Martna Vallavolikogu — Martna valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 164, 1684

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22 ; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1, lõike 3 punktid 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 36.4, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 59 lõike 1 ja lähtudes Läänemaa Keskkonnateenistuse ja Lääne maavanema arvamustest, Martna Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Martna valla jäätmekava. 2. Määrus jõustub 1. mail 2005. a. Volikogu esimees Arvo NINN Martna Vallavolikogu 20. aprilli 2005. a määruse nr 44 lisa Martna valla jäätmekava 1. Sissejuhatus Jäätmekava üldine eesmärk on Martna valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama: • jäätmete minimaalse tekkimise; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise; • jäätmete taaskasutuse laiendamise; • keskkonnanõuetekohase jäätmetöötluse; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Martna valla jäätmekava koostamisel on arvestatud omavalitsuse arengudokumentides, üleriigilises jäätmekavas ning Läänemaa jäätmekavas esitatud seisukohtadega. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuste arengukavade üheks osaks. Käesolev jäätmekava koostatakse aastateks 2005–2010. Jäätmekava on koostatud AS EcoPro ning Martna Vallavalitsuse töötajate koostöös, samuti kaasati kava koostamisse Läänemaa Keskkonnateenistuse spetsialiste. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend Martna vald asub Lääne maakonna keskosas Matsalu lahe kirdekaldal ja naabriteks on lõunas Lihula vald, ühispiiriks Kasari ja Rõude jõgi, idas Kullamaa vald, põhjas Risti ja Taebla vald, läänes Ridala vald. Martna valda läbivad Tallinn–Virtsu maantee, mida mööda liigub aastas ligi 350 000 sõidukit ja 950 000 reisijat ning mis on üks riigi tugimaanteedest, ning Haapsalu–Laiküla maantee ja Palivere–Oonga maantee. Valla keskus Martna küla asub 25 km kaugusel Haapsalu linnast ning 36 km kaugusel Lihula linnast. Tallinn asub Martnast 100 km kaugusel. Martna vald on oma pindalalt, 269 km2, Läänemaa keskmine. Külade kaugus valla keskusest Martnast on 10 kuni 15 km. 2.2. Haldusjaotus ja elanikkond Martna Vallavolikogu otsusega 01.08.1995. aastal toimus endiste külade ennistamine, mille tagajärjel varem oleva 18 küla asemel moodustati 33 küla. Martna valla alaliste elanike arv oli 2004. a 1. jaanuari seisuga 1063. Rahvaarv on vähenenud võrreldes 1960. aastaga 47%. Kui 1980. aastate rahvastiku vähenemine oli tingitud peamiselt väljarändest, siis 1990. aastate rahvastiku vähenemisest võib 2/3 kanda negatiivse iibe arvele. Martna valla rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Nelja suurema asula Martna, Kirna, Kasari ja Rõude elanike arv moodustab valla rahvastikust 45%. Haapsalu–Lihula maantee, Kirimäe–Keskvere maantee ja Palivere–Oonga maantee äärsetesse ning selle vahetusse ümbrusse on koondunud üle 70% valla elanikest. Valla rahvastiku keskmine asustustihedus on 4 inimest ühel ruutkilomeetril. Tabel 1. Martna valla rahvastik seisuga 01.01.2004. a Küla Rahvaarv Allikotsa 23 Ehmja 25 Enivere 5 Jõesse 12 Kaare 4 Kaasiku 40 Kabeli 16 Kasari 44 Keravere 2 Keskküla 14 Keskvere 36 Kesu 3 Kirna 69 Kokre 14 Kurevere 11 Laiküla 43 Liivaküla 18 Martna 219 Männiku 12 Niinja 24 Nõmme 1 Ohtla 10 Oonga 22 Putkaste 40 Rannajõe 36 Rõude 112 Soo-Otsa 2 Suure-Lähtru 64 Tammiku 19 Tuka 15 Uusküla 17 Vanaküla 17 Väike-Lähtru 37 Kokku 1063 Martna valla rahvastikust oli 2004. aasta 1. jaanuari seisuga mehi 51,1%, naisi 48,9%. Vallas on 20–62-aastaseid mehi 31% ja 20–58-aastaseid naisi 21,7%. 60-aastaseid ja vanemaid oli 2003. aastal Martna vallas 24,9% ja nooremaid kui 20-aastased 23,9%. Tabel 2. Martna valla alalise rahvastiku soolis-vanuseline koosseis seisuga 01.01.2004 Nimetus Arv Protsent valla rahvastikust kokku 1063 100,0 mehi 543 51,1 naisi 520 48,9 Elanike jagunemine vanuse järgi 0–3 21 2,0 4–6 25 2,4 7–9 29 2,7 10–15 100 9,4 16–19 79 7,4 20–58 naised 231 21,7 20–62 mehed 330 31,0 59–69 naised 68 6,4 63–69 mehed 28 2,6 70–80 mehed 45 4,2 70–80 naised 64 6,0 üle 81 mehed 11 1,0 üle 81 naised 32 3,0 2.3. Maa Martna valla pindala on 269 km2. Haritava maa osa valla territooriumist ulatub 23%-ni, metsamaad on ligikaudu 32%. Vallale on iseloomulikud ulatuslikud looduslikud rohumaad, roostikud, väheväärtuslikud metsamaad, liigniisked ja üleujutatavad maad. Kokku 7100 ha maad asub Matsalu Rahvuspargis ja Lihula Maastikukaitseala sihtkaitsevööndis ning majanduslik tegevus sellel on kaitse-eeskirjadest tulenevalt piiratud. Tabel 3. Kõlvikuline struktuur 01.01.2004. a Kõlvik Pindala (ha) % valla pindalast Kasutajata või omanikuta maa Pindala (ha) % kõlvikust Haritav maa 6184,0 23,0 704,2 11,4 Looduslik rohumaa 4346,4 16,1 2976,8 68,5 Metsamaa 8557,9 31,8 2097,0 24,5 Muu maa 7729,3 28,7 4920,3 63,7 Õuemaa 124,5 0,5 0,00 0,00 Kokku 26 942,1 10 698,3 39,7 Ligi 57% valla maast on eraomanduses, riigi omanduses on 20% maast, eraisikute ja põllumajandusettevõtete kasutuses 37% ning 40% on hetkel kasutajata ja omanikuta. Tabel 4. Maaomandi struktuur 01.01.2003. a Omanikud Pindala (ha) Maaomandi liik % kogu pindalast Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Muu maa Õuemaa Kokku Eramaa 3148,7 117,9 3328,9 999,0 73,5 8727,3 32,3 Omanikuta ja kasutajata maa 709,9 2980,5 2103,1 4925,8 0,0 10 719,3 39,7 Munitsipaalmaa 0,0 0,0 0,4 0,0 0,0 0,5 0,0 Riigimaa 479,4 120,4 3116,1 1798,4 0,8 5515,3 20,4 Ajutine maakasutus 1851,7 72,3 15,9 44,8 16,6 2001,5 7,4 Kokku 6189,8 4350,3 8564,6 7768,2 91,2 26 964,3 Riigi Maakatastrisse on kantud seisuga 31.01.2003. a kokku 1005 maaüksust, pindalaga 13 690,7 ha 51 % valla pindalast, sealhulgas omanikele tagastatud maaüksusi 506 ning ostueesõigusega erastatud 357 maaüksust. 2.4. Loodus Martna vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Liivi tee ääres Palivere mäestiku kuuluvad liivakõrgendikud. Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad lääne- ja lõunapiiril asuvasse Eesti pikkuselt ja veerohkuselt neljandasse Kasari jõkke ja Matsalu lahte. Valla põhja, ida ja kagusse jäävad ulatuslikud Taebla ja Kullamaa metsamassiivid ning kirdesse Marimetsa soo- ja rabamassiivid. 32% vallast on kaetud metsaga ning 16% looduslike rohumaadega. Viimastest suure enamuse moodustavad Kasari jõe luht ning Matsalu lahe ranna heina- ja karjamaad. Kohati on säilinud haruldaseks muutunud puisniite. Ligi 17% vallast on raba, roostik või võsastunud liigniiske maa. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, millele järgnevad lepp ja mänd. Martna vald paikneb Matsalu lahe valgala territooriumil, millest 25% on looduskaitsealad: Matsalu rahvuspark ja Marimetsa sookaitseala. Matsalu Rahvuspark Martna vallas asub osa 1957. a asutatud rahvusvahelise tähtsusega Matsalu Rahvuspargist (kuni 2004. aastani Matsalu looduskaitseala), mille suurus on ca 5100 ha ja hõlmab ligikaudu 19% valla territooriumist. Kaitseala suuremaks väärtuseks on selle linnud ja peamiseks ülesandeks on lindude kaitse, keda siin on pesitsemas ligikaudu 175 liiki ning läbi rändamas ligi 270 liiki. Aastas peatub Matsalus sadu tuhandeid linde. Matsalu rahvuspark on Põhja-Euroopa ja Läänemere suurim lindude peatus- ja sulgimispaik. Teiseks kaitsealuseks objektiks on Matsalu lahe rannik ja ranniku piirkonna omanäolised maastikud, mis on andnud kasvuvõimalusi ligi 700 soo taimeliigile, neist 350 liiki kuuluvad Läänemaa Punasesse Raamatusse (LPR). Viimatinimetatud 350 liigist on Eestis haruldasi ainult 15 (LPR-i järgi). See annab tunnistust sellest, et tänu suurele liigirikkusele on siinsed alad väärtuslikud eelkõige tüüpaladena Eesti mastaabis ning haruldaste säilinud kooslusena Läänemaa regioonis. Matsalu Rahvuspargis kasvav biomass kujutab endast valla jaoks arvestatavat energeetilist ressurssi. Marimetsa Looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala, mille pindala Martna vallas on 1640 ha, asub valla põhjakirde osas ning hõlmab 6% kogu territooriumist. Looduskaitsealal, mis moodustati 1997. aastal, olev raba on Lääne-Eesti vanemaid ning tüüpilisi, suhteliselt väheliigestatud pinnareljeefiga lagerabasid. Raba keskosas asub kolm suuremat laugastikku. Raba põhja- ja lääneserva kuivendamisele vaatamata on Marimetsa terviklik ja kaitsmist vääriv raba. Raba ümbritsevad peamiselt okasmetsad, mis moodustavad 15% kaitseala maast. Liikudes raba keskme suunas, muutub puurinne hõredamaks ning teeb ruumi puhmarindele, peamiselt sookailule ja kanarbikule. Raba kõrgemad osad on lagedad, vaid laugastike ümbruse rabapeenardel kasvavad männid. Lagerabas esineb palju älveid – tumepruuni muda ning vähese taimestikuga lohkusid. Praeguseks on raba keskosas välja kujunenud ühtlane ja tüse turbakiht, mille keskmiseks paksuseks mõõdetakse 4,6 meetrit. Laugastik on siinse raba kaunimaid paiku. Suuremate laugaste pikkus ulatub sajakonna meetrini ning sügavus 3–4 meetrini. Laukavesi on puhas, kuid elutu. Toitainete vähesus ja happeline vesi ei võimalda kaladel, kahepaiksetel ja selgrootutel siin elada. 2.5. Loodusvarad Mets Martna vallast moodustab metsamaa 8558 ha, mis on 32% valla territooriumist. Suurim metsaomanik on riik, kellele kuulub 33% valla metsamaast, eraomandis oli 01.01.2003. a seisuga 3122 ha metsa e 36% valla metsamaast. Valitsevaks puuliigiks on kask, mis moodustab 56% metsaga kaetud alast, järgnevad lepp 23% ja mänd 6%, teised vähem. Valla metsad on madalakvaliteedilised. Valdav on III boniteediklass, kõrge boniteediklassiga on ligikaudu 3% valla metsadest. 1980. ja 1990. aasta metsakorralduse andmetest lähtuvalt võib valla metsade puiduvaru hinnata 890 tuhande tihumeetrini, sellest küpsete puistute varu on ligikaudu 7%. Kaske on puiduvarudest ligikaudu 50%, mändi 30%, küpsetest puistutest kaske 60%, haaba 22%, mändi 9%, kuuske 7%. Metsade aastast puidu juurdekasvu võib hinnata 20 000 tihumeetrile. Vesi Martna valla põhjavee hinnangulised varud on väikesed. Veega on küllastunud ainult ülemine 10–20 meetri paksune paekiht. 94% põhjaveevarudest lasub kuni 100 m sügavuses. Valla põhjaveevarud on nõrgalt kaitstud. Seetõttu jõuab palju reostusest otse põhjavette. Martna valla pinnaveevarudest moodustavad põhiosa Kasari jõgi (pikkus 28 km), Liivi jõgi (pikkus 8 km), Rägina-Pahasoo peakraav (pikkus 19 km), Rannamõisa jõgi (pikkus 21 km) ja Tabra peakraav (pikkus 10 km). Pilliroog Üheks omapäraseks ja arvestatavaks loodusvaraks Martna vallas on Matsalu lahes ja selle ümbruses kasvav pilliroog, mis hetkel leiab rakendust peamiselt katusematerjalina. Roogu on kasutatud ehituses isolatsioonivahendina, krohvimattidena ning kattematerjalina aianduses. Enamasti Matsalu lahe lääneosas paiknevate roostike üldpindala on ligi 500 ha, keskmine tootlikkus 10–13 tonni aastas hektari kohta. 2.6. Maavarad Maavarade osas on Martna vald vähe uuritud, kuid ka nende pealiskaudsete uuringute põhjal võib teha järeldusi, et loodusvarade poolest rikkaks teda pidada ei saa. Leidub savi, liiva, kruusa ja lubjakivi. Väike-Lähtru lubjakivi leiukoht asub Väike-Lähtru ja Vanaküla vahelisel maa-alal. Seal avanevad ligikaudu 100-hektarilisel alal väikese paksusega pinnaskatte all alamsiluri Raikküla lademe dolomitiseeritud lubjakivid. Uuritud on 1974–1975. aastal Geoloogia Valitsuse poolt (aruanne «Väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimistööde tulemustest Palivere ümbruses 1974–1975. Keila 1976. a» – Geoloogia Fond nr 3387). Füüsikalis-mehaaniliselt omadustelt sobib paas ehituskillustikuks margiga 400, ka ehituskiviks ning ehitusdetailide valmistamiseks. On eraldatud ehitusotstarbelise lubjakivi perspektiivalana. Kruusa-liiva Väike-Lähtru maardla hõlmab 10 ha suurust maa-ala, mis on sobivaks ehitusmaterjaliks, aga samuti valla ametkondlike teede korrashoiuks. Uuritud alal kruusa-liiva tagavara on 32 000 m3. Jää-järveline liiv-savi maardla Kasari-Oonga piirkonnas on uuringute tulemusena hinnatud sobivaks tooraineks tellise ning muude savitoodete valmistamiseks. Maardla tagavara on 300 miljonit m3 savi, mille kihipaksus 2–16 meetrit. Valdav osa jääb Matsalu märgalale, mistõttu tema tööstuslik kasutamine suuremas ulatuses on küsitav. Enam võimalusi pakub Jõesse küla territooriumil asuv liiv-savimaardla, mille tagavara on 20 miljonit m3 väärtuslikku toormaterjali savitööstusele. Uurimata ja hindamata on raudkivi-graniidi varud, kui väga hea ehitusmaterjal killustiku ja terrasiitkrohvi tootmisel. 2.7. Majandus, tehniline infrastruktuur Martna valla majanduslikuks keskuseks on Martna küla, kus paiknevad väikesed põllumajandus- ja puidutööstuse ettevõtted ja kaubandusettevõtte. Kirna külas tegutsevad Lähtru PÜ ning puidutsehh, kelle toodang läheb kõik Eestist välja. Arenemas on turism. Põllumajanduse osa valla ettevõtete kogukäibes on 80% ja tööhõive ligi 70%. Võrreldes 90-ndate aastatega on oluliselt langenud loomade arv. Kunagiste sovhooside ja kolhooside järglasettevõtetest tegutseb hetkel 5 põllumajanduslikku osaühingut ja 1 aktsiaselts. Tabel 5. Loomade arv Martna vallas 1990–2003. a Aasta Veised Lehmad Sead 1990 7477 2606 1560 1996 3014 1288 232 2003 3605 1380 355 01.01.2004. a oli äriregistris registreeritud 19 ettevõtet, neist 1 aktsiaselts, 4 osaühingut ja 46 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 7 mittetulunduslikku organisatsiooni. Füüsilisest isikust ettevõtjate arvu kiire suurenemine 1999–2004. aastal seostus enamikus põllumajandusliku ja metsamaa erastamisel erastajale esitatava äriregistris registreerimise nõudega ja põllumajandus toetustega. Teed Martna valda läbib riigi põhimaanteedest Risti–Virtsu maantee ja tugimaanteedest Haapsalu–Lihula maantee ja Palivere–Oonga maantee. Kokku on riigiteede pikkus vallas 80,6 km, Martna valla munitsipaalomandisse planeeritavaid teid on kokku 128 km. Soojamajandus Martna valla ainus kaugküttesüsteem asub Martna külas. Katlamaja võimsus on 1,3 MWth ja kütteks kasutatakse puitu ning osaliselt kivisütt. Kaugküttesüsteemiga on ühendatud küla elamud, lasteaed-päevakeskus. Soojatrasside kogupikkus on 0,35 km. Soojussüsteemi tööd korraldab vald, kellele kuuluvad katlamaja ja soojustrassid. Veevarustus ja kanalisatsioon Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga on varustatud Martna küla, Rõude küla, Kirna küla ja Keskküla. Martna valla territooriumil asub viis pumbamaja (Rõude, Keskküla, Martna, Kirna ja Väike-Lähtru külas) ning kolm reovee puhastusseadet Kasari, Rõude ja Martna külas. Keskküla pumbamaja kuulub Keskküla PÜ-le. Ülejäänud vee- ja puhastusseadmed kuuluvad Martna vallale. Martna küla kanalisatsioonitrassi renoveerimiseks on investeeritud 2000. aastal 280 000 kr, kokku renoveeritud 380 jm. Kasari küla kanalisatsioonitrassi renoveerimiseks ja biopuhasti ehitamiseks on investeeritud 220 000 kr. Renoveerimata on Martna valla ühisveevarustuse trassid. 3. Jäätmekava seadusandlik taust 3.1. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat on jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208). Vastavalt Euroopa Liidu nõuetele uuendatud jäätmeseadus jõustus 1. aprillil 2004. a. Olemasoleva jäätmeseaduse põhjaliku muutmise tingis jäätmehoolduse suhteliselt kiire areng Eestis viimastel aastatel ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Ülevaade Eesti ja Euroopa Liidu jäätmealastest ning nendega seonduvatest õigusaktidest on antud lisas 1. Jäätmeseaduses on rõhku pandud korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustusele tiheasustusaladel. Samas on ka korraldatud jäätmeveo kohustusest vabastamine seotud kohalikule omavalitsusele esitatava tekitaja poolse aruandlusega, millest tulenevalt on ikkagi kogu haldusterritooriumil asuv elanikkond haaratud kogumissüsteemiga. Eelnimetatud regulatsiooni täpsustamise ja karmistamise tingis asjaolu, et suure osa elanikkonna, eriti individuaalelamute piirkonnas, jäätmete tekke ja ka käitluse kohta puuduvad igasugused andmed. Sellistel puhkudel on võimalus jäätmete mittenõuetekohaseks käitluseks, nt metsaaluste risustamine, aga samuti ka konteinerite kasutamiseks, mille eest maksab keegi teine (isik). Jäätmeseaduse § 42 alusel peavad omavalitsused kehtestama oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on maakonna jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmeseaduses sätestatule käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava: • jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; • jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; • jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; • kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; • eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; • kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; • jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; • jäätmehoolduse rahastamist. Jäätmeseaduse § 71 alusel peavad omavalitsused kehtestama oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis määrab ära jäätmekäitluse üldise korra. Jäätmehoolduseeskiri sätestab: • jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; • jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; • korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; • elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; • korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; • jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; • järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded. 3.2. Jäätmete kogumissüsteemi ja jäätmehooldust puudutavate objektide mõisted Jäätmepunkt (kogumispunkt, kogumisplats, kokkutoomiskoht) Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid ning on vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmepunkte on kahte liiki: • Igas vallas, kus ei ole jäätmejaama, on kogumispunkt ja ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohaliku omavalitsuse kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid. Selleks rajatakse ajutised varjualused (vajadust sarnase varjualuse kohta näitab edaspidine probleemtoodete käitlemise praktika). • Igas suuremas asulas on kogumispunktid (vastavalt rahvastiku tihedusele) ning seal on ainult liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt ei ole jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht. Jäätmemaja Jäätmemaja on jäätmete sorteeritult kogumise koht, kus konteinerid on heakorra eesmärgil paigutatud kergehitisse. Põhimõtteliselt on tegemist jäätmepunktiga. Jäätmejaam Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner(id). Jäätmejaamas on ka olmehoone ning toimub kasutuskõlblike ja suuremõõtmeliste jäätmete (näiteks mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine. Jäätmejaam tuleb rajada perspektiiviga, et seal on võimalik kompostida orgaanilisi jäätmeid (asfaltplats vms). Jäätmejaama on võimalik ehitada ka ümberlaadimis- ja/või sorteerimisjaamana. Erinevalt jäätmepunktist on jäätmejaama teeninduspiirkond suurem (üks jäätmejaam võib hõlmata omavalitsuse eri piirkondi, tervet omavalitsust, suurem jaam tervet maakonda) ja seal toimub ka jäätmete käitlemine. Jäätmejaam rajatakse tehnilise võimalusega võtta vastu ka ettevõtetelt tasu eest liigiti kogutavaid jäätmeid. Ümberlaadimisjaam Ümberlaadimisjaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel). Ümberlaadimisjaam võib olla nii jäätmejaama kui ka jäätmete sorteerimisjaama osa või eraldiseisev jäätmekäitluskoht. Ümberlaadimisjaamas toimub nii sorteeritud kui sorteerimata jäätmete vaheladustamine ja edasiseks käitluseks edasi suunamine. Jaamas võib toimuda ka jäätmete tihendamine ja pakkimine. Ümberlaadimisjaam võib hõlmata mitut omavalitsust, suurem ümberlaadimisjaam ka mitut maakonda. Sorteerimisjaam Sorteerimisjaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel). Sorteerimisjaam võib olla nii jäätmejaama kui ka jäätmete ümberlaadimisjaama osa või eraldiseisev jäätmekäitluskoht. Sorteerimisjaamas toimub nii eri jäätmesegude sorteerimine kui ka jäätmepunktides eraldi kogutud taaskasutatavate materjalide täiendav sortimine. Sorteerimine võib olla organiseeritud nii suuremahuliste konteinerite kui ka käsitsi sorteerimise baasil või mehaniseeritud sorteerimisliinide baasil. Sorteerimisjaam võib hõlmata mitut omavalitsust, suurem sorteerimisjaam ka mitut maakonda. Jäätmekäitluskeskus Jäätmekäitluskeskus on suuremõõtmeline jäätmejaam, mis teenindab mitut maakonda ning on jäätmekäitluskoht, kus vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele toimub: • taas- ja korduskasutatavate jäätmete ning ohtlike jäätmete kogumine paigaldatud konteineritesse (ka ettevõtetelt); • eelnevalt sorteeritud või sorteerimata jäätmete töötlemine (sortimine, kompostimine, pressimine, pakendamine); • kasutuskõlblike jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine; • taaskasutuseks ebasobivate jäätmete ladestamine. Põhimõtteliselt on tegemist prügilaga, kus enne jäätmete ladestamist suunatakse võimalikult suur osa jäätmetest taaskasutusse. Jäätmehooldusekeskus Jäätmehoolduskeskus on jäätmekäitluse korraldamise territoriaalne üksus, mille funktsioonid on järgmised: • teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; • jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • arendustöö ja propaganda; • konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; • andmebaaside pidamine. Eesti jäätmemajanduse eesmärgiks on, et omavalitsused asutaksid koostöös teiste omavalitsustega piirkondlikud jäätmehoolduskeskused. Selliste keskuste loomine oleks omavalitsuste ja jäätmekäitluse alaste ülesannete täitmiseks ja koordineerimiseks vajalik ka pärast haldusterritoriaalset reformi. 3.3. Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ja tulevast ettevõtete struktuuri ning jäätmeteket on Martna valla jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded. Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine (jäätmeseadus): • rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; • valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Jäätmete taaskasutamine (jäätmeseadus): • jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; • jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; • jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina; • jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas. Jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud olmejäätmevedu (jäätmeseadus): vallavolikogu kehtestab määrusega oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama: • jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; • jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; • korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; • elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; • korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; • jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; • järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded. 3.4. Pakend Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278), mis on kooskõlas EL direktiivi 94/62/EÜ põhimõtete ja nõuetega, sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise võimalused. Nendeks on: • pakendi kasutamine ringluspakendina oma esialgsel kujul ja otstarbel; • pakendi kasutamine esialgsel kujul, kuid muul otstarbel; • kasutatud pakendist moodustunud materjali kasutamisega teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks; • pakendijäätmete kasutamisega kütusena; • pakendijäätmete orgaanilise osa kasutamisega komposti või tehismulla valmistamiseks nende aeroobse või anaeroobse töötlemise teel. Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning peab sätestama selle jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse poolt koostatavas jäätmekavas tuleb käsitleda eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid oma haldusterritooriumil. Pakendiseadus näeb ette riikliku pakendiregistri asutamise. Riikliku pakendiregistri põhimäärus kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. detsembri 2004. a määrusega nr 346. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise edendamiseks võeti 1997. a detsembris vastu pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591; 2004, 24, 165). Käesoleval ajal on pakendiaktsiisist vabastatud kõik tootjad ja importijad, kes taaskasutavad oma pakendist 60%. Alkoholi ja karastusjookide pakenditele kehtiv aktsiis on praktiliselt lahendanud nende toodete müügipakendite taaskasutamise. Lisaks pakendiaktsiisile rakendatakse majandusmeetmetena veel vastavalt pakendiseadusele pakendi tagasivõtmise kohustust ja tagatisraha ehk panti. Tagasivõtmist rakendatakse eelkõige veo- ja rühmapakendi puhul (ettevõte on kohustatud tasuta pakendi tagasi võtma) ning tagatisraha müügipakendi puhul (kaubale lisatakse pakendit väärtustav tasu, mis tagastatakse ostjale pakendi tagastamisel). Eestis on koostatud Euroopa Komisjoni tellimusel tasuvusuuring «Üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemi arendamine» (Transition Facility Project «Development of the nationwide packaging waste collection and recovery system. Estonia», feasibility study, August 2004). Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. 3.5. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Taaskasutamine Jäätmete taaskasutamise eelduseks on: • jäätmete liigiti sortimine ja kohtsortimine; • jäätmete segunemise vältimine; • tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega; • elanike oskuslik jäätmehooldusse kaasamine. Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist. 3.6. Korraldatud jäätmevedu Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 (Martna vallas elab ca 1000 inimest) inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus jäätmeseaduse §-de 66–69 tähenduses ei laiene. Samas võiks Martna Vallavalitsus siiski kaaluda võimalust teha koostööd naabervaldadega ning võib-olla saadakse siis paremad tingimused valla teenindamiseks. Vastavalt jäätmeseadusele korraldab kohaliku omavalitsus organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: 1) veopiirkond (kogu Martna vald); 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskohad; 5) eri- või ainuõiguse kestus; 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse organi määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteriühistut, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. 3.7. Põllumajandus- ja toiduainetejäätmed Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad veterinaarkorralduse seadus (RT I 1999, 58, 608) ja loomatauditõrje seadus (RT I 1999, 57, 598). Nende jäätmete käitluse arendamisega tegeleb Põllumajandusministeerium. 3.8. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega «Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine». Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamisele, selle koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu. Jäätmehoolduse korraldamise poolelt on välja pakutud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste moodustamine omavalitsuste poolt. Piirkondlike jäätmehoolduskeskuste loomise üheks põhjuseks on asjaolu, et jäätmete käitlemine on omavalitsuste ja maakonna piire ületav tegevus. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid üleriigilise jäätmekava alusel järgmised: teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; arendustöö ja propaganda; konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas või selle osades; andmebaaside pidamine. Läänemaa jäätmekava valmis 2003. aastal (koostaja AS EcoPro) ning uuendati seoses uue jäätmekava vastuvõtmisega 2004. aasta sügisel Läänemaa keskkonnateenistuse poolt. Läänemaa jäätmekavas on otseselt Martna vallaga seonduvad järgmised ülesanded ja seisukohad: • taaskasutada tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendiga) 30%; • igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks jäätmekogumispunkt, kus jäätmetekitaja saab üle anda liigiti kogutud jäätmed, vajadusel ning nõudmisel tuleb jäätmekogumispunktide võrgustikku laiendada; • peab olema loodud võimalus vanarehvide üleandmiseks. Seni kuni ei ole välja töötatud vanarehvide töötlemise skeemi, tuleb luua võimalused rehvide ajutiseks ladustamiseks selleks ette nähtud kohas; • pakendijäätmete kogumissüsteemid tuleb välja arendada eelkõige suuremates asulates ning neid ümbritsevates piirkondades; • kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb valda paigutada vähemalt üks keskkonnanõuetele vastav konteiner. Korraldada omavalitsuse territooriumil vähemalt üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, kus võetakse vastu ka suuremõõtmelisi jäätmeid; • kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu; • aladel, mis jäävad välja korraldatud jäätmeveo piirkonnast, lahendatakse jäätmekäitlus jäätmekogumisjaamade, jäätmekogumispunktide ja/või jäätmetekitaja ja jäätmevedaja vahelise lepinguga; • Läänemaale ei ole plaanis rajada keskkonnanõetele vastavat prügilat, mistõttu tulevikus viiakse kõik Lääne maakonna jäätmed teistesse maakondadesse; • Läänemaal töötab kuni 2006. aastani Pullapää prügila, mis võtab vastu maakonna jäätmeid; • piirkonda teenindavaks prügilaks saab alates 2007. aastast kas Paikuse regionaalprügila (kaugus 100 km) või mõni teine vastavalt läbiviidud konkursile; • lähitulevikus ei ole Läänemaale planeeritud rajada ei ohtlike ega olmejäätmete põletustehaseid. 3.9. Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus Jäätmehoolduse (jäätmekäitluse) süsteem peab moodustama terviku, kus kõik tasandid – riigi, maakonna (piirkonna), omavalitsuse, ettevõtte ja jäätmetekitaja tasand ühtselt funktsioneerivad. Maakonna jäätmehoolduse suunised (maakondlik jäätmekava) annab Läänemaa keskkonnateenistus, kuid jäätmehooldust korraldavad omavalitsused. Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonnas on piirkondliku keskkonnateenistuse ja maakonna omavalitsuste ülesanne. Jäätmekäitluse praktiliseks korraldamiseks on üleriigilise jäätmekavaga ette nähtud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste loomine, kusjuures territoriaalseks aluseks on rajatavate prügilate teeninduspiirkonnad. Jäätmehoolduskeskus oleks teeninduspiirkonda jäävaid omavalitsusi ühendav organisatsioon, mille funktsioonid üleriigilise jäätmekava alusel on järgmised: • teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine, st jäätmekeskus võtab üle valdade kohustused jäätmehoolduse korraldamisel; • jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • arendustöö ja teavitamine; • konkursside korraldamine nii jäätmeveofirmadele kui ka jäätmete taaskasutamise osas; • andmebaaside pidamine. Jäätmehoolduskeskuse loomise peamised eesmärgid on järgmised: • muuta jäätmekäitlus iseseisvaks majandusharuks tootja vastutuse ja saastaja maksab põhimõtete rakendamise kaudu; • omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate äriühingute huvide optimaalne ühendamine; • kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine. Üleriigilise jäätmekavaga pole jäätmehoolduskeskuse organisatsioonilist vormi täpsustatud. Põhimõtteliselt võib see olla sihtasutus, 100% avaliku sektori omanduses olev ettevõte või ettevõte, kus peale omavalitsuste on ka teisi omanikke. Ka jäätmehoolduskeskuse tegevusvormi osas on suured valikuvabadused, jäätmehoolduse suunamisest kuni selleni, et võetakse enda kanda ka kogu jäätmekäitlus, sh jäätmete vedu ja jäätmejaama haldamine. Jäätmekäitluse korraldamisel eristuvad riigi, maakonna, omavalitsuse ja jäätmetekitajate ning jäätmekäitlejate tase. Tabel 6. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – Keskkonnaministeerium jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise koordineerimine riigi tasandil; üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm); mitme maakonna jäätmekava (piirkondliku) koostamise korraldamine. Maakonna tasand – maavalitsus ja keskkonnateenistus riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil; jäätmeload, jäätmealane aruandlus jne. Omavalitsuse tasand (jäätmekeskuse tasand) olmejäätmete käitlemise korraldamine valla tasandil; kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; järelevalve jäätmekäitluse üle; valla (linna) jäätmekava koostamine; haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmetekitaja tasand ettevõtte jäätmekava koostamine (kui omavalitsus seda nõuab); korraldatud jäätmeveoga ühinemine; omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja järgimine; keskkonnateadlikkuse tõstmine. Jäätmekäitleja tasand anda professionaalsel tasemel teenust vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidele, tegutseda vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete käitluslitsentsis kehtestatud nõuetele; omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja järgimine. 4. Jäätmete teke, kogused, käitlemine Jäätmete tekke ja edasise käitlemise iseloomustamisel on aluseks võetud põhiliselt ametlik jäätmestatistika 2001.–2003. a. Lisaks ametlikule statistikale on antud töös kasutatud kõikvõimalikke kaudseid arvestusi ja küsitlusi, sest tähtis on käitlussüsteemi loomisel saada võimalikult ligilähedane andmebaas tegelikkusega. Tabel 7. Läänemaal statistika alusel 2001.–2003. a käideldud jäätmed 2001 2002 2003 sh tavajäätmed (tonni) 43 680 51 670,1 63 274,6 sh ohtlikud jäätmed (tonni) 1 590 4 540,3 4 092,0 Jäätmete käitlemine kokku (tonni) 45 270 56 210,4 67 366,6 Läänemaal töötas jäätmeloa alusel 31. detsembri 2003. a seisuga üks prügila – Pullapää prügila. Kokku ladestati 2003. aastal jäätmeid Pullapää prügilasse ligi 6957 tonni, millest segaolmejäätmed moodustasid 96,8%. 4.1. Segaolmejäätmed Olmejäätmete (EJL 20 03 01) käitlemine on kõiki haldusüksusi hõlmav probleem. Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja olulisel määral mitmesuguste asutuste ja institutsioonide olemasolust. Martna vallas kogub olmejäätmeid Ragn-Sells AS. Jäätmestatistika alusel koguti vallast 2003. aastal segaolmejäätmeid 47 tonni ehk 44 kg/elaniku kohta. Väljakujunenud normatiivsed jäätmekogused ja elanike arvu arvestades tekkivad Martna valla külade jäätmekogused on toodud järgnevas tabelis. Tabel 8. Martna vallas hinnanguliselt aastas tekkivad olmejäätmete kogused Küla Elanike arv Kg/elanik Kogus kg Allikotsa 23 160 3680 Ehmja 25 160 4000 Enivere 5 160 800 Jõesse 12 160 1920 Kaare 4 160 640 Kaasiku 40 160 6400 Kabeli 16 160 2560 Kasari 44 160 7040 Keravere 2 160 320 Keskküla 14 160 2240 Keskvere 36 160 5760 Kesu 3 160 480 Kirna 69 160 11 040 Kokre 14 160 2240 Kurevere 11 160 1760 Laiküla 43 160 6880 Liivaküla 18 160 2880 Martna 219 250 54 750 Männiku 12 160 1920 Niinja 24 160 3840 Nõmme 1 160 160 Ohtla 10 160 1600 Oonga 22 160 3520 Putkaste 40 160 6400 Rannajõe 36 160 5760 Rõude 112 160 17 920 Soo-Otsa 2 160 320 Suure-Lähtru 64 160 10 240 Tammiku 19 160 3040 Tuka 15 160 2400 Uusküla 17 160 2720 Vanaküla 17 160 2720 Väike-Lähtru 37 160 5920 Kokku 1063 183 870 Suur vahe kogutud ja hinnanguliste jäätmekoguste vahel on põhjustatud osaliselt biolagunevate jäätmete kompostimise ja paberi põletamisega küttekolletes, kuid ka puudustele jäätmekoguste korraldamisel ja järelevalves. 4.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on otseses seoses ettevõtluse arengu ja investeeringutega. Täpsed andmed Martna vallas tekkivate jäätmete kohta puuduvad. Reaalne on, et ehitusel tekkivatest jäätmetest kasutatakse inertsed materjalid täiteks ja puitmaterjal kütteks. Paljude materjalide puhul on võimalik teisene või korduvkasutus. 4.3. Tööstusjäätmed Puidujäätmed Martna vallas tegutsevad puidutööstusettevõtted on Martna Puit OÜ ja Rubimeka OÜ. Põhiliseks jäätmeks on saepuru ja höövelduslaastud ning seda kasutavad loomakasvatajad loomadele aluspanuks. Metallijäätmed Metallijäätmed tekivad põhiliselt majapidamistes ning masinaid ja seadmeid kasutavas ettevõtluses. Info tekkivate koguste osas vallal puudub. Metalli viivad ettevõtted ja isikud metallikokkuostupunktidesse Kuusakoski AS Haapsalu osakonda või Pärnu osakonda. 4.4. Transpordiga seotud jäätmed Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh. ohtlike jäätmetega. Peamisteks antud valdkonnas tekkivateks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seotud jäätmed, kasutatud akud, vanarehvid, romusõidukid ning neist eemaldatud metallid, plastid jmt. Antud punktis käsitletakse lähemalt vanasõidukite ja nende osade ning vanarehvide käitlemisega seonduvat, teisi transpordiga seonduvaid ohtlikke jäätmeid (akud, vanaõlid jmt) käsitletakse töö teistes osades. Martna vallas autolammutustöökodasid ning spetsialiseerunud autoremondi töökodasid ei tegutse. Tekkivate vanasõidukite kogused ei ole teada, suures osas ei jõua kasutusest välja jäänud sõidukid autolammutustesse ja risustavad keskkonda. Alates 1. jaanuarist 2006. a on tootja kohustatud romusõidukist taaskasutama vähemalt 85% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete mass on vähemalt 80% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Vastavalt kehtivale seadusandlusele annab romusõiduki kogumiskohta või lammutuskohta selle omanik või tema volitatud isik, viimaste puudumisel organiseerib üleandmise vallavalitsus. Vanarehvid Vanarehve peaks uuringute (Kasutatud autorehvide kogumis- ja taaskasutussüsteemi arendus, 1999, AS EcoPro) alusel Läänemaal tekkima ligi 170 tonni aastas. Martna vallas tekkivad vanarehvid pannakse peamiselt olmejäätmete hulka ning viiakse AS Ragn-Sells poolt ära. 4.5. Reoveesete Reoveepuhastite ehitamise ja rakendamise senine praktika on näidanud, et tihti jääb reovee puhastamise tsükkel lõpetamata. Sette käitlus on juhuslik ning ei ole välja töötatud pidevalt toimivaid käitlusskeeme. Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga on varustatud Martna küla, Rõude küla ja Keskküla. Martna valla territooriumil asub kolm reovee puhastusseadet Kasari, Rõude ja Martna külas. Hinnanguliselt tekib reoveesetet aastat ca 5 tonni. 4.6. Põllumajandusjäätmed Loomsed jäätmed tekivad loomade hukkumisel ja hädatapmisel. Loomade tapapunkt on OÜ Fazendal. Kõik tekkivad loomsed jäätmed tuleb vedada Väike-Maarja loomsete jäätmete tehasesse töötlemiseks. 4.7. Pakend Pakendid ja nendest tekkivad jäätmed on üheks oluliseks aspektiks, millele jäätmehoolduse korraldamisel on viimasel kümnendil tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel täielikult välja kujunenud. 4.8. Raviasutuste jäätmed Raviasutustes tekkivad jäätmed on järgmised: • bioloogilised jäätmed – operatsioonide jäätmed, ühekordsed süstlad, vereülekandesüsteemid jne; • teravad ja torkivad jäätmed – süstlanõelad, skalpellid, ampullid jm; • nakkusohtlikud jäätmed; • ravimijäägid; • kemikaalide jäätmed. Martnas töötab perearst Hiie Tiisler, kellelt saab esmatasandi arstiabi. Valla elanikke teenindab OÜ Nurme apteegi müügipunkt. Elanikud saavad oma aegunud ravimid ära anda Martna asulas olevasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. 4.9. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna on vajalik omada keskkonnaministri poolt väljastatavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, milles on kirjas ettevõtte poolt käideldavad jäätmeliigid, lubatud jäätmetega tehtavad toimingud ning aastased lubatavad jäätmekogused eri jäätmekäitluse- ning jäätmeliikide osas. Ettevõtted, kellel tekib tootmise käigus ohtlikke jäätmeid, peavad need üle andma käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlike jäätmete kogumine Martna vallas on paigutatud ohtlike jäätmete konteinereid Martna asulasse, kuhu eraisikud saavad oma tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid ära anda. Lisaks sellele on korraldatud Läänemaa keskkonnateenistuse eestvedamisel korra aastas reid ohtlike jäätmete kogumiseks. Edaspidi hakkab ohtlike jäätmete reide korraldama Läänemaa Omavalitsuste Liit. Eraisikud võivad tasuta ära anda vananenud ravimeid, patareisid, päevavalguslampe, vanu õlisid, värve, lakke, lahusteid, televiisoreid, külmkappe, tulekustuteid, kasutatud õlifiltreid, autoakusid jm. Hinnanguliselt tekib vallas ohtlikke jäätmeid 1,5 tonni ning need viib ära Ragn-Sells AS. 4.10. Muud jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskmetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). Praegusel ajal nimetatud jäätmed põhiliselt ladestatakse prügilates, kusjuures käitlemisel valdavalt neid ei eraldata muudest olmejäätmetest. Enim on pööratud tähelepanu eelkõige vanemates külmikutes kasutatavatele freoonidele, mis lendumisel kahjustavad osoonikihti. Vastavalt HFT Network OY uuringule «Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine» on ligikaudne elektroonikaseadmete jäätmete aastane tekkekogus Eestis ca 5 kg/in. Seega peaks Martna vallas tekkima ca 5 tonni elektroonikaseadmete jäätmeid aastas. 4.11. Vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Vallas tegutseb üks jäätmeveo ettevõte – Ragn-Sells AS. Jäätmed ladestatakse Pullapää prügilasse. Ohtlike jäätmete kogumisega tegeleb Ragn-Sells AS, metallijäätmeid viiakse AS Kuusakoski Eesti vastuvõtupunktidesse Haapsalus ja Pärnusse enamasti ettevõtete ja elanike poolt ise. 5. Jäätmehoolduse eesmärgid ja realiseerimine Martna valla jäätmekava eesmärkide püstitamisel järgitakse: • jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme; • Lääne maakonna jäätmekavas antud jäätmehoolduse suundi ja nõudeid; • valla arengukavasid. Jäätmekäitluse skeemi puhul eeldatakse: • suureneb taaskasutatavate jäätmete kogus; • väheneb biolagunevate jäätmete suunamine prügilasse ladestamisele; • Lääne maakonda rajatakse jäätmejaam(ad); • maakonnas kasutuses olev prügila suletakse; • ladestamisele minevad jäätmed viiakse maakonnast välja. Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine: • tiheasustusega aladel – vallakeskuses paigaldada taaskasutatavate jäätmete (paber, papp, klaas) konteinerid, konteinerite grupid; koostöö firmadega, kes tegelevad pakendijäätmete kogumisega; • suuremad ettevõtted paigaldavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks konteinerid – tegevused toimuvad ettevõtete jäätmekavade alusel; • hajaasustuse puhul – taaskasutatavate jäätmete puhul on kaks võimalust: o jäätmetekitajad toovad need ise kogumispunktidesse; o toimuvad perioodilised kogumisringid. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: • orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; • lokaalne kompostimine – tiheasustusega aladel ühine kompostimisplats lokaalse haaratusega, jäätmetekitajad ise kompostivad; • biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes kompostimisjaamades (jäätmejaamad); • tekkiva komposti kasutamine vana prügila katmisel ja mujal; • aia- ja puidujäätmed nii era- kui ka üldkasutatavatest haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt – kompostimine eraldi teistest biojäätmetest; komposti kasutamine haljastuses või vana prügila katmisel. Ehitus- ja lammutusjäätmed: • eraldamine olmejäätmetest; • ehitus- ja lammutusjääkide kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjaliringe; • purustatud jäätmete kasutamine vana prügimäe katmiseks; • purustatud jäätmete kasutamine täiteks vastavalt valla poolt välja antud loale; • asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit jm) pakendada eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine: • ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes; • ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest on paigaldatud konteinerid vallakeskusesse; • ohtlike jäätmete kogumiseks hajaasustusest rakendatakse kogumisringe; kogumisringe on vajalik süsteemi käivitamise algfaasis teha sagedamini, et kokku koguda ladustatud ohtlikud jäätmed. Jäätmete kogumine ja transport: • rakendada korraldatud jäätmevedu, moodustada kogu Martna valda hõlmav veopiirkond; • haarata võimalikult suur arv jäätmetekitajaid üldisesse süsteemi, seejuures ei ole otstarbekas hajaasustuse puhul kasutada süsteemi «konteiner ukse ees», vaid jäätmetekitajad viivad ise oma jäätmed kogumispunkti. 5.1. Segaolmejäätmed Olmejäätmete tekke vähendamine on keeruline probleem, mis ei ole õnnestunud ka arenenud jäätmehooldusega Euroopa riikides. Ainus võimalus on tarbijaid jäätmealaselt harida, et nad säästvalt tarbiksid – kasutada pikaealisi tooteid, teha kaupade suhtes teadlik valik, osta mõõdukalt jne. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke vähendamisel seavad oma piirangud karmistuvad hügieeninõuded. Hinnanguliselt tekib vallas aastas ca 180 tonni jäätmeid. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine: • kodumajapidamistes ja asutustes tekkivate ohtlike jäätmete kohtsortimine ja sorditud ohtlike jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine; • biolagunevate jäätmete eraldamine jäätmete tekkekohas: o nende kompostimiseks ja taaskasutamiseks; o olmejäätmete ladestamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseks. Lähimad eesmärgid kuni 2009. a: • elanikkonna harimine olmejäätmete sorteerimisel; • taaskasutada tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendijäätmetega) 30%; • biolagunevate jäätmete kompostimine. 5.2. Ohtlikud jäätmed Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks on Martna asulasse üles pandud vastav konteiner. Samuti korraldab vald vajadusel ohtlike jäätmete kogumise päevi, mil vastava konteineriga auto sõidab valdades ringi. Tulenevalt karmistunud nõuetest autolammutustöökodade suhtes ei ole ette näha, et lähitulevikus neid Martna valda ka rajatakse. Lähimad eesmärgid on järgmised: • luua 2005–2006 ohtlike jäätmete kogumise võrgustik, mis tagaks kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete keskkonnaohutu ning tõhusa kogumise. 5.3. Pakendi- ja pakendijäätmete kogumivõrgustik Alates 01.05.2004. a peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. Antud pakendjäätmete taaskasutuse protsenti tuleb järk-järgult kasvatada ning saavutada aastaks 2012 pakendjäätmete taaskasutamine 60% ulatuses. Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik Martna vallas arendatakse välja kolme kaupluse baasil Rõude, Martna ja Oonga külas. 5.4. Reoveesette käitluskohad Reoveesette käitlemise hõlbustamiseks tuleb reoveepuhastite lähedusse näha ette setteväljakud. Setteväljakud peaksid paiknema biotiikide vahetus läheduses, et settest välja nõrguv vesi saaks isevoolselt valguda tagasi biotiikidesse. Juhul kui maapinna kalletega ei ole võimalik eralduvat vedelikku suunata pindmiselt tiikidesse tagasi, tuleb rajada selleks vastavad veejuhtmed. Samas võiks kaaluda sette vedamist suuremate biopuhastite kompostimisväljakutele (Haapsalu, Lihula). Kumba varianti rakendada sõltub juba ekspluatatsiooni kalkulatsioonist ning keskkonnateenistuse poolt ettenähtud tingimustest. Setteväljakul sete stabiliseerub (väheneb vee sisaldus, orgaaniline aine mineraliseerub), mistõttu selle edasine käitlemine muutub hõlpsamaks. Stabiliseeritud setet saab kasutada haljastuses, rikutud alade rekultiveerimisel, teatud tingimustel ka põllumajanduses. 5.5. Korraldatud jäätmeveo korraldamine Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. a. Martna vald moodustab ühe veopiirkonna. Põhimõtteliselt võivad mitu omavalitsust moodustada ka ühise veopiirkonna. Ühise veopiirkonna rajamisel on eeliseks suuremad kogutavad jäätmekogused, mis võimaldavad ühtlustada piirkonna eri osade jäätmeveo kulutusi. Hajaasustuspiirkondades toimub korraldatud jäätmevedu minimaalselt kord kvartalis (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Hajaasustuses ei ole otstarbekas kasutada tellimisega seotud veosüsteemi, kuna see muutuks liialt kulukaks. Täpsed nõuded on esitatud valla jäätmehoolduseeskirjas. 5.6. Jäätmekogumispunktid Jäätmekogumispunktide arvu arvutamisel saab aluseks võtta omavalitsuse pindala ja seal elavate elanike arvu. Vastavalt omavalitsuse rahvastiku tihedusele võimaldab antud arvutusmudel kasutada jäätmekogumispunktide hulga leidmiseks kolme meetodit: • hõredalt asustatud maapiirkondades paigutatakse mõne tõmbekeskuse lähedusse üks konteiner 2500 inimese kohta. Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks vastav kogumispunkt. Kogumispunkti asukoha leidmisel tuleb arvestada, et: • inimestel oleks lihtne antud punkti leida ja kasutada (tõmbekeskused); • punktile pääseks lihtsasti ligi ka autoga (teede olemasolu); • ala ei oleks hõlmatud teiste planeeringute ja piirangutega; • jäätmepunkti olemasolu ei omaks piirkonnas elavatele elanikele negatiivset mõju (vaate rikkumine, müra, hais); • ala maakasutus oleks tasuta või minimaalse hinnaga, võimalusel rajada punkt omavalitsuse maale; • punkti ei rajataks keskkonnakaitseliselt tundlikkusse piirkonda. Jäätmekogumispunktid rajatakse Martna ja Rõude asulasse. 5.6.1. Paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerid Vanapaberi kogumiskonteinerite valikul tuleb eelistada piluga konteinereid, vältimaks teiste jäätmetega risustamist. Konteineri suuruse valikul tuleb arvestada teenindatava piirkonna elanike arvuga. Sõltuvalt konteinerite täituvusest tuleb valida tühjendussagedus või muuta konteineri mahutavust. Paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustik Martna vallas arendatakse välja kolme kaupluse baasil Rõude, Martna ja Oonga külas. 5.7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Jäätmeseadus, Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta ja keskkonnaministri määruse «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» sätestavad prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde nõuded. Lähtuvalt määruses antud tähtaegadest peavad Eesti prügilad vastama nõuetele 16.07.2009. a. Euroopa direktiivile vastavaid prügilaid hetkel Läänemaal ei ole. 5.7.1. Perspektiivsed prügilad, omavalitsuste liitumine riigi jäätmekavas kavandatud uute prügilate teeninduspiirkondadega Üldnimetaja prügila all mõistetakse tänapäeval jäätmekäitluskohta, kus on võimalik välja arendada vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele järgmised tegevused: • eelnevalt sorditud või sortimata jäätmete kogumine ja töötlus; • keskkonnanõuetele vastavalt jäätmete ladestamine. Vastavalt Läänemaa keskkonnateenistuse otsusele prügila sulgemise kohta on skeem järgmine: • lõpetatakse prügi vedu Pullapää prügilasse 31.12.2006. a ning alustatakse sulgemisega; • kõik ladestamist vajavad jäätmed viiakse maakonnast välja lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse; • rajatakse Haapsalu lähedale jäätmejaam, mis alustab tööd 2006. a jooksul: o valvatav jäätmejaam koos jäätmete ümberlaadimise, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiskonteineritega; biojäätmete kompostimine, ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemis- ja vaheladustusväljak, suurjäätmetele hoone jm. • Rajatakse Lihula lähedale jäätmejaam: o taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiskonteineritega; biojäätmete kompostimine, ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemis- ja vaheladustusväljak, suurjäätmete angaar jm. Martna vallale lähimad nõuetele vastavad prügilad on järgmised: • Paikuse prügila Pärnumaal. Paikuse prügila paikneb valla keskusest ca 100 km kaugusel. Arendaja on OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskus (omavalitsuste loodud äriühing). Paikuse prügila rajamisega on tegeletud 1996. aastast. 2004. aasta sügisel alustati ehitustöödega. Eeldatav avamiseaeg on 2006. a. • Tallinna prügila Jõelähtmes, Harjumaal. Jõelähtme prügila paikneb valla keskusest ca 120 km kaugusel. Arendaja on Tallinna Prügila AS. Prügila kogupindala on 66,8 ha, omandivorm – era- ja munitsipaalomand. Prügila avati 01.07.2003. a (www.landfill.ee/). • Väätsa prügila Järvamaal. Väätsa prügila paikneb valla keskusest ca 130 km kaugusel. Avatud alates 02.08.2000. a. Omanikeks on omavalitsuste loodud äriühing. Prügila kogupindala on 14 ha, sellest 7 ha on ette nähtud ladestusalaks. • Loode-Eesti prügila Harjumaal või Põhja-Raplamaal. Arendaja on Ragn-Sells AS ja omavalitsuste (10% osalusega) loodud ühine ettevõte Loode-Eesti Jäätmekäitluskeskuse AS. Prügila teeninduspiirkonnaks planeeritakse lisaks Harjumaale ka enamus Läänemaast ja osa Raplamaast. 01.09.2004. a seisuga otsitakse prügilale asukohta. Eeldatav valmimisaeg on 2009. a. 5.7.2. Jäätmete vedu nõuetele vastavatesse prügilatesse Läänemaale lähimad nõuetele vastavad eeldatavasti 2007. a töötavad prügila on järgmised: • Paikuse prügila Pärnumaal. Paikuse prügila paikneb valla keskusest ca 100 km kaugusel. Eeldatav ladestushind ca 500 krooni. • Tallinna uus prügila Jõelähtmes, Harjumaal. Jõelähtme prügila paikneb valla keskusest ca 120 km kaugusel. Ladestushind (31.12.2004. a seisuga) 507 krooni. • Väätsa prügila Järvamaal. Väätsa prügila paikneb valla keskusest ca 130 km kaugusel. Ladestushind (01.01.2005.a seisuga) 496 krooni. Lähtuvalt hinnakirjast ja kaugusest prügilast, oleks mõistlik viia Martna valla jäätmed ladestamisele pärast Pullapää prügila sulgemist Paikuse prügilasse. Juhul kui rajatakse Lihula lähedale jäätmejaam, siis viiakse Martna valla jäätmed jäätmejaama ümbersorteerimiseks või laadimiseks. Lääne maakonnale lähimate prügilate paigutus koos võimalike jäätmejaamade asukohtadega on toodud skeemil 1.

Skeem 1. Lääne maakonnale lähimate prügilate paigutus koos jäätmejaamade võimalike asukohtadega 5.8. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; • jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne). Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Üheks võimaluseks on kasutada internetti. Kuna interneti kasutamine on ikkagi piiratud, siis on informatsiooni vajalik dubleerida paberkandjal. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitatav oleks viia läbi eri kampaaniaid eri sihtgruppidele arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • oluline on teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; • on oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas; võimaluseks on pilootseadmete paigaldamine. Võimalikud jäätmekäitluse alased elanikkonna kaasamise projektid oleksid järgmised: • keskkonnasõbraliku ettevõtte valimine (keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonna säästmisel edukate ettevõtete tunnustamise konkurss); • infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks; • infovoldiku koostamine piirkonnas asuvate eraldi kogutud jäätmete (sh ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, suuremõõtmelised jäätmed jmt) üleandmisvõimaluste tutvustamiseks; • infovoldiku koostamine biolagunevate jäätmete kohapealse taaskasutamise propageerimiseks (esialgu oleks sihtrühmaks eramajade elanikud, hiljem eraldi materjalid korrusmajade tarbeks); • ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid ja nende üleandmisvõimalusi tutvustava infovoldiku koostamine. 5.9. Järelevalve Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid: • keskkonnainspektsioon; • omavalitsus. Lisaks nimetatutele on järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Läänemaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelevalvet loomsete jäätmete käitluse üle. Käesoleval ajal ei toimu jäätmekäitlusalane järelevalve vajalikul määral. Tarvis on suurendada eri järelevalveinstantside ja Läänemaa keskkonnateenistuse vahelist koostööd. Vajalik oleks luua vallas eraldi keskkonnaspetsialisti ametikoht (võib olla mitme omavalitsuse koostöös), kellele antakse volikogu määrusega keskkonnainspektori volitused. 5.10. Koostöö omavalitsuste vahel Käesoleval ajal ning ka tulevikus väljub jäätmehooldus omavalitsuste piiridest. Jäätmekäitluse paremaks ning hõlpsamaks korraldamiseks on otstarbekas teha Martna valla ning naaberomavalitsuste vahel teatavates suundades koostööd. Peamisteks ühistegevusteks võib pidada: • projektide, rahataotluste koostamine; • korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine; • jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamine; • selgitustöö ja ürituste korraldamine, teavitamine; • jäätmealaste uuringute korraldamine; • koostöö jäätmeringide korraldamisel. 6. Kasutatud kirjandus Martna valla arengukava 2004–2014 Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2001, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2002 Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2002, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2003 Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2003, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2004 Eesti prügimägede sulgemine ja järelhooldus. Eesti tööstus- ja energiatootmisjäätmete kasutamine prügimägede kaitsekonstruktsioonides, Viatek OY, AS Maves, 1999 Eesti statistika aastaraamat 2001, Statistikaamet, 2002 Eesti Statistikaamet, http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfilere.asp Health care waste Management Strategy, DANCEE, 2001 Harju maakonna jäätmekäitluse arendamine, Kommunaalprojekt AS, 2000 Harjumaa jäätmekava, AS EcoPro, OÜ Tallmac, 2004 Jäätmemajanduse planeerimine, Eesti Keskkonnaministeerium, 1994 Kasutatud autorehvide kogumis- ja taaskasutussüsteemi arendamine, AS EcoPro, 1999 Lääne maakonna planeering, 1998 Maakonnaplaneeringute kokkuvõtted, Keskkonnaministeerium, 1999 Review of 1997 data on packaging and packaging waste recycling and recovery. Member state dataanalysis.» Utrecht, 29 October 1999 Raplamaa jäätmekava, AS EcoPro, 2002 Tallinna Jäätmekava, SCC Viatec, PIC Eesti AS, Helsingin Kaupungin Ympäristokeskus, 2000 Üleriigiline jäätmekava, Keskkonnaministeerium, 2002. 7. Lisad 7.1. LISA 1. Jäätmekava rakendamine Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Tulemused Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Viited, märkused 1. Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine 1.1. Käideldavate segajäätmete koostise ja erikaalu uuring Perioodiline ülevaade käideldavatest jäätmetest 2006 Sõltub metoodikast, peaks sisalduma teenustasus Uuringu võiks teha iga viie aasta järel, võiks teostada koos teiste omavalitsustega 1.2. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt Ülevaade ettevõtte jäätmetekkest ja käitlusest 2006 Kulud kannab vastav ettevõte Jäätmeseadus, § 44 lõige 4 1.3. Jäätmetekitajate registri loomine Jäätmetekitajate registreerimine 2005 Võimalik läbi viia ilma täiendava rahastamiseta Jäätmeseadus, § 69 lõige 3 2. Jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine 2.1. Vanapaberi konteinerite paigaldamine tiheasustusaladel Segaolmejäätmete koguse vähendamine, vanapaberi taaskasutamise tingimuste loomine 2005 Kuni 10 000 kr 2.2. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine Pakendijäätmete võrgustiku arendamine 2005–2006 Pakendiettevõtte rahastamine Koostöös pakendiettevõttega 2.3. Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine ettevõtetes Taaskasutusse minevate jäätmete koguse suurenemine Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koostöös keskkonnateenistuse ja -inspektsiooniga 2.4. Elektri- ja elektroonikajäätmete lahuskogumise võimaluste loomine Elektri- ja elektroonikajäätmete võrgustiku arendamine 2005–2006 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 2.5. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine Segaolmejäätmete koguse vähendamine Iga aasta 20 000 kr 3. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport 3.1. Ohtlike jäätmete kogumisringide läbiviimine Kord aastas OJ kogumisring Iga aasta Kuni 50 000 krooni aastas 4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.1. Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga Ülevaade ehitusjäätmete liikidest ja kogustest 2005–2006 Ei nõua lisakulusid Vastav täiendus jäätmekäitluseeskirjas 5. Biolagunevad jäätmed 5.1. Biojäätmete kompostimine tekkekohas Kompostrite kasutamine korterelamute juures 2006 20 000 kr Pilootprojekt ühele korterelamule 5.2. Biojäätmete kompostimise propageerimine eramajadele; juhendmaterjali levitamine Kompostimine muutub lihtsamaks, segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005–2006 10 000 kr Voldiku trükkimine 6. Jäätmete kogumine ja transport 6.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine Korraldatud olmejäätmevedu 2005 Võimalik konsultatsioon Veoettevõte valitakse konkursi alusel 7. Jäätmehoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus 7.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele Ajakohastatud jäätmekavad 2009 Kokku 5…10 000 krooni aastas – 7.2. Selgitustöö ja ürituste korraldamine Eelduste loomine kavandatu täitmiseks Pidevalt Kuni 50 000 krooni aastas – 7.2. Jäätmekäitluseeskirjade ülevaatamine Eeskirjade kaasajastamine 2005 Vastavalt õigusaktide nõuetele 7.3. OV jäätmespetsialisti töölevõtmine Andmekogu loomine ja korrashoid, ka järelevalve 2005 100 000 kr Võimalik koopereeruda teiste OV-dega 7.2. LISA 2. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi jäätmealased õigusaktid ning nendega seonduvad õigusaktid Sisu Euroopa Liit Eesti Vabariik Jäätmekäitluse üldised põhimõtted Ohtlike jäätmete käitlemise üldised põhimõtted 75/442/EMÜ 91/689/EMÜ Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) Jäätmekategooriad ja jäätmeliigid 75/442/EMÜ 91/156/EMÜ 91/689/EMÜ Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2004, 23, 155) Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud (D-kood ja R-kood); * D-kood: ladestamine, pinnasetöötlus, bioloogiline töötlus, põletamine jne * R-kood: kasutamine kütuseks, regenereerimine jne 75/442/EMÜ Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud (RT I 2004, 23, 157) Jäätmeluba vajavad ettevõtted ja tegevused; * tegevuste nimistu ja tootmismahud 75/442/EMÜ 96/61/EÜ (IPPC direktiiv) Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta (RT I 2004, 31, 212) Jäätmeluba mittevajavad tegevused; * jäätmete taaskasutamise ja tekkekohas kõrvaldamise tingimused 75/442/EMÜ Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded (RTL 2004, 49, 847) Jäätmeloa andmise kord; * loa taotlemiseks vajalikud dokumendid 75/442/EMÜ 96/61/EÜ Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm (RTL 2004, 56, 933) Keskkonnamemorandumile esitatavad täpsustatud nõuded (RTL 2001, 24, 318) * kompleks- ja lihtlubade andmise üldised alused; * parim võimalik tehnika; * reostuse kompleksne vältimine ja kontroll 96/61/EÜ Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (RT I 2001, 85, 512; 2003, 73, 486; 2002, 61, 375) Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid (RTL 2003, 5, 47) Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis (RTL 2002, 140, 2035) Ohtlikud ained ja valmistised; * üldised alused 67/548/EMÜ kemikaali- raamdirektiiv Kemikaaliseadus (1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591; 2004, 45, 315; 75, 521; 89, 612) Elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud (RTL 2000, 116, 1825; 2003, 82, 1217) Ohtlike ainete loetelu Ohtlike ainete: * identifitseerimine; * klassifitseerimine; * pakendamine * märgistamine 67/548/EMÜ 1999/45/EÜ Ohtlike ainete loetelu (RTL 1999, 39, 508 ja 509; 2002, 35, 485) antud määrus on kehtetu ning 15.02.2005. a uut ei ole kehtestatud) Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord (RTL 2004, 154, 2326) Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo tingimused (Baseli konventsioon) Ohtlike veoste autoveo eeskiri (RTL 2002, 6, 53; 102, 1555; 149, 2177; 2003, 85, 1247) Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsuse III/1 «Baseli konventsiooni muutmine» ratifitseerimise seadus (RT II 2001, 18, 90) Ohtlike jäätmete liigitamine * ohtlikud omadused – H-kood; * piirväärtused (üldkontsentratsioonid) * ohtlike jäätmete nimistu 91/689/EMÜ 94/904/EÜ 94/904/EÜ Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord (RT I 2004, 23, 156) Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2004, 23, 155) Ohtlike jäätmete märgistamise kord 91/689/EMÜ – märgistamise nõue Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord (RTL 2004, 56, 939) Ohtlike jäätmete saatekiri 91/689/EMÜ Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord RTL 2004, 56, 940) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi saamiseks vajalike materjalide nimistu ja litsentsi väljaandmise kord 91/689/EMÜ Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm (RT I 2004, 31, 211) Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavad jäätmed; * kogumine ja kõrvaldamine; * piirkogused, inventariseerimine ja märgistamine 96/59/EÜ Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (RTL 2004, 53, 899) Ohtlikke aineid sisaldavad patareid ja akud; * konkreetsed näitajad Cd, Pb, Hg suhtes; * kogumine ja märgistamine 91/157/EMÜ Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded (RTL 2004, 53, 900) Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid (RTL 2004, 40, 662) Metallijäätmete nimistu Metallijäätmete täpsustatud nimistu (RTL 2004, 49, 843) Probleemtooted 91/157/EMÜ 2002/95/EÜ 2000/53/EÜ 2002/525/EÜ 1996/59/EÜ Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ning piirangud (RT I 2004, 38, 259) Loomsed jäätmed Loomsete jäätmete käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamine 90/667/EMÜ 99/534/EÜ Loomatauditõrje seadus (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) Radioaktiivsed jäätmed EÜ nõukogu direktiiv 92/3/Euratom Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist (RT I 2004, 57, 406) Asbesti sisaldavad jäätmed 87/217/EMÜ Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (RTL 2004, 49, 848) Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 10, 62) Prügilate rajamine; * prügilate liigitus; * asukohavalik; * tingimused ladestatavate jäätmete kohta; * prügilate sulgemine, seire jne; * biolagunevate jäätmete (orgaaniliste jäätmete) osatähtsus prügilatesse ladestatavate tavajäätmetes koguses 99/31/EÜ Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL 2004, 56, 938; 108, 1720) Jäätmete põletamine 2000/76/EÜ Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL 2004, 83, 1316) Pakendi taaskasutamise ülesanded 94/62/EÜ Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) Majanduslikud hoovad ja abinõud pakendi kasutamiseks Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591; 2004, 24, 165; 89, 611) Vanaõlide käitlemine 75/439/EMÜ 75/442/EMÜ 91/689/EMÜ 94/67/EMÜ Vanaõli käitlusnõuded (RTL 2004, 49, 849) Reoveesette ja -muda kasutamine 86/278/EMÜ Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded (RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056) Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmine MARPOL 73/78 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrus nr 19 «Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord» (RTL 2002, 137, 2012; 2003, 44, 650; 2004, 160, 2406)