Majandusminister — Surve- ja tõsteseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja kehtestamine — RTL, 55, 734

Surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) paragrahvi 3 lõike 4 alusel määran: 1. Kinnitada: 1.1. «Surveseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri (juurde lisatud); 1.2. «Kraana valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri» (juurde lisatud); 1.3. «Lifti valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri» (juurde lisatud); 1.4. «Surve- ja tõsteseadme keevitustööde ohutuseeskiri (juurde lisatud); 1.5. «Gaasiveoanuma täitmise ja ballooni tehnilise ülevaatuse ohutuseeskiri» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 1999. a. Minister Jaak LEIMANN Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 15. märtsi 1999. a määrusega nr 17 Surveseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Surveseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri» (edaspidi eeskiri) on kehtestatud surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) paragrahvi 3 lõike 4 alusel ning sätestab nõuded alljärgnevat tüüpi surveseadme (edaspidi seade) valmistamiseks, kasutamiseks ja tehniliseks kontrollimiseks: 1) aurukatel töörõhuga üle 0,5 bar, välja arvatud katel töörõhu (bar) ja mahu (liitrites) korrutisega kuni 10; 2) kuumaveekatel või muu vedelikukatel töörõhuga üle 0,5 bar, välja arvatud: a) kuumaveekatel töötemperatuuriga kuni 120 oC, kui töörõhu (bar) ja mahu (liitrites) korrutis on kuni 50; b) vedelikukatel töötemperatuuriga alla vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1,0 bar, kui töörõhu (bar) ja mahu (liitrites) korrutis on kuni 50; 3) paikne või teisaldatav surveanum töörõhuga üle 0,5 bar, välja arvatud: a) surveanum mahuga kuni 25 liitrit; b) gaasi sisaldav anum, kui töörõhu (bar) ja mahu (liitrites) korrutis on kuni 200; c) vedelikuanum töötemperatuuriga kuni 70 oC, kui töörõhu (bar) ja mahu (liitrites) korrutis on kuni 200; d) surveanum, mida ei saa kasutada masinast või muust seadmest eraldi; e) surveanum, milles ülerõhk tekib tehnoloogilise protsessi teel; 4) gaasiveoanum; 5) ohtliku vedeliku paikne anum mahuga alates 1,5 m3, välja arvatud kuumaveeanum; 6) kuumaveeanum mahuga üle 50 m3; 7) ohtliku vedeliku veoanum mahuga üle 1,0 m3; 8) veeauru- või kuumaveetorustik töötemperatuuriga üle 120 oC, välja arvatud: a) 1. kategooria torustik siseläbimõõduga kuni 50 mm; b) 2. kategooria torustik siseläbimõõduga kuni 70 mm; c) 3. kategooria torustik siseläbimõõduga kuni 200 mm; 9) ohutu gaasi torustik, mille suurima lubatud töörõhu (bar) ja nominaalse ristlõikepindala (mm2) korrutis on suurem kui 106; 10) ohtliku gaasi (v.a küttegaasi) torustik, mille suurima lubatud töörõhu (bar) ja nominaalse ristlõikepindala (mm2) korrutis on suurem kui 104; 11) küttegaasi (maa-, vedel-, tehis- või biogaasi) torustik, välja arvatud gaasiveoanumaga liituv torustik; 12) tervishoiuasutuse meditsiinilise gaasisüsteemi torustik; 13) radioaktiivse aine konteiner. Märkus: torustike kategooriad vt lisa 3, mõisted ja määratlused lisa 2. 2. Käesoleva eeskirja mõistes: 1) seadme valmistamine on seadme või selle elemendi tootmine, paigaldamine, remontimine või ümberehitamine; 2) tehnilise kontrolli teostaja on tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing vastavalt surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvis 19 sätestatule; 3) registreeritav seade on tehnilise kontrolli teostaja andmebaasi kantav seade; 4) heakskiitmine on käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimine ja tõendamine. Muud mõisted ja määratlused on toodud lisas 2. 3. Seade tuleb projekteerida, toota, paigaldada, kontrollida ja katsetada nii, et seadme sihipärasel ja käesoleva eeskirja kohasel kasutamisel seadme tööea jooksul oleks võimalik oht inimesele, varale ja keskkonnale minimaalne. 4. Kasutatav seade peab vastama käesoleva eeskirja nõuetele. Käesoleva eeskirja nõuetele mittevastava seadme kasutamine Eestis on keelatud. 5. Seadme tootja või importija peab esitama oma tegevuse alustamise ja muutmise kohta kirjaliku teatise Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile vastavalt surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvi 5 lõikes 7 sätestatule. 6. Käesoleva eeskirja lisas 1 toodud seadme ohutuspõhinõuded on kooskõlas surveseadmete ohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 97/23/EÜ. 7. Lisaks käesoleva eeskirja nõuetele tuleb seadme valmistamisel ja kasutamisel täita elektri- ja tuleohutust käsitlevaid ning teisi ohutusalaseid õigusakte. 8. Nõuded seadme valmistamisel tehtavatele keevitustöödele ja gaasiveoanuma täitmisele ning tehnilisele ülevaatusele sätestatakse majandusministri kehtestatud ohutuseeskirjaga. II. SEADME TOOTMINE 9. Seadme projekteerimisel ja tootmisel tuleb lisaks käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele täita ka lisas 1 nimetatud ohutuspõhinõudeid, lähtudes seadme konstruktsioonist ja kasutamisotstarbest. 10. Seadme tootja võib rakendada lisaks käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele täiendavaid ohutusmeetmeid tingimusel, et need ei lähe vastuollu käesoleva eeskirjaga. 11. Seadme konstruktiivsete lahenduste väljatöötamisel tuleb juhinduda Eesti standarditest, nende puudumisel Euroopa standarditest või rahvusvahelistest standarditest ja tehnilistest normidest, nende puudumisel aga heast inseneritavast. 12. Seadme tootmisel tuleb arvestada kõiki tegureid, mis tagavad seadme ohutuse selle kasutamisaja jooksul. Seadme ohutust mõjutavates arvutustes tuleb kasutada selliseid varutegureid, mis tagavad konstruktsiooni vajaliku tugevusvaru mitmesuguste eeldatavate rikete korral. 13. Tootja on seadme tootmisel kohustatud: 1) lähtuma ohutusnõuetest; 2) kõrvaldama või vähendama seadme kasutamist mõjutavaid ohte niivõrd, kui see on teostatav; 3) võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude (jääkohtude) vastu, mida ei saa kõrvaldada; 4) teavitama seadme kasutajaid jääkohtudest ning riski vähendamise meetmetest. 