on välja ehitamata ja ootab investeeringut. Kaarma hoones on nõuetele vastav kaasaegne arvutiklass ja tüdrukute ühendatud käsitöö ja kodunduse ainekabinet (poiste tööõpetuse tunnid toimuvad Astes) ning on olemas akustiline koolikellasüsteem. Koolil oma võimla puudub ning kehalise kasvatuse tunnid toimuvad Kaarma spordihoones (koolist ca 1,5 km kaugusel). Välitunnid toimuvad koolimaja ümbruses – kooliõuel on võrk- ja korvpalliplatsid ning mõned kergejõustikupaigad; ümbritsev kaunis maastik ja loodus pakub võimalusi nii maastikujooksude ja -mängude kui ka suusatundide läbiviimiseks. Eiklas toimub õppetöö 1989. a valminud suures keskuses, kus lisaks koolile tegutsevad veel raamatukogu, perearst ning kooli halduses olev koolieelikute rühm. Kuna viimases käivad lisaks koolieelikutele ka väiksemad lapsed, on sisuliselt tegu siiski lasteaiarühmaga ning õppetöö seal väga efektiivne olla ei saa. Eikla hoones pole pärast selle valmimist kapitaalremonti tehtud. Maja ümbritseb suur territoorium mänguväljakutega ning nende korrashoid on kooli kanda. Kahes majas toimuva õppetöö plussid ja miinused käesoleval ajal. PLUSSID MIINUSED 1. Võimalus käia kodu lähedal koolis (tugevam side ja kontakt lapsevanemaga) 1. Puudub kooli kui organisatsiooni tunnetus (käivad tunnis, mitte koolis) 2. Kodukoha väärtustamine 2. Kõrge õpilaskoha maks (suur maja ja territoorium, lisakaader jms) 3. Suuremad võimalused individuaalseks tööks õpilastega 3. Pedagoogilise kaadriga seotud probleemistik (transport, puudumine nõupidamistelt) 4. Kooli ürituste korraldamine raskendatud (eemalejäämine kogunemistest, ettevõtmistest, proovid enne suuremaid üritusi jms) 5. Kaasaegsete õppevahendite puudulikkus (või topelt tellimine) 6. Võimla puudumine 7. Kooli kui terviku puudumine 8. Kahe maja ja territooriumi korrasoleku tagamine 9. Klassiväline ringitegevus pole võimalusterohke 10. 4. kl lõpetajad ei tule kõik oma valla kooli Õppevahenditest väärivad äramainimist õpilaste kasutuses olevad 9 arvutit, kooliraadio süsteem, muusikakeskused ja videotehnika koos suure videokassettide kogumikuga. Kaasaegsemad peaks olema esitlusvahendid (videoprojektor + sülearvuti). Kooli sööklat haldab kool ise, mis tingib suhteliselt odava toiduportsjoni hinna õpilaste jaoks (6 krooni). Toit on sööklas tervislik ning maitsev. MAJANDUSLIKUD PRIORITEEDID Ehituslikud prioriteedid Kaarma hoone 1) II korruse lõplik väljaehitus – raamatukogu + 2 klassiruumi + laoruumid (850 tuhat) 2) Personalile WC ehitus (50 tuhat) 3) Mängu- ja ronimislinnaku rajamine liivaväljakule (30 tuhat) 4) Koolihoone põrandate remont ja radiaatori katete ehitus (25 tuhat) Eikla hoone 1) WC-de remont (30 tuhat) 2) Mänguväljakute korrastamine (8 tuhat) Kaarma hoone renoveerimiseks on vaja kindlasti eelarvevälist raha. Kuidas, millal ja kui palju projekt rahastamist leiab, on raske ennustada. Projektiga tegeldakse kogu kolme aasta vältel. Ülejäänud prioriteedid on kavas teoks teha 2005. aastal (projektid + omafinantseeringud). Prioriteetidesse ei ole arvatud järjepidevat ja möödapääsmatut jooksvat remonti mõlemas hoones. Muud plaanitavad rahalised kulud 1) Esitlusvahendite muretsemine – sülearvuti, videoprojektor, ekraan (50 tuhat) 2) Aula akendele rulood (8000) 3) Ainekabinettide järjepidev täiendamine 12. INFOTEHNOLOOGIA ARENGU STRATEEGIA HETKESEIS

koolil on 15 arvutit (10 arvutiklassis, 1 õpetajate toas, 1 direktoril, 1 majandusjuhatajal, 1 koolikellasüsteemis ja 1 Eiklas)

90% õpetajatest on läbinud arvutikursuse algajatele

on korralik skänner, 1 laserprinter ja 1 tindiprinter

arvutiõpetus toimub 1.–9. klassini

on välja ehitatud hubane arvutiklass, arvutid on ühendatud võrku

tundide ettevalmistamisel kasutavad arvutit nii õpetajad kui ka õpilased

õpetajate huvi arvutitehnika kasutamise vastu võiks olla suurem

ainetundides kasutatakse arvuteid vähe

on olemas interneti püsiühendus

on olemas läbi arvuti töötav akustiline koolikellasüsteem MIDA TAHAME MUUTA JÄRGNEVATEL AASTATEL ?

muretseda koolile infotehnoloogilised esitlusvahendid (videoprojektor + sülearvuti )

korraldada õpetajatele jätkukursus arvutialaste teadmiste täiendamiseks

viia arvuti kasutamine ainetundidesse

tõsta kooli lõpetajate arvutikasutamise oskus taset

alustada läbi kooliraadiosüsteemi meediaõpet

luua kooli infojuhi ametikoht NÄGEMUS ARVUTITE KASUTAMISEST ÕPPETÖÖS

Arvutit tuleb kasutama hakata ainetundides, sest teadmised on õpetajatel selleks olemas (Study Worksi, Encarta Atlast, Regio Teede Atlast, Eesti selgroogsed jms)

Interneti kaudu on silmaringi laiendamise võimalus õpetajatel ja õpilastel, ning seda nii ainetundides kui ka väljaspool seda

Õpilased saavad lahendada arvutisse ülesandeid ja omandad sealt uut materjali (asjad, mida raamatus esile tuua ei saa)

Õpilased ja õpetajad saavad osaleda koolidevahelistes projektides

Arvutist peab saama iseenesestmõistetav töövahend õpilastele ja õpetajatele 13. TEGEVUSKAVA 2005–2008 Tegevus 2005. a 2006. a 2007. a Vastutaja 1. Koolisisene juhtimine Õpetajate enesetäiendamine Täiendusõppe vajaduse väljaselgitamine ja täiendusõppe plaani koostamine x Õppealajuhataja Täiendusõppe plaani korrigeerimine x x Õppealajuhataja Õpetajate enesetäiendamine x x x Õppealajuhataja Projektide kirjutamise ja läbiviimise alane koolitus x x x Direktor, aineõpetajad, projektijuhid Õppenõukogu töö Õppenõukogu töö planeerimine x x x Direktor Otsuste avalikustamine, täitmine ning kontroll x x x Direktor, õppealajuhataja Kooli personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine Struktuuri muutused, ametijuhendite korrigeerimine ja täiendamine. Arutelud x Direktor Ametijuhendite allkirjastamine x Direktor Juhendite täitmise kontroll x x Direktor Sise- ja enesehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine Arutelud x Direktor Sisehindamise süsteemi kirjalik vormistamine ja avalikustamine x x Direktor Rakendamine ja analüüs x Direktor, õppealajuhataja Süsteemi täiustamine x x Direktor Hoolekogu kaasamine koolijuhtimise protsessi Hoolekogu uue koosseisu valimine x Direktor Osalemine kooli enesehindamisel, ettepanekute tegemine kooli töö parendamiseks x x x Hoolekogu esimees Kooli kodukorra korrektne täitmine Tegevuskava koostamine koolielu turvalisemaks muutmiseks x Direktor Kodukorra täiendamine ja kooskõlastamine hoolekogu ja õpilasomavalitsusega x x x Direktor Mõjutus- ja ergutusvahendite süsteemi väljatöötamine, kinnitamine õppenõukogus x Direktor Kodukorra täitmise järelevalve x x x Aineõpetajad, klassijuhatajad Õpilasomavalitsuse töö aktiveerimine Õpilasomavalitsuse tööle rakendamine x x x Huvijuht Lastevanemate koolieluga sidustamine Lastevanematele koolituste organiseerimine x Direktor Küsitlused kooliga rahulolu selgitamiseks x x x Direktor, klassijuhatajad Arenguvestluste läbiviimine x x x Klassijuhatajad Lastevanemate kaasamine läbi ühisürituste kooliellu x x x Huvijuht, klassijuhatajad Informatsiooni edastamine Infominutid õpetajatele x x x Direktor Kooli kodulehekülje kaudu informatsiooni vahendamine üldsusele x x x Direktor, infojuht Koolilehe regulaarne väljaandmine x x x Direktor, infojuht 2. Kooli töö planeerimine Kooli arengukava ja plaanid Kooli arengukava koostamine x Direktor Arengukava avalikustamine x x x Direktor Kooli arengukava korrigeerimine ja täiendamine x x x Direktor, hoolekogu esimees Kooli üldtööplaani koostamine lähtuvalt arengukavast, eelmise õppeaasta õppe-kasvatustöö analüüsist ning kinnitamine õppenõukogus x x x Direktor, õppealajuhataja, huvijuht Õppekava sidustamine kooli arengukavaga x x x Õppealajuhataja Arengukava ja muude plaanide elluviimist võimaldava eelarve koostamine x x x Direktor 3. Õppimine ja õpetamine Kooli õppekava, ainekavad Kooli õppekava üldosa korrigeerimine ja täiendamine läbivate teemade osas x x Õppealajuhataja Tunnijaotusplaani korrigeerimine x x x Õppealajuhataja Ainealase töö planeerimine x x x Õppealajuhataja, aineõpetaja Õpetaja töökavade korrigeerimine lähtuvalt õpilaskonnast ja üldtööplaanist x x x Aineõpetaja Tasemearvestuste ja eksamite korraldamine III kooliastmes x x x Direktor, õppealajuhataja Individuaalse õppekava koostamine vastavalt vajadustele x x x Õppealajuhataja, aineõpetajad Ainealase töö korraldamine Tasemetööde planeerimine, läbiviimine ja analüüs x x x Õppealajuhataja Õpiabi osutamine, regulaarsete konsultatsioonide pakkumine nii tugevamatele kui ka nõrgematele õpilastele x x x Aineõpetajad Osalemine maakondlikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel x x x Aineõpetajad Parandusõpperühma töö korraldamine x x x Õppealajuhataja, eripedagoog Õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite muretsemine x x x Direktor Kooli-, maakonna- ja vabariiklikel olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel edukalt osalenud õpilaste tunnustamine x x x Direktor Õppekäigud ja ekskursioonid x x x Aineõpetajad, klassijuhatajad Hindamine Kooli hindamissüsteemi korrigeerimine x x x Direktor Õpilaste ja vanemate teavitamine hindamissüsteemist x x x Direktor Kontroll hindamissüsteemi rakendamise üle x x x Direktor, õppealajuhataja Hinnete teatamine vanematele õpilaspäeviku kaudu x x x Aineõpetaja, klassijuhataja Hinnetelehed vanematele vähemalt üks kord veerandis x x x Klassijuhataja Metoodiline töö Raamatukogu täiendamine pedagoogika ja psühholoogia alase kirjandusega x x x Raamatukogu juhataja Täienduskoolitusel omandatu edastamine teistele õpetajatele x x x Õppealajuhataja, aineõpetajad Aktiivõppe meetodite rakendamine õppetundides x x x Õppealajuhataja, aineõpetajad 4. Koolikohustuse täitmine Direktor Koolikohustuslike õpilaste arvestuse korra järgimine x x x Statistilise aruande koostamine, EHIS-sse andmete edastamine x x x Direktor Hoolekogu ja valla sotsiaaltöötaja kaasamine koolikohustuse täitmise tagamisse x x x Direktor, hoolekogu esimees Vanemate informeerimine puudumistest x x x Klassijuhatajad Puudumiste täpne arvestus x x x Aineõpetajad, klassijuhatajad 5. Kooli töökeskkond Õppetingimused ja -vahendid Koolimaja renoveerimistööde jätkamine (raamatukogu + 2 klassiruumi) 400 000 400 000 50 000 Direktor, OV Klassimööbli uuendamine 50 000 30 000 Direktor, majandusjuhataja Ronimis- ja võimlemislinnaku ehitamine Kaarmale 30 000 Direktor Mänguväljakute korrastamine Eiklas 8000 Kaarma koolihoone põrandate lihvimine ja lakkimine 25 000 Direktor, OV Personalile WC ehitus 50 000 Direktor, OV Eikla hoone WC-de remont 30 000 Direktor, OV Aulasse ruloode muretsemine 8000 Direktor Ainekabinettide järjepidev täiendamine x x x Direktor, aineõpetajad Kooliümbruse korrastamine x x x Majandusjuhataja Tööohutus Evakueerimisplaani koostamine ja kinnitamine, praktiline õppus x x x Direktor Töötajate ja õpilaste ohutusalane instrueerimine x x x Direktor, aineõpetajad Tulekustutite täitmine 5000 Majandusjuhataja Koolipersonali meditsiiniline profülaktiline läbivaatus 2000 Direktor Raamatukogu Vajaliku õppe- ja pedagoogilise kirjanduse ning perioodika soetamine x x x Raamatukogu juhataja Raamatukogu põhimääruse väljatöötamine ja kinnitamine x Raamatukogu juhataja Õpilaste toitlustamine Valla toetus õpilaste toitlustamisel x x x OV Tasuta lõunatoidu saajate väljaselgitamine x x x Klassijuhataja Tasuta toidu saajate nimekirja kinnitamine hoolekogu poolt x x x Hoolekogu esimees 6. Klassi- ja kooliväline töö Ürituste plaani koostamine x x x Huvijuht Projektide kaudu täiendavate rahaliste võimaluste leidmine huvitegevuse mitmekesistamiseks x x x Huvijuht, ringijuhid Osalemine linna, maakonna ja vabariiklikel üritustel x x x Huvijuht, ringijuhid Huvialaringide töö mitmekesistamine, poiste kaasamine x x x Ringijuhid Kooli metskonna käivitamine x Direktor, ringijuht Kooli muuseumi rajamine x x Direktor, OV Liitumine TEK-i võrgustikuga x Direktor, terviseõp. õpetaja 7. Infotehnoloogia Infojuhi koha loomine struktuuri x Direktor Osalemine Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt korraldatavatel projektikonkurssidel x x x Infojuht Arvutiklassi kasutamise korra väljatöötamine ja kinnitamine x Infojuht Kursused aineõpetajatele arvuti kasutamisest õppetunnis x x x Õppealajuhataja Meediaõpe akustilise koolikellasüsteemi ja infotehnoloogia baasil x x x Infojuht Esitlusvahendite muretsemine 50 000 Infojuht Riistvara uuendamine 15 000 30 000 Infojuht 8. Avalikud suhted ja reklaam Korrektne ja aus suhtlemine kohaliku omavalitsuse, hoolekogu, lastevanemate ja üldsusega x x x Direktor, õppealajuhataja, õpetajad Koostöövõimaluste otsimine erinevate instantside ja organisatsioonidega x x x Direktor, aineõpetajad, projektijuhid Kooli reklaamiva atribuutika trükkimine x x Direktor Õppereisid ja kohtumised teiste koolidega x x x Direktor, huvijuht 14. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 1. Käesolev arengukava kaotab oma kehtivuse 2008. aasta 1. jaanuaril. 2. Juhul kui vallavolikogu teeb vastavasisulise otsuse, võib arengukava kaotada oma kehtivuse ka varem. 3. 2007/2008. õppeaasta alguseks tehakse kooli juhtkonna, õppenõukogu, hoolekogu ja vallavalitsuse koostöös käesolevale arengukavale analüüs ning antakse hinnang arengukava täitmise kohta. 4. Lähtuvalt analüüsist ja hinnangust alustab kooli juhtkond uue arengukava koostamist järgnevaks kolmeks aastaks. 5. Uus arengukava projekt kooskõlastatakse kooli õppenõukogu, hoolekogu ja vallavalitsusega ning arengukava kinnitab vallavolikogu. 6. Uue arengukava järgnevaks kolmeks aastaks peab vallavolikogu kinnitama enne käesoleva arengukava kehtivuse lõppu. 7. Projekti õigeaegse esitamise eest kooli õppenõukogule, hoolekogule ja vallavalitsusele vastutab kooli direktor. Projekti õigeaegse esitamise eest vallavolikogule vastutab vallavalitsus. 8. Arengukavasse võib teha muudatusi ka selle kehtivuse ajal. Muudatuse algataja esitab oma põhjendatud ettepaneku kooli direktorile. Direktor valmistab ette muudatuse projekti ning esitab selle kooskõlastamiseks kooli õppenõukogule, hoolekogule ja vallavalitsusele. Juhul, kui muudatus osutub vajalikuks, kinnitab selle vallavolikogu vallavalitsuse poolt esitatud projekti alusel.