Teede- ja Sideminister — Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele — RTL, 58, 742

Meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvi 30 lõike 2 alusel määran: 1. Kinnitada nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele (juurde lisatud). 2. Enne 31. detsembrit 1998. a Eesti Vabariigis välja antud väikelaevajuhi tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud nõuete peatükis VII sätestatud korras kuni 1. jaanuarini 2005. a. 3. Kehtestada, et: 1) nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele ei laiene spetsiaalselt võistlusteks ehitatud ja klassimäärusi omavate väikelaevade juhtidele, kes tegelevad treeningute ja võistlustega selleks eraldatud piirkonnas. Võistluste ja treeningutega mitteseotud ajal nõutakse nimetatud väikelaevajuhtidelt roolimehe või paadijuhi tunnistust. Nõuded laienevad avamere võistlusjahtide juhtidele; 2) kui kaatri mootori võimsus ületab 750 kW, peab väikelaevajuht omama teoreetilist ettevalmistust ja praktilisi oskusi kooskõlas «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuste aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978» ja selle konventsiooni 1995. aasta paranduste nõuetega (STCW 78/95) või võtma reisile kaasa vastava kvalifikatsiooniga ning sellealast tunnistust omava isiku. 4. Tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 2. oktoobri 1998. a määrus nr 54 «Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele» (RTL 1998, 311/312, 1264). Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 23. märtsi 1999. a määrusega nr 19 Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele I. ÜLDSÄTTED 1. Väikelaev on jaht, kaater või paat kogupikkusega alla 24 m. Väikelaevana ei käsitata sõudepaati kandevõimega kuni 100 kg, süsta kandevõimega kuni 150 kg, purjelauda, vesijalgratast või mis tahes ujuvvahendit kogupikkusega alla 2,5 m. Väikelaevad jagunevad tüüpide järgi: 1) paat on põhiliselt aerude või mootoriga käitatav tekita väikelaev; 2) kaater on mootoriga käitatav kuni 24 m pikkune tekiga väikelaev; 3) jaht on põhiliselt purjedega käitatav väikelaev; 4) väikelaeva, mida ei saa klassifitseerida otseselt jahi, kaatri või paadina, klassifitseeritakse käesoleva määruse mõistes kui «erikonstruktsiooniga väikelaev» (tiiburid, hõljukid, jetid jt) ning nõuded selle väikelaevajuhi väljaõppele kehtestatakse analoogselt väikelaevale, mis kõige enam sobib antud väikelaeva omadustega. 2. Väikelaeva kogupikkus on kaugus laevakere vööri ja ahtri äärmiste punktide vahel. 3. Väikelaeva sõidupiirkond tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1998. a määrusega nr 298 kinnitatud «Väikelaevade kvaliteedinõuded» (RT I 1998, 118--120, 1896) määratakse väikelaeva passi ja sõidukõlblikkuse tunnistuse alusel. 4. Tulenevalt väljaõppe eripärast ja lubatud sõidupiirkonnast kehtestatakse väikelaevajuhtidele järgmised kvalifikatsiooni kategooriad: 1) paadijuht; 2) kaatrijuht; 3) kipper; 4) roolimees; 5) jahtkipper; 6) jahtkapten. 5. Väikelaevajuht on väljaõppe läbinud ja sellekohast tunnistust omav isik, kelle ainujuhtimisele konkreetne väikelaev allub. 