Nissi Vallavolikogu — Nissi valla põhimääruse muutmine — KO, 158, 1632

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 9 ja § 34 lõike 2 ning valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393; 2003, 88, 588) § 12 lõike 1 ja § 15 alusel. 1. Nissi valla põhimääruses (KO 2002, 12, 286; 2003, 26, 666; 2004, 55, 456) (edaspidi põhimäärus) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1.1. muuta põhimääruse punkti 1 «Nissi valla põhimääruse eesmärk» ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «1. Põhimäärus reguleerib kohaliku omavalitsuse teostamist vallas omavalitsusorganite kaudu ning omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise korda, õigusi ja kohustusi, vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korda, vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korda, samuti külavanemate valimist ja ülesandeid, välissuhtlemist ning valla lipu ja vapi kasutamist.»; 1.2. muuta põhimääruse punkti 3.1.3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «3.1.3. sotsiaalabi ja -teenuste, vanurite hoolekande, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajanduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, heakorra, jäätmehoolduse, territoriaalplaneerimise, vallasisese ühistranspordi ning valla teede ja tänavate korrashoiu korraldamine;»; 1.3. jätta põhimääruse punktist 10.4 välja viimane lause; 1.4. täiendada põhimäärust punktidega 10.5 ja 10.6 järgmises sõnastuses: «10.5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. 10.6. Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.»; 1.5. muuta põhimääruse punkti 11.1.1 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «11.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;» 1.6. täiendada põhimäärust punktidega 11.1.411, 11.1.412 ja 11.1.413 järgmises sõnastuses: «11.1.411 . jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 11.1.412 . jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 11.1.413. jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine;»; 1.7. täiendada põhimäärust punktidega 23.1.4 ja 23.1.5 järgmises sõnastuses: «23.1.4. korraldab ametiasutuse poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega (RT I 2004, 81, 542) ettenähtud korras; 23.1.5. kehtestab vallaasutuste poolt osutatavate teenuste hinnad.»; 1.8. tunnistada kehtetuks põhimääruse punktid 31.3 ja 31.4; 1.9. täiendada põhimäärust punktidega 31 1–3113 järgmises sõnastuses: «31 1. Vallavara valitsemine 311.1. Vallavara valitsemine on vallavara valitseja õigus ja kohustus seaduste, käesoleva põhimääruse ja valla teiste õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 311.2. Vallavara valitsejad on volikogu, valitsus ja vallaasutused. Vallaasutused on vallavara valitsejateks nende valdusesse antud vara suhtes. 311.3. Vallale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitsejaks on valitsus. 311.4. Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. 311.5. Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduses (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588; 2004, 90, 616) ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. 311.6. Vallavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektrivarustus, side, soojusvarustus, veevarustus jms) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires vallavara valitseja, kui volikogu või valitsus ei ole otsustanud teisiti. 312 . Vallavara omandamine 312.1. Vallavara omandamine toimub seaduse või tehingu alusel. 312.2. Vallavara omandamise (asjade ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise) otsustab: 1) volikogu, kui sellega võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud valitsusele; 2) vallaasutuse juht jooksva aasta eelarves kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara omandamine on vajalik vallaasutuse ülesannete täitmiseks; 3) muudel juhtudel valitsus. 31 2.3. Riigihangete teostamist riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) alusel korraldab valitsus. 312.4. Riigihangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem maksumusest, mille puhul on nõutav riigihangete seaduses sätestatud korra järgimine, peab olema tagatud rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine ning pakkujate paljususe korral tuleb pidada pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga. 312.5. Ostueesõiguse teostamise otsustab volikogu. 312.6. Kingi vastuvõtmise otsustab volikogu, kui sellega kaasnevad vallale olulised kulutused. 313. Pärimine 313.1. Vald on seadusjärgseks pärijaks teiste pärijate puudumisel, kui pärandi avanemise koht asub vallas. Seadusjärgse pärimise korral ei saa vald pärandist loobuda. 313.2. Pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise, kui pärimine toimub testamendi või pärimislepingu järgi, otsustab volikogu. Samuti otsustab volikogu pärimislepingu, aga ka pärimislepingu sätete kohase ülalpidamislepingu sõlmimise. 313.3. Pärandi vastuvõtmise nõuete täitmist korraldab valitsus. 31 4. Laenu või muu rahalise kohustuse võtmine 314 .1. Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad ) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 314.2. Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega ehitis kui vallasasi. 314.3. Laenu ja muude võlakohustuste võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab valitsus. 31 4.4. Valitsusel ja vallaasutusel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 314.5. Võlakohustuse võtmise otsustab volikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes. 314.6. Projektides, millega kaasnevad vallale varalised kohustused, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, osalemise otsustab volikogu. Varaliste kohustuste kaasnemist tuleb eeldada, kui esitatakse taotlus osalemiseks projektis, milles on ette nähtud vallapoolne kaasfinantseerimine. 31 5. Vallavara valdamine 315.1. Vallavara valdamine on tegeliku võimu teostamine vallale kuuluva asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 315.2. Vallavara valdajaks on: 1) vallaasutused; 2) valitsus, kui tegemist on vallavaraga, mida ei ole ühegi vallaasutuse valdusesse antud; 3) kolmandad isikud tehingu või õigusakti alusel, kusjuures kaudseks valdajaks jääb kolmandale isikule valduse üle andnud vallaasutus või valitsus. 31 5.3. Vallavara valdaja on kohustatud nõudma valduse kohtulikku kaitset, kui valdust on omavoliliselt rikutud või on valdus omavoliliselt ära võetud. 315.4. Vallavara valduse jaotuse vallaasutuste vahel ja kõik muudatused selles otsustab valitsus. 315.5. Vallavara valduse üleandmisel koostatakse üleandmisakt, milles märgitakse andmed üleandja, vastuvõtja, üleandmise aja, üleandmise õigusliku aluse, üleantava vara koosseisu, seisukorra ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmisakt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb vara üleandjale ja teine vastuvõtjale. Kui ametiasutus ei ole vara üleandjaks ega vastuvõtjaks, tuleb üleandmisakti ärakiri esitada ametiasutusele. 316. Vallavara kasutamine 316.1. Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituudi ja reaalkoormatise teostamine. 316.2. Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks (avalikud asjad); 2) valla valitsemiseks; 3) sotsiaal-kultuurilisel otstarbel; 4) tulu saamiseks; 5) riiklike kohustuste täitmiseks. 316.3. Avalikuks otstarbeks kasutatakse vallavara, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on kasutatav igaühe poolt nagu tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud, rannad jms. Volikogu võib kehtestada avalike asjade kasutuseeskirju, keelata nende asjade kasutamise teatud otstarbeks või kehtestada tasu nende teatud kasutusviisi eest. 316.4. Valla valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik valla omavalitsusorganitele ja ametiasutusele avaliku võimu teostamiseks ning vallaasutustele neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. 316.5. Asju, mis ei ole avalikud, kasutatavad valla valitsemiseks, riiklike kohustuste täitmiseks või sotsiaal-kultuurilisel otstarbel, kasutatakse vallale tulu saamiseks. Tulu saamisena ei käsitata siinkohal vara tasu eest võõrandamist, mida reguleerivad vallavara käsutamise sätted. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusesse, antakse üürile, rendile, koormatakse hoonestusõiguse või kasutusvaldusega ning kasutatakse seda muul tulutooval viisil, mis ei ole vastuolus seadusega. 317. Vallavara käsutamine 317.1. Vallavara käsutamine tähendab vallale kuuluva asja juriidilise saatuse määramist. Eelkõige on selleks asja võõrandamine, asjaõigustega koormamine ning teise isiku kasutusse andmine. 317.2. Vallavara käsutamine on samuti omandist loobumine ja omandiõiguse lõppemine asjale seaduses sätestatud muul alusel, sealhulgas asja omandamine kolmanda isiku poolt seoses igamisega, vallavara mahakandmine ja vallavara hulka kuuluvast nõudest loobumine. 318. Vallavara võõrandamine 318.1. Vallavara võõrandamine on vallale kuuluva asja tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 318.2. Vallavara võõrandamise peamiseks viisiks on selle müümine. 318.3. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikul või sotsiaal-kultuurilisel otstarbel kasutamiseks, riiklike kohustuste täitmiseks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil kasutamine vallavarana ei ole põhjendatud ega otstarbekas; 2) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 318.4. Riigi poolt tasuta valla omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. 31 8.5. Enne vallavara mittevajalikuks tunnistamist teavitab vallavara valitsejaks olev vallaasutus sellest kavatsusest valitsust. Valitsus võib otsustada vara üleandmise mõnele teisele vallaasutusele. 318.6. Vallavara võõrandatakse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. 318.7. Vallavara võõrandamisel tehakse kindlaks selle harilik väärtus (turuväärtus). Hindamist korraldab vallavara valitseja. 318.8. Vallavara müümise otsustab volikogu, kui võõrandatakse: 1) kinnisasja; 2) vallasasjaks olevat ehitist; 3) vara, mis on vallale riigi poolt tasuta üle antud; 4) vara, mille harilik väärtus on suurem kui viiskümmend tuhat (50 000) krooni; 5) vara otsustuskorras harilikust väärtusest madalama hinnaga. 31 8.9. Vara, mille valitsejaks on vallaasutus, müügi võib otsustada vallaasutuse juht, välja arvatud punktis 318.8 märgitud juhtudel. 318.10. Punktides 318.8 ja 318 .9 loetlemata juhtudel otsustab vallavara müügi valitsus. 318 .11. Vallavara enampakkumisega ja eelläbirääkimistega pakkumise müügi korra kehtestab volikogu. 318.12. Vallavara kinkimise otsustab volikogu. 319. Vallavara koormamine piiratud asjaõigustega 319.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi (kasutusvalduse või isikliku kasutusõiguse), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 319.2. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub avalikes huvides või isiku kasuks, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. 319.3. Vallavara koormamise piiratud asjaõigusega otsustab volikogu, kui selline koormamine toimub avalikes huvides või seatakse hoonestusõigust hoonestamata munitsipaalmaale. 319.4. Hoonestusõiguse võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse enampakkumisega seadmise korra kehtestab volikogu. 3110. Vallavara kasutusse andmine 3110.1. Vallavara kasutusse andmine tähendab selle üürile, rendile või tasuta kasutada andmist. 3110.2. Vallavara võib anda tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutada: 1) sotsiaal-kultuurilisel otstarbel hoolekandeasutustele, kultuuri- ja haridusasutustele, tervishoiuasutustele, sh vallas tegutsevatele perearstidele, perearstikeskustele, hambaarstidele ja teiste erialaarstidele, mittetulundustegevuseks, avalike ürituste läbiviimiseks, eluasemeteenuste osutamiseks isikutele ja perekondadele, kes vajavad hädasti eluruumi ja ei ole ise suutelised ega võimelised seda endale või oma perele tagama; 2) valla osalusega äriühingutele ja valla asutatud sihtasutustele; 3) õigus- ja riigikaitseorganitele; 4) muudel juhtudel, kui see toimub avalikes huvides. 3110.3. Vallavara üürile või rendile andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) kasutaja võib teha asjale parendusi või muudatusi ainult vallavara valitseja või valitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab valitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel vallavara valitseja; 2) enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist vallavarale võib lubada ainult avalikes huvides; 3) vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab valitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning vajadusel ka tehtavate parenduste amortisatsiooni määra; 4) vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb lepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) sätestatud nõuetele; 5) vallavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse, samuti kohustuse hüvitise maksmiseks, kui lepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib lepingus ette näha ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Avaliku huvi olemasolu tuleb lepingu sõlmimise otsustamisel põhjendada; 6) vallavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st vallavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. 3110.4. Vallavara tasuta kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) kasutaja kannab asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalkulud jms); 2) kasutaja kannab asjaga seotud maksud ja koormised; 3) kasutusse antud vallavarale parenduste ja muudatuste tegemisel lähtutakse punktis 31 10.3 sätestatust. 3110.5. Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) kasutusse antakse kinnisasja (välja arvatud korteriomandit); 2) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega; 3) kasutusse antava vallavara harilik väärtus on suurem kui üks miljon krooni; 4) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta. 3110.6. Vara, mille valitsejaks on vallaasutus, kasutusse andmise otsustab vallaasutuse juht, välja arvatud punktis 3110.5 märgitud juhtudel. 3110.7. Punktides 3110.5 ja 3110.6 loetlemata juhtudel otsustab vallavara kasutusse andmise valitsus. 3110 .8. Vallavara kasutusse andmise otsus peab sisaldama kasutusse andmise viisi (enampakkumine või otsustuskord) ja tähtaega, enampakkumise korral alghinda ja otsustuskorras vallavara kasutusse andmise korral tasu suurust. 3110.9. Valla omandis oleva tee kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on lubatud valitsuse loal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Valitsus võib kehtestada valla omandis oleva tee kasutusse andmise korra. 3110.10. Valla omandis olevale kinnistule või ehitisele reklaami, teabe, müügikioski ja monumendi paigaldamiseks peab olema vallavara valitseja eelnev nõusolek. 31 10.11. Valla omandis olevate elu- ja äriruumide üüri piirmäärad kehtestab volikogu. 3110.12. Valla omandis olevate sotsiaalkorterite andmise korra kehtestab volikogu. 3110 .13. Vallavara enampakkumisega kasutusse andmise korra kehtestab volikogu. 3111. Vallavara paigutamine ettevõtlusesse 3111.1. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulistes äriühingutes, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 3111.2. Vallavara ettevõtlusesse paigutamise otsustab volikogu. 3111.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 3111.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse nimetatud isik. 3112. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine 3112 .1. Vallavara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui: 1) vara ei ole kasutatav valla valitsemiseks, avalikul, sotsiaal-kultuurilisel ega tulu saamise otstarbel ning selle säilitamine vallavarana ei ole põhjendatud ega otstarbekas; 2) vara on täielikult või olulisel määral hävinud, selle taastamine aga ebaotstarbekas või võimatu. 3112.2. Punktis 3112.1 nimetatud asjaolude ilmnemisel moodustab vallavara valitseja vara mahakandmise akti koostamiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Kui vallavara valitsejaks on vallaasutus, nimetab ühe komisjoni liikme valitsus. 3112 .3. Vallavara mahakandmise akt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) vara nimetus, kogus, tehnilised andmed, asukoht ja seisukorra kirjeldus; 2) vara munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aeg, soetamisaegne maksumus, harilik väärus, bilansiline jääkväärtus; 3) vara osalise kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise taotluse korral selle osa suurust nii protsentides kui ka rahalises väljenduses; 4) andmed aruandeaasta ümberhindluse kohta; 5) põhivara remontide, parenduste ja ümberehituste maksumus; 6) andmed selle kohta, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda, samuti selle kohta, et vara säilitamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas; 7) vara hävimise korral andmed hävimise põhjuste ja asjaolude kohta; 8) vara hävitamiseks või lammutamiseks vajalike tööde loetelu ja eeldatav maksumus; 9) kolmandate isikute varaga seotud õigused ja kohustused; 10) kui varaks on kinnisasja oluliseks osaks olev ehitis, siis andmed kinnistusraamatu kande kohta; 11) puudujäägi korral tarvitusele võetud meetmed. 3112.4. Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 3112 .4.1. volikogu, kui: 1) varaks on ehitis või selle osa; 2) vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui viiskümmend tuhat (50 000) krooni; 3112.4.2. vallavara valitsejaks oleva vallaasutuse juht, kui varaks ei ole ehitis ja selle bilansiline jääkväärtus on väiksem kui kümme tuhat (10 000) krooni; 3112.4.3. muudel juhtudel valitsus. 3113. Vallavara hulka kuuluvast nõudest loobumine Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või on nõude aluseks olevad dokumendid puudulikud, võib nõude esitamisest või avalduse esitamisest täitemenetluse algatamiseks loobuda: 1) volikogu otsusel, kui nõue on suurem kui viiskümmnend tuhat (50 000) krooni; 2) muudel juhtudel valitsuse otsusel.»; 1.10. muuta punkti 35.2 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «35.2. Eelarve projekti koostab valitsus eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal. Vallaasutuste juhid on kohustatud hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust esitama valitsusele vallaasutuste alaeelarvete projektid. Valitsus esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.»; 1.11. muuta punkti 35.6 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «35.6. Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine.»; 1.12. muuta punkti 35.7 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «35.7. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve projekti esitab valitsus ja sellele lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. Muus osas toimub lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine samas korras kui eelarve koostamine ja vastuvõtmine. Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib valitsus lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest kohe volikogu.»; 1.13. muuta punkti 35.9 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «35.9. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.»; 1.14. täiendada põhimäärust punktiga 35 1 «Eelarve täitmine» järgmises sõnastuses: « 351. Eelarve täitmine 351.1. Eelarve täitmine on tulude kogumine, kulude ja finantseerimistehingute tegemine ning arvestuse pidamine tulude, kulude ja finantseerimistehingute üle. Eelarve täitmist ja kassalist teenindamist korraldab valitsus. 35 1.2. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Seejuures on valitsusel lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 351.3. Kulusid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kuid mille tegemine alanud eelarveaastal tuleneb seadusest, võib valitsus teha volikogu heakskiidul. 35 1.4. Eelarves määratud aasigneringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 351.5. Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. 35 1.6. Eelarve kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 351.7. Reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei tohi olla väiksem kui 1% eelarves (eelarveaasta alguses vastuvõetavas põhieelarves) planeeritud tuludest. Lisaeelarve koostamisel ja vastuvõtmisel tuleb esimeses järjekorras ette näha reservfondi taastamine eelarve vastuvõtmisel kinnitatud mahus. 351.8. Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. 351.9. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. 351.10. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 351.11. Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu.»; 1.15. muuta punkti 36 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: « 36. Majandusaasta aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine 36.1. Majandusaasta aruande koostab valitsus. Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest; 4) reservfondi kasutamise aruanne; 5) audiitori järeldusotsus. 36.2. Valitsus esitab majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt järgneva aasta 1. juuniks koos volikogu määratud audiitori arvamusega aruande kohta. 36.3. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel.»; 1.16. muuta punkti 39.3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «39.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne selle vastuvõtmist vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel.» 2. Nissi Vallavolikogu 29. augusti 1996. a määrus nr 13 «Nissi valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluste kinnitamine» (RTL 1996, 99, 562; 1997, 13, 81; KO 2000, 63, 945) tunnistatakse kehtetuks. 3. Nissi Vallavolikogu13. mai 1999. a määrus nr 8 «Nissi valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. 4. Avalikustada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast elektroonilises Riigi Teatajas avaldamist. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA