Haridusminister — Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele — RTL, 60, 800

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, õiend; 69, 1111; 1998, 57, 859; 1999, 24, 358) paragrahvi 23 lõike 3 alusel haridusminister määrab: Kinnitada «Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» (juurde lisatud). Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 22. märtsi 1999. a määrusega nr 15 Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev õigusakt sätestab õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse (edaspidi õppekirjandus) riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja korra ning nõuded õppekirjandusele. 2. Käesoleva õigusaktiga kehtestatud tingimusi, korda ja nõudeid kohaldatakse ka õppekirjanduse kordustrükkide väljaandmisel. II. NÕUDED ÕPPEKIRJANDUSELE 3. Õpik on õpilasele mõeldud Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a määrusega nr 228 (RT I 1996, 65--69, 1201; 1997, 37/38, 573) kinnitatud «Eesti põhi- ja keskhariduse riiklikule õppekavale» (edaspidi riiklik õppekava) vastav kirjalik õppematerjal, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) arvestab riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustöö üldeesmärke, õppekava üldpõhimõtteid ning ainekava eesmärke, sisu ja õpitulemusi; 2) õpikus on lühike, liigendatud õppetekst, kus selgelt eristub kõigile kohustuslik õppematerjal, sisu mõistmist ja mõtlema suunavad küsimused, õppeülesanded, õpiku lõpus mõistete seletus; 3) sisaldab ainult õppeotstarbelisi tabeleid, skeeme, jooniseid, fotosid jms; 4) on kirjutatud ladusas emakeeles, eakohaselt ega liialda uute mõistetega. 4. Kui õpik sisaldab lisateksti (allikmaterjalid ajaloos jms), ei tohi selle hulk ületada 1/5 õpiku kogumahust. 5. Töövihik on üldjuhul kindla õpikuga seotud õppematerjal, õpiülesannete või kaartide kogu, mille abil õpilasel on võimalik kujundada teadmisi, neid kinnistada ja loovalt rakendada, süvendada oskusi, arendada analüüsi- ja sünteesioskust. 6. 1. ja 2. klassis võib kasutada tööraamatut, mis ühendab õpiku ja töövihiku funktsioonid. III. ÕPPEKIRJANDUSE VAJADUSE VÄLJASELGITAMINE 7. Õpik käibib üldjuhul neli aastat. Haridusministeerium selgitab koostöös ainenõukogudega välja, missugustes ainetes ja klassides on kolme aasta pärast vaja uut õppekirjandust. 8. Käesoleva õigusakti punktis 7 nimetatud vajaliku õppekirjanduse loetelu avaldab Haridusministeerium üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt iga aasta 1. septembriks. 9. Kirjastusel on õigus taotleda Haridusministeeriumilt kinnitust ainult nendele käsikirjadele, mille vajadusest on teatatud üleriigilise levikuga päevalehes. IV. ÕPPEKIRJANDUSE KÄSIKIRJADE RETSENSEERIMINE 10. Haridusministeeriumile kirjastuse poolt esitatud õppekirjanduse käsikirjad retsenseeritakse. 11. Õppekirjanduse käsikirja retsenseerimiseks määrab kirjastus kaks retsensenti, neist ühe Haridusministeeriumi soovitusel. Haridusministeerium võib tellida ka kuni kaks arvamust. 12. Retsensentide ülesanne on õppekirjanduse sisu (faktide, teooriate, seletuste õigsus, kaasaegsus, eakohasus; vastavus üld- ja aine-eesmärkidele, kooliastme pädevustele; õpikuteksti kaudu edastatava väärtussüsteemi sobivus) hindamine mahu, õpilase eakohasuse ning metoodika seisukohalt. Hinnang antakse ka töövihiku ning tööraamatu otstarbekusele. V. ÕPPEKIRJANDUSE RIIKLIKULE ÕPPEKAVALE VASTAVUSE KINNITAMINE NING ÕPPEKIRJANDUSELE ESITATAVATELE NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 13. Õppekirjandusele kinnituse taotlemiseks esitab kirjastus hiljemalt kaheksa kuud enne õppekirjanduse ilmumistähtaega Haridusministeeriumile vastava avalduse. 14. Avaldusele lisatakse: 1) toimetatud või kordustrüki väljaandmiseks parandatud õppekirjanduse käsikiri (2­4 koopiat vastavalt Haridusministeeriumi ja kirjastuse kokkuleppele); 2) üksikasjalik hinnakalkulatsioon; 3) õppekirjanduse tehnilised andmed (kirja suurus ja kuju, reavahe, paberi sort, illustratsioonide kirjeldus, köide, formaat). 15. Hinnangu õppekirjanduse vastavuse kohta käesoleva õigusakti teises peatükis nimetatud nõuetele annab vastav ainenõukogu. Hinnangu andmiseks korraldab Haridusministeerium ühe kuu jooksul pärast kirjastuse avalduse ja käesoleva õigusakti punktis 14 nimetatud lisade Haridusministeeriumile laekumist koosoleku, kuhu kutsutakse õppekirjanduse käsikirja autor, retsensendid ja arvamuste kirjutajad, kui nad pole ainenõukogu liikmed, ning kirjastuse esindaja. 16. Koosoleku otsus protokollitakse. Protokollis fikseeritakse: 1) õppekirjanduse käsikirja vastavus või mittevastavus käesoleva õigusakti teises peatükis nimetatud nõuetele; 2) mittevastavuse korral loetletakse käsikirja kinnitamiseks vajalikud muudatused. 17. Haridusministeerium teavitab kirjastust ainenõukogu antud hinnangust kirjalikult ühe nädala jooksul pärast koosoleku toimumist. 18. Õppekirjanduse kinnitamiseks esitab kirjastus Haridusministeeriumile õppekirjanduse maketi ja lõpliku hinnakalkulatsiooni. Õppekirjandus kinnitatakse, kui maketis on arvestatud käesoleva korra punktis 17 nimetatud ainenõukogu hinnanguga. 19. Otsuse õppekirjanduse kinnitamise kohta väljastab Haridusministeerium kirjastusele kirjalikult. 20. Käesoleva korra teises peatükis õppekirjandusele esitatud nõuetele vastavuse kohta Haridusministeeriumilt kinnituse saanud õpik või töövihik kirjastatakse märkega «Haridusministeerium kinnitab: õpik (töövihik või tööraamat) vastab riiklikule õppekavale». 21. Õpikud, millel on kinnitamise märge, võib kool välja osta riigieelarve vahenditest. Paralleelõpikute puhul valib väljaostmisele kuuluva õpiku kool, käesoleva õigusakti punktis 20 nimetatud märge ei tähenda ostmise kohustust. 22. Ainenõukogu võib anda hinnangu ka riikliku õppekava rakendamiseks vajalikule lisaõppekirjandusele, mis tiraþeeritakse märkega «. . . . . ainenõukogu soovitab: sobib kasutada . . . . . . õpetamiseks». 23. Ainenõukogu soovitatud õppekirjanduse väljaostmine ei toimu riigieelarve vahenditest.