6. Vahivanem on väikelaevajuhi poolt määratud isik, kes juhib sõidus olevat väikelaeva siis, kui väikelaevajuht puhkab või ei tegele otseselt väikelaeva juhtimisega. II. VÄIKELAEVAJUHI ETTEVALMISTUS 7. Väikelaevajuhi tunnistuse (lisa 1, 2, 3 ja 4) taotlemiseks vajaliku teoreetilise ettevalmistuse võib huvitatud isik omandada kursustel või eksternina. Väikelaevajuhi praktilised oskused tuleb omandada juhendaja käe all, mida kinnitab staþööri arvestusraamat (lisa 5), hinne eksamilehel või tõend. Juhendajaks võib olla vähemalt taotletavale kategooriale võrdse kvalifikatsioonikategooriaga tunnistuse omanik. 8. Väikelaevajuhtide väljaõppe kursusi korraldavad juriidilised või füüsilised isikud seadusega kehtestatud korras. Kursuste õppeprogrammi koostab kursuste korraldaja ja see kooskõlastatakse Veeteede Ametiga. Sõidupraktika korraldab kursuste läbiviija. Eksamikomisjoni tööd tasustab ja kannab muud kulud kursuste korraldaja. 9. Väikelaevajuhtide ettevalmistus võib toimuda eraldi mere ja sisevete jaoks. 10. Purjetajate ettevalmistus võib toimuda Eesti Jahtklubide Liidu poolt ettevalmistatud ühtsete programmide järgi. 11. Jetisõitjate ettevalmistus võib toimuda Eesti Jeti ja Mootorkelgu Liidu poolt ettevalmistatud ühtsete programmide järgi. 12. Punktides 10 ja 11 nimetatud programmid on väikelaevajuhtide ettevalmistuse minimaalsete nõuete programmid ning need kooskõlastatakse Veeteede Ametiga. 13. Eksamikomisjoni teooria- ja praktikaeksami vastuvõtmiseks moodustab kursusi korraldav isik, kooskõlastades komisjoni koosseisu Veeteede Ametiga. Komisjoni esimeheks on Veeteede Ameti esindaja. Komisjoni liikmeteks võivad olla kutselised laevajuhid või vähemalt taotletava kategooriaga väikelaevajuhid. Eksamikomisjonis võib teha muudatusi hiljemalt üks nädal enne eksameid. Eksamikomisjon on pädev, kui kohal on peale komisjoni esimehe veel kaks komisjoni liiget. 14. Kursuste korraldaja ja erialaliidu kokkuleppel võib eksamikomisjoni moodustada erialaliitu juhtiv organ. Eksamikomisjoni esimees määratakse käesolevate nõuete punktis 13 sätestatud korras. 15. Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse eksamikomisjoni esildise alusel 15-aastasele või vanemale isikule, kes on sooritanud teooriaeksami ja omandanud praktilised oskused. 16. Võlgnevust nõutavate praktiliste oskuste omandamisel võib kõrvaldada hiljemalt kahe aasta jooksul teooriaeksami sooritamisest. Kahe aasta möödumisel tuleb teooriaeksam sooritada uuesti. 17. Praktilised oskused omandanud ja väikelaevajuhi tunnistust taotlev isik esitab eksamikomisjoni esimehele selleks vabas vormis avalduse, lisades varem sooritatud teooriaeksami tõendi koopia. 18. Tunnistuse väljastab Veeteede Amet kursust korraldanud isiku esildise alusel, millele on lisatud eksamikomisjoni otsus. 19. Väikelaevajuhi tunnistust võib taotleda isik, kelle tervislik seisund vastab amatöörautojuhile esitatud nõuetele. III. KVALIFIKATSIOONI OMISTAMINE 20. Väikelaevajuhi kvalifikatsioonikategooriad omistatakse: 1) paadijuhi kvalifikatsiooni võib omistada vähemalt 15-aastasele isikule, kes on sooritanud teooriaeksami paadijuhi õppekava ulatuses ja omandanud praktilised oskused (omab vähemalt 10-tunnilist sõidupraktikat või sooritab sõidueksami); 2) kaatrijuhi kvalifikatsiooni võib omistada vähemalt 18-aastasele isikule, kes on sooritanud teooriaeksami kaatrijuhi õppekava ulatuses ja omandanud praktilised oskused (omab vähemalt 10-tunnilist sõidupraktikat või sooritab