Keskkonnaminister — Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid — RTL, 59, 779

Käesolev määrus on antud välisõhu kaitse seaduse (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155) paragrahvi 4 lõike 2 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus reguleerib põletusseadmetest välisõhku eralduva vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NO2 + NO), süsinikoksiidi (CO), lenduvate orgaaniliste ühendite (CnHm), tahkete osakeste ning raskmetallide heitkoguste määramist. II. SAASTEAINE HEITKOGUSE MÄÄRAMISE KORD 2. Saasteaine heitkogus määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutuslikult. 3. Põletusseadmete puhul, k.a tehnoloogilised ahjud, mille soojusvõimsus on 50 MWth või suurem, määratakse saasteainete eriheitmed ainult otsese mõõtmise alusel. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja raskmetallide eriheitmed ning vedelkütuse kasutamisel eralduva vääveldioksiidi eriheitme võib määrata ka arvutuslikult. III. SAASTEAINE HEITKOGUSE MÄÄRAMINE OTSESE MÕÕTMISE ALUSEL 4. Otsese mõõtmise alusel määratakse saasteaine heitkogus alljärgnevalt: 4.1. koostatakse koondtabel kasutatud kütuseliikide kohta vastavalt lisale 1; 4.2. arvutatakse kütusekulu B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ), kasutades lisas 9 toodud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B Qri, GJ, kus B -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri -- kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 4.3. mõõdetakse saasteainete sisaldus põletusseadmetest väljuvates suitsugaasides; 4.4. mõõtmise läbiviija koostab mõõtmise protokolli ja mõõtmistulemuste aruande vastavalt käesoleva korra lisale 2 ning neid säilitatakse vähemalt viis aastat; 4.5. iga kasutatud kütuseliigi kohta saadud mõõtmistulemuste alusel arvutatakse vastava i-nda saasteaine eriheide qi järgmist valemit kasutades

ci -- i-nda saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides, mg/Nm3 (teisendustegurid on toodud lisas 10) ­ raskmetallid mg/Nm3; Vg -- 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm3/kg; V -- 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm3/kg;

-- liigõhutegur

Qri -- kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 0,25 -- kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3/MJ; k -- kütuse niiskusest tulenev parandustegur, mis on toodud lisas 11. Eriheitmete arvutamise alusena aktsepteeritakse mõõtmisi, mis on läbi viidud põletusseadme nominaalkoormusele lähedastel reþiimidel (vähemalt 80% nominaalkoormusest); 4.6. iga kasutatud kütuseliigi kohta arvutatakse i-nda saasteaine heitkogus Mi järgmist valemit kasutades: Mi = 10--6 B1 qi , t (raskmetallid kg), kus B1 -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi -- i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallid mg/GJ). IV. SAASTEAINE HEITKOGUSE MÄÄRAMINE ARVUTUSLIKULT 5. Kui saasteaine heitkogust ei määrata otsese mõõtmisega, määratakse saasteaine heitkogus alljärgnevalt: 5.1. koostatakse koondtabel kasutatud kütuseliikide kohta vastavalt lisale 1; 5.2. arvutatakse kütusekulu B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ), kasutades lisas 9 toodud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B Qri , GJ, kus B -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri -- kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 5.3. leitakse i-nda saasteaine eriheitme qi väärtus vastavast lisast 3--8; 5.4. arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheitme qi alusel vastava saasteaine heitkogus Mi, välja arvatud vääveldioksiid, järgmist valemit kasutades: Mi = 10--6 B1 qi , t (raskmetallid kg), kus B1 -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi -- i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallid mg/GJ). 5.5. Vääveldioksiidi heitkogus tahke ja vedelkütuse korral arvutatakse lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt

B -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Sr -- väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%;

-- väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. 6. Saasteaine heitkogus ühes sekundis (hetkeline heitkogus) arvutatakse järgmiselt: 6.1. leitakse saasteaine eriheitme qi vastavast lisast 3--8; 6.2. arvutatakse saasteallikast eralduva i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme soojusvõimsusest, järgmist valemit kasutades: Mpi = 10--3 P qi, g/s (raskmetallide korral mg/s), kus P -- põletusseadme soojusvõimsus, MWth. Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust; qi -- i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ). Ühele ja samale korstnale töötavate katelde puhul saadakse kogu saasteallika hetkeline heitkogus summeerides katelde vastavad väärtused. 7. Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus

arvutatakse tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel, lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt

P -- põletusseadme soojusvõimsus, MWth; Sr -- väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%;

-- väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Qri -- kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Lisa 1 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Andmed kütuseliikide kohta Kütus I Kütus II Kütus III jne Kütuseliik Kütuse aastakulu B, tonni (tahke kütus ja vedelkütus) tuh m3 (gaas) Kütusekulu põletusseadme nominaalkoormusel, kg/s (tahke kütus ja vedelkütus) m3/s (gaas) Kütuse päritolu (võimalusel) Kütuse tarbimisaine koostis: Niiskus, Wr, % Tuhk, Ar, % Väävel, Sr, % Süsinik, Cr, % (võimalusel) Vesinik, Hr, % (võimalusel) Lämmastik, Nr, % (võimalusel) Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, Qri, MJ/kg (tahke kütus ja vedelkütus) MJ/m3 (gaas) Kütuse kvaliteedi vastavussertifikaat, kuupäev Lisa 2 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde

Lisa 3 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Tahkete osakeste eriheitmed Kütuseliik, püüdeseade Tahkete osakeste eriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis P th 50 MWth > P> 10 MWth põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi 3000 Põlevkivi 12000 -- tsüklon 3000 -- elektrifilter 1000 Turvas -- puhastuseta 1000 2000 -- tsüklon 700 700 700 -- elektrifilter 200 200 Puit -- puhastuseta 1000 1000 1000 1000 -- tsüklon 500 500 -- elektrifilter 100 Raske kütteõli 100 100 Põlevkiviõli 100 100 Kerge kütteõli 100 100 Lisa 4 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Vääveldioksiidi eriheitmed Kütuseliik Vääveldioksiidi eriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis P th 50 MWth > P >10MWth põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi arvutatav kivisöe väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata Põlevkivi arvutatav põlevkivi väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga arvestatakse 50% ulatuses Turvas 200 200 Puit 10 10 0 0 Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli arvutatav kütuse väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata Maagaas 0 0 Lisa 5 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Lämmastikoksiidide eriheitmed Kütuseliik Lämmastikoksiidide eriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis P th 50 MWth > P >10MWth põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi 200 200 Põlevkivi 150 Turvas 300 300 300 300 Puit 100 100 100 100 100 Raske kütteõli 200 250 Põlevkiviõli 150 200 Kerge kütteõli 100 Maagaas 60 100 Lisa 6 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Süsinikoksiidi eriheitmed Kütuseliik Süsinikoksiidide eriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis P th 50 MWth > P >10MWth põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi 100 100 Põlevkivi 100 Turvas 1200 500 100 200 Puit 1200 1000 400 200 Raske kütteõli 100 100 Põlevkiviõli 100 100 Kerge kütteõli 100 100 Maagaas 60 40 Lisa 7 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) eriheitmed1 Kütuseliik LOÜ-de eriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P P th P >= 50 MWth Kivisüsi 15 1,5 Turvas 100 Puit 48 Raske kütteõli 3 3 Kerge kütteõli 1,5 Maagaas 4 2,5 1 välja arvatud metaan Lisa 8 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Raskmetallide eriheitmed Kütuseliik -- katel, püüdeseade Raskmetalli eriheide q, mg/GJ Hg Cd Pb Cu Zn As Cr Ni V Kivisöekatel: -- puhastuseta 5 30 700 100 230 90 400 400 1500 -- tsükloniga 5 10 200 20 80 80 300 -- elektrifiltriga 5 5 40 5 10 10 50 Soodakatel: -- elektrifiltriga 0,8 3 50 2 0,5 0,3 -- elektrifiltriga ja pesuriga 0,8 2 30 1 0,1 0,1 Eesti tolmpõlevkivi katel: -- elektrifilter 5 5 300 20 410 90 80 50 130 Puu- ja koorekatel: -- puhastuseta 0,5 5 200 5 500 1 35 30 100 -- tsükloniga 0,5 2 60 0,3 10 10 30 -- elektrifiltriga 0,5 0,5 15 0,1 2 2 9 Turbakatel: -- puhastuseta 5 10 200 50 150 100 80 350 250 -- tsükloniga 5 4 50 30 20 80 60 -- elektrifiltriga 5 0,7 15 7 6 25 20 Raske kütteõli katel: -- puhastuseta 0,03 0,3 20 10 40 2 1 300 1000 -- tsükloniga 0,03 0,2 10 1 0,5 150 450 Gaasikatel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lisa 9 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Energiaühikute teisendustegurid toe MWh GJ Gcal toe 1 11,63 41,87 10,00 MWh 0,0860 1 3,600 0,860 GJ 0,0239 0,278 1 0,239 Gcal 0,1000 1,163 4,187 1 Lisa 10 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonide teisendustegurid Saasteaine kontsentratsioon NOx arvut. NO2-le SO2 CO ppm mg/Nm3 ppm mg/Nm3 ppm mg/Nm3 ppm 1 2,054 1 2,915 1 1,25 mg/m3 0,487 1 343 1 0,8 1 Lisa 11 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrusele nr 33 Kütuse niiskusest tulenev parandustegur k Kütuse niiskus W, % Parandustegur ühe kg kütuse kuivaine kohta k 10 1,01 20 1,03 30 1,05 40 1,08 50 1,12 60 1,19