Sotsiaalminister — Kemikaalist teavitamise kord — RTL, 61, 809

Kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697) paragrahvi 20 lõike 3 ja paragrahvi 25 alusel määran: 1. Kinnitada «Kemikaalist teavitamise kord» (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 7. juunil 2000. a. Minister Tiiu ARO Kantsler Hannes DANILOV Kinnitatud sotsiaalministri 22. märtsi 1999. a määrusega nr 18 Kemikaalist teavitamise kord I. ÜLDOSA 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord määratleb uuest ja olemasolevast ainest teavitamisele esitatavad vormilised ja sisulised nõuded ning on kohustuslik igale teavitajale. 1.2. Teavitaja võib esitada kirjaliku taotluse osa andmete ärisaladusena salastamiseks. 1.3. Teabekeskus võib salastada teavitaja isikuandmed viimase kirjalikul, põhjendatud nõudmisel kuni üheks aastaks. 1.4. Teavitamise registreerimise päevaks loetakse tööpäev, millal Kemikaalide Teabekeskusesse saabub teavitaja poolt esitatav teave või teavitamist täiendav teave. 1.5. Importija on teavitamise kohustusest vabastatud juhul, kui tema eest teavitab valmistaja volitatud esindaja. 1.6. Käesoleva korra lisad 1A, 1B, 1C, 1D ja 2 ja nendes lisades kasutatav numeratsioon on täpses vastavuses Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/32 EMÜ lisadega VII A, VII B, VII C, VII D ja VIII ning nendes lisades kasutatava numeratsiooniga. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: -- polümeer on aine, mille molekulid koosnevad vähemalt kolmest järjestikuliselt paiknevast ühesugusest või erinevast monomeerühikust, millest igaüks on kovalentselt seotud vähemalt ühe monomeerühiku või muu reagendiga ning mille molekulidest vähem kui pooltel on sama molekulmass. Molekulid peavad teatavas vahemikus jaotuma molekulmassi järgi nii, et masside erinevus seostub esmajoones monomeerühikute arvu erinevusega. Käesolevas määratluses tähendab mõiste «monomeerühik» monomeeri reaktsioonijärgset kuju polümeeris; -- olemasolev aine on aine, mis on registreeritud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (EINECS); -- teaduslik uurimis- ja arendustöö on teaduslik katsetus, analüüs või uurimistöö, mida tehakse kontrollitud tingimustes. Selle alla kuuluvad kemikaalide oluliste omaduste, toime ja mõju määramine, samuti teaduslik uurimistöö, mis on seotud toote omaduste ja selle tootmise arendamisega; -- tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö on aine tootmistehnoloogia väljaarendamine, mille käigus uuritakse tootmisprotsessi või testitakse aine kasutusvaldkondi pilootseadmel või katsetootmises; -- turustamine on kemikaali kättesaadavaks tegemine kolmandale isikule; -- teavitaja on ainet valmistav ettevõtja, tema volitatud esindaja või importija; -- teavitamine on käesoleva määruse nõuete kohaselt vormistatud teabe esitamine Kemikaalide Teabekeskusele teavitamisele kuuluva kemikaali kohta. 2.2. Kemikaaliseaduse paragrahvis 2 toodud mõistetele antakse täiendavad selgitused: -- aine on looduslikus olekus või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend, kaasa arvatud püsivuse säilitamiseks vajalikud lisandid ja tootmismenetlusest johtuvad lisandid, kuid välja arvatud lahustid, mida ainest on võimalik eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist; -- valmistis on kahe või rohkema aine segu või lahus. II. Uuest ainest teavitamise kord 3. Üldnõuded 3.1. Uuest ainest, ka valmistises sisalduvast, samuti tootes sisalduvast juhul, kui aine võib eralduda toote kasutamise käigus, peab valmistaja, väljaspool Eestit asuva valmistaja volitatud esindaja Eestis või importija teavitama Kemikaalide Teabekeskust enne selle aine turustamist. 3.2. Teavitaja peab esitama kirjalikult (võib dubleerida mõne muu teabekandjaga) allpool toodud teabe: 3.2.1. ainest tuleneva ohu hindamiseks vajaliku tehnilise toimiku vastavalt käesoleva korra lisadele 1A, 1B, 1C, 1D või 2; 3.2.2. selgituse aine võimalike käitlemisviisidega kaasnevate ohtude kohta; 3.2.3. ettepaneku aine klassifitseerimiseks ja märgistamiseks; 3.2.4. ettepaneku ohtliku kemikaali ohutuskaardi kohta; 3.2.5. kui kemikaal on valmistatud väljaspool Eestit ja teavitaja on valmistaja volitatud esindaja Eestis, siis selle kohta dokumentaalse kinnituse valmistajalt. 3.3. Uue ainena ei teavitata: 3.3.1. ainet, mis on loetletud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (EINECS); 3.3.2. loomasööda lisandit või ainet, mida kasutatakse ainult loomasöödas; 3.3.3. ainet, mida kasutatakse ainult toidulisaainena, ja ainet, mida kasutatakse ainult maitseainena toiduainetes; 3.3.4. ainet, mida turustatakse ainult kosmeetikavahendina või ainult kosmeetikavahendi koostises; 3.3.5. ainet, mida turustatakse ainult ravimina või ainult ravimi koostises või kasutamiseks ainult ravimi toimeainena. Siia ei kuulu keemilised vaheproduktid; 3.3.6. lõhkeainet, radioaktiivset ainet, narkootilist ainet, taimekaitsevahendit; 3.3.7. ainet, mis on klassifitseeritud jäätmeks; 3.3.8. ainet, mida turustatakse kasutamiseks mõnes muus tootes ja millest teavitatakse mõne teise õigusakti kohaselt või mis on vabastatud teavitamise kohustusest mõne teise õigusaktiga. 3.4. Teavitamisele ei kuulu tollitransiidina veetav või hoitav aine, kui see on tolli järelevalve all ja ainet ei käidelda selle omadusi muutval viisil. 3.5. Teavitamisele ei kuulu ohtliku aine vedu raudteel, maanteel, siseveekogudel, merel ja õhus. 4. Erisused 4.1. Käesolevas korras loetakse teavitatuks: 4.1.1. polümeerid, v.a need, mis sisaldavad kombineeritud kujul 2% või enam uut ainet; 4.1.2. aine, mida turustatakse alla 10 kg aastas valmistaja kohta tingimusel, et valmistaja või importija täidab kõik Kemikaalide Teabekeskuse poolt esitatavad nõuded. Kemikaalide Teabekeskuse poolt nõutud teabe maht ei tohi ületada käesoleva korra lisa 1C punktides 1 ja 2 nõutut; 4.1.3. aine, mida turustatakse alla 100 kg aastas valmistaja kohta tingimusel, et seda ainet kasutatakse ainult kontrolli all läbiviidavas teaduslikus uurimis- ja arendustöös. Sel juhul peab iga valmistaja või importija omama aine identifitseerimiseks ja märgistamiseks vajalikku teavet ning teavet aine käitlejate ja neile üle antud koguste kohta ning vajadusel esitama nimetatud teabe Kemikaalide Teabekeskusele; 4.1.4. aine, mida turustatakse registreeritud käitlejatele tehnoloogiliseks uurimis- ja arendustööks ning ainult selleks vajalikus koguses. Teavitamisest vabastamist rakendatakse sel juhul ühe aasta jooksul tingimusel, et valmistaja või importija esitab Kemikaalide Teabekeskusele aine identifitseerimiseks ja märgistamiseks vajaliku teabe, turustatava aine koguse koos põhjendamisega, käitlejate nimekirja ning tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö programmi, mille täitmiseks ainet vajatakse. Ühtlasi peab teavitaja täitma Kemikaalide Teabekeskuse ettekirjutisi, milles ei tohi nõuda suuremat teabe mahtu kui seda nõuab käesoleva korra kohane lühendatud teavitamine. Valmistaja või importija peab garanteerima, et ainet või seda ainet sisaldavat valmistist käideldakse ainult asjatundjate kontrolli all olevates tingimustes ja ainet või seda ainet sisaldavat valmistist ei tehta mitte mingil moel kõrvalistele isikutele kättesaadavaks. Aasta möödudes tuleb sellest ainest kui uuest ainest teavitada üldistel alustel. Vastavalt oma pädevusele on Tervisekaitseinspektsioonil, Tööinspektsioonil ja Keskkonnainspektsioonil õigus piirata kõigi tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö käigus valmistatud uut ainet sisaldavate toodete kasutamist, kui kasutamisega võib kaasneda ettearvamatu risk tervisele ja keskkonnale. Eespool mainitud üheaastast tähtaega võib sotsiaalminister pikendada veel üheks aastaks, kui teavitaja seda põhjendatult ja õigeaegselt taotleb. 