sõidueksami); 3) kipri kvalifikatsiooni võib omistada vähemalt 18-aastasele isikule, kes on sooritanud teooriaeksami kipri õppekava ulatuses ja omandanud praktilised oskused; 4) roolimehe kvalifikatsiooni võib omistada vähemalt 15-aastasele isikule, kes on sooritanud teooriaeksami roolimehe õppekava ulatuses, omandanud praktilised oskused ja purjetanud ühe navigatsioonihooaja jooksul vähemalt 200 meremiili; 5) jahtkipri kvalifikatsiooni võib omistada vähemalt 18-aastasele isikule, kes on sooritanud teooriaeksami jahtkipri õppekava ulatuses, omandanud praktilised oskused ja purjetanud vähemalt kaks navigatsioonihooaega roolimehena, pärast teooriaeksamite sooritamist purjetanud avamerel kahe või vähema hooaja jooksul vähemalt 600 meremiili, sellest vähemalt 200 meremiili jahtkapteni juhendamisel vahivanemana; 6) jahtkapteni kvalifikatsiooni võib omistada vähemalt 18-aastasele isikule, kes on sooritanud teooriaeksami jahtkapteni õppekava ulatuses, omandanud praktilised oskused ja purjetanud vähemalt kaks navigatsioonihooaega jahtkiprina, pärast teooriaeksamite sooritamist purjetanud avamerel kahe või vähema hooaja jooksul vähemalt 1000 meremiili, sellest vähemalt 300 meremiili jahtkapteni juhendamisel vahivanemana; 7) jahtkapteni nimetuse võib omistada ka isikule, kellel on vähemalt vahitüürimehe diplom või tunnistus ja kes on kahe navigatsioonihooaja jooksul purjetanud vähemalt 500 meremiili ning sooritanud teooriaeksami jahi juhtimises ja jahi ehituses. IV. NÕUDED VÄIKELAEVAJUHI TEOREETILISTELE TEADMISTELE 21. Paadijuht peab teadma: 1) väikelaeva ehitust ja selle osade nimetusi; 2) nõudeid väikelaeva varustusele; 3) nõudeid väikelaeva, mootori ja ülekande hooldusel; 4) tuleohutuse nõudeid väikelaevas; 5) nõudeid tulekustutusvahenditele; 6) nõudeid keskkonna reostuse vältimiseks; 7) nõudeid päästevahenditele; 8) ohutuse nõudeid sõidul, ankrul, manööverdamisel, sadamas; 9) kuidas päästa üle parda kukkunut; 10) meditsiinilise esmaabi andmise elementaarseid võtteid; 11) navigatsioonilisi asukoha määramise viise; 12) kuidas määrata kursse ja parandada neid, kuidas määrata läbisõidetud teed; 13) kuidas määrata esemete nähtavuse kaugust, väikelaeva kiirust; 14) kuidas kasutada toodreid, poisid ja kaldamärke, tulede nähtavuse kaugust ning sügavusi navigeerimiseks; 15) poide ja kaldamärkide tulede iseloomu; 16) kuidas kasutada merekaarte ja käsiraamatuid; 17) kohalikke märke ilma ennustamiseks; 18) kuidas saada ilmateateid; 19) rahvusvahelisi laevade kokkupõrke vältimise eeskirju, veeliikluse ja sadama eeskirju; 20) merehäda signaale ja nende kasutamise korda; 21) enesepääste võtteid. 22. Kaatrijuht peab lisaks punkti 21 nõuetele teadma: 1) kaatri mereomadusi, kreeni, differenti, püstivust ja uppumatust; 2) ohutuse nõudeid kütte-, elektri-, ventilatsiooni-, gaasi-, kambüüsi- ja WC-süsteemidele; 3) ohutuse nõudeid kaatri seadmete kasutamisel; 4) kuidas kasutada raadio- ja elektrinavigatsiooniseadmeid asukoha, kursi, kiiruse ning läbitud tee määramiseks ja kokkupõrke vältimiseks (radar, GPS, elektronkaardid jt); 5) navigeerimise iseärasusi udus, kitsustes, tormis, madalas vees, loodetes ja hoovustes; 6) madalikult pääsemise võtteid; 7) laevavigastuse likvideerimise viise ja vahendeid; 8) nõudeid avariide vormistamiseks; 9) jõuseadme tööpõhimõtet; õli-, kütuse-, määrde-, jahutussüsteeme, nõutavat hooldust; 10) mereside eeskirju ja nüüdisaegseid sidevahendeid; 11) rahvusvahelise signaalkoodi ühelipulisi ja tähtsamaid mitmelipulisi signaale; 12) mereõiguse algteadmisi; 13) vahiteenistuse korraldamist; 14) nõutavaid dokumente ja kaatri kohta; 15) rahvusvahelise reisi vormistamise korda. 23. Kipper peab lisaks punktide 21 ja 22 nõuetele teadma: 1) meresõidu astronoomia põhimõisteid; 2) navigatsiooniteatmikke ja tabeleid; 3) tähtsamaid rahvusvahelisi merendusvaldkonna konventsioone; 4) inglise keelt vähemalt merealase standardsõnastiku mahus; 5) meditsiinilise esmaabi võtteid ja haigete hooldust. 24. Roolimees peab lisaks punkti 21 nõuetele teadma: 1) jahi, taglase ja purjede ehitust ning nende osade nimetusi; 2) jahi varustust; 3) nõudeid ja tingimusi jahi ja purjede remondiks; 4) madalikult pääsemise võtteid; 5) vahiteenistuse korraldamist. 25. Jahtkipper peab lisaks punktide 21, 22 ja 24 nõuetele teadma: 1) kuidas trimmida jahti ja purjeid; 2) kuidas suurendada purje aerodünaamilist üleslüket. 26. Jahtkapten peab teadma punktide 21--25 nõudeid täies mahus. V. NÕUDED VÄIKELAEVAJUHI PRAKTILISTELE OSKUSTELE 27. Paadijuht peab oskama: 1) juhtida väikelaeva erineva lainetuse ja tuulega; 2) jääda ankrule, poile, silduda kai äärde või teise laeva poordi, lahkuda sealt; 3) manöövrit «mees üle parda»; 4) pukseerida teist väikelaeva; 5) määrata navigatsiooniliselt asukohta; 6) teha kaarditööd; 7) määrata navigatsiooniliste orientiiride ja tulede nähtavuse kaugust; 8) kasutada pääste- ja tulekustutusvahendeid; 9) anda elementaarset meditsiinilist esmaabi; 10) teha sõlmi ja pleisse; 11) eristada toodreid, poisid, kaldamärke kuju, värvi ja tulede iseloomu järgi; 12) eristada päevamärkide ja tulede järgi erinevaid laevu, toimida vastavalt rahvusvaheliste laevade kokkupõrke vältimise eeskirjade või veeliikluseeskirjade nõuetele; 13) eristada ja kasutada rahvusvahelisi merehäda signaale. 28. Kaatri juht peab lisaks punkti 27 nõuetele oskama: 1) juhtida väikelaeva udus, kitsustes, madalas vees, tormis; 2) määrata erineval viisil väikelaeva asukohta, kurssi ja kiirust kasutades selleks ja laevade kokkupõrgete vältimiseks erinevaid tehnilisi vahendeid; 3) kasutada nüüdisaegseid meresidevahendeid; 4) vormistada reisidokumente tollis ja piirivalves; 5) kasutada ilma prognoosimisel meteoroloogilist kaarti. 29. Kipper peab lisaks punkti 27 ja 28 nõuetele oskama: 1) kasutada NAVTEX aparatuuri; 2) osutada meditsiinilist esmaabi ja hooldada haigeid; 3) pidada raadiosidet inglise keeles; 4) kasutada elektroonilisi kaarte; 5) kasutada navigatsiooniteatmikke ja tabeleid; 6) juhtida väikelaeva tugeva tormituulega ja kõrge lainetusega. 30. Roolimees peab lisaks punkti 27 nõuetele oskama: 1) tõsta ja koristada purjeid; 2) trimmida purjeid; 3) taageldada jahti, trimmida taglast. 31. Jahtkipper peab lisaks punktide 27, 28 ja 30 nõuetele oskama: 1) kasutada erinevat tüüpi purjeid, trimmida neid. 32. Jahtkapten peab oskama täita punktide 27--31 nõudeid täies mahus. VI. VÄIKELAEVAJUHI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 33. Paadijuhil on õigus iseseisvalt juhtida paati sõidupiirkonnaga merel kuni viis miili kaldast, ja sisemerel; järvedel ja jõgedel vastavalt veeliikluse eeskirja nõuetele, juhtida vahivanemana kaatrit kogupikkusega kuni 24 m. 34. Kaatrijuhil on õigus iseseisvalt juhtida paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 24 m, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW, merel kuni 30 miili kaldast, Läänemerel piiranguteta, järvedel ja jõgedel vastavalt veeliikluse eeskirja nõuetele, juhtida vahivanemana kaatrit kogupikkusega kuni 24 m sõidupiirkonna piiranguteta. 35. Kipril on õigus iseseisvalt juhtida paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 24 m, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW, merel sõidupiirkonna piiranguteta, järvedel ja jõgedel vastavalt veeliikluse eeskirja nõuetele. 36. Roolimehel on õigus iseseisvalt juhtida jahti (svertpaati) purjepinnaga kuni 35 m2 ja paati sõidupiirkonnaga merel kuni viis miili kaldast ja sisemerel; järvedel ja jõgedel vastavalt veeliikluse eeskirjade nõuetele või purjetada vahivanemana jahtidel purjepinnaga kuni 75 m2. 37. Jahtkipril on õigus iseseisvalt juhtida jahti purjepinnaga kuni 75 m2, paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 24 m, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW, merel kuni 30 miili kaldast, Läänemerel piiranguteta või purjetada vahivanemana jahtidel kogupikkusega kuni 24 m, purjepinna ja sõidupiirkonna piiranguteta ning mootori koguvõimsusega kuni 750 kW. 38. Jahtkaptenil on õigus iseseisvalt juhtida paati, jahti ja kaatrit kogupikkusega kuni 24 m, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW, purjepinna ja sõidupiirkonna piiranguteta. 39. Väikelaevajuhi tunnistus ei anna õigust töötada kutselise laevajuhina. 40. Mootoriga käitatava väikelaeva juhiks võib olla vastava kvalifikatsiooniga kutseline laevajuht. 41. Aerudega, sõltumata kogupikkusest, või abimootoriga, mille koguvõimsus on kuni 6 kW, käitatava paadi kogupikkusega kuni 7 m juhtimiseks väikelaevajuhi tunnistust ei nõuta, kui seda kasutatakse ainult valgel ajal. VII. VÄIKELAEVAJUHI TUNNISTUSE (LOA) VÄLJAVAHETAMISE KORD 42. Kuni 31. detsembrini 1998. a Eesti Vabariigis välja antud väikelaevajuhi tunnistused (load) kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2005. a. 43. Punktis 42 nimetatud tunnistused kuuluvad koheselt väljavahetamisele: 1) kui taotletakse juhtida väikelaeva pikkusega üle 12 m; 2) kui taotletakse sooritada väikelaevajuhina rahvusvahelisi reise. 44. Punktis 42 nimetatud tunnistuse asemel väljastatakse paadijuhi või kaatrijuhi tunnistus, kusjuures kaatrijuhi tunnistuse saamiseks tuleb sooritada praktikaeksam punktis 13 nimetatud eksamikomisjonile punktides 27 ja 28 nimetatud mahus. 45. Kipri tunnistuse saamiseks tuleb sooritada teooriaeksam punktide 21--23 teadmises punktis 13 nimetatud eksamikomisjonile ning sooritada praktikaeksam punktides 27--29 toodud teadmiste mahus. 46. Roolimehe, jahtkipri ja jahtkapteni tunnistus vahetatakse lisades 3 ja 4 esitatud samaväärse tunnistuse vastu. Lisa 1 «Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele» juurde

Lisa 2 «Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele» juurde

Lisa 3 «Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele» juurde

Lisa 4 «Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele» juurde

Lisa 5 «Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele» juurde