14. Seadme konstruktsioon peab olema vastupidav ja töökindel, tagama kasutusohutuse tootja poolt valitud tingimustel ja parameetritel ning võimaldama läbi viia kõik ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollimised ja katsetused. 15. Seadme tootmiseks kasutatavad materjalid peavad tagama seadme arvutusliku töökindluse planeeritud kasutusaja jooksul ettenähtud kasutustingimustel, sealjuures etteantud tööparameetritel, tööreþiimil, töökeskkonna omadustel ning ümbritseval välistemperatuuril. Seadme tootmiseks kasutatava materjali ja pooltoote kvaliteedi vastavust standarditele ja normidele peab tõendama nende tootja sertifikaat ja markeering. 16. Seadme konstruktsiooni püsiliited tuleb teha tehnoloogia kohaselt, mis kindlustab nende nõuetekohase kvaliteedi. Püsiliidete kvaliteeti tuleb kontrollida ja hinnata mahus ning viisil, mis tagab liitevigade tuvastamise seadme tootmise käigus. 17. Seadmel peavad olema ohutu kasutamise jaoks vajalikud: 1) juhtimis- ja kontrollseadised, mis võimaldavad seadet sisse ja välja lülitada ning tööreþiimi reguleerida ja kontrollida; 2) kaitseseadised, mis signaliseerivad ning seiskavad seadme töö tema kasutusreþiimis esineva hälbe korral. 18. Seadmega peab olema kaasas tootmist iseloomustav dokumentatsioon vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele. 19. Tootja peab seadmele märkima identifitseerimist võimaldava kirje ning varustama seadme kasutusjuhendi, märgistuse ja teabega, mis aitab vältida ohte seadme sihipärasel kasutamisel. 20. Koos registreeritava seadmega antakse ostjale üle seadme sertifikaat ja järgmised dokumendid: 1) tehniline kirjeldus ja joonised; 2) tootmiseks kasutatud materjalide sertifikaadid; 3) tugevusarvutused või nende tulemused; 4) püsiliidete kvaliteedi kontrollimise tulemused; 5) paigaldamise ja kasutamise juhendid; 6) seadme projekti tunnistuse koopia; 7) seadme esmase tehnilise ülevaatuse protokolli koopia. Tootja peab väljastama seadme elemendi eraldi turustamisel selle sertifikaadi. 21. Seadme sertifikaadil peab olema tootja kinnitus selle kohta, et seade on toodetud vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele ja tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud projektile. Sertifikaadile annab allkirja seadme tootmise järelevaataja. 22. Seadme tootja peab säilitama tema poolt peetavas andmebaasis 10 aasta jooksul pärast seadme tootmist alljärgnevaid andmeid ja dokumente: 1) seadme tüüp; 2) tootmiskoht; 3) tootmise aeg; 4) toote tunnusnumber; 5) projekti ja jooniste numbrid; 6) tootmise käigus läbiviidud kontrollimiste ja katsetamiste protokollid; 7) projekti tunnistuse koopia; 8) arvutuslike osade materjalide sertifikaadid; 9) muud vajalikud tehnilised andmed, mis iseloomustavad seadme tootmist. III. SEADME TOOTMISE EELTINGIMUSED 23. Seadme tootmist võib alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on heaks kiitnud seadme tootmise eeltingimused. Tootmise eeltingimuste korduv heakskiitmine toimub perioodiliselt iga kolme aasta järel. 24. Seadme tootmise eeltingimuste heakskiitmine koosneb: 1) tootmiskavandi heakskiitmisest; 2) projekti heakskiitmisest; 3) tootmise järelevaataja kvalifikatsiooni tõendamisest. Seadme tootmiskavandi heakskiitmine 25. Seadme tootmiskavandi heakskiitmiseks esitab seadme tootja tehnilise kontrolli teostajale kirjaliku taotluse, tootmiskavandi ning järgmised dokumendid: 1) äriühingu registrikaardi koopia; 2) selgitus tootmismahust koos seadmetüüpide ja nende tööparameetrite äranäitamisega; 3) keevitustööde tunnistuse koopia. 26. Seadme tootmiskavand sisaldab: 1) seadme tootmise organisatsioonilise struktuuri kirjeldust; 2) tootmisel osalevate töötajate ülesandeid ja vastutust; 3) tootmisel kasutatavate seadmete, vahendite ja töökohtade kirjeldust; 4) tootmisel kasutatavate materjalide ja pooltoodete andmeid ning nende käsitsemise, identifitseerimise ja jälgitavuse kirjeldust; 5) tootmisel kasutatavate kontrollivahendite ja mõõteriistade andmeid ning nende kalibreerimise ja kontrollimise korda; 6) tootmisel ja kontrollimisel kasutatavate standardite või muude normdokumentide loetelu; 7) tööjuhendeid; 8) tootmise käigus läbiviidavate kontrollimiste ja katsetuste juhendeid ning protokollide vorme; 9) tootmisdefektide parandamise protseduuride kirjeldust; 10) teavet kasutatavatest allhangetest ja alltöövõtust; 11) seadme tootmist iseloomustavaid muid andmeid. 27. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib seadme tootmiskavandi vastavust käesoleva eeskirja punktile 26 ja hindab, kas tootja on võimeline järgima tootmiskavandit käesoleva eeskirja nõuetele vastava seadme tootmiseks. Kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab tehnilise kontrolli teostaja seadme tootmiskavandi tunnistuse, millele kantakse: 1) tootja andmed; 2) kirje tootmiskavandi heakskiitmise kohta; 3) tunnistuse number ning väljaandmise ja kehtivuse aeg; 4) tunnistuse väljastaja andmed. 28. Seadme tootmise käigus tehtavad tootmiskavandi muudatused tuleb esitada tehnilise kontrolli teostajale heakskiitmiseks enne muudatuste rakendamist. Seadme projekti heakskiitmine 29. Seadme projekti heakskiitmiseks esitab seadme tootja või projekteerija tehnilise kontrolli teostajale kirjaliku taotluse ja seadme projekti kahes eksemplaris: 30. Seadme projekt sisaldab: 1) seadme tehnospetsifikaati; 2) teavet kasutatavatest standarditest või muudest normdokumentidest; 3) seadme jooniseid; 4) seadme kasutamisohutust mõjutavaid arvutusi; 5) andmeid seadmele paigaldatavatest juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistest; 6) seadme paigaldamise ja kasutamise juhendeid; 7) dokumente, mis käsitlevad: a) seadme tootmiseks valitud materjale; b) seadme tootmiseks valitud keevitusprotsesse; c) tootmise käigus läbiviidavaid kontrollimisi ja katsetamisi; d) muid vajalikke andmeid, mis iseloomustavad seadme tootmist ja ohutut kasutamist. 31. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib seadme projekti vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ja projekteerimise aluseks olnud standarditele ja tehnilistele normidele ning kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab tunnistuse, märgistab põhijoonised ning tagastab projekti ühe eksemplari. 32. Seadme projekti tunnistusele kantakse: 1) seadme projekteerija ja projekti andmed; 2) kirje projekti heakskiitmise kohta; 3) tunnistuse number ning väljaandmise ja kehtivuse aeg; 4) tunnistuse väljastaja andmed. 33. Seadme tootmise käigus tehtavad projekti muudatused tuleb esitada tehnilise kontrolli teostajale heakskiitmiseks enne muudatuste rakendamist. Seadme tootmise järelevaataja kvalifikatsiooni tõendamine 34. Seadme tootmise järelevaataja on tootja teenistuses olev füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada tootjapoolset järelevalvet seadme tootmise vastavuse üle käesoleva eeskirja nõuetele. 35. Seadme tootmise järelevaataja kvalifikatsioon peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tehniline kesk- või kõrgharidus; 2) erialane ettevalmistus (täiendkoolitus); 3) vähemalt kaheaastane töökogemus seadme valmistamisel; 4) teadmised seadme tootmist käsitlevatest õigusaktidest ja tehnilistest normidest. 36. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib tootja kirjaliku taotluse alusel järelevaataja kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja punktile 35 ja kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab seadme tootmise järelevaataja tunnistuse. 37. Seadme tootmise järelevaataja tunnistusele kantakse: 1) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 2) seadme tootja andmed; 3) seadme tootmise järelevaataja nimi; 4) järelevaataja tegevuse ulatus; 5) tunnistuse väljastaja andmed. 38. Tehnilise kontrolli teostaja poolt väljastatud keevitustööde koordineerija tunnistust loetakse samaväärseks seadme tootmise järelevaataja tunnistusega. 39. Seadme tootmise järelevaataja tunnistus on kehtiv ainult seadme tootja juures, kelle nimi on kantud tunnistusele. 40. Seadme tootmise järelevaataja on kohustatud teostama järelevalvet selle üle, et: 1) seadme tootmise ja selle kvaliteedi kontrollimise igal etapil peetakse kinni tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud seadme projektist ja tootmiskavandist; 2) personali kvalifikatsioon vastaks käesoleva eeskirja nõuetele; 3) seadme tootmisel ja selle kvaliteedi kontrollimisel kasutatavad mõõteriistad oleksid nõutava täpsusega ja taadeldud. IV. SEADME PAIGALDAMINE 41. Seadme paigaldamisel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja nõuetest, tootja poolt väljastatud paigaldusjuhendist ja paigaldusprojektist. 42. Seadmel peavad vajaduse korral olema selle kasutamiseks, tehnohoolduseks ja kontrollimiseks vajalikud alad, liikumisteed, hooldustasandid, kulgsillad, trepid ja redelid. 43. Registreeritava paikse seadme paigaldamist kasutuskohale võib alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on paigalduskavandi ja paigaldusprojekti heaks kiitnud. 44. Nõuded registreeritava paikse seadme paigalduskavandi ja paigaldusprojekti heakskiitmiseks ja tunnistuse saamiseks ning paigaldamise järelevaataja ja temale väljastatud tunnistuse saamiseks on samad, mis seadme tootmisel. 45. Seadme paigalduskavandi maht oleneb seadme tüübist ja paigaldustööde iseloomust. 46. Seadme paigaldusprojektis peavad olema: 1) projekteerija ja projekti andmed; 2) teave seadme paigaldusprojekti koostamise aluseks olnud standarditest või muudest normdokumentidest; 3) seadme paigaldusjoonised ja tehnoloogiline skeem; 4) andmed seadmele paigaldatavatest juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistest ning abiseadmetest; 5) hooldustasandite, kulgsildade, treppide ja redelite paigaldust ja konstruktsiooni iseloomustavad joonised (vajadusel); 6) teave paigaldamise käigus läbiviidavaist kontrollimistest ja katsetamistest; 7) muud vajalikud andmed, mis iseloomustavad seadme paigaldamist. 47. Seadme paigaldamise käigus tehtavad projekti muudatused tuleb esitada tehnilise kontrolli teostajale heakskiitmiseks enne muudatuste rakendamist. V. SEADME REGISTREERIMINE 48. Tehnilise kontrolli teostaja juures tuleb registreerida enne kasutuselevõtmist alljärgnevad seadmed: 1) aurukatel: a) mille töörõhk on üle 1,0 bar, b) mille maht on üle 1,0 m3; 2) kuumaveekatel: a) mille töötemperatuur on üle 120 oC, b) mille maht on üle 1,0 m3; 3) vedelikukatel: a) mille töötemperatuur on üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1,0 bar, b) mille maht on üle 1,0 m3; 4) paikne surveanum: a) ohtlikku gaasi või vedelikku sisaldav anum, kui anuma töörõhu (bar) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500, b) ohutut gaasi või vedelikku sisaldav anum, kui ülalnimetatud korrutis on üle 10 000; 5) gaasiveoanum mahuga üle 250 liitri; 6) veeauru- või kuumaveetorustik: a) 1. kategooria torustik siseläbimõõduga üle 70 mm, b) 2. kategooria torustik siseläbimõõduga üle 100 mm; 7) küttegaasi torustik töörõhuga üle 0,05 bar, välja arvatud gaasiveoanumaga liituv torustik; 8) tervishoiuasutuse meditsiinilise gaasisüsteemi torustik; 9) kuumaveeanum mahuga üle 50 m3; 10) ohtliku vedeliku paikne anum mahuga alates 5,0 m3 ja selle torustik; 11) ohtliku vedeliku veoanum mahuga üle 2,5 m3; 12) ohutu gaasi torustik, mille suurima lubatud töörõhu (bar) ja nominaalse ristlõikepindala (mm2) korrutis on suurem kui 106; 13) ohtliku gaasi (välja arvatud küttegaas) torustik, mille suurima lubatud töörõhu (bar) ja nominaalse ristlõikepindala (mm2) korrutis on suurem kui 104. 49. Käesoleva eeskirja punktis 48 nimetatud seadmed ei kuulu registreerimisele, kui: 1) seade on võetud kasutusele allmaatöödel; 2) seadet kasutatakse pulbrilise aine hoidmiseks ja teisaldamiseks ning seade on rõhu all ainult selle tühjendamisel ja täitmisel. 50. Tehnilise kontrolli teostaja registreerib seadme avalduse alusel, millele on lisatud: 1) seadme sertifikaat; 2) tehniline kirjeldus ja joonised; 3) tootmiseks kasutatud materjalide sertifikaadid; 4) tugevusarvutused või nende tulemused; 5) püsiliidete kvaliteedi kontrollimise tulemused; 6) seadme projekti tunnistuse koopia; 7) seadme esmase tehnilise ülevaatuse protokolli koopia. 51. Registreerimisel esitatud andmete muutumisel või seadme kõrvaldamisel kasutusest peab seadme valdaja sellest teavitama tehnilise kontrolli teostajat. VI. SEADME KASUTAMINE 52. Seadet võib kasutada, kui: 1) seade on paigaldatud kasutamiskohale käesoleva eeskirja nõuete ja paigaldusprojekti kohaselt; 2) seade on tehniliselt korras ja komplekteeritud ohutu kasutamise jaoks vajalike abiseadmetega ning juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega; 3) on läbi viidud käesolevas eeskirjas ettenähtud seadme tehniline ülevaatus; 4) seadmega töötab käesoleva eeskirja nõuetele vastav personal. 53. Registreeritud seadme võib kasutusele võtta, kui seade on läbinud kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse. 54. Seade loetakse kasutuselevõetuks momendist, kui alustatakse seadme sihtotstarbelist kasutamist. Kasutamiseks ei loeta seadme kasutuselevõtmisele eelnevat seadistamist, reguleerimist ja katsetamist. 55. Seadme valdaja on kohustatud: 1) tagama, et seadme kasutamine toimuks käesoleva eeskirja ning tootja poolt väljastatud seadme kasutusjuhendi kohaselt; 2) mitte kasutama seadet, kui selle edasine kasutamine võib kahjustada inimest, vara või keskkonda; 3) nimetama registreeritava seadme kasutamise järelevaatajaks käesoleva eeskirja punkti 57 nõuetele vastava kvalifikatsiooniga isiku; 4) määrama registreeritava seadme käitaja, väljastama talle tööjuhendi ja kindlustama tingimused tööülesannete täitmiseks. Registreeritava seadme kasutamine ilma personali pideva kohalolekuta määratakse seadme paigaldusprojektiga; 5) registreerima käesoleva eeskirja punktis 48 nimetatud seadme enne selle kasutuselevõtmist; 6) esitama seadme tehnilise kontrolli teostajale tehniliseks ülevaatuseks vastavalt käesolevale eeskirjale; 7) teatama seadme kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile; 8) andma Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni inspektorile ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste uurimisel. Avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste uurimise kulud tasub seadme valdaja. Seadme kasutamise järelevaataja 56. Seadme kasutamise järelevaataja on seadme valdaja poolt nimetatud füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada kasutajapoolset järelevalvet seadme kasutamise vastavuse üle käesoleva eeskirja nõuetele. 57. Registreeritud seadme kasutamise järelevaataja kvalifikatsioon peab vastama järgmistele nõuetele: 1) vähemalt keskharidus; 2) täiendkoolitus (nõutud katla kasutamise järelevaatajal); 3) teadmised seadme kasutamist käsitlevatest õigusaktidest ja tehnilistest normidest. 58. Seadme kasutamise järelevaataja kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja punktile 57 kontrollib tehnilise kontrolli teostaja seadme valdaja kirjaliku taotluse alusel ning väljastab kontrolli läbimise korral järelevaataja tunnistuse (seadme kasutamise järelevaataja tunnistus). 59. Seadme kasutamise järelevaataja tunnistusele kantakse: 1) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 2) seadme valdaja andmed; 3) seadme kasutamise järelevaataja nimi; 4) järelevaataja tegevuse ulatus; 5) tunnistuse väljastaja andmed. 60. Seadme kasutamise järelevaataja tunnistus on kehtiv ainult seadme valdaja juures, kelle nimi on kantud tunnistusele. 61. Seadme kasutamise järelevaataja on kohustatud: 1) tagama seadme ja seadmega liituvate torustike tehnilise korrasoleku; 2) tagama seadmega töötamiseks vajaliku dokumentatsiooni olemasolu ja säilitamise; 3) jälgima, et seadme käitajal on tööks vajalik kvalifikatsioon ning talle on välja antud seadme kasutamisjuhend; 4) korraldama seadme tehnohooldus- ja remonttöid; 5) kontrollima ja juhendama seadet teenindava personali tegevust; 6) valmistama ette registreeritava seadme tehniliseks ülevaatuseks ning viibima tehnilise ülevaatuse läbiviimise juures; 7) võtma tarvitusele meetmed tehnilise ülevaatuse käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Seadme käitaja 62. Seadme käitaja käesoleva eeskirja mõistes on operaator, masinist, juht või mõni teine isik, kes vahetult juhib seadme tööd. 63. Seadme käitajal peavad olema tööks nõutavad teadmised ja oskused. 64. Registreeritud katla käitaja peab olema eksamineeritud koolituskeskuses tehnilise kontrolli teostaja osavõtul. Käitajale koolituskeskuse poolt välja antud tunnistus on kehtiv, kui sellel on tehnilise kontrolli teostaja allkiri. 65. Seadme käitaja on kohustatud: 1) töötama seadmega ohutult vastavalt temale antud tööjuhendile ning seadme kasutamise järelevaataja korraldustele ja juhistele; 2) seiskama seadme ohu korral inimesele, varale või keskkonnale ning samuti juhtudel kui: a) seadmele lubatud tööparameeter (rõhk, temperatuur, nivoo) on kaldunud kõrvale üle lubatava suuruse, vaatamata selle tõkestamiseks rakendatud meetmetele; b) üle 50% kaitseklappidest või neid asendavaist kaitseseadistest lakkavad töötamast; c) ilmneb seadme või selle mõne põhielemendi leke, väljapaisumine, tihendi väljalöömine; d) manomeeter on rikkis ja teiste mõõteriistadega pole võimalik rõhku kindlaks teha; e) kõik vedeliku tasemenäiturid on rikkis; f) kaitseblokeeringu seadised on rikkis; g) puhkeb tulekahju, mis otseselt ohustab seadet; h) tema tööjuhend seda ette näeb. Seadme remontimine ja ümberehitamine 66. Seadme remontimisel ja ümberehitamisel tuleb täita samu nõudeid, mis käesolevas eeskirjas on kehtestatud seadme tootmiseks. Remondi ja ümberehituse tehnilise dokumentatsiooni (kavandi ja projekti) maht oleneb seadme tüübist, tööde mahust ja iseärasustest. VII. SEADME TEHNILINE ÜLEVAATUS 67. Seadme tehnilise ülevaatuse liigid on: 1) esmane; 2) kasutamiseelne (v.a balloon); 3) korraline; 4) erakorraline. 68. Käesoleva eeskirja punktis 1 loetletud seadmete esmase ning punktis 48 loetletud seadmete kasutamiseelse, korralise ja erakorralise tehnilise ülevaatuse viib läbi tehnilise kontrolli teostaja. 69. Seadme kasutamine on keelatud, kui on tegemata tehniline ülevaatus käesoleva eeskirjaga ettenähtud juhtudel, viisil ja sagedusega. 70. Seadme tootja peab esitama taotluse esmaseks tehniliseks ülevaatuseks, seadme valdaja kasutamiseelseks, korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks ülevaatuseks vähemalt kümme päeva enne ülevaatust. Taotleja peab kindlustama vajalikud tingimused ülevaatuse tegemiseks. Esmane tehniline ülevaatus 71. Seadme tootja või importija peab iga tema poolt toodetud või imporditud seadme esitama tehnilise kontrolli teostajale seadme esmase tehnilise ülevaatuse läbiviimiseks enne selle turustamist või muul viisil võõrandamist või tootja poolt kasutuselevõtmist. 72. Esmasel tehnilisel ülevaatusel: 1) kontrollitakse, kas seade on toodetud vastavalt tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud tootmiskavandile ja projektile; 2) viiakse läbi seadme visuaalne uurimine ja survekatse. 73. Tehnilise kontrolli teostaja võib arvestada imporditud seadme esmasel tehnilisel ülevaatusel välisriigis tunnustatud tehnilise kontrolli teostaja poolt läbi viidud seadme kontrollimise ja katsetamise tulemusi, kui selle kohta esitatakse vajalikud dokumendid. Kasutamiseelne tehniline ülevaatus 74. Seadme valdaja peab iga registreeritud seadme või teise kohta paigaldatud paikse seadme esitama tehnilise kontrolli teostajale kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse läbiviimiseks. 75. Kasutamiseelsel tehnilisel ülevaatusel tuleb kontrollida, kas: 1) seade, selle abiseadmed ning juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadised on tehniliselt korras ja toimivad; 2) paikne seade on paigaldatud vastavalt tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud seadme paigaldusprojektile; 3) seadmega liituv torustik on tehniliselt korras ja seadet on võimalik torustikuga ühendada; 4) seadme kasutuselevõtmine on ohutu. Korraline tehniline ülevaatus 76. Seadme korraline tehniline ülevaatus koosneb järgmistest toimingutest: 1) kasutuskontroll (KK), mille käigus tehakse kindlaks, kas töös oleva seadme kasutamine on ohutu; 2) visuaalne uurimine (VU), mille käigus tehakse kindlaks, kas seade ja selle elemendid on seest- ja väljastpoolt korras ning seadme edasine kasutamine on kindel ja ohutu; 3) survekatse (SK), mille käigus kontrollitakse seadme elementide tugevust ja ühenduskohtade tihedust. 77. Korralise tehnilise ülevaatuse perioodid: Nr Seadme liik KK VU SK 1. Katel: 1.1. Aurukatel 12 k 4 a 8 a 1.2. Kuumavee või muu vedeliku katel 12 k 4 a 8 a 2. Surveanum: 2.1. Külmutusseadme surveanum 2 a -- 12 a 2.2. Küttegaasi surveanum 2 a 12 a 12 a 2.3. Vaakumisolatsiooniga mittekorrodeeriva krüogeenvedeliku surveanum 2 a -- 8 a 2.4. Veeldatud süsihappegaasi surveanum 2 a -- 8 a 2.5. Elektriliste õhklülitite surveanum 2 a 4 a -- 2.6. Lubja- ja tsemenditoodete autoklaav 12 k 2 a 8 a 2.7. Eespool nimetamata surveanum 2 a 4 a 8 a 3. Ohtliku vedeliku paikne anum: 3.1. Maapealse paigutusega 12 k 4 a -- 3.2. Maa-aluse paigutusega 12 k 4 a 4 a 4. Ohtliku vedeliku veoanum: 12 k 4 a 8 a 5. Torustik: 2 a -- -- Tähised: k -- kuu, a -- aasta. Märkused: 1. Käesoleva eeskirja punkt 77 ei käsitle balloonide korralist tehnilist ülevaatust. «Gaasiveoanuma täitmise ja ballooni tehnilise ülevaatuse ohutuseeskiri» kehtestatakse majandusministri määrusega. 2. Positsioonis 3 nimetatud anumale ei tehta survekatset, kui anum on kaheseinalise konstruktsiooniga. 3. Positsioonis 3 nimetatud anumale, mis on toodetud pärast 1995. aastat, tehakse esimene visuaalne uurimine kümme aastat pärast kasutuseelset tehnilist ülevaatust. 78. Tehnilise kontrolli teostaja võib lühendada või pikendada korralise tehnilise ülevaatuse tähtaega kuni 12 kuud olenevalt seadme tehnilisest seisukorrast, kasutamistingimustest ja ülevaatuse tulemustest. Erakorraline tehniline ülevaatus 79. Seadmele tehakse erakorraline tehniline ülevaatus järgmistel juhtudel: 1) seadme rikke või avarii või õnnetusjuhtumi järel; 2) pärast seadme remonti või ümberehitust; 3) üle 12 kuu kasutamata seadmele enne kasutuselevõttu. Tehnilise ülevaatuse vormistamine 80. Tehnilise kontrolli teostaja vormistab tehnilise ülevaatuse tulemused protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse seadme valdajale. Protokollis peavad olema: 1) seadme andmed; 2) seadme valdaja andmed (esmasel tehnilisel ülevaatusel tootja andmed); 3) tehnilise ülevaatuse liik ja läbiviimise aeg; 4) tehnilise ülevaatuse tulemused; 5) järgmise tehnilise ülevaatuse aeg; 6) ülevaatust teostanud isiku ametinimetus, nimi ja allkiri; 7) ülevaatusel osalenud järelevaataja nimi ja allkiri. VIII. SEADME VALMISTAMISE KVALITEEDIJÄRELEVALVE 81. Seadme valmistaja, kellele on väljastatud valmistuskavandi tunnistus, on tehnilise kontrolli teostaja poolt läbiviidava kvaliteedijärelevalve objektiks. 82. Kvaliteedijärelevalve eesmärk on kontrollida, et seadme valmistaja täidaks täiel määral käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid. 83. Kvaliteedijärelevalve käigus tehnilise kontrolli teostaja: 1) kontrollib, kas seadme valmistamisel viiakse läbi kõik valmistuskavandiga ettenähtud kontrollimised ja katsetamised; 2) viib läbi valmistuskohas või laos olevate seadmete ja nende sõlmede valikulist kontrollimist. 