4.2. Teavitatuks loetav aine tuleb enne turustamist pakendada ja märgistada sotsiaalministri 11. detsembri 1998. a määrusega nr 64 (RTL 1998, 372/373, 1610) kinnitatud «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise korra» kohaselt niivõrd, kuivõrd valmistaja on teadlik aine ohtlikest omadustest. Kui kõigi käesoleva korra lisa 1A kohaste testide tulemused ei ole kättesaadavad, tuleb märgistusele lisada hoiatus «Ettevaatust -- aine ei ole veel täielikult testitud». Kui aine on väga mürgine, mürgine, kantserogeenne, teratogeenne või mutageenne, peab valmistaja või importija edastama Kemikaalide Teabekeskusele käesoleva korra lisa 1A alapunktide 2.3, 2.4 ja 2.5 kohase teabe. Mürgisuse ägeda toime andmed peab esitama viivituseta nende saamisel. 5. Katse- ja analüüsimeetodid Uue aine füüsikalised ja keemilised omadused, tervise- ja keskkonnaohtlikkus tuleb määrata üldtunnustatud meetoditega, rakendades hea labori tava*. Sealjuures tuleb vältida asjatut piina katseloomadele ja viia loomkatsete arv minimaalse tasemeni, mis võimaldab veel saada usaldusväärseid tulemusi. 6. Täielik teavitamine 6.1. Uuest ainest teavitatakse täielikult, kui ainet kavatsetakse turustada vähemalt 1 tonn aastas valmistaja kohta. 6.2. Täieliku teavitamise tehnilises toimikus tuleb esitada vähemalt käesoleva korra lisas 1A nõutud teave koos läbiviidud katsete ja kasutatud analüüsimeetodite täpse ja täieliku kirjeldamisega või anda viited kasutatud erialakirjandusele. 6.3. Tehnilisele toimikule tuleb lisada käesoleva korra alapunktides 3.2.2--3.2.5 toodud teave ning vajadusel teavitaja kirjalik taotlus palvega salastada tema seotus antud aine teavitamisega ja taotlus andmete ärisaladusena salastamiseks. Lisaks võib teavitaja esitada omapoolse hinnangu ainest tulenevate reaalsete või potentsiaalsete tervise- ja keskkonnaohtude kohta. 6.4. Teavitaja on kohustatud teatama Kemikaalide Teabekeskusele enne, kui juba teavitatud uue aine turustatav kogus saavutab valmistaja kohta: -- 10 tonni aastas või kokku 50 tonni. Kemikaalide Teabekeskus võib nõuda täiendavaid uuringuid kas osaliselt või täielikult käesoleva korra lisa 2 taseme 1 ulatuses; -- 100 tonni aastas või kokku 500 tonni. Kemikaalide Teabekeskusele tuleb esitada käesoleva korra lisa 2 tasemele 1 vastavate täiendavate uuringute tulemused, välja arvatud juhud, kui teavitaja tõestab, et nõutud uuringud ei ole otstarbekohased ja Kemikaalide Teabekeskusega lepitakse eelnevalt kokku otstarbekohasemate alternatiivsete teadusuuringute tegemise osas; -- 1000 tonni aastas või kokku 5000 tonni. Kemikaalide Teabekeskusele tuleb esitada käesoleva korra lisa 2 tasemele 2 vastavate täiendavate uuringute tulemused. 6.5. Täiendavate uuringute tulemused tuleb esitada Kemikaalide Teabekeskusele viimase poolt etteantud aja jooksul. 7. Lühendatud teavitamine 7.1. Uuest ainest teavitatakse lühendatult, kui ainet kavatsetakse turustada vähem kui 1 tonn aastas valmistaja kohta. Lühendatud teavitamise tehnilises toimikus tuleb esitada käesoleva korra lisas 1B nõutud teave koos läbiviidud katsete ja kasutatud analüüsimeetodite täpse ja täieliku kirjeldamisega või anda viited kasutatud erialakirjandusele. 7.2. Tehnilisele toimikule tuleb lisada käesoleva korra alapunktides 3.2.2--3.2.5 toodud teave ning vajadusel teavitaja kirjalik taotlus palvega salastada tema seotus antud aine teavitamisega ja taotlus andmete ärisaladusena salastamiseks. Lisaks võib teavitaja esitada omapoolse hinnangu ainest tulenevate reaalsete või potentsiaalsete tervise- ja keskkonnaohtude kohta. 7.3. Kui turustatava aine kogus valmistaja kohta on vähem kui 100 kg aastas, võib tehniline toimik sisaldada käesoleva korra lisas 1C nõutud teavet. 7.4. Kui teavitati käesoleva korra punkti 7.3 kohaselt, tuleb esitada teave tehnilise toimiku täiendamiseks käesoleva korra lisa 1B nõuetele vastavaks enne, kui turustatava aine kogus valmistaja kohta saavutab 100 kg aastas või turustatav kogus kokku saavutab 500 kg. 7.5. Kui teavitati käesoleva korra punkti 7.4 kohaselt, tuleb teha täielik teavitamine enne, kui turustatava aine kogus valmistaja kohta saavutab 1 tonni aastas või turustatav kogus kokku saavutab 5 tonni. 7.6. Aine, mille kohta on tehtud lühendatud teavitamine, tuleb pakendada ja märgistada sotsiaalministri poolt kinnitatud korra (RTL 1998, 372/373, 1610) kohaselt niivõrd, kuivõrd käitleja on teadlik aine ohtlikest omadustest. Kui kõigi lisa 1A kohaste testide tulemused ei ole kättesaadavad, tuleb märgistusele lisada hoiatus «Ettevaatust -- aine ei ole veel täielikult testitud». 8. Polümeerist teavitamine Uuest ainest, mis on polümeer, tuleb teavitamisel esitada käesoleva korra lisa 1D nõuetele vastav tehniline toimik. 9. Eelnevalt teavitatud ained (kümne aasta reegel) Aine korral, millest teavitati esmakordselt vähemalt kümne aasta eest, piisab, kui esitada vastavalt käesoleva korra lisades 1A, 1B, 1C või 1D punktides 1 ja 2 nõutud teave. 10. Väljaspool Eestit valmistatud uus aine Kui väljaspool Eestit asuva sama valmistaja valmistatud ainest on teavitatud enam kui üks kord, määratakse aine aastas turustatud kogus teavitajatelt saadud andmete summeerimisega ja käesoleva korra punktis 6.4 esitatud lisauuringute nõue kehtib kõigile teavitajatele võrdselt. 11. Sama aine uus teavitamine ja katseloomadel tehtavate korduskatsete vältimine 11.1. Kemikaalide Teabekeskus võib nõustuda, et juba teavitatud aine uus teavitaja võib käesolev korra lisade 1A ja 1B punktide 3, 4 ja 5 ja lisa 1C punktide 3 ja 4 kohase teabe ja uurimistulemuste osas viidata varasema teavitaja tehtud katsetele ja analüüsitulemustele. Viitamine on lubatud ainult varasema teavitaja kirjalikul nõusolekul. Uus teavitaja peab tõestama, et tema poolt teavitatav aine on sama aine, millel on juba teavitatud ainega võrreldes ka sama puhtusaste ja sisalduvad samad lisandid. 11.2. Enne loomkatsete läbiviimist peab teavitaja saatma Kemikaalide Teabekeskusele järelepärimise, milles palub teatada -- kas ainest on varem teavitatud; -- varasema teavitaja aadressi ja nime ning kinnitama kavatsust turustada uut ainet, samuti teatama planeeritava turustusmahu. 11.3. Kui Kemikaalide Teabekeskus jõuab selgusele, et -- ainest on varem teavitatud; -- varasema teavitaja seotus antud aine teavitamisega ei ole ajutiselt salastatud; -- planeeritav turustusmaht on kohandatav varasema teavitamisega, siis annab Kemikaalide Teabekeskus teavitajale varasema teavitaja nime ja aadressi ning teatab varasemale teavitajale uue teavitaja nime ja aadressi. 11.4. Varasem ja uus teavitaja peavad tegema kõik neist oleneva, et saavutada kokkulepe olemasoleva teabe jagamiseks, vältimaks korduskatsete tegemist katseloomadel. 