Haridusminister — Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord — RTL, 60, 805

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, õiend; 69, 1111; 1998, 57, 859; 1999, 24, 358) paragrahvi 29 lõike 2 alusel haridusminister määrab: 1. Kinnitada «Põhikooli lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord» (juurde lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks haridusministri 13. novembri 1996. a määrusega nr 26 (RTL 1996, 139, 686; 1997, 14, 90; 98, 582; 196/197, 1033; 1998, 366/367, 1555) kinnitatud «Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste järgmisse klassi üleviimise, lõpueksamite korraldamise ja kooli lõpetamise korra» punktid 1, 2, 6 ja 7. Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 22. märtsi 1999. a määrusega nr 20 Põhikooli lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord I. ÜLDSÄTTED 1. Põhikooli lõpetamiseks sooritavad 9. klassi õpilased ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid (edaspidi lõpueksamid). 2. Põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) ja toimetuleku õppekava järgi õppijad põhikooli lõpueksameid ei soorita. 3. Lõpueksamite eesmärgid on: 1) hinnata Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a määrusega nr 228 kinnitatud «Eesti põhi- ja keskhariduse riiklikus õppekavas» määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes; 2) saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest; 3) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 4) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid. 4. Põhikooli lõpueksam võib olla: 1) kirjalik; 2) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul. 5. Lõpueksamid algavad kell 10.00. 6. Haridusministeeriumil ja Riiklikul Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusel on õigus kasutada lõpueksamitöid ja lõpueksamiprotokolle tagasiside saamiseks ja analüüsimiseks. II. PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMID JA LÕPUEKSAMITEL OSALEMINE 7. Põhikooli lõpetamiseks sooritab 9. klassi õpilane kolm eksamit: 1) kohustuslik emakeeleeksam; 2) kohustuslik matemaatikaeksam; 3) õpilase valikul valikeksam järgmiste õppeainete hulgast: võõrkeel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia. Muu õppekeelega kooli 9. klassi lõpetaja sooritab kolmanda lõpueksamina käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud valikeksami asemel eesti keele eksami kaheosalise eksami. 8. Eksamiks antakse aega kaks (2) kuni neli (4) astronoomilist tundi. 9. Põhikooli lõpueksamitele lubatakse õpilane, kelle 9. klassi aastahinded on vähemalt rahuldavad. Kooli õppenõukogu otsusega võidakse põhikooli lõpueksameile lubada ka 9. klassi õpilane, kellel on kuni kaks mitterahuldavat aastahinnet (k.a eksamiained). 10. 9. klassi õpilane teatab kooli juhtkonnale 1. märtsiks õppeaine, milles ta soovib valikeksami sooritada. 11. Kool saadab 1. aprilliks Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele vormikohase tellimislehe eksamimaterjalide saamiseks (lisa 1). 12. Koolid teatavad 1. aprilliks Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele kirjalikult erivajadustega 9. klassi õpilaste eksamineerimiseks vajalikest tingimustest. 13. Kui 9. klassi õpilane haigestub põhikooli lõpueksamite ajal, sooritab ta lõpueksami kooli direktori poolt määratud ajal ja kinnitatud materjalide alusel. III. PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITE KORRALDAMINE 14. Põhikooli lõpueksamite korraldamise eest vastutavad põhikooli lõpueksamikomisjonid. 15. Põhikooli lõpueksamikomisjonid moodustab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne põhikooli lõpueksamite algust. 16. Põhikooli lõpueksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Kui põhikooli lõpueksamit sooritab korraga enam kui 60 9. klassi õpilast, on lõpueksamikomisjonis üks liige iga 20 eksaminandi kohta. 17. Põhikooli lõpueksamikomisjoni esimees on kooli juhtkonna liige või juhtkonna määratud õpetaja, liikmeteks üldjuhul aineõpetajad. 18. Põhikooli lõpueksamikomisjoni esimeheks ei või olla põhikooli lõpueksamit sooritava 9. klassi põhikooli lõpueksamiaine õpetaja. 19. Kooli direktor tagab põhikooli lõpueksamimaterjalide paketi õigeaegse toimetamise kooli ja lõpueksamimaterjalide paketi konfidentsiaalsuse. 20. Kool tagab kooli pitseriga varustatud vastustelehtede olemasolu emakeele ja matemaatika eksamiks. 21. Põhikooli kirjalik lõpueksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda üksi ja üksteist häirimata. 22. Põhikooli lõpueksamimaterjalide paketi avab põhikooli lõpueksamikomisjon paketile märgitud kuupäeval 15 minutit enne eksami algust. Põhikooli lõpueksamikomisjon kontrollib, kas pakett on terve. 23. Põhikooli lõpueksamimaterjalide paketis oleva(d) ümbriku(d) avab ümbriku(te)le märgitud kellaajal eksaminandide juuresolekul põhikooli lõpueksamikomisjoni esimees. 24. Põhikooli lõpueksamimaterjalide paketis on: 1) põhikooli lõpueksamiülesanded suletud ümbriku(te)s; 2) põhikooli lõpueksamiülesannete hindamisjuhend. 25. Põhikooli lõpueksamiülesannete ümbrikule on märgitud: 1) põhikooli lõpueksami õppeaine nimetus; 2) põhikooli lõpueksami toimumise kuupäev ja alguse kellaaeg; 3) põhikooli lõpueksamiülesannete eksemplaride arv. 26. Põhikooli lõpueksamikomisjon teatab viivitamatult Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele, kui: 1) põhikooli lõpueksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega; 2) põhikooli lõpueksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud; 3) kahtluse alla on seatud põhikooli lõpueksamimaterjalide konfidentsiaalsus. 27. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel peatab põhikooli lõpueksamikomisjoni esimees põhikooli lõpueksami ning teatab sellest Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. Konfidentsiaalsusenõude rikkumise avastamisel vallas, linnas, maakonnas või riigis peatab põhikooli lõpueksami või loeb põhikooli lõpueksami tulemuse kehtetuks haridusminister käskkirjaga. 28. Enne põhikooli lõpueksamitöö algust peab lõpueksamikomisjon: 1) tutvustama eksaminandidele põhikooli lõpueksami toimumise korda; 2) juhtima eksaminandide tähelepanu põhikooli lõpueksamiülesannete tiitellehel olevatele juhistele; 3) hoiatama eksaminande, et põhikooli lõpueksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel lõpueksamitöö tulemus tühistatakse; 4) jagama põhikooli lõpueksamiülesanded eksaminandidele. 29. Põhikooli lõpueksamikomisjon kindlustab, et eksaminandid: 1) istuvad põhikooli lõpueksami ajal üksi; 2) sooritavad põhikooli lõpueksami antud juhendi ja lõpueksamitöö tiitellehel olevate juhiste kohaselt; 3) kasutavad põhikooli lõpueksamil ainult antud juhendis ja aine eksamijuhendis lubatud töövahendeid; 4) ei kasuta põhikooli lõpueksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha; 5) alustavad kirjalikku põhikooli lõpueksamitööd üheaegselt pärast juhiste andmist ja tööde kõikidele eksaminandidele väljajagamist; 6) lõpetavad põhikooli lõpueksamitöö ettenähtud ajal. 30. Ükski eksaminand ega põhikooli lõpueksamikomisjoni liige ei tohi lahkuda põhikooli lõpueksamiruumist enne poole tunni möödumist põhikooli lõpueksami väljakuulutatud algusajast, v.a vältimatu vajadus. 31. Põhikooli lõpueksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma põhikooli lõpueksamitöö lõpueksamikomisjonile, kes märgib põhikooli lõpueksamitööle eksaminandi lõpueksamiruumist lahkumise ja lõpueksamiruumi tagasituleku aja. IV. PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITÖÖDE HINDAMINE 32. Põhikooli lõpueksamitöid hindab põhikooli lõpueksamikomisjon vastavalt aine lõpueksamitööde hindamisjuhendile 5-palli süsteemis. 33. Põhikooli lõpueksami tulemused protokollitakse vastava vormi kohaselt (lisa 2). 34. Kui põhikooli lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälteenamusega. Põhikooli lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse hindamisprotokolli. 35. Kui 9. klassi õpilane pole nõus põhikooli lõpueksami hindega, on tal õigus pöörduda Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna järelevalvetalituse poole kolme tööpäeva jooksul pärast põhikooli lõpueksami hinde teadasaamist. Taotlus lahendatakse üldjuhul eksamiperioodi jooksul. V. JÄRELTÖÖ JA KORDUSEKSAMITE KORRALDAMINE 36. 9. klassi õpilane, kellel on põhikooli lõpetamisel kuni kahes õppeaines mitterahuldav aasta- või eksamihinne, võib sooritada järeltöö(d) või korduseksami(d) kuni 25. augustini kooli direktori poolt määratud ajal ja kinnitatud materjalide alusel. VI. PÕHIKOOLI LÕPUTUNNISTUSE VÄLJAANDMINE 37. Põhikooli lõputunnistus antakse õppenõukogu otsusega 9. klassi õpilasele, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid (v.a lihtsustatud õppekava järgi õppijad) ja kellel on kõigis õppeainetes aasta- ja eksamihinne vähemalt rahuldav. Toimetuleku õppekava järgi õppijatele põhikooli lõputunnistust ei anta. 38. Kui 9. klassi õpilasel on põhikooli lõpetamisel kuni kahes õppeaines mitterahuldav aasta- või eksamihinne, otsustab õppenõukogu põhikooli lõputunnistuse väljaandmise pärast järeltöö(de) või korduseksami(te) sooritamist. 39. 9. klassi õpilane, kellel on mitterahuldavad aasta- või eksamihinded ja kes ei ole järgmise õppeaasta alguseks saanud 17-aastaseks, jäetakse 9. klassi kursust kordama. 40. Erandina võib lapsevanema soovil õppenõukogu otsusega anda põhikooli lõputunnistuse ka 9. klassi õpilasele, kellel on mitterahuldav aasta- või eksamihinne kuni kahes õppeaines, korduseksameid sooritanud ei ole ning on saanud 17-aastaseks. 41. 9. klassi õpilane, kes viibis haiglas, kus toimus õppetöö, sooritab lõpueksamid koolis, kus ta täidab koolikohustust. Aastahinnete väljapanekul arvestatakse haiglat teenindava kooli väljapandud hindeid. Lisa 1

Lisa 2

Kinnitatud haridusministri 22. märtsi 1999. a määrusega nr 20 Gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord I. ÜLDSÄTTED 1. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased gümnaasiumi lõpueksamid, mis jagunevad riigieksamiteks ja koolieksamiteks. 2. Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid on: 1) hinnata Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a määrusega nr 228 (RT I 1996, 65--69, 1201; 1997, 37/38, 573) kinnitatud «Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekavaga» määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes; 2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 3) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid. 3. Gümnaasiumi riigieksamid võimaldavad lisaks käesoleva korra punktis 2 nimetatule: 1) anda 12. klassi õpilastele objektiivsem ettekujutus oma õpitulemustest ja koolil ennast hinnata; 2) anda kooli omanikul, Haridusministeeriumil, lastevanematel ja teistel saada tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest koolis; 3) võrrelda gümnaasiumilõpetajate eksamihindeid; 4) ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kõrgkoolide sisseastumiseksamitega. 4. Gümnaasiumi riigieksam võib olla: 1) kirjalik; 2) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul. 5. Gümnaasiumi riigieksam emakeelest algab kell 10.00, riigieksamid teistest ainetest kell 11.00. 6. Gümnaasiumi koolieksam võib olla: 1) kirjalik; 2) suuline; 3) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul. 7. Gümnaasiumi koolieksamite õppeained, vormi ja läbiviimise aja kinnitab kooli õppenõukogu. 8. Kirjalikuks eksamiks antakse aega kolm kuni neli (3­4), kirjandi kirjutamiseks kuus (6) astronoomilist tundi. 9. Haridusministeerium ja Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus võivad riigieksamitööde katkendeid anonüümsete näidetena kasutada metoodilistes ning teistes kogumikes ja artiklites. Riigieksamitöid võib kasutada ka teadustöös. II. GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMITE VALIMINE 10. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased viis gümnaasiumi lõpueksamit, neist vähemalt kolm on riigieksamid. 11. Õpilasel on õigus sooritada kõik viis lõpueksamit riigieksamina. 12. Emakeele eksam on kõigile lõpetajatele kohustuslik riigieksam. 13. Eesti keele eksam on muu õppekeelega koolides kohustuslik riigieksam. 14. Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla üks võõrkeeleeksam. 15. Koolieksameid võib sooritada kõigis õppeainetes, mida on gümnaasiumis õpitud vähemalt 105 õppetundi, välja arvatud kehalises kasvatuses. 16. Koolieksamid võib valida ka riigieksamiainete hulgast. 17. Ühes aines võib sooritada ainult riigieksami või koolieksami. 18. Ühe koolieksami võib 12. klassi õpilane sooritada ainealase uurimistööna. 19. Riigieksamite sooritamise õigus on ka: 1) kutseõppeasutuse lõpukursuste õpilastel ja eksternidel, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis; 2) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud ja soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis; 3) varasema(te) aasta(te) riigieksamitulemust parandada soovivatel isikutel; 4) välismaal sama taseme õppeasutuse lõpetanud Eesti Vabariigi alalistel elanikel, kes soovivad jätkata õpinguid Eesti Vabariigi rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. III. GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMITELE REGISTREERIMINE 20. Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning eksternid teatavad kooli juhtkonnale hiljemalt 15. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad lõpueksameid sooritada. Riigieksamiainete valikul täidetakse vormikohane registreerimisleht (lisa 1). Lõpueksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa. 21. Registreerimislehe saadab kool hiljemalt 20. jaanuariks Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. 22. Koos registreerimislehega saadab kool 20. jaanuariks Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele kooskõlastamiseks järgmised andmed: 1) iga riigieksami läbiviimiseks vajalik ruumide arv. Riigieksamiruumide arvu muutmine Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega täiendavalt kooskõlastamata pole lubatud; 2) erivajadustega õpilaste eksamineerimiseks vajalikud tingimused. 23. Käesoleva korra punkti 19 alapunktides 2­5 nimetatud isikud esitavad avalduse (lisa 2) Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele hiljemalt 20. jaanuariks. 24. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus väljastab käesoleva korra punkti 19 alapunktides 2­5 nimetatud isikutele teate riigieksami toimumise koha (aadress, eksamiruumi number) ja kellaaja kohta hiljemalt kümme tööpäeva enne riigieksami toimumist. Teate saaja võtab teate riigieksamile kaasa. 25. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus kinnitab koolidele ja õpilastele koodid. IV. GÜMNAASIUMI RIIGIEKSAMITE LÄBIVIIMINE 26. Riigieksamite läbiviimise eest koolis vastutavad kooli riigieksamikomisjonid. 27. Kooli riigieksamikomisjon tagab riigieksamimaterjalide paketi õigeaegse toimetamise kooli riigieksamipäeva hommikul. 28. Riigieksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda üksi ja üksteist häirimata. Üldjuhul viiakse riigieksam läbi kooli saalis, võimlas või mõnes muus suuremas ruumis. 29. Eksaminand peab igal riigieksamil osalemiseks esitama riigieksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi. 30. Eksaminandil ei ole lubatud riigieksamile kaasa võtta isiklikke esemeid, v.a kirjutusvahendid. 31. Eksaminand lubatakse riigieksamile, kui ta pole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks riigieksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus. 32. Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas riigieksamit. 33. Riigieksamiruumis võivad viibida: 1) eksaminandid; 2) riigieksamikomisjon; 3) välisvaatleja; 4) riikliku järelevalve ja EKK esindaja. 34. Riigieksami välisvaatleja on Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist. Riigieksami välisvaatleja peab olema igas riigieksami ruumis. 35. Riigieksamimaterjalide paketi avab 15 minutit enne riigieksami algust riigieksami välisvaatleja, kontrollides, kas pakett on terve. Riigieksamimaterjalide ümbrikud avab eksamiruumis eksaminandide juuresolekul ümbrikule märgitud kuupäeval ja kellaajal riigieksami välisvaatleja. 36. Riigieksamimaterjalide paketis on: 1) saatekirja vorm (lisa 3); 2) riigieksamiülesanded suletud ümbriku(te)s (ühes ümbrikus 10 või 20 eksemplari); 3) protokolli vorm riigieksamiülesannete paketi avamise kohta (lisa 4); 4) protokolli vorm riigieksami toimumise kohta (lisa 5); 5) protokolli vorm riigieksamitööde üleandmise kohta (lisa 6); 6) hindamisprotokolli vorm; 7) riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrik(ud). 37. Kinnisele riigieksamimaterjalide ümbrikule on märgitud: 1) riigieksamiaine nimetus; 2) riigieksami toimumise kuupäev ja alguse kellaaeg; 3) riigieksamiülesannete eksemplaride arv. 38. Riigieksami välisvaatleja teatab viivitamatult Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele, kui: 1) riigieksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega; 2) on lahknevusi saatekirja ja saabunud materjali vahel; 3) riigieksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud; 4) on kahtluse alla seatud riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsus. 39. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel peatab riigieksami välisvaatleja koolis riigieksami ning teatab sellest Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel vallas, linnas, maakonnas või riigis peatab riigieksami või loeb riigieksami tulemused kehtetuks haridusminister käskkirjaga. 40. Eksaminand peab riigieksamitöö kirjutamisel lähtuma järgmistest nõuetest: 1) kirjutama peab musta või sinise tindi või pastaga; pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud riigieksamitööd loetakse kehtetuks; 2) parandused riigieksamitöös tuleb teha selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli või numbri; 3) korrektoreid (vedelikku ega pliiatseid) ei tohi kasutada; 4) käekirja tõttu ebaselged kohad loetakse veaks. 41. Enne riigieksamitöö algust peab riigieksamikomisjon: 1) tutvustama eksaminandidele riigieksami toimumise korda; 2) juhtima eksaminandide tähelepanu riigieksamiülesannete tiitellehel olevatele juhistele ning käesoleva korra punktis 40 toodud nõuetele; 3) hoiatama eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitöö tulemus tühistatakse; 4) jagama riigieksami ülesanded eksaminandidele. 42. Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid: 1) istuvad riigieksami ajal üksi; 2) sooritavad riigieksami antud juhendi ja riigieksamitöö tiitellehel olevate juhiste kohaselt; 3) kasutavad eksamil ainult antud juhendis ja aineeksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid; 4) kirjutavad riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma koodi riigieksamitöö üleandmise protokolli (lisa 6) järgi; 5) ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha; 6) alustavad kirjalikku riigieksamit üheaegselt pärast juhiste andmist ja ülesannete väljajagamist kõikidele eksaminandidele; 7) lõpetavad riigieksamitöö ettenähtud ajal. 43. Ükski eksaminand ega riigieksamikomisjoni liige ei tohi lahkuda riigieksamiruumist enne poole tunni möödumist riigieksami väljakuulutatud algusajast, välja arvatud vältimatu vajadus. 44. Eksaminande, kes ajutiselt riigieksamiruumist lahkuvad (360 minutit kestva eksami ajal või vältimatu vajaduse korral), peab saatma riigieksamikomisjoni liige. Saatja ei tohi olla riigieksamiaine õpetaja. 45. Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma töö riigieksamikomisjonile, kes märgib riigieksamitööle eksaminandi riigieksamiruumist lahkumise ja riigieksamiruumi tagasituleku aja. 46. 360 minutit kestva riigieksami puhul võib kool riigieksamiruumis einet pakkuda, kui see ei sega riigieksami läbiviimist. 47. Riigieksami välisvaatleja tohib riigieksamiruumist lahkuda ainult erandjuhul. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi riigieksamiruumis, täidab tema ülesandeid kooli riigieksamikomisjoni esimees. 48. Riigieksamikomisjon või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata riigieksamilt, kui: 1) eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa; 2) eksaminandi käitumine häirib riigieksami läbiviimist või teisi õpilasi. 49. Riigieksamilt eemaldatud eksaminandi riigieksam loetakse mittesooritatuks ja ta ei saa samal aastal antud riigieksamit uuesti sooritada. Tema riigieksamitunnistusele märgitakse antud riigieksami tulemuseks 0 palli. 50. Kõik riigieksamikorra rikkumised fikseerib riigieksami välisvaatleja riigieksami toimumise protokollis (lisa 5). 51. Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või häirib neid oma tegevusega. 52. Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand võib kolme päeva jooksul pärast riigieksami toimumist esitada Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus vastab taotlusele hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist. 53. Kui riigieksamil tekib olukord, mida käesolevas juhendis ei ole kirjeldatud ning mille lahendamisel tekib riigieksamikomisjonil lahkarvamus, tuleb pöörduda Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poole. V. RIIGIEKSAMI LÕPETAMINE 54. Riigieksamikomisjon teatab eksaminandidele, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega: 1) 30 minutit; 2) 15 minutit. 55. Eksaminand, kes on riigieksamitöö lõpetanud: 1) kirjutab riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele riigieksamitöö üleandmise protokolli järgi oma koodi; 2) annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta; 3) lahkub riigieksamiruumist. 56. Eksaminand, kes on 15 minutit enne riigieksamiaja lõppu riigieksamiruumis, jääb oma kohale, kuni riigieksamikomisjon kutsub ta oma riigieksamitööd üle andma. 57. Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada. 58. Pärast riigieksamiaja lõppemist riigieksamikomisjon: 1) kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl on õige kood; 2) pakib riigieksamitööd hindamisprotokolli(de) järgi tagasisaatmise ümbriku(te)sse; 3) kontrollib, et ümbrikus oleksid ainult need riigieksamitööd, mille koodid on selle ümbriku hindamisprotokolli(de)s; 4) lisab riigieksamitöödele hindamisprotokoll(id); 5) märgib ümbrikule kooli koodi ja riigieksamitööde arvu (kuni kümme riigieksamitööd ühes ümbrikus); 6) pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd eraldi. 59. Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele tagasisaadetavas riigieksamitööde paketis on: 1) riigieksamitööd koos hindamisprotokolli(de)ga kinnises ümbrikus; 2) protokoll riigieksamimaterjalide paketi avamise kohta; 3) protokoll(id) riigieksami toimumise kohta; 4) protokoll(id) riigieksamitöö üleandmise kohta; 5) kasutamata riigieksamitööd. VI. RIIGIEKSAMITÖÖDE HINDAMINE JA APELLEERIMINE 60. Üleriigiliste riigieksamitööde hindamiskomisjonide tegevust korraldab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. 61. Riigieksamitööde hindamiskomisjonid hindavad kodeeritud riigieksamitöid 100-palli süsteemis, lõpukirjandit 10-palli süsteemis. 62. Alates ühest hindepallist on riigieksamitulemus positiivne. Kui riigieksamitulemus on 0 palli, ei ole riigieksam sooritatud. 63. Kui riigieksamitööde hindamiskomisjon tuvastab kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise riigieksamitöö kirjutamisel, loeb ta riigieksamitöö mittesooritatuks ning riigieksami tulemusena märgitakse riigieksamitunnistusele 0 palli. 64. Riigieksamite tulemuste kohta väljastab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 12. klassi lõpetajatele ja eksternidele kooli kaudu riigieksamitunnistuse ning koolile riigieksamitulemuste protokolli. 65. Käesoleva korra punkti 19 alapunktides 2­5 nimetatud isikutele väljastab riigieksamitunnistuse Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. 66. Riigieksamitööde tulemuste vaidlustamise avalduste läbivaatamiseks moodustab haridusminister käskkirjaga apellatsioonikomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm eksperti iga riigieksamiaine kohta. Apellatsioonikomisjoni tegevust korraldab Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna järelevalvetalitus. 67. Oma riigieksamitulemuse läbivaatamiseks apellatsioonikomisjonis esitab eksaminand komisjonile järgmiste andmetega avalduse: 1) avalduse esitaja nimi; 2) isikukood; 3) elukoht; 4) avalduse esitamise põhjus. 68. Riigieksami tulemust saab apellatsioonikomisjonis vaidlustada üks kord. 69. Apellatsioonikomisjoni otsusega võib riigieksamitööde hindamiskomisjoni otsust muuta. 70. Apellatsioonikomisjon vaatab avalduse läbi 10 tööpäeva jooksul pärast selle registreerimist Haridusministeeriumis ning teatab oma otsusest avalduse esitajale ja Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusesse kirjalikult. 71. Riigieksami hinde muutmise korral väljastab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus eksaminandile uue riigieksamitunnistuse posti teel tähitud kirjaga. 72. Vaidlusaluse riigieksamitööga saavad avalduste esitajad tutvuda Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses pärast avaldustele vastamise tähtaja möödumist. VII. KOOLIEKSAMITE ETTEVALMISTAMINE JA LÄBIVIIMINE 73. Koolieksamid korraldatakse gümnaasiumi direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust. 74. Eksamiplaani koostamisel tuleb arvestada, et: 1) ühel päeval võib 12. klassi õpilasel olla ainult üks lõpueksam; 2) vaheaeg lõpueksamite vahel peab olema vähemalt kolm päeva; 3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval. 75. Koolieksami materjalid koostab gümnaasiumi ainekomisjon ja kinnitab gümnaasiumi direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust. 76. Koolieksamite läbiviimiseks moodustab gümnaasiumi direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid. 77. Koolieksamikomisjoni esimees on gümnaasiumi juhtkonna liige või juhtkonna määratud õpetaja, liikmeteks aineõpetajad. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimeheks ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja. 78. Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab koolieksamikomisjon. 79. Koolieksamil hindab 12. klassi õpilasi gümnaasiumi koolieksamikomisjon. 80. Koolieksami tulemused protokollitakse vastava vormi kohaselt (lisa 7). 81. Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Komisjoniliikmete eriarvamused kantakse protokolli. 82. Kui 12. klassi õpilane ei ole nõus koolieksami hindega, on tal õigus kirjaliku avaldusega pöörduda küsimuse lahendamiseks käesoleva korra punktis 66 nimetatud komisjoni poole viie tööpäeva jooksul pärast koolieksami hinde teadasaamist. Taotlus lahendatakse üldjuhul eksamiperioodi ajal. 83. Kui 12. klassi õpilane haigestub koolieksamite ajal, otsustab õppenõukogu 12. klassi õpilase eksamiperioodi pikendamise arstitõendi alusel. Erandina (haigestumine, osavõtt rahvusvahelisest olümpiaadist või võistlusest) võib gümnaasiumi õppenõukogu anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks individuaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab gümnaasiumi direktor. VIII. KOOLIEKSAMI SOORITAMINE AINEALASE UURIMISTÖÖNA 84. Gümnaasiumi ühe lõpueksami (v.a riigieksamid) võib 12. klassi õpilane sooritada ainealase uurimistöö vormis. 85. Lõpueksami sooritamist uurimistöö vormis võib taotleda iga 12. klassi õpilane hiljemalt III õppeveerandi alguses. Sellekohase otsuse võtab vastu gümnaasiumi õppenõukogu, arvestades aineõpetaja soovitusi. 86. 12. klassi õpilase abistamiseks uurimistöö kirjutamisel määratakse juhendaja. Juhendajaks võib olla õpetaja või vastava ainevaldkonna spetsialist väljastpoolt gümnaasiumi. Ettepaneku juhendaja valikuks võib teha 12. klassi õpilane või õpetaja. 87. Uurimistöö peab kajastama 12. klassi õpilase oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid. Uurimistöö ei tohi olla pelgalt referatiivne. 88. Uurimistöö peab olema vormistatud korrektselt ning vastama valitud þanri (uurimus, lühiuurimus, teaduslik artikkel) nõuetele ning olema keeleliselt korrektne. 89. Uurimistööle hinnangu andmiseks määrab vastava aine koolieksamikomisjon kuni kaks retsensenti. Retsensent võib olla õpetaja või ainespetsialist väljastpoolt gümnaasiumi. 90. Töö esitatakse retsensentidele hiljemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensendid esitavad töö kohta kirjaliku retsensiooni 12. klassi õpilasele ja koolieksamikomisjonile. Uurimistöö juhendaja esitab töö kohta koolieksamikomisjonile oma kirjaliku arvamuse. 91. Uurimistöid kaitstakse sama koolieksamikomisjoni ees, kes võtab vastu selle aine koolieksamit, mida uurimistööna taotletakse sooritada. 92. Uurimistöö hinnet arvestatakse lõpueksamihindena. 93. Uurimistööd kirjutama asunud 12. klassi õpilasel on õigus oma otsust enne 1. märtsi muuta ning sooritada samas õppeaines koolieksam. IX. JÄRELTÖÖDE JA KORDUSEKSAMITE KORRALDAMINE 94. 12. klassi õpilane, kellel on gümnaasiumi lõpetamisel kuni kahes õppeaines mitterahuldav aasta- või koolieksamihinne, võib sooritada järeltöö(d) või korduseksami(d) kuni 25. augustini. 95. Pärast järeltöö või korduseksami sooritamist otsustab gümnaasiumi õppenõukogu lõputunnistuse väljaandmise. X. GÜMNAASIUMI LÕPUTUNNISTUSE VÄLJAANDMINE 96. Lõputunnistus antakse kooli õppenõukogu otsusega 12. klassi õpilasele, kelle aastahinded on vähemalt rahuldavad ja kes on lõpueksamid sooritanud. Lõputunnistusele kantakse aastahinded ja koolieksamite hinded. 97. 12. klassi õpilasele antakse klassitunnistus, kui: 1) ta ei ole 25. augustiks järeltööd või järeleksamit sooritanud; 2) ta on saanud riigieksamihindeks 0 palli. 98. Lõputunnistus väljastatakse pärast riigieksamitunnistuse väljastamist Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest. 99. Lõputunnistus on kehtiv koos riigieksamitunnistusega. Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

Lisa 7