84. Tehnilise kontrolli teostaja viib läbi kvaliteedijärelevalve toiminguid üks kord aastas. Kontrolli tulemused vormistatakse kontrolli protokolliga, milles peavad olema valmistaja nimi ja aadress, kontrolli läbiviimise aeg, kontrolli objektid ja tulemused, kontrollija nimi ja allkiri ning protokolli koostamise aeg. 85. Kui kontrollimisel on ilmnenud seadme valmistuskavandi või projekti nõuete rikkumisi, on tehnilise kontrolli teostajal õigus tunnistada valmistuskavandi tunnistus kehtetuks või peatada tunnistuse kehtivus ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui antud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tunnistab tehnilise kontrolli teostaja valmistuskavandi tunnistuse kehtetuks. IX. LÕPPSÄTTED 86. Käesolev eeskiri jõustub 1. aprillil 1999. a. 87. Enne käesoleva eeskirja jõustumist Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud load ja tunnistused seadmete valmistamiseks ja kasutamiseks on kehtivad nendel märgitud tähtajani, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2000. a. Lisa 1 surveseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja juurde OHUTUSPÕHINÕUDED SISSEJUHATUS 1. Käesolevad ohutuspõhinõuded on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 97/23/EÜ. 2. Tootjal tuleb analüüsida seadmetele mõjuvaid ohte, et välja selgitada, millised neist on põhjustatud rõhust ning seejärel projekteerida ja toota seade. 1. ÜLDIST 1.1. Surveseade tuleb projekteerida, toota, kontrollida, komplekteerida ja paigaldada nii, et seadme kasutamisel tootja poolt ettenähtud tingimustel oleks tagatud ohutus. 1.2. Lahenduste valikul peab tootja lähtuma järgmistest nõuetest: 1) kõrvaldama või vähendama ohte sellisel määral, kui see on teostatav; 2) võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude vastu, mida ei saa kõrvaldada; 3) teavitama seadme kasutajaid jääkohtudest ning sellest, kas on vaja rakendada erimeetmeid ohu vähendamiseks paigalduse ja/või kasutamise ajal. 2. PROJEKTEERIMINE 2.1. Üldist Projekteerimisel tuleb arvestada kõiki seadmele mõjuvaid tegureid, mis tagavad selle ohutuse kasutamisaja jooksul. Arvutustes tuleb kasutada varutegureid, mis tagavad küllaldase tugevusvaru mitmesuguste võimalike rikete korral. 2.2. Küllaldase tugevuse tagamine 2.2.1. Seade tuleb projekteerida nii, et see taluks kasutamise käigus esinevaid koormusi ning muid võimalikke mõjutusi nagu: -- sise- ja välisrõhk; -- sise- ja väliskeskkonna temperatuur; -- staatiline rõhk ja sisekeskkonna mass töötamisel ja katsetamisel; -- liiklusest, tuulest ja maavärinast põhjustatud koormused; -- tugedest, kinnitustest, torudest jm põhjustatud jõud ja momendid; -- korrosioon, erosioon, väsimus jms; -- ebastabiilse töökeskkonna muutumine. Mõjuvate koormuste summaga tuleb arvestada siis, kui nende üheaegne esinemine on tõenäone. 2.2.2. Projekteerija peab küllaldase tugevuse tagamiseks kasutama: -- arvutuslikku meetodit vastavalt punktile 2.2.3, mida võib vajaduse korral täiendada punktis 2.2.4 kirjeldatud katselise meetodiga, või -- katselist meetodit vastavalt punktile 2.2.4, juhul kui suurima lubatud rõhu PS ja mahu V korrutis on alla 6000 bar x l või korrutis PS x DN on alla 3000 bar. 2.2.3. Arvutuslik meetod (tugevusarvutus) Lubatav rõhk ja muud koormused Projekteerija peab kindlaks määrama surveseadme suurimad pinged, arvestades seadme kasutamisel esineda võivaid rikkeid. Arvutustes peab kasutama varutegureid, et elimineerida tootmisest, tegelikest kasutamistingimustest, mõjuvatest koormustest ning tootmismaterjalide omadustest tingitud juhuslikkus. Arvutusmeetoditega peab saavutama küllaldase ohutusvaru. Seadme projekteerimisel kasutatakse üht alljärgnevat projekteerimismeetodit või vajaduse korral neid koos: -- arvutuslik projekteerimine; -- analüütiline projekteerimine; -- purustuskatsel põhinev projekteerimine. Tugevus Surveseadme tugevus tuleb kindlaks määrata vastavate tugevusarvutustega, pidades silmas, et: -- arvutuslikud rõhud ei tohi olla väiksemad, kui suurimad lubatud rõhud, arvestades töökeskkonna staatilisi ja dünaamilisi rõhkusid ning ebastabiilse töökeskkonna muutumist. Kui surveseade koosneb mitmest erineva rõhu all olevast kambrist, peab kambri vaheseinte projekteerimisel arvestama kambri maksimaalset võimalikku rõhku ja kõrvalkambri minimaalset võimalikku rõhku; -- tugevusvaru oleks küllaldane arvutuse aluseks võetud temperatuuridel; -- projekteerimisel oleks arvesse võetud kõik võimalikud kasutustingimustes esineda võivad temperatuuri ja rõhu kombinatsioonid; -- maksimaalsed pinged ja pingekontsentratsioonid jääks ohututesse piiridesse; -- tugevusarvutustes oleks kasutatud tootmismaterjalide näitajaid, mis põhinevad dokumenteeritud andmetel, arvestades punktis 4 toodud tingimusi, nagu: a) voolavuspiir 0,2% või tinglik voolavuspiir 1,0% vastaval arvutuslikul temperatuuril; b) tõmbetugevus; c) ajast sõltuv tugevus ehk roomavuspiir; d) väsimuse karakteristika; e) elastsusmoodul (Youngi moodul); f) eeldatavad plastilised (jääv)deformatsioonid; g) löögisitkus; h) praokindlus; -- liidete vastavaid tugevusnäitajaid kasutades oleks arvestatud mittepurustava katse meetodit, liidetavaid materjale ja eeldatavaid kasutamistingimusi; -- projekteerimisel oleks arvestatud kõiki seadme sihipärasel kasutamisel esineda võivaid kulumisvõimalusi (korrosioon, voolamine, väsimine) ning seadme eluiga mõjutavaid tingimusi: a) roomavus (projekteeritud kasutusaeg teatud temperatuuril tundides); b) väsimus (projekteeritud tsüklite arv etteantud pinge amplituudil); c) korrosioon (projekteeritud lubatav korrosioonisügavus). Stabiilsus Seade peab olema projekteeritud nii, et oleks saavutatud küllaldane ehituslik stabiilsus arvestades transpordi ja paigaldamisega seotud riske. 2.2.4. Katseline meetod Seadme tugevusarvutusi võib asendada kas täielikult või osaliselt katseeksemplaril läbiviidavate katsetega. Katseprogramm peab enne katsetamist olema tehnilise kontrolli teostaja poolt heaks kiidetud. Katseprogrammis peavad olema kindlaks määratud katsetingimused ning heakskiitmise ja kõlbmatuse kriteeriumid. Enne katsetamist tuleb täpselt mõõta katsetatava seadme põhimõõtmed ja tootmismaterjalide põhinäitajad. Katsete ajal peab olema vajaduse korral võimalik jälgida vastavate instrumentidega surveseadme kriitilisi piirkondi, võimaldamaks küllaldase täpsusega mõõta kuju muutusi ja pingeid. Katseprogramm peab sisaldama: -- survekatset, mille abil kontrollitakse, kas suurima lubatud töörõhu korral ei esine seadmes leket ega teki etteantud piiri ületavaid kuju muutusi. Katserõhu kindlaksmääramisel tuleb arvestada erinevust geomeetriliste mõõtmete, tootmismaterjalide parameetrite mõõdetud väärtuste ja arvutatud väärtuste vahel ning erinevust katsetemperatuuri ja seadme projekteeritud kasutamistemperatuuri vahel; -- katseid, mis määratakse kindlaks olenevalt seadme kasutamistingimustest (kasutusiga teatud temperatuuril, koormustsüklite arv teatud koormustasemel jms); -- täiendavaid katseid, mis on seotud muude punktis 2.2.1 toodud teguritega (korrosioon, välised mõjutused jne). 2.3. Käsitsemise ja kasutamise ohutust tagavad nõuded Surveseadme kasutamine ei tohi põhjustada ohte. Nende vältimiseks peab tähelepanu pöörama: -- sulgemis- ja avamisseadistele; -- kaitseklappide ohutule väljapuhkele; -- seadistele, mis takistavad sissepääsu seadme rõhu- või vaakumialustesse osadesse; -- pinnatemperatuurile, arvestades seadme sihipärast kasutamist; -- ebastabiilse töökeskkonna muutusele. Avatava kaanega surveseadmed peab varustama automaatse või käsitsi toimiva seadisega, mille abil operaatoril on võimalik kindlaks teha, et kaane avamine on ohutu. Kaane kiirel avamisel peab surveseade olema varustatud lisaseadisega, mis takistab kaane avamist, kui töökeskkonna rõhk või temperatuur võivad põhjustada ohtu. 2.4. Kontrollitoimingud a) Surveseade tuleb projekteerida nii, et on võimalik läbi viia kõik ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollitoimingud. b) Kui kontrollitoiminguid on vaja läbi viia seadme kogu kasutusea jooksul, tuleb seadme projekteerimisel ette näha võimalus selle sisepindade seisukorra kontrollimiseks. Selleks tuleb seadmele projekteerida pääsuluugid ja kontrollavad. c) Seadme seisukorra ohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks võidakse kasutada ka muid meetodeid juhul, kui: -- seade on nii väike, et füüsiliselt ei ole võimalik selle sisse pääseda või -- seadme avamine võib kahjustada selle sisepindu või -- seadme töökeskkond ei põhjusta ohtu seadmel kasutatud materjalidele ega tekita sisemist kulumist. 2.5. Tühjendamine ja õhutamine Surveseadmel peavad olema vajaduse korral tühjendamise ja õhutamise võimalused, et: -- oleks välditud kahjulikud mõjud nagu hüdraulilised löögid, mõlgistumine vaakumi tõttu, korrosioon või muud keemilised kontrollimatud reaktsioonid nii tööolukorras kui survekatsel; -- seadme puhastamine, kontrollimine ja hooldamine oleks ohutult teostatav. 2.6. Korrosioon ja muud kahjulikud keemilised mõjutused Korrosiooni või muude kahjulike keemiliste mõjutuste vältimiseks tuleb ette näha pindade katmine pinnakaitsematerjalidega või arvutuslikule seinapaksusele teatava paksuse lisamine arvestades kasutamistingimusi. 2.7. Kulumine Seadme projekteerimisel, mille kasutamisel on ette näha pindade erosioon või suur kulumine, tuleb rakendada vastavaid meetmeid, et: -- kulumise mõju oleks juba projekteerimise käigus viidud miinimumini (kasutades näiteks seadme suuremat seinapaksust, pinnakatteid vms); -- kuluvad osad oleks vahetatavad; -- pöörataks tähelepanu kasutusjuhendites (punkt 3.4) toodud vastavatele meetmetele. 2.8. Seadmegrupid Seadmegrupid tuleb projekteerida nii, et -- selle koostisosad oleksid oma ülesanneteks sobivad ja töökindlad; -- kõik koostisosad oleksid kokku sobivad ja nõuetekohaselt ühendatud. 2.9. Täitmist ja tühjendamist käsitlevad nõuded Surveseade tuleb vajaduse korral varustada täitmise ja tühjendamise lisaseadistega või ette näha võimalus nendega varustamiseks. Peab arvestama järgmiste ohtudega: a) seadme ületäitmine või ülerõhu tekitamine, pidades silmas täiteastet ja auru rõhku vastaval temperatuuril; b) surveseadme ebastabiilsus; c) surve all oleva töökeskkonna kontrollimatu väljavoolamine; d) ohtlikud ventiilide sulgemised ja avamised. 2.10. Surveseadme kaitsmine lubatud parameetrite ületamise eest Kui seadme ohutus pole tagatud seadmegrupi ühiste kaitseseadistega ning surveseadme kasutamisel võib esineda lubatud parameetrite ületamise oht, tuleb seadmele paigaldada vastavad kaitseseadised või näha ette nende paigaldamise võimalus. Kaitseseadiste valikul tuleb lähtuda surveseadme või selle grupi omadustest ja kasutamistingimustest. Kaitseseadised on: 1) seadised, mis kaitsevad surveseadet lubatud piirväärtuste ületamise eest; 2) automaatselt või käsitsi toimivad seadised, mis hoiavad surveseadme parameetreid. 2.11. Kaitseseadised 2.11.1. Kaitseseadised peavad olema projekteeritud ja toodetud nii, et oleks arvestatud surveseadme kasutustingimusi ning hoolduse ja katsetuste nõudeid ja tagatud vajalik töökindlus. 2.11.2. Rõhku piiravad seadised tuleb projekteerida nii, et rõhk ei ületaks püsivalt surveseadme maksimaalset lubatud töörõhku PS (hetkeline ülerõhk võib olla 10% üle lubatud maksimaalse töörõhu). 2.11.3. Temperatuuri jälgimisseadised Surveseadme temperatuuride jälgimisseadiste viiteaeg peab olema ohutuse seisukohalt piisav ning kooskõlas mõõtetingimustega. 3. TOOTMINE 3.1. Tootmise protseduurid Tootja peab tagama, et seade toodetakse heakskiidetud projekti ja paigalduskavandi järgi. 3.1.1. Koostisosade ettevalmistamine Koostisosade ettevalmistamisel (painutamine, servade töötlemine jms) ei tohi tekkida vigastusi, pragusid või muid mehhaaniliste omaduste muutusi, mis võivad vähendada surveseadme ohutust. 3.1.2. Püsiliited Püsiliidetes ja nende tsoonides ei tohi olla seadme ohutust vähendavaid pinna- või sisedefekte. Püsiliidete omadused ei tohi olla halvemad liidetavate materjalide vastavatest omadustest, välja arvatud kui projekteerimisel on seda arvestatud. Surveseadme rõhualuste osade ja nende külge otseselt kinnitatud osade püsiliited peab tegema vastava pädevusega isik. Püsiliidete tegemisel tuleb kasutada tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud meetodeid. 3.1.3. Mittepurustavad katsed Surveseadmete püsiliidete mittepurustavaid katseid peavad tegema isikud, kellel on vastava taseme pädevus või heakskiit. 3.1.4. Termotöötlus Kui surveseadme tootmismeetod võib põhjustada materjali omaduste muutusi sel määral, et see on surveseadmele ohtlik, tuleb vastaval tootmisetapil kasutada sobivat termotöötlust. 3.1.5. Jälgitavus Seadme survealuste osade materjalid peavad olema jälgitavad tootmise kõigil etappidel alates seadme heakskiitmisest kuni lõppkontrollini. 3.2. Lõppkontroll Surveseadmele tuleb teha lõppkontroll, mille käigus viiakse läbi: 1) visuaalne uurimine; 2) survekatse; 3) kaitseseadiste kontrollimine. 3.3. Märgistamine ja silt 3.3.1. Surveseadmele tuleb märkida: 1) tootja või tema esindaja nimi, aadress või muu tunnus; 2) tootmisaasta; 3) surveseadme tunnus vastavalt selle klassile (tüüp, seeria või partii ja toote number); 4) olulised maksimaalsed/minimaalsed lubatud parameetrid. 3.3.2. Olenevalt surveseadme tüübist tuleb märkida järgmised lisaandmed: 1) surveseadme maht V liitrites (l); 2) torustiku nimiläbimõõt DN; 3) tehtud survekatse rõhk PT baarides ja katsetamise kuupäev; 4) kaitseseadise reguleerimisrõhk baarides (bar); 5) surveseadme võimsus kilovattides (kW); 6) toitepinge voltides (V); 7) kasutusala; 8) täiteaste (kg/l); 9) suurim täitemass (kg); 10) taara kaal (kg); 11) tootegrupp. Vajaduse korral kinnitatakse surveseadmele hoiatussildid juhtimaks tähelepanu kasutamisel sagedamini esinevatele vigadele. Nõutud info peab olema kantud surveseadmele või selle külge tugevalt kinnitatud sildile nähtavalt, loetavalt ja püsivalt, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) samasse seadmegruppi kuuluvaid üksikosasid (näiteks torustike) ei pea korduvalt märgistama; 2) väikesemõõtmelise surveseadme või lisaseadme märgistamiseks võib kasutada kleepsilti; 3) kleepsilti või muid märgistusviise võib kasutada ka töökeskkonna tähistamiseks ja hoiatusteks tingimusel, et silt säilib loetavana ettenähtud aja jooksul. 3.4. Kasutusjuhendid 1. Toodetud surveseadmega tuleb kaasa anda kasutusjuhendid, mis sisaldavad ohutuse seisukohalt vajalikku teavet seadme alljärgnevate kasutusetappide jaoks: 1) paigaldamine, kaasa arvatud mitmesuguste surveseadmete ühendamine; 2) kasutuselevõtmine; 3) kasutamine; 4) hooldamine koos seadme kasutaja poolt tehtavate kontrollimistega. 2. Kasutusjuhendid peavad sisaldama punktis 3.3 nimetatud teavet, millele on lisatud tehnilised dokumendid, juhistest, joonised ja graafikud. 3. Kasutusjuhendis tuleb juhtida tähelepanu väärast kasutamisest tekkida võivatele ohtudele. 4. TOOTMISMATERJALID 4. Surveseadme tootmiseks kasutatavad materjalid peavad: 1) olema projekteerija poolt kindlaks määratud lähtuvalt seadme kasutamistingimustest; 2) tagama seadme töökindluse kogu selle tööea jooksul, kui ei ole ette nähtud materjalide vahetamist. Keevitusmaterjalid (põhimetall ja lisamaterjalid) peavad vastama punktide 4.1, 4.2 ja 4.3 nõuetele nii enne kui ka pärast keevitust. 4.1. Surveseadme osade tootmismaterjalid 4.1.1. Surveseadme osade tootmismaterjalid peavad olema: 1) plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena; 2) keemiliselt piisavalt inertsed seadme töökeskkonna suhtes, nende keemilised ja füüsikalised omadused ei tohi oluliselt muutuda seadme kavandatud tööea jooksul; 3) võimalikult vananemiskindlad; 4) sobivad kavandatud tootmisprotseduuride suhtes; 5) valitud selliselt, et nende omavahelisel ühendamisel ei tekiks kahjulikke kõrvalmõjusid. 4.2. Surveseadme tootja peab kindlaks määrama tootmiseks valitud materjali põhiomadused ja seda iseloomustavad arvväärtused, mis on vajalikud tugevusarvutuste tegemiseks. Tootja peab lisama surveseadme tehnilisele dokumentatsioonile tõendi tootmismaterjalide vastavuse kohta käesoleva eeskirja nõuetele. 4.3. Seadme tootja peab tagama, et kõikide tootmismaterjalide kohta oleksid dokumendid, tõestamaks materjali vastavust nõuetele. 5. TORUSTIKE PROJEKTEERIMINE JA VALMISTAMINE Torustike projekteerija ja valmistaja peab lisaks üldnõuetele täitma ka järgmisi nõudeid: -- vältima suurest tugedevahelisest kaugusest või muudest jõududest tingitud äärikute, liidete, talade ja voolikute ülekoormusi, kasutades selleks tugesid, tugevdusi, kinnitusi, juhtdetaile ja torude eelpingestamist; -- tagama kondensaadi eemaldamine, vältimaks hüdraulilisi lööke ja korrosiooni tekkimist, kui torudes esineb kondenseerumise oht; -- arvestama turbulentsist ja keeriste moodustumisest tingitud võimalikke ohtusid, rakendades selleks punkti 2.7 vastavaid nõudeid; -- arvestama torustiku vibratsioonist tingitud materjali väsimust; -- isoleerima torud, mille pinnatemperatuur võib põhjustada ohtu inimesele; -- viima miinimumini torustiku valel ajal tühjenemise oht ja tähistama torustiku väljumiskohad selgelt loetava töökeskkonna märgistusega; -- fikseerima tehnilises dokumentatsioonis maa-aluste torude ja torustike paiknemise. Lisa 2 surveseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja juurde Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid ja määratlusi: 1) aurukatel on seade atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga auru tootmiseks kütuse põlemisel vabaneva või elektrivoolu kasutamisel saadava soojuse arvel; 2) veekatel (vedelikukatel) on seade atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga kuuma vee (vedeliku) tootmiseks kütuse põlemisel vabaneva või elektrivoolu läbi vee (vedeliku) juhtimisel saadava soojuse arvel; 3) töörõhk on surveseadme lubatud ülerõhk normaalsetel kasutustingimustel; 4) proovirõhk on ülerõhk, millega proovitakse surveseadme või tema elemendi tihedust ja tugevust; 5) arvutuslik rõhk on rõhk, millega on tehtud surveseadme või tema elemendi tugevusarvutus; 6) maht on seadme siseruumi põhimõõtmetega määratud ruumala; 7) ümberehitus on seadme konstruktsiooni muutmine või tööparameetrite tõstmine; 8) remont on kasutuses oleva seadme põhielementide vahetamine või arvutuslike konstruktsioonide keevitustööd; 9) püsiliide on keevisliide, valts- või neetühendus; 10) surveanum on atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga hermeetiliselt suletud anum keemilise, soojusliku vm laadi tehnoloogiaprotsessi teostamiseks ning gaasