Haridusminister — Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppe vormis õppimise ning kooli eksternina lõpetamise tingimused ja kord — RTL, 60, 804

Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, õiend; 69, 1111; 1998, 57, 859; 1999, 24, 358) paragrahvi 6 lõike 2 alusel määran: 1. Kinnitada «Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppe vormis õppimise tingimused ja kord» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise kord» (juurde lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks haridusministri 13. novembri 1996. a määrusega nr 26 (RTL 1996, 139, 686; 1997, 14, 90; 98, 582; 196/197, 1033; 1998, 366/367, 1555) kinnitatud «Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste järgmisse klassi üleviimise, lõpueksamite korraldamise ja kooli lõpetamise korra» punkt 5. Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 22. märtsi 1999. a määrusega nr 19 Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppe vormis õppimise tingimused ja kord I. ÜLDSÄTTED 1. Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses õppevormis toimub õppimine valdavalt õppetundides, kusjuures õppepäevade ja -tundide arv nädalas on väiksem ja iseseisva õppimise osakaal suurem kui päevases õppevormis. 2. Põhikooli ja gümnaasiumi kaugõppevormis on õppimine valdavalt õpilase iseseisev tegevus. Õppetöö koolis korraldatakse rühma- ja individuaalkonsultatsioonide ning arvestustena. 3. Õhtust ja kaugõppe vormi rakendatakse valla- või linnavolikogu otsusega valla- või linnavalitsuse poolt moodustatud vastavas koolis või päevase õppevormiga gümnaasiumi vastavas osakonnas. II. ÕPPEKORRALDUS 4. Õhtust ja kaugõppe vormi rakendavate põhikoolide ja gümnaasiumide õppekava ei sisalda kehalist kasvatust ja tööõpetust ning nendes õppeainetes märgitakse lõputunnistusele hinde kohale kriips. Valikainete õpetamine toimub gümnaasiumiastmes. 5. Õhtuses õppevormis võib põhi- ja üldkeskharidust omandada ka üksikute õppeainete kaupa. Ainekava läbimise järel sooritab õpilane aine lõpueksami ja saab ainetunnistuse. 6. Õhtuse ja kaugõppe vormi õpilastel on õppeperioodi kestus 36 õppenädalat, õppetöö vaheaeg on talvel (jõuluvaheaeg), kevadel (kevadvaheaeg) ja õppeperioodi lõppemise järel suvel (suvevaheaeg). Õppetöö võib toimuda ka ühel puhkepäevadest. 7. Õhtuses õppevormis toimub õppetöö 3­4 päeval nädalas. Nädala õppekoormuseks on 24 tundi, mis sisaldab ka arvestuste sooritamiseks vajalikku aega. 8. Kaugõppe vormis toimub õppetöö 2­3 päeval nädalas. Kui rühmas on rohkem kui kümme õpilast, võib rühmakonsultatsioone korraldada nädalakoormusega 14 õppetundi 10.­11. klassis ja 15 õppetundi 12. klassis. Kuni kümne õpilasega rühmas võib neile anda konsultatsioone iga õpilase kohta ühe õppetunni nädalas, vaegnägijatele ja -kuuljatele ­ kolm õppetundi nädalas. 9. Kaugõppe vormis sooritatakse 10.­11. klassis 31 ja 12. klassis 33 arvestust. Arvestuste sooritamine toimub väljaspool konsultatsioonideks ettenähtud aega. 10. Õhtust ja (või) kaugõppe vormi rakendatakse kinnipidamiskohtade juures asuvates põhikoolides ja gümnaasiumides vastavalt vanglareþiimile juhindudes käesolevast korrast. III. HINDAMINE 11. Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuse ja kaugõppe vormi korral kasutatakse arvestuslikku ja kokkuvõtvat hindamist. 12. Õhtuses õppevormis hinnatakse õpilasi arvestuslikult tervikliku aineosa käsitlemise järel õpetaja valitud viisil (kontrolltöö, suuline küsitlus, referaat, arvestus). Arvestuslike hinnete alusel pannakse põhikoolis välja ainete kokkuvõtvad poolaasta- ja aastahinded, gümnaasiumiastmes ainekursuste hinded ja nende alusel kokkuvõtvad aastahinded. Põhikooli poolaasta ja gümnaasiumiastme kursuse kokkuvõttev hinne pannakse välja, kui õpilane on täitnud kõik selles aines ettenähtud arvestuslikult hinnatavad õppeülesanded. 13. Kaugõppe vormi õpilasi hinnatakse arvestuse vormis. Arvestuste arv määratakse aineti kindlaks kooli õppekavas, sõltuvalt kursuste arvust gümnaasiumiastmes. Arvestus peab üldjuhul olema kombineeritud, sisaldades suulist ja kirjalikku vastust nõudvaid ülesandeid. 14. Kaugõppe vormi õpilane lubatakse arvestusele, kui ta on sooritanud selles aines ettenähtud praktilised, laboratoorsed ja kontrolltööd. Nende tööde tulemusi arvestatakse arvestuse hinde väljapanekul. Arvestuste hinnete alusel pannakse välja aine kokkuvõttev aastahinne. Ühe arvestuse vastuvõtmiseks on ette nähtud 1/3 õppetundi õpilase kohta. 15. Üksikainet õppiv õpilane sooritab hindelise arvestuse teatava aineosa läbimise järel põhikooliastmes ja iga kursuse läbimise järel gümnaasiumiastmes. Arvestuste arv ja maht määratakse kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas, tulemused kantakse õpilase arvestuskaardile. Kõik hindelised arvestused sooritanud õpilased lubatakse ainetunnistuse saamiseks lõpueksamile. IV. FINANTSEERIMINE 16. Üksikaine õppe finantseerimise aluseks on üksikainet õppivate õpilaste arvel moodustatud arvestuslikud õpilaskohad. Iga õpilase koefitsient arvestatakse õpitava aine nädalatundide ja klassi nädalatundide koguarvu suhte alusel. Riiklikus statistilises aruandes näitab kool üksikainet õppivate õpilaste arvu aineti. Kinnitatud haridusministri 22. märtsi 1999. a määrusega nr 19 Põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Eksternina võivad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetada koolikohustusliku vanuse ületanud isikud, kes põhikoolis ja gümnaasiumis ei õpi. 2. Gümnaasiumi võivad eksternina lõpetada isikud, kel on põhikooli lõputunnistus. 3. Eksternieksamite nõuded lähtuvad Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a määrusega nr 228 (RT I 1996, 65--69, 1201; 1997, 37/38, 573) kinnitatud «Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava» nõuetest ja eksterni poolt esitatud haridust tõendavate dokumentide andmetest tema senise hariduse kohta. Konkreetsete eksternieksamite nõuded, vormi ja korralduse otsustab kool ning teavitab sellest eksterni. 4. Põhikooli eksternina lõpetamine toimub haridusministri poolt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel välja antud õigusaktide alusel. II. EKSTERNIEKSAMID JA EKSTERNIEKSAMITE SOORITAMINE 5. Eksternieksamid sooritatakse kõigis õppeainetes, v.a kehaline kasvatus, tööõpetus või käsitöö, muusika ja kunst. Nendes õppeainetes märgitakse lõputunnistusele aastahinde kohale kriips. 6. Eksternieksamid sooritatakse nende klasside õppekava ulatuses, mille lõpetamise kohta eksternil puudub klassitunnistus. Gümnaasiumiastmes võib eksternieksamid sooritada ka nende kohustuslike kursuste ulatuses, mille kohta ei ole kokkuvõtvat hinnet klassitunnistusel või õppeasutuse tõendit. 7. Eksterni võib vabastada nende ainete eksternieksamitest, milles tema haridust tõendaval dokumendil on vähemalt rahuldavad aastahinded. 8. Õppeainetes, mille õppimist lõputunnistuse väljaandmisel haridust tõendava dokumendi alusel arvestatakse ja eksamit ei nõuta, on eksternil õigus sooritada eksternieksam kõrgema hinde saamiseks. 9. Isikutel, kes on õppinud põhikooli või gümnaasiumi lõpuklassis ja lahkunud koolist klassitunnistusega, kus on mitterahuldavaid aasta- või eksamihindeid, arvestatakse vähemalt rahuldava hindega lõpueksameid (gümnaasiumiastmes koolieksameid) kolme järgneva aasta jooksul. III. EKSTERNIEKSAMITE KORRALDAMINE 10. Eksternidele korraldatakse aineeksameid üks kord aastas põhikooli või gümnaasiumi kehtestatud eksamiperioodil, lõpueksameid haridusministri kehtestatud eksamiperioodil. Eksternieksameid korraldavad põhikoolid või gümnaasiumid määrab maavalitsus ning Tallinna, Tartu ja Pärnu linnavalitsus. 11. Isikud, kes soovivad põhikooli või gümnaasiumi eksternina lõpetada, esitavad 1. septembriks eksternieksameid korraldava põhikooli või gümnaasiumi direktorile avalduse ja haridust tõendavate dokumentide originaalid. Eksternieksamitele lubamise otsustab põhikooli või gümnaasiumi õppenõukogu. 12. Eksternieksameid sooritatakse ühel või kahel eksamiperioodil, kuid mitte pikema ajavahemiku kui kolme aasta jooksul. 13. Eksternieksamid sooritatakse ühes põhikoolis või gümnaasiumis. Erandjuhul võib järgmisel eksamiperioodil osa eksternieksameid sooritada ja lõputunnistuse saada ka teises põhikoolis või gümnaasiumis. Sellisel juhul tuleb vastava põhikooli või gümnaasiumi direktorile koos avalduse ja haridust tõendavate dokumentidega esitada tõend esimesel eksamiperioodil sooritatud eksamite, saadud hinnete ning eksamite sooritamise aja kohta. Tõend peab olema kinnitatud vastava põhikooli või gümnaasiumi direktori, direktori asetäitja õppealal ja vähemalt kolme eksamit vastuvõtnud õpetaja allkirja ning kooli pitseriga. 14. Eksamite ajal haigestunud eksternid esitavad arstitõendi, mille põhjal lubatakse neil põhikooli või gümnaasiumi õppenõukogu otsusega samal või järgmisel eksamiperioodil kõik vajalikud eksamid sooritada. 15. Eksternieksameid korraldav põhikool või gümnaasium võimaldab kolme eksamitele eelneva kuu jooksul eksternidele eksamiainetes konsultatsioone ja praktikume põhikooli lõpetamisel 10 astronoomilist ning gümnaasiumi lõpetamisel 15 astronoomilist tundi eksterni kohta. 16. Eksternide eksamitulemused kantakse protokolli, mille paremasse ülanurka tehakse märge «Eksternaat». IV. EKSTERNIDELE PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPUTUNNISTUSE VÄLJAANDMINE 17. Eksternidele, kes on sooritanud kõik ettenähtud eksternieksamid ja lõpueksamid, antakse põhikooli või gümnaasiumi õppenõukogu otsusel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistus märkega, et kool on lõpetatud eksternina. 18. Eksterni põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele märgitakse kohustuslike ainete ülekantud aastahinded, eksternieksamite hinded ning lõpueksamite, v.a riigieksamite hinded. Eksterni põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele märgitakse käitumishinde kohale kriips. 19. Eksterni põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistus registreeritakse vastavalt kehtivale korrale märkega «Eksternaat». 20. Eksterni gümnaasiumi lõputunnistus on kehtiv koos riigieksamitunnistusega. 21. Eksterne ei tunnustata kiituskirjade ega medalitega. V. FINANTSEERIMINE 22. Käesoleva korra punktis 10 nimetatud põhikoolid või gümnaasiumid esitavad õppeperioodi lõpul maa- või linnavalitsusele aruande eksternidega läbiviidud õppetöö ning eksternidele antud konsultatsioonide ja praktikumide tundide kohta. 23. Õpetajate poolt eksternidega (konsultatsioonid, praktikumid ja eksamid) läbiviidud õppetööks eraldavad maa- või linnavalitsused riigieelarvelisi vahendeid vastavalt käesoleva korra punktis 22 nimetatud aruandele.