11.5. Teavitajad, kes on kokku leppinud käesoleva korra lisade 1A, 1B ja 1C kohase teabe jagamise osas, peavad tegema kõik endast oleneva saavutamaks kokkulepet ka käesoleva korra lisas 2 nõutud katseloomadel tehtavate katsete tulemuste jagamise osas. 12. Uue aine turustamise õiguse tekkimine 12.1. Ainet, millest teavitati täielikult, võib hakata turustama 60 päeva möödumisel teavitamise registreerimise päevast, kui Kemikaalide Teabekeskus ei ole enne selle aja möödumist teatanud teavitamise mittevastavusest käesoleva korraga kehtestatud nõuetele ega nõudnud täiendavat teavet. 12.2. Kui Kemikaalide Teabekeskus teatab 60 päeva jooksul kirjalikult teabe mittevastavusest käesoleva korra nõuetele ja nõuab täiendavat teavet, algab 60-päevane periood päevast, millal teavitamise täiendamiseks nõutud teave Kemikaalide Teabekeskuses registreeriti. 12.3. Ainet, millest teavitati lühendatult, võib hakata turustama 30 päeva möödumisel teavitamise registreerimise päevast, kui Kemikaalide Teabekeskus ei ole enne selle aja möödumist teatanud teavitamise mittevastavusest käesoleva korra nõuetele ega nõudnud lisateavet. 12.4. Kui Kemikaalide Teabekeskus teatab 30 päeva jooksul kirjalikult teabe mittevastavusest käesoleva korra nõuetele ja nõuab täiendavat teavet, algab 30-päevane periood päevast, millal teavitamise täiendamiseks nõutud teave Kemikaalide Teabekeskuses registreeriti. 12.5. Täiendavat teavet nõutakse kuni teavitamine vastab käesolevas korras esitatud nõuetele. 12.6. Kui Kemikaalide Teabekeskus on teatanud teavitajale kirjalikult teabe vastavusest käesolevas korras esitatud nõuetele, võib lühendatud teavitamise puhul ainet erandina hakata turustama 15 päeva möödumisel teavitamise registreerimise päevast. 12.7. Teavitamise registreerimisest teatab Kemikaalide Teabekeskus teavitajale kirjalikult. 12.8. Esitatud teabe heakskiitmisel Kemikaalide Teabekeskuse poolt edastab Kemikaalide Teabekeskus teavitajale kirjalikult registreerimisnumbri täieliku teavitamise korral 60 päeva ja lühendatud teavitamise korral 30 päeva jooksul, arvates nõuetele vastava teabe või täiendava teabe kättesaamisest Kemikaalide Teabekeskuse poolt. 13. Muutustest teavitamine 13.1. Iga teavitaja on kohustatud viivituseta kirjalikult teatama Kemikaalide Teabekeskusele: 13.1.1. muutustest aine turustatavates kogustes (aastane ja üldkogus); 13.1.2. uuest teabest aine kahjuliku mõju kohta inimesele ja keskkonnale; 13.1.3. aine uuest kasutusalast; 13.1.4. aine koostise muutusest lähtuvalt käesoleva korra lisade 1A, 1B, või 1C punktis 1.3 sätestatust; 13.1.5. muutustest oma seisundis valmistajana või importija. 13.2. Iga importija, kes turustab väljaspool Eestit asuva valmistaja poolt valmistatud ainet, millest valmistaja volitatud esindaja Eestis on varem teavitanud, peab viivituseta edastama valmistaja volitatud esindajale andmed aine turustatava koguse muutuse kohta. III. OLEMASOLEVAST AINEST TEAVITAMISE KORD 14. Keskmise ja suure tootmismahuga kemikaalidest teavitamine 14.1. Iga teavitaja, kes on käesoleva korra kehtima hakkamisele järgneval aastal vähemalt ühel korral valmistanud või importinud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (EINECS) loetletud keemilist ainet kas ainena või valmistises koguses, mis ületab 1000 tonni aastas, peab 24 kuu jooksul käesoleva määruse kehtima hakkamisest teatama Kemikaalide Teabekeskusele käesoleva korra lisa 3 kohase teabe. 14.2. Teavitaja on kohustatud hankima käesoleva korra lisa 3 punktides 2--5 nõutud teavet olemasoleva kättesaadava teabe hulgast. Kui teave puudub, siis ei ole teavitajal kohustust teha loomkatseid puuduva teabe hankimiseks. 14.3. Iga teavitaja, kes on käesoleva korra kehtima hakkamisele järgneval aastal valmistanud või importinud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (EINECS) loetletud keemilist ainet kas ainena või valmistises koguses, mis ületab 10 tonni, kuid mitte rohkem kui 1000 tonni, peab 24 kuu jooksul käesoleva korra kehtima hakkamisest teatama Kemikaalide Teabekeskusele käesoleva korra lisa 3 punktides 1.1--1.17 nimetatud teabe. * Hea labori tava (good laboratory practice, GLP) on Euroopa Liidu direktiividega 87/18 EMÜ, 88/320 EMÜ ja 89/569 EMÜ määratletud põhimõtted kemikaali testimiseks läbiviidavate katsete ja analüüside ning saadud tulemuste kontrolli kohta. Lisa 1A Kemikaalist teavitamise korra juurde Kemikaalide Teabekeskusele esitatav käesoleva korra alapunktis 6.2 nõutud teave Teavitamisel näidata uuringute eest vastutavad asutused. Kui mõne näitaja määramine ei ole tehniliselt võimalik või teaduslikult otstarbekas, tuleb põhjus selgelt välja tuua ning põhjendusega peab nõustuma Kemikaalide Teabekeskus. Käesolev lisa vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/32 EMÜ lisale VII A. Tehniline toimik 0. VALMISTAJA JA TEAVITAJA ISIK: VALMISTAMISE ASUKOHT Väljaspool Eestit valmistatud ainele, mille puhul teavitaja on valmistaja volitatud esindajaks, tuleb esitada aine importijate isikuandmed ja aadressid. 1. AINE IDENTIFITSEERIMINE 1.1. Nimetus 1.1.1. IUPAC-i nomenklatuuri nimetused; 1.1.2. teised nimetused (tavapärane nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend); 1.1.3. CAS-number ja CAS-nimetus (võimaluse korral). 1.2. Molekul- ja struktuurvalem 1.3. Aine koostis 1.3.1. puhtusaste (%); 1.3.2. lisandite iseloom, kaasa arvatud isomeerid ja kõrvalproduktid; 1.3.3. oluliste lisandite protsentuaalne sisaldus; 1.3.4. kui aine sisaldab stabiliseerivat, inhibeerivat või muid lisandeid, täpsustada nende iseloom ja ligikaudne sisaldus: . . . . . ppm, . . . . . %; 1.3.5. spektrid (UV, IP, TMR või massispekterid); 1.3.6. kõrgrõhuvedelikkromatograafia ja gaaskromatograafia andmed. 1.4. Avastamise ja määramise meetodid Esitada kasutatud meetodite kirjeldus või vastavad erialakirjanduse viited. Eraldi teavitada analüütilistest meetoditest, millest teavitaja on teadlik ning mis võimaldavad avastada ainet ja selle muundumise produkte nende sattumisel loodusesse, samuti hinnata otsest mõju inimesele. 2. TEAVE AINE KOHTA 2.0. Valmistamine Teave peab olema piisav, et ligikaudselt, kuid realistlikult hinnata aine valmistamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. Valmistamisprotsessi täpsed üksikasjad, eriti äritegevust mõjutavad, ei ole kohustuslikud. 2.0.1. valmistamisel kasutatud tehnoloogiline protsess; 2.0.2. valmistamisega kaasneva ohu hinnang: -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas. 2.1. Eeldatav kasutus Teave peab olema piisav, et ligikaudselt, kuid realistlikult hinnata aine eeldatava kasutamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. 2.1.1. Kasutusviisid: kirjeldus ja soovitud tulemus: 2.1.1.1. aine kasutamisega seotud tehnoloogilised protsessid (kui on teada); 2.1.1.2. kasutamisega kaasneva toime hindamine (kui on teada): -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas; 2.1.1.3. turustamisel kasutatav aine kuju: aine, valmistis, toode; 2.1.1.4. aine kontsentratsioon turustatavas valmistises või tootes (kui on teada). 2.1.2. Kasutusalad ja nende ligikaudne jaotus: -- tööstuses; -- põllumajanduses ja muus erialases kasutuses; -- laiatarbekasutuses. 2.1.3. Aine käitlejate nimed (kui on teada ja vajalik); 2.1.4. Eeldatavatel kasutusaladel tekkivate jäätmete hulk ja koostis (kui on teada). 2.2. Eeldatav toodangu ja/või impordi kogus iga eeldatava kasutusala ja -viisi kohta 2.2.1. kogutoodang ja/või imporditav kogus (tonni aastas): -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. Väljaspool Eestit valmistatud aine korral, kui teavitaja on valmistaja volitatud esindajaks, peab loetletud teabe andma iga käesoleva lisa punktis 0 määratud importija kohta; 2.2.2. valmistamine ja/või import, liigitatud vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.1.1 ja 2.1.2 ja väljendatud protsentides: -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. 2.3. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud, mis hõlmavad: 2.3.1. kasutamist; 2.3.2. hoiustamist; 2.3.3. vedu; 2.3.4. tulekahju (põlemisgaaside ja pürolüüsiproduktide iseloomustus, kui see on oluline eeldatava kasutusala seisukohast); 2.3.5. muid ohte, eriti keemiline reaktsioon veega; 2.3.6. teavet aine tolmu plahvatusohtlikkuse kohta (kui on oluline). 2.4. Tegutsemise juhend aine avariilisel mahasattumisel või pihkumisel. 2.5. Tegutsemise juhend juhuks, kui aine kahjustab inimest (näiteks mürgituse korral). 2.6. Pakendamine. 3. AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED 3.0. Aine olek temperatuuril 20 oC ja rõhul 101,3 kPa 3.1. Sulamispunkt 3.2. Keemispunkt 3.3. Suhteline tihedus 3.4. Aururõhk 3.5. Pindpinevus 3.6. Lahustuvus vees 3.8. Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi 3.9. Leekpunkt 3.10. Süttivus 3.11. Plahvatusohtlikkus 3.12. Isesüttimise temperatuur 3.13. Oksüdeerivad omadused 3.15. Granulomeetriline koosseis Aine puhul, mida võidakse turustada hingamisteedele kahjustavat mõju avaldavas vormis, tuleb aine kaubastatavas vormis määrata jaotus osakeste suuruse järgi. 4. MÜRGISUSE UURINGUD 4.1. Äge mürgisus Käesoleva lisa alapunktides 4.1.1--4.1.3 nõutud testide korral tuleb aine (välja arvatud gaasid) sisestamiseks kasutada vähemalt kahte teed, millest üks peab olema suu kaudu manustamine. Teise sisestamistee valik sõltub aine iseloomust ja kõige tõenäolisemast inimorganismi sattumise teest. Gaaside ja lenduvate vedelike puhul kasutada inhaleerimist. 4.1.1. manustamine suu kaudu; 4.1.2. manustamine inhaleerimisega; 4.1.3. manustamine naha kaudu; 4.1.5. naha ärritus; 4.1.6. silmade ärritus; 4.1.7. naha sensibiliseerimine. 4.2. Korduv manustamine Sobivaima manustamisviisi valikul arvestada kõige tõenäolisemat inimorganismi sattumise teed, ägedat mürgisust ja aine iseloomu. Kui puuduvad vastunäidustused, eelistada suu kaudu manustamist. 4.2.1. kordusdoosi mürgisus (28 päeva). 4.3. Muud mõjud 4.3.1. mutageensus; Aine mutageensust tuleb hinnata kahe testiga: -- bakteriaalse pöördmutatsiooni test metaboolse aktiveerimisega ja ilma selleta; -- mittebakteriaalne test kromosoomide aberratsiooni või nende teiste muutuste kindlakstegemiseks. Vastunäidustuste puudumisel tehakse test in vitro metaboolse aktiveerimisega ja ilma selleta. Ükskõik kumma testi positiivse tulemuse korral toimub edasine testimine vastavalt strateegiale, mis on kooskõlastatud Kemikaalide Teabekeskusega; 4.3.2. ülevaade reproduktiivset funktsiooni mõjutava mürgisuse kohta; 4.3.3. aine toksokineetilise käitumise hindamine ulatuses, mis on määratud siin esitatud ja muu asjassepuutuva teabe alusel. 5. KESKKONNAMÜRGISUSE UURINGUD 5.1. Mõju elusorganismidele 5.1.1. äge mürgisus kaladele; 5.1.2. äge mürgisus vesikirpudele (Daphnia); 5.1.3. vetikate kasvu inhibeerimise test; 5.1.6. bakterite inhibeerimine. Kui aine baktereid inhibeeriv toime võib mõjutada biodegradatsiooni, tuleb enne biodegradatsiooni testi teha test bakterite inhibeerimise kohta. 5.2. Degradatsioon: -- biootiline; -- abiootiline. Kui aine on raskesti biodegradeeritav, tuleb kaaluda järgmise testi tegemist: hüdrolüüsi sõltuvus lahuse pH-st. 5.3. Ülevaatlik absorptsiooni/desorptsiooni test 6. AINE KAHJULIKU TOIME VÄHENDAMINE 6.1. Tööstus / muu erialane kasutamine 6.1.1. taaskasutamise võimalused; 6.1.2. ebasoovitavate tagajärgede vähendamise võimalused; 6.1.3. kahjutustamise võimalused: -- reguleeritud suunamine loodusesse; -- põletamine; -- veepuhastusseadmes; -- muud võimalused; 6.2. Laiatarbekasutus 6.2.1. taaskasutamise võimalused; 6.2.2. ebasoovitavate tagajärgede vähendamise võimalused; 6.2.3. kahjutustamise võimalused: -- reguleeritud suunamine loodusesse; -- põletamine; -- veepuhastusseadmes; -- muud võimalused. Lisa 1B Kemikaalist teavitamise korra juurde Kemikaalide Teabekeskusele esitatav käesoleva korra punktile 7.1 vastav teave Teavitamisel näidata uuringute eest vastutavad asutused. Kui mõne näitaja määramine ei ole tehniliselt võimalik või teaduslikult otstarbekas, tuleb põhjus selgelt välja tuua ning põhjendusega peab nõustuma Kemikaalide Teabekeskus. Käesolev lisa vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/32 EMÜ lisale VII B. Tehniline toimik Kui Kemikaalide Teabekeskus peab riskianalüüsi seisukohalt vajalikuks, tuleb lisaks allpool nõutud teabele esitada: -- aururõhk; -- äge mürgisus vesikirpudele (Daphnia). 0. VALMISTAJA JA TEAVITAJA ANDMED: VALMISTAMISE ASUKOHT Väljaspool Eestit valmistatud ainele, mille puhul teavitaja on valmistaja volitatud esindajaks, tuleb esitada aine importijate isikuandmed ja aadressid. 1. AINE IDENTIFITSEERIMINE 1.1. Nimetus 1.1.1. IUPAC-i nomenklatuuri nimetus; 1.1.2. teised nimetused (tavapärane nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend); 1.1.3. CAS-number ja CAS-nimetus (võimaluse korral). 1.2. Molekul- ja struktuurvalem 1.3. Aine koostis 1.3.1. puhtusaste (%); 1.3.2. lisandite iseloom, kaasa arvatud isomeerid ja kõrvalproduktid; 1.3.3. oluliste lisandite protsentuaalne sisaldus; 1.3.4. kui aine sisaldab stabiliseerivat või inhibeerivat või muid lisandeid, täpsustada nende iseloom ja ligikaudne sisaldus: . . . . . ppm, . . . . . . %; 1.3.5. spektrid (UV, IP, TMR või massispekterid); 1.3.6. kõrgrõhuvedelikkromatograafia ja gaaskromatograafia andmed. 1.4. Avastamise ja määramise meetodid Esitada kasutatud meetodite kirjeldus või vastavad erialakirjanduse viited. Eraldi teavitada analüütilistest meetoditest, millest teavitaja on teadlik ja mis võimaldavad avastada ainet ja selle muundumise produkte nende sattumisel loodusesse, samuti hinnata otsest mõju inimesele. 2. TEAVE AINE KOHTA 2.0. Valmistamine Toodud teave peab olema piisav, et ligikaudselt, kuid realistlikult hinnata aine valmistamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. Valmistamisprotsessi üksikasjad, eriti äritegevust mõjutavad, ei ole kohustuslikud. 2.0.1. valmistamisel kasutatud tehnoloogiline protsess; 2.0.2. valmistamisega kaasneva ohu hinnang: -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas. 2.1. Eeldatav kasutus Teave peab olema piisav, et ligikaudselt, kuid realistlikult hinnata aine eeldatava kasutamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. 2.1.1. Kasutusviisid: kirjeldus ja soovitud tulemus; 2.1.1.1. aine kasutamisega seotud tehnoloogilised protsessid (kui on teada); 2.1.1.2. kasutamisega kaasneva toime hindamine (kui on teada): -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas; 2.1.1.3. turustamisel kasutatav aine kuju: aine, valmistis, toode; 2.1.1.4. aine kontsentratsioon turustatavas valmistises või tootes (kui on teada). 2.1.2. Kasutusalad ja nende ligikaudne jaotus: -- tööstus; -- põllumajandus ja muu erialane kasutus; -- laiatarbekasutus. 2.1.3. Aine käitlejate nimed (kui on teada ja vajalik); 2.1.4. Eeldataval kasutusalal tekkivate jäätmete hulk ja koostis (kui on teada). 2.2. Eeldatav toodangu ja/või impordi maht iga eeldatava kasutusala ja -viisi kohta 2.2.1. Aastane kogutoodang ja/või imporditav kogus (tonni aastas): -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. Väljaspool Eestit valmistatud aine korral, kui teavitaja on valmistaja volitatud esindaja, peab loetletud teabe andma iga käesoleva lisa punktis 0 määratud importija kohta. 2.2.2. Valmistamine ja/või import, liigitatud vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.1.1 ja 2.1.2 ja väljendatud protsentides: -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. 2.3. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud valdkondades, mis hõlmavad: 2.3.1. kasutamist; 2.3.2. hoiustamist; 2.3.3. vedu; 2.3.4. tulekahju (põlemisgaaside ja pürolüüsiproduktide iseloomustus, kui see on oluline eeldatavate kasutusalade seisukohalt); 2.3.5. muid ohte, eriti keemiline reaktsioon veega. 2.4. Tegutsemise juhend aine avariilisel mahasattumisel või pihkumisel 2.5. Tegutsemise juhend, kui aine kahjustab inimest (näiteks mürgituse korral) 2.6. Pakendamine 3. AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED 3.0. Aine olek temperatuuril 20 oC ja rõhul 101,3 kPa 3.1. Sulamispunkt 3.2. Keemispunkt 3.6. Lahustuvus vees 3.8. Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi 3.9. Leekpunkt 3.10. Süttivus 4. MÜRGISUSE UURINGUD 4.1. Äge mürgisus Käesoleva lisa alapunktides 4.1.1 ja 4.1.2 nõutud testide korral piisab ühest manustamise viisist. Gaaside puhul kasutada inhaleerimist, muudel juhtudel suu kaudu manustamist. 4.1.1. manustamine suu kaudu; 4.1.2. manustamine inhaleerimisega; 4.1.5. naha ärritus; 4.1.6. silmade ärritus; 4.1.7. naha sensibiliseerimine; 4.3. Muud mõjud 4.3.1. mutageensus; Aine mutageensust hinnatakse bakteriaalse pöördmutatsiooni testiga metaboolse aktiveerimisega ja ilma selleta. 5. KESKKONNAMÜRGISUSE UURINGUD 5.2. Degradatsioon: -- biootiline. Lisa 1C Kemikaalist teavitamise korra juurde Kemikaalide Teabekeskusele esitatav käesoleva korra punktile 7.3 vastav teave Teavitamisel tuleb näidata uuringute eest vastutavad asutused. Kui mõne näitaja määramine ei ole tehniliselt võimalik või teaduslikult otstarbekas, tuleb põhjus selgelt välja tuua ning põhjendusega peab nõustuma Kemikaalide Teabekeskus. Käesolev lisa vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/32 EMÜ lisale VII C. Tehniline toimik 0. VALMISTAJA JA TEAVITAJA ANDMED: VALMISTAMISE ASUKOHT Väljaspool Eestit valmistatud ainele, mille puhul teavitaja on valmistaja volitatud esindajaks, tuleb esitada aine importijate isikuandmed ja aadressid. 1. AINE IDENTIFITSEERIMINE 1.1. Nimetus 1.1.1. IUPAC-i nomenklatuuri nimetus; 1.1.2. teised nimetused (tavapärane nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend); 1.1.3. CAS-number ja CAS-nimetus (võimaluse korral). 1.2. Molekul- ja struktuurvalem 1.3. Aine koostis 1.3.1. puhtusaste (%); 1.3.2. lisandite iseloom, kaasa arvatud isomeerid ja kõrvalproduktid; 1.3.3. oluliste lisandite protsentuaalne sisaldus; 1.3.4. kui aine sisaldab stabiliseerivat või inhibeerivat või muid lisandeid: täpsustada nende iseloom ja ligikaudne sisaldus: ppm, %; 1.3.5. spektrid (UV, IP, TMR või massispekterid); 1.3.6. kõrgrõhuvedelikkromatograafia ja gaaskromatograafia andmed. 1.4. Avastamise ja määramise meetodid Esitada kasutatud meetodite kirjeldus ja vastavad erialakirjanduse viited. Eraldi teavitada analüütilistest meetoditest, millest teavitaja on teadlik ja mis võimaldavad avastada ainet ja selle muundumise produkte nende sattumisel loodusesse, samuti hinnata otsest mõju inimesele. 2. TEAVE AINE KOHTA 2.0. Valmistamine Teave peab olema piisav, et ligikaudselt kuid realistlikult hinnata aine valmistamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. Valmistamisprotsessi üksikasjad, eriti äritegevust mõjutavad, ei ole kohustuslikud. 2.0.1. valmistamiseks kasutatud tehnoloogiline protsess; 2.0.2. valmistamisega kaasnevate ohtude hinnang: -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas. 2.1. Eeldatav kasutus Teave peab olema piisav, et ligikaudselt kuid realistlikult hinnata aine eeldatava kasutamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. 2.1.1. Kasutusviisid: kirjeldus ja soovitud tulemus; 2.1.1.1. aine kasutamisega seotud tehnoloogilised protsessid (kui on teada); 2.1.1.2. kasutamisega kaasneva toime hindamine (kui on teada): -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas; 2.1.1.3. turustamisel kasutatav aine kuju: aine, valmistis, toode; 2.1.1.4. aine kontsentratsioon turustatavas valmistises või tootes (kui on teada). 2.1.2. Kasutusalad ja nende ligikaudne jaotus: -- tööstus; -- põllumajandus ja muu erialane kasutus; -- laiatarbekasutus. 2.1.3. Aine käitlejate nimed (kui on teada ja vajalik). 2.2. Eeldatav toodangu ja/või impordi maht iga eeldatava kasutusala ja -viisi kohta 2.2.1. Aastane kogutoodang ja/või imporditav kogus (tonni/aastas): -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. Väljaspool Eestit valmistatud aine korral, kui teavitaja on valmistaja volitatud esindaja, peab loetletud teabe andma iga käesoleva lisa punktis 0 määratud importija kohta. 2.2.2. valmistamine ja/või import, liigitatud vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.1.1 ja 2.1.2. ja väljendatud protsentides: -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. 2.3. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud valdkondades, mis hõlmavad: 2.3.1. kasutamist; 2.3.2. hoiustamist; 2.3.3. vedu; 2.3.4. tulekahju (põlemisgaaside ja pürolüüsiproduktide iseloomustus, kui see on oluline eeldatavate kasutusalade seisukohalt); 2.3.5. muid ohte, eriti keemiline reaktsioon veega. 2.4. Tegutsemise juhend aine avariilisel mahasattumisel või pihkumisel 2.5. Tegutsemise juhend, kui aine kahjustab inimest (näiteks mürgituse korral) 2.6. Pakendamine 3. AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED 3.0. Aine olek temperatuuril 20 oC ja rõhul 101,3 kPa 3.9. Leekpunkt 3.10. Süttivus 4. MÜRGISUSE UURINGUD 4.1. Äge mürgisus Piisab ühest manustamise viisist. Mittegaasilisi aineid testida suu kaudu manustamisega. Gaaside puhul kasutada inhaleerimist. 4.1.1. manustamine suu kaudu; 4.1.2. manustamine inhaleerimisega. Lisa 1D Kemikaalist teavitamise korra juurde Täiendavad nõuded tehnilisele toimikule polümeeridest teavitamisel A. Mõisteid homopolümeer -- samanimelistest monomeerühikutest koosnev polümeer; kopolümeer -- erinimelistest monomeerühikutest koosnev polümeer; polümeeride perekond -- homo- või kopolümeeride rühm, kus üksikud polümeerid erinevad keskmise molekulmassi või erinevate monomeerühikute vahekorra poolest. Erinevus keskmises molekulmassis või koostises ei ole määratud valmistamisprotsessiga tahtmatult kaasnevate fluktuatsioonide poolt, vaid on protsessi tingimuste teadliku muutmise tulemus, kusjuures protsess ise on jäänud samaks; Mn -- keskmine molekulmass; M -- molekulmass. B. Perekondlik lähenemisviis Polümeerid rühmitatakse perekondadesse, et vältida asjatuid teste. Testitakse polümeeri perekonna esindajaid. Sama perekonna homopolümeerid erinevad omavahel ainult keskmise moolmassi poolest. Sama perekonna kopolümeerid erinevad omavahel keskmise moolmassi ja monomeerühikute suhte poolest. Kui uuritud polümeeri perekonna esindajate puhul täheldatud efektid erinevad sõltuvalt Mn-st või koostisest, siis tuleb testida ka teisi sama perekonna polümeere. C. Polümeerist teavitamisel nõutav teave Tehnilise toimiku see osa, mis käsitleb polümeerist teavitamist ning mis puudutab polümeeri omaduste hindamist, võib arvesse võtta asjakohast kättesaadavat teavet monomeeride omaduste kohta. Vajalikud uuringud tuleb läbi viia kompententsete rahvusvaheliste organisatsioonide poolt tunnustatud ja soovitatud meetodite, kui niisugused on olemas, kasutamisega. Teavitamisel näidata uuringute eest vastutavad asutused. Kui mõne suuruse määramine ei ole tehniliselt võimalik või teaduslikult otstarbekas, tuleb põhjus selgelt välja tuua ning põhjendusega peab nõustuma Kemikaalide Teabekeskus. C.1. STANDARDSELE UURINGUTE PAKETILE ALLUTATUD POLÜMEERID C.1.1. Polümeerid, mida turustatakse koguses >= 1 tonni aastas või kokku >= 5 tonni. Lisaks teabele, mida nõuab käesoleva korra lisa 1A, on vajalik järgmine polümeeridele ainuomane teave: 1. AINE IDENTIFITSEERIMINE 1.2.1. Keskmine molekulmass; 1.2.2. Molekulmassi jaotus; 1.2.3. Polümeeris seotud lähtemonomeeri(de) ja -aine(te) identifitseerimine ning kontsentratsioon; 1.2.4. Lõpprühmade kindlakstegemine ning reaktiivsete funktsionaalrühmade esinemissagedus ja identifitseerimine; 1.3.2.1. reageerimata monomeeri identifitseerimine; 1.3.3.1. reageerimata monomeeri protsentuaalne sisaldus. 2. TEAVE AINE KOHTA 2.1.1.5. kui polümeer on looduses lagunev, esitada vastav kinnitus koos asjakohase teabega. 3. AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED 3.6.1. Ekstraheeritavus veega. Võib nõuda järgmiste lisauuringute tegemist (loetelu ei ole ammendav): -- valguskindlus, kui polümeer ei ole spetsiaalselt fotostabiliseeritud; -- pikaajaline ekstraheeritavus (leostumise test); sõltuvalt selle testi tulemustest võib igal konkreetsel juhtumil nõuda sobivaid leostumise teste. C.1.2. Polümeerid, mida turustatakse koguses >= 100 kg aastas või kokku >= 500 kg. Lisaks teabele, mida nõuab käesoleva korra lisa 1B, on vajalik järgmine polümeeridele ainuomane teave: 1. AINE IDENTIFITSEERIMINE 1.2.1. Keskmine molekulmass; 1.2.2. Molekulmasside jaotus; 1.2.3. Polümeeris seotud lähtemonomeeri(de) ja -aine(te) identifitseerimine ning kontsentratsioon; 1.2.4. Lõpprühmade kindlakstegemine ning reaktiivsete funktsionaalrühmade esinemissagedus ja identifitseerimine; 1.3.2.1. reageerimata monomeeri identifitseerimine; 1.3.3.1. reageerimata monomeeri protsentuaalne sisaldus. 2. TEAVE AINE KOHTA 2.1.1.5. kui polümeer on looduses lagunev, siis esitada vastav kinnitus koos asjakohase teabega. 3. POLÜMEERI FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED 3.6.1. Ekstraheeritavus veega. C.1.3. Polümeerid, mida turustatakse koguses Lisaks teabele, mida nõuab käesoleva korra lisa 1C, on vajalik järgmine polümeeridele ainuomane teave: 1. AINE IDENTIFITSEERIMINE 1.2.1. Keskmine molekulmass; 1.2.2. Molekulmasside jaotus; 1.2.3. Polümeeri seotud lähtemonomeeri(de) ja -aine(te) identifitseerimine ning kontsentratsioon; 1.2.4. Lõpprühmade kindlakstegemine ning reaktiivsete funktsionaalrühmade esinemissagedus ja identifitseerimine; 1.3.2.1. reageerimata monomeeri identifitseerimine; 1.3.3.1. reageerimata monomeeri protsentuaalne sisaldus. 2. TEAVE AINE KOHTA 2.1.1.5. kui polümeer on looduses lagunev, siis esitada vastav kinnitus koos asjakohase teabega. C.2. LIHTSUSTATUD UURINGUTE PAKETILE ALLUTATUD POLÜMEERID Teatud tingimustel võib standardset uuringute paketti lihtsustada. Polümeeri, mis on kõrge keskmise molekulmassiga, väikese madalmolekulaarsete osakeste sisaldusega ja madala lahustuvusega või ekstraheeritavusega, võib pidada bioloogiliselt kättesaamatuks (raskesti lagunevaks). Et otsustada lihtsustatud uuringute paketi kasutamise üle igal konkreetsel juhtumil, tuleb lähtuda järgmistest kriteeriumidest: Raskesti laguneva polümeeri korral, mida turustatakse koguses >= 1 tonni aastas või kokku >= 5 tonni, määratletakse lihtsustatud uuringute paketile allutatavad polümeerid järgmiste kriteeriumide alusel: I kõrge keskmine molekulmass (Mn); (otsustatakse igal konkreetsel juhtumil Kemikaalide Teabekeskuse poolt); II ekstraheeruvus veega (vt 3.6.1); III M Kui kõik loetletud tingimused on täidetud, allutatakse polümeer lihtsustatud uuringute paketile. Raskesti lagunevate polümeeride korral, mida turustatakse koguses , piisab, kui eeldatavalt lihtsustatud testimisele lubatava polümeeri puhul on täidetud kriteeriumid I ja II. Kui etteantud testidega ei ole võimalik kinnitada tulemuste vastavust ülaltoodud kriteeriumidele, siis peab teavitaja tõestama teiste meetoditega polümeeri vastavust ülaltoodud kriteeriumidele. Teatud asjaolude korral võivad mürgisuse ja keskkonnamürgisuse testid osutuda vajalikuks. C.2.1. Polümeerid, mida turustatakse koguses >= 1 tonni aastas või kokku >= 5 tonni. 0 Valmistaja ja teavitaja koordinaadid: Valmistamise koht Polümeeri jaoks, mida valmistatakse väljaspool Eestit ja mille puhul teavitaja on valmistaja volitatud esindajaks, tuleb esitada polümeeri importijate isikuandmed ja aadressid. 1. AINE IDENTIFITSEERIMINE 1.1. Nimetus 1.1.1. nimetus IUPAC-i nomenklatuuri alusel; 1.1.2. teised nimetused (tavapärane nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend); 1.1.3. CAS-number ja CAS-nimetus (võimaluse korral). 1.2. Molekul- ja struktuurvalem 1.2.1. keskmine molekulmass; 1.2.2. molekulmassi(de) jaotus; 1.2.3. polümeeris seotud lähtemonomeeri(de) ja -aine(te) identifitseerimine ning kontsentratsioon; 1.2.4. lõpprühmade kindlakstegemine ning reaktiivsete funktsionaalrühmade esinemissagedus ja identifitseerimine. 1.3. Aine koostis 1.3.1. Puhtusaste (%); 1.3.2. Lisandite iseloom, kaasa arvatud kõrvalproduktid; 1.3.2.1. reageerimata monomeeri(de) identifitseerimine; 1.3.3. Oluliste lisandite protsentuaalne sisaldus; 1.3.3.1. reageerimata monomeeri(de) protsentuaalne sisaldus; 1.3.4. Kui aine sisaldab stabiliseerivat või inhibeerivat või muid lisandeid, täpsustada nende iseloom ja ligikaudne sisaldus: . . . . . ppm, . . . . . . . %; 1.3.5. Spektrid (UV, IP, TMR või massispekterid); 1.3.6.1. geelfiltratsioon ( GPC). 1.4. Avastamise ja määramise meetodid Esitada kasutatud meetodite kirjeldus ja vastavad erialakirjanduse viited. Eraldi tuleb teavitada analüütilistest meetoditest, millest teavitaja on teadlik ja mis võimaldavad avastada ainet ja selle muundumise produkte nende sattumisel loodusesse, samuti hinnata otsest mõju inimesele. 2. TEAVE AINE KOHTA 2.0. Valmistamine Toodud teave peab olema piisav, et ligikaudselt, kuid realistlikult hinnata aine valmistamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. Valmistamisprotsessi täpsed üksikasjad, eriti äritegevust mõjutavad, ei ole kohustuslikud. 2.0.1. Valmistamiseks kasutatud tehnoloogiline protsess; 2.0.2. Valmistamisega kaasnevad ohud: -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas. 2.1. Eeldatav kasutus Teave peab olema piisav, et ligikaudselt, kuid realistlikult hinnata aine eeldatavat kasutamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. 2.1.1. Kasutusviisid: kirjeldus ja oodatavad tulemused; 2.1.1.1. polümeeri kasutamisega seotud tehnoloogilised protsessid (kui on teada); 2.1.1.2. kasutamisega kaasneva toime hindamine (kui on teada): -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas. 2.1.1.3. turustamisel kasutatav aine kuju: aine, valmistis, toode; 2.1.1.4. polümeeri sisaldus turustatavas valmistises või tootes (kui on teada). 2.1.2. Kasutusalad ja nende ligikaudne jaotus: -- tööstus; -- põllumajandus ja muu erialane kasutus; -- laiatarbekasutus. 2.1.3. Aine käitlejate koordinaadid (kui on teada ja vajalik); 2.1.4. Eeldatavatel kasutusaladel tekkivate jäätmete hulk ja koostis (kui on teada). 2.2. Eeldatav toodangu ja/või impordi kogus iga eeldatava kasutusala kohta 2.2.1. Aastane kogutoodang ja/või import (tonni/aastas): -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. Väljaspool Eestit valmistatud aine korral, kui teavitaja on valmistaja volitatud esindajaks, peab loetletud teabe andma iga käesoleva lisa punktis 0 määratud importija kohta. 2.2.2. Valmistamine ja/või import, liigitatud vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.1.1 ja 2.1.2 ja väljendatud protsentides: -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. 2.3. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud valdkondades, mis hõlmavad: 2.3.1. kasutamist; 2.3.2. hoiustamist; 2.3.3. vedu; 2.3.4. tulekahju (põlemisgaaside ja pürolüüsiproduktide iseloomustus, kui see on oluline eeldatavate kasutusalade seisukohast); 2.3.5. muid ohte, eriti keemiline reaktsioon veega; 2.3.6. teavet aine tolmu plahvatusohtlikkuse kohta (kui on oluline). 2.4. Tegutsemise juhend aine avariilisel mahasattumisel 2.5. Tegutsemise juhend juhul, kui aine on kahjustanud inimest (näiteks mürgitus) 2.6. Pakendamine 3. AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED 3.0. Aine olek temperatuuril 20 oC ja rõhul 101,3 kPa 3.1. Sulamispiirkond (näiteks termilise stabiilsuse testi tulemused) 3.3. Suhteline tihedus 3.6.1. ekstraheeritavus veega. 3.10. Süttivus 3.11. Plahvatusohtlikkus 3.12. Isesüttimise temperatuur 3.15. Granulomeetriline koosseis Polümeeri puhul, mida võidakse turustada hingamisteedele kahjustavat mõju avaldavas vormis, tuleb aine kaubastatavas kujus määrata aine jaotus osakeste suuruse järgi. 3.16. Termiline stabiilsus 3.17. Ekstraheeritavus: -- veega temperatuuril 37 oC (pH=2 ja pH=9 juures); -- tsükloheksaaniga. 4. MÜRGISUSE UURINGUD Kemikaalide Teabekeskus võib nõuda konkreetsetel juhtudel kindlate testide läbiviimist, viivitamata sealjuures polümeeri registreerimisega, reaktiivsete rühmade esinemisel, stuktuursete või füüsikaliste omaduste alusel, teadmiste alusel, mis puudutavad polümeeri madalmolekulaarsete komponentide omadusi või potentsiaalset toimet inimorganismi. Kindlasti tuleb teha toksilisuse testid inhaleerimisega (vt käesoleva korra lisa 1A alapunktid 4.1.2 või 4.2.1), kui toimet hingamisteede kaudu peetakse võimalikuks. 5. KESKKONNAMÜRGISUSE UURINGUD Kemikaalide Teabekeskus, reaktiivsete rühmade esinemisel, stuktuursete või füüsikaliste omaduste alusel, polümeeri madalmolekulaarsete komponentide omaduste või nende teadaoleva potentsiaalse toime (inimorganismis) alusel võib nõuda teatud juhtudel täiendavate testide läbiviimist, viivitamata sealjuures polümeeri kohta tehtud teavitamise läbivaatamist. Kindlasti tuleb teha järgmised täiendavad uuringud iseloomustamaks: -- polümeeri valguskindlust, kui see ei ole spetsiaalselt fotostabiliseeritud; -- pikaajalist ekstraheeritavust (leostumise test). Sõltuvalt viimase testi tulemustest, võib konkreetsel juhtumil nõuda asjakohaste leostumise testide tegemist. 6. AINE KAHJULIKU TOIME VÄHENDAMINE 6.1. Tööstuslikul või muul erialasel kasutamisel 6.1.1. taaskasutamise võimalused; 6.1.2. ebasoovitavate tagajärgede vähendamise võimalused; 6.1.3. kahjutustamise (degradeerimise) võimalused: -- reguleeritud suunamine loodusesse; -- põletamine; -- veepuhastusseadmes; -- muud võimalused. 6.2. Laiatarbekasutus 6.2.1. taaskasutamise võimalused; 6.2.2. ebasoovitavate tagajärgede vähendamise võimalused; 6.2.3. kahjutustamise (degradeerimise) võimalused: -- reguleeritud suunamine loodusesse; -- põletamine; -- veepuhastusseadmes; -- muud võimalused. C.2.2. Polümeerid, mida turustatakse koguses 0. VALMISTAJA JA TEAVITAJA KOORDINAADID. VALMISTAMISE KOHT Polümeeri jaoks, mida valmistatakse väljaspool Eestit ja mille puhul teavitaja on valmistaja ainuesindajaks, tuua polümeeri importijate isikuandmed ja aadressid. 1. AINE IDENTIFITSEERIMINE 1.1. Nimetus 1.1.1. nimetus IUPAC-i nomenklatuuri alusel; 1.1.2. teised nimetused (tavapärane nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend); 1.1.3. CAS-number ja CAS-nimetus (võimaluse korral). 1.2. Molekul- ja struktuurvalem 1.2.1. keskmine molekulmass; 1.2.2. molekulmasside jaotus; 1.2.3. polümeeris seotud lähtemonomeeri ja -aine identifitseerimine ning kontsentratsioonid; 1.2.4. lõpprühmade kindlakstegemine ning reaktiivsete funktsionaalrühmade esinemissagedus ja identifitseerimine. 1.3. Aine koostis 1.3.1. Puhtusaste (%); 1.3.2. lisandite iseloom, kaasa arvatud kõrvalproduktid; 1.3.2.1. reageerimata monomeeri(de) identifitseerimine; 1.3.3. oluliste lisandite protsentuaalne sisaldus; 1.3.3.1. reageerimata monomeeri(de) protsentuaalne sisaldus; 1.3.4. täpsustada, kui aine sisaldab stabiliseevat või inhibeerivat manust: iseloom ja suurusjärk: . . . . . . ppm, . . . . . . %; 1.3.5. spektrid (UV, IP, TMR või massispekterid); 1.3.6.1. geelfiltratsioon (ingl GPC). 1.4. Avastamise ja määramise meetodid Esitada kasutatud meetodite kirjeldus ja vastavad erialakirjanduse viited. Eraldi tuleb teavitada analüütilistest meetoditest, millest teavitaja on teadlik ja mis võimaldavad avastada ainet ja selle muundumise produkte nende sattumisel loodusesse, samuti hinnata otsest mõju inimesele. 2. TEAVE AINE KOHTA 2.0. Valmistamine Teave peab olema piisav, et ligikaudselt, kuid realistlikult hinnata aine valmistamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. Valmistamisprotsessi täpsed detailid, eriti äritegevust mõjutavad, ei ole kohustuslikud. 2.0.1. Valmistamiseks kasutatud tehnoloogiline protsess; 2.0.2. Valmistamisega kaasnevad ohud: -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas. 2.1. Eeldatav kasutusala Teave peab olema piisav, et ligikaudselt, kuid realistlikult hinnata aine eeldatava kasutamisega kaasnevat mõju inimesele ja keskkonnale. 2.1.1. Kasutusviisid: kirjeldus ja oodatavad tulemused; 2.1.1.1. polümeeri kasutamisega seotud tehnoloogilised protsessid (kui on teada); 2.1.1.2. kasutamisega kaasneva toime hindamine (kui on teada): -- töökeskkonnas; -- loodus- ja elukeskkonnas; 2.1.1.3. turustamisel kasutatav aine kuju: aine, valmistis, toode; 2.1.1.4. polümeeri sisaldus turustatavas valmistises või tootes (kui on teada); 2.1.2. Kasutusalad ja nende ligikaudne jaotus: -- tööstus; -- põllumajandus ja muu erialane kasutus; -- laiatarbekasutus. 2.1.3. Aine käitlejate koordinaadid (kui on teada ja vajalik); 2.1.4. Eeldataval kasutusalal tekkivate jäätmete hulk ja koostis (kui on teada). 2.2. Eeldatav toodangu ja/või impordi kogus iga eeldatava kasutusala kohta 2.2.1. Aastane kogutoodang ja/või import (tonni aastas): -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. Väljaspool Eestit valmistatud aine korral, kui teavitaja on valmistaja volitatud esindaja, peab loetletud teabe andma iga käesoleva lisa punktis 0 määratud importija kohta. 2.2.2. Valmistamine ja/või import, liigitatud vastavalt käesoleva lisa punktile 2.1.2 ja väljendatud protsentides: -- esimesel kalendriaastal; -- järgnevatel kalendriaastatel. 2.3. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud valdkondades, mis hõlmavad: 2.3.1. kasutamist; 2.3.2. hoiustamist; 2.3.3. vedu; 2.3.4. tulekahju (põlemisgaaside ja pürolüüsiproduktide iseloomustus, lähtuvalt eeldatavatest kasutusaladest); 2.3.5. muid ohte, eriti keemiline reaktsioon veega; 2.3.6. teavet aine tolmu plahvatusohtlikkuse kohta (kui on oluline). 2.4. Tegutsemise juhend aine avariilisel mahasattumisel 2.5. Tegutsemise juhend juhul, kui aine kahjustab inimest (näiteks mürgitus) 2.6. Pakendamine 3. POLÜMEERI FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED 3.0. Polümeeri olek temperatuuril 20 oC ja rõhul 101,3 kPa 3.1. Sulamispiirkond (näiteks termilise stabiilsuse testi tulemused) 3.6.1. ekstraheeritavus veega 3.10. Süttivus Lisa 2 Kemikaalist teavitamise korra juurde Kemikaalide Teabekeskusele esitatav lisateave ja -testid vastavalt käesoleva korra punkti 6.4 nõuetele Teavitamisel näidata uuringute eest vastutavad asutused. Kui mõne näitaja määramine ei ole tehniliselt võimalik või teaduslikult otstarbekas, tuleb põhjus selgelt välja tuua ning põhjendusega peab nõustuma Kemikaalide Teabekeskus. Tase 1 FÜÜSIKALIS-KEEMILISED UURINGUD Füüsikalis-keemiliste omaduste täiendav uurimine sõltub uurimistulemustest, mis on saadud käesoleva korra lisa 1 kohaselt. Lisauuringud võivad haarata näiteks selliste analüüsimeetodite arendamist, mis teevad võimalikuks aine või selle muundumise produktide avastamise, ja uuringuid, mis käsitlevad termilise lagunemise produkte. MÜRGISUSE UURINGUD Sigivuse uuringud (üks liik, üks generatsioon, isas- ja emasisend, sobivaim manustamise viis). Kui esimesel generatsioonil saadakse ebaselged tulemused, siis on vajalik ka teise generatsiooni uurimine. Sõltuvalt doseerimisest on uuringuga võimalik näidustada ka teratogeensust. Positiivse näidu korral on vajalik täielik teratoloogiline uuring. -- Teratoloogiline uuring (üks liik, sobivaim manustamise viis). Uuring on vajalik, kui teratogeensust ei uuritud sigivusuuringute tegemise käigus. -- Subkroonilise ja/või kroonilise mürgisuse uuringuid, kaasa arvatud eriuuringuid (üks liik, isas- ja emasisend, sobivaim manustamise viis) nõutakse, kui korduvdoosi uuringud vastavalt käesoleva korra lisale 1A või muu asjasse puutuv teave näitab täiendavate uuringute vajadust. Selliste uuringute vajalikkust võib tingida näiteks: (a) tõsine või pöördumatu kahjustus; (b) väga madal «null efekti» tase või selle puudumine; (c) selge seos uuritava aine struktuuri ja teiste, juba ohtlikeks tunnistatud ainete struktuuride vahel. -- Mutageensuse ja/või kantserogeensuse väljaselgitamiseks tehtud täiendavaid uuringuid tuleb teha kasutades sotsiaalministri tunnustatud meetodit. Kui mõlema käesoleva korra lisas 1 nõutud baastesti tulemused olid negatiivsed, siis edasiste uuringute tegemine sõltub aine erilistest omadustest ja kasutusvaldkondadest. Kui ühe või mõlema käesoleva korra lisas 1 nõutud baastesti tulemus oli positiivne, tuleb teha täiendav uuring mõne muu in vivo testimismeetodiga, millel on sama või erinev mõjutusobjekt (end point). -- Toksokineetiline baasteave. KESKKONNAMÜRGISUSE UURINGUD -- Viibiv (pikaajaline) (kumuleeruv) toksilisuse uurimine Daphnia magnal (21 päeva); -- Katsed taimedega (-del); -- Katsed vihmaussidega (-del); -- Mürgisuse lisauuring kaladel; -- Akumulatsioon organismis; üks liik, eelistatult kala; -- Täiendavad degradatsiooni uuringud, kui käesoleva korra lisa 1 kohaselt tehtud degradatsiooni uuringud ei ole näidustanud piisavat degradatsiooni; -- Täiendavad adsorptsiooni/desorptsiooni uuringud, mis sõltuvad käesoleva korra lisa 1 kohaselt tehtud uuringute tulemustest. Tase 2 MÜRGISUSE UURINGUD Uuringute programm peab haarama järgmisi uuringuid, kui ei leidu tõsiseid argumenteeritud vastuväiteid nende ärajätmise kohta: -- kroonilise mürgisuse testimine; -- kantserogeensuse testimine; -- sigivuse uuring (sh kolme generatsiooni uurimine) vaid juhul, kui mõju sigivusele tehti kindlaks juba käesoleva korra tasemes 1 nõutud uuringutega; -- järglaste arengut mõjutava mürgisuse uuring sünnieelsete ja sünnijärgsete (peri- ja postnataalne) mõjude väljaselgitamiseks; -- teratoloogiline uuring (liikidel, mida ei ole kasutatud käesoleva korra tasemes 1 nõutud uuringutes); -- täiendavad toksikokineetilised uuringud, mis haaravad biotransformatsioone ja farmakokineetikat; -- täiendavad uuringud organite mürgisuse või süsteemse mürgisuse väljaselgitamiseks. KESKKONNAMÜRGISUSE UURINGUD -- Akumulatsiooni, degradatsiooni, liikuvuse ja adsorptsiooni/desorptsiooni täiendavad testid; -- Mürgisuse täiendavad uuringud kaladel; -- Mürgisuse uuringud lindudel; -- Mürgisuse täiendavad uuringud teistel organismidel. Lisa 3 Kemikaalist teavitamise korra juurde Olemasolevast ainest teavitamisel nõutud teave 1. Üldteave 1.1. Aine nimetus; 1.2. EINECS-i number; 1.3. CAS-number; 1.4. Sünonüümid; 1.5. Puhtusaste (%); 1.6. Lisandid; 1.7. Molekulvalem; 1.8. Struktuurvalem; 1.9. Aine tüüp; 1.10. Füüsikaline olek; 1.11. Näidata toodud andmete päritolu (teavitaja); 1.12. Kogus. Võidakse vastavalt käesoleva korra punktile 1.2 salastada. 1.13. Näidata, kas ainet on toodetud viimase 12 kuu jooksul; 1.14. Näidata, kas ainet on imporditud viimase 12 kuu jooksul; 1.15. Klassifikatsioon ja märgistamine; 1.16. Kasutamisviis; 1.17. Kas teave on juba esitatud mõne teise valmistaja või importija poolt (teavitamisel käesoleva korra punkti 1.3 kohaselt, esitatakse muu asjakohane teave); 1.18. Täpsustada, kui teavitaja esindab mõnd teist valmistajat või importijat; 1.19. Muu teave (näiteks võimalused kahjustustamiseks). 2. Füüsikalis-keemilised omadused 2.1. Sulamispunkt; 2.2. Keemispunkt; 2.3. Tihedus; 2.4. Auru rõhk; 2.5. Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi (log10 Pow ); 2.6. Lahustuvus vees; 2.7. Leekpunkt; 2.8. Isesüttimistemperatuur; 2.9. Süttivus; 2.10. Plahvatuslikkus; 2.11. Oksüdeeritavus; 2.12. Muu teave. 3. Liikuvus ja muundumine keskkonnas 3.1. Püsivus: 3.1.1. fotodegradatsioon; 3.1.2. püsivus vees; 3.1.3. püsivus pinnases; 3.2. Keskkonnaseire andmed; 3.3. Liikuvus ja jaotus keskkonna eri osade vahel, kaasa arvatud neis määratud kontsentratsioonid ja levikuteed; 3.3.1. liikuvus (edasikanne); 3.3.2. jaotumine keskkonna eri osade vahel; 3.4. Biodegradatsioon; 3.5. Bioakumulatsioon; 3.6. Muu teave. 4. Keskkonnamürgisus 4.1. Mürgisus kaladele; 4.2. Mürgisus Daphnia magnale ja teistele vees elavatele selgrootutele organismidele; 4.3. Mürgisus vetikatele; 4.4. Mürgisus bakteritele; 4.5. Mürgisus maismaaorganismidele; 4.6. Mürgisus pinnases elavatele organismidele; 4.7. Muu teave. 5. Mürgisus 5.1. Äge mürgisus; 5.1.1. äge (akuutne) mürgisus manustamisel suu kaudu; 5.1.2. äge (akuutne) mürgisus sissehingamisel; 5.1.3. äge (akuutne) mürgisus manustamisel naha kaudu; 5.1.4. äge mürgisus (teised organismi sattumise teed); 5.2. Söövitavad ja ärritavad omadused; 5.2.1. naha ärritus; 5.2.2. silmade ärritus; 5.3. Sensibiliseerivad omadused; 5.4. Korduvdoosi mürgisus; 5.5. Geneetiline mürgisus in vitro; 5.6. Geneetiline mürgisus in vivo; 5.7. Kantserogeensus; 5.8. Teratogeensus; 5.9. Muu asjasse puutuv teave; 5.10. Kogemus ekspositsiooniga inimesel. 6. Kasutatud erialakirjandus ja muud teabeallikad