Keskkonnaminister — Emmaste, Kõrgessaare, Käina, Laasi, Leluselja, Määvli, Pühalepa, Suuremõisa ja Tahkuna jahipiirkonna moodustamine — RTL, 58, 822

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70; 2004, 38, 258; 54, 390; 2005, 15, 83) § 6 lõike 3 alusel. § 1. Emmaste jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Emmaste jahipiirkonna pindala on 11 750 hektarit. (2) Emmaste jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Emmaste jahipiirkonna piir läheb Mardihansu lahe rannajoone ja Haldi sadama tee ristumiskohast mööda Haldi sadama teed Kõpu–Emmaste maanteeni; teeristist mööda Kõpu–Emmaste maanteed Nursteni; Nurstest mööda Nurste–Tatermaa–Valgu teed Suuremõisa–Emmaste maanteeni, jätkudes mööda Suuremõisa–Emmaste maanteed Valgu kraavini; sealt mööda Valgu kraavi kraavi suudmeni meres; edasi mööda mere rannajoont Haldi sadama teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele rannajoonest). § 2. Kõrgessaare jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kõrgessaare jahipiirkonna pindala on 14 920 hektarit. (2) Kõrgessaare jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kõrgessaare jahipiirkonna piir läheb Pihla oja suudmest Kiriku lahes mööda Pihla oja Kärdla–Luidja maanteeni, jätkudes mööda Kärdla–Luidja maanteed Kõrgessaareni; Kõrgessaarest mööda Kõrgessaare–Lauka–Hüti teed Emmaste–Kõpu maanteeni; teeristist mööda Emmaste–Kõpu maanteed Tammistu küla teeni, jätkudes mööda Tammistu küla teed Kohari kraavini; sealt mööda Kohari kraavi Mardihansu laheni, jätkudes mööda mere rannajoont ümber Kõpu poolsaare Pihla oja suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele rannajoonest, koos Nina saarega). § 3. Käina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Käina jahipiirkonna pindala on 15 390 hektarit. (2) Käina jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Käina jahipiirkonna piir läheb mere rannajoone ja Valgu kraavi ristumiskohast mööda Valgu kraavi Suuremõisa–Emmaste maanteeni, jätkudes mööda Suuremõisa–Emmaste maanteed Valgu–Lelu teeni; teeristist mööda Valgu–Lelu teed Suurekaevu teeristini; Suurekaevu teeristist mööda Suurekaevu–Männamaa teed Männamaani; Männamaalt mööda Männamaa–Tihu teed Luguse jõeni, jätkudes mööda Luguse jõge Ilvese teeni ning mööda Ilvese teed Vakumeeste metsateeni; edasi mööda Vakumeeste metsateed Soobe põldudeni; siitpeale mööda põlluäärset Soobe kraavi Putkaste metskonna kvartali 260 edelanurgani; siis mööda Putkaste metskonna kvartali 260 lõunasihti Käina–Hüti teeni, jätkudes mööda Käina–Hüti teed Nõmmerga–Nõmba metsateeni; teeristist mööda Nõmmerga–Nõmba metsateed elektriliini trassini, jätkudes mööda elektriliini trassi Hüti–Käina teeni; sealt mööda Hüti–Käina teed Vaemla jõeni ning mööda Vaemla jõge Käina–Kärdla maanteeni; siitpeale mööda Käina–Kärdla maanteed Tammela peakraavini ning mööda Tammela peakraavi Tammela sihini, jätkudes mööda Tammela sihti Undama kraavini ning mööda Undama kraavi Vilivalla peakraavini; edasi mööda Vilivalla peakraavi Hermistu–Pasti teeni; sealt mööda Hermistu–Pasti teed Suuremõisa–Emmaste maanteeni; teeristist mööda Suuremõisa–Emmaste maanteed Vaemla jõeni ning mööda Vaemla jõge Vaemla jõe suudmeni meres, jätkudes mööda mereranda Valgu kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele rannajoonest ning Kuuselaid ja Taguküla laid akvatooriumi osaga, mis ulatub 100 meetri kaugusele laiu rannajoonest). § 4. Laasi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Laasi jahipiirkonna pindala on 8260 hektarit. (2) Laasi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Laasi jahipiirkonna piir läheb Hütilt mööda Hüti–Lauka teed Laukani; Laukalt mööda Lauka–Metsaküla teed Metsakülani ning Metsakülast mööda Põdrapao metsateed Kärdla metskonna kvartali 187 loodenurgani; edasi mööda Kärdla metskonna kvartalite 187, 188 ja 197 läänesihti sama metskonna kvartali 197 edelanurgani; sealt mööda Rima sihti Kärdla metskonna kvartali 342 kagunurgani; kvartali 342 kagunurgast mööda Põdrapao sihti Kärdla metskonna kvartali 210 kagunurgani, jätkudes mööda Pihla sihti Kärdla metskonna kvartali 271 loodenurgani; sealt mööda Kärdla metskonna kvartalite 271, 282, 295 ja 316 läänesihti Nõmba–Nõmmerga metsateeni ning mööda Nõmba–Nõmmerga metsateed Hüti–Käina teeni; teeristist mööda Hüti–Käina teed Putkaste metskonna kvartali 260 lõunasihini, jätkudes mööda kvartali 260 lõunasihti Soobe kraavini ning mööda Soobe kraavi Vakumeeste metsateeni; siitpeale mööda Vakumeeste metsateed Ilvese teeni ning mööda Ilvese teed Luguse jõeni; sealt mööda Luguse jõge Leigri–Tihu sihini, jätkudes mööda Leigri–Tihu sihti Männamaa–Tihu teeni ning mööda Männamaa–Tihu teed Käina–Hüti teeni; teeristist mööda Käina–Hüti teed Hütini. § 5. Leluselja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Leluselja jahipiirkonna pindala on 11 030 hektarit. (2) Leluselja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Leluselja jahipiirkonna piir läheb Mardihansu lahe rannajoone ja Kohari kraavi suudme ristumiskohast mööda Kohari kraavi Tammistu küla teeni, jätkudes mööda Tammistu küla teed Kõpu–Emmaste maanteeni; teeristist mööda Kõpu–Emmaste maanteed Hüti–Lauka teeni ning mööda Hüti–Lauka teed Hütini; Hütilt mööda Hüti–Käina teed Tihu–Männamaa teeni; teeristist mööda Tihu–Männamaa teed Tihu–Leigri sihini ning mööda Tihu–Leigri sihti Luguse jõeni; sealt mööda Luguse jõge Tihu–Männamaa teeni ning mööda Tihu–Männamaa teed Männamaani; Männamaalt mööda Männamaa–Suurekaevu teed Suurekaevu teeristini; sealt mööda Tatermaa–Nurste teed Nursteni; Nurstest mööda Emmaste–Kõpu maanteed Haldi sadama teeni ning mööda Haldi sadama teed Mardihansu laheni; sealt mööda Mardihansu lahe rannajoont Kohari kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele Mardihansu lahe rannajoonest). § 6. Määvli jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Määvli jahipiirkonna pindala on 7690 hektarit. (2) Määvli jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Määvli jahipiirkonna piir läheb mere rannajoone ja Tareste kraavi ristumiskohast mööda Tareste kraavi Kärdla metskonna kvartali 134 kagunurgani; sealt mööda Kärdla metskonna kvartalite 134 ja 133 lõunasihti kvartali 133 edelanurgani, jätkudes mööda Kärdla metskonna kvartalite 140, 147, 154, 162 ja 169 läänesihti kvartali 169 edelanurgani; edasi mööda metsasihti lõuna suunas Kärdla metskonna kvartali 180 kirdenurgani; siitpeale mööda kvartalite 180, 185, 193, 203 ja 202 idasihti ning kvartalite 212 ja 211 lõunasihti kvartali 211 edelanurgani, jätkudes mööda Pihla sihti Kärdla metskonna kvartali 271 loodenurgani; edasi mööda Kärdla metskonna kvartalite 271, 282, 295 ja 316 läänesihti Nõmba–Nõmmerga teeni, jätkudes mööda Nõmba–Nõmmerga teed Nõmmerga suunas elektriliini trassini; siitpeale mööda elektriliini trassi Hüti–Käina teeni ning mööda Hüti–Käina teed Vaemla jõeni, mööda Vaemla jõge Käina–Kärdla maanteeni ning mööda Käina–Kärdla maanteed Kärdla metskonna kvartali 279 loodenurgast algava Koldema põlluteeni, jätkudes mööda Koldema põlluteed Tubala–Palade teeni; edasi mööda Tubala–Palade teed Soovälja põlluteeni ning mööda Soovälja põlluteed Kärdla–Heltermaa maanteeni; teeristist mööda Kärdla–Heltermaa maanteed lennuvälja teeni, jätkudes mööda lennuvälja teed Kura kraavini; sealt mööda Kura kraavi Kura kraavi suudmeni ning mööda mere rannajoont Kärdla linna idapiirini (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele mere rannajoonest); edasi mööda Kärdla linna maismaapiiri linna läänepiirini mererannikul ning mööda mere rannajoont Tareste kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele mere rannajoonest). § 7. Pühalepa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Pühalepa jahipiirkonna pindala on 10 410 hektarit. (2) Pühalepa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Pühalepa jahipiirkonna piir läheb Kura kraavi suudmest mererannikul mööda Kura kraavi lennujaama teeni, jätkudes mööda lennujaama teed Heltermaa–Kärdla maanteeni ning mööda Heltermaa–Kärdla maanteed Soovälja põlluteeni; sealt mööda Soovälja põlluteed Palade–Tubala teeni ning mööda Palade–Tubala teed Koldema põlluteeni; teeristist mööda Koldema põlluteed Kärdla–Käina maanteeni ning mööda Kärdla–Käina maanteed Tammela peakraavini; edasi mööda Tammela peakraavi Tammela sihini ja mööda Tammela sihti Undama kraavini; sealt mööda Undama kraavi Vilivalla peakraavini, jätkudes mööda Vilivalla peakraavi Hermistu–Haavamäe teeni ning mööda Hermistu–Haavamäe teed Kärdla–Heltermaa maanteeni; teeristist mööda Kärdla–Heltermaa maanteed Lehala talu teeni; siitpeale mööda Lehala talu teed Lehala taluni, jätkudes mööda Suitsu talu teed Suitsu taluni sealt mööda Suitsu talu ja Suure-Laasi talu vahelist sihti Suure-Laasi taluni; edasi mööda Kerema teed Värssu–Vahtrepa teeni ning mööda Värssu–Vahtrepa teed Hagaste tuulikuni; siitpeale mööda kadastikus olevat metsateed mereni, jätkudes mööda mere rannajoont Kallaste sihini (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele rannajoonest); sealt mõttelise sirgjoonena mööda Hiiumaa ja Vohilaiu vahelist mere keskjoont Vohilaiu lõunatipuni, jätkudes mööda Vohilaiu idakallast Vohilaiu põhjatippu (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele Vohilaiu rannajoonest); edasi mõttelise sirgjoonena Kadakalaiu põhjatippu; Kadakalaiu põhjatipust mõttelise sirgjoonena Sääre ninani, jätkudes mööda mere rannajoont Kura kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele mere rannajoonest, ning Vissulaid akvatooriumi osaga, mis ulatub 100 meetri kaugusele laiu rannajoonest). § 8. Suuremõisa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Suuremõisa jahipiirkonna pindala on 8130 hektarit. (2) Suuremõisa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Suuremõisa jahipiirkonna piir läheb mere rannajoone ja Suuremõisast lääne pool kadastikus oleva ning Hagaste tuulikuni viiva metsatee ristumiskohast mööda metsateed Hagaste tuulikuni; Hagaste tuuliku juurest mööda Värssu–Vahtrepa teed Kerema teeni ning mööda Kerema teed Suure-Laasi taluni; sealt mööda Suure-Laasi ja Suitsu talu vahelist sihti Suitsu taluni, jätkudes mööda Suitsu talu teed Lehala taluni ning mööda Lehala talu teed Heltermaa–Kärdla maanteeni; edasi mööda Heltermaa–Kärdla maanteed Haavamäe–Hermistu–Pasti teeni; teeristist mööda Haavamäe–Hermistu–Pasti teed Suuremõisa–Emmaste maanteeni ning mööda Suuremõisa–Emmaste maanteed Vaemla jõeni; sealt mööda Vaemla jõge mereni; edasi mõttelise sirgjoonena Vaemla lahe keskelt Ahelaiu kagutippu; sealt mõttelise sirgjoonena Kõverlaiu idatippu; Kõverlaiu idatipust mõttelise sirgjoonena Heinlaiu idatippu, jätkudes mööda Heinlaiu rannajoont Heinlaiu põhjatippu (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa 100 meetri kaugusele Heinlaiu rannajoonest); Heinlaiu põhjatipust mõttelise sirgjoonena Sarve poolsaare idatippu; sealt mööda mere rannajoont Kallaste sihini (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa 100 meetri kaugusele mere rannajoonest ning Hõralaid akvatooriumi osaga 100 meetri kaugusele Hõralaiu rannajoonest), jätkudes mööda mere rannajoont kadastikus oleva Hagaste tuulikuni viiva metsateeni. § 9. Tahkuna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Tahkuna jahipiirkonna pindala on 14 300 hektarit. (2) Tahkuna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Tahkuna jahipiirkonna piir läheb Pihla oja suudmest Kiriku lahes mööda Pihla oja Kärdla–Luidja maanteeni, jätkudes mööda Kärdla–Luidja maanteed Kõrgessaareni; Kõrgessaarest mööda Kõrgessaare–Lauka–Metsküla teed Põdrapao teeni; teeristist mööda Põdrapao teed Kärdla metskonna kvartali 187 loodenurgani; sealt mööda Kärdla metskonna kvartalite 187, 188 ja 197 läänesihti Kärdla metskonna kvartali 197 edelanurgani; siitpeale mööda Rima sihti Põdrapao sihini ning mööda Põdrapao sihti Kärdla metskonna kvartali 208 edelanurgani; sealt mööda Kärdla metskonna kvartalite 208, 209, 210, 211 ja 212 lõunasihti kvartali 212 kagunurgani, jätkudes mööda Kärdla metskonna kvartalite 212, 203, 193, 185 ja 180 idasihti kvartali 180 kirdenurgani; siitpeale mööda põhjasuunas kulgevat metsasihti Kärdla metskonna kvartali 168 kagunurgani; edasi mööda Kärdla metskonna kvartalite 168, 161, 153, 146 ja 139 idasihti Kärdla metskonna kvartali 133 edelanurgani, jätkudes mööda sama metskonna kvartalite 133 ja 134 lõunasihti Tareste kraavini; sealt mööda Tareste kraavi mereni ning mööda mere rannajoont Pihla oja suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 100 meetri kaugusele mere rannajoonest). Minister Villu REILJAN Kantsler Annika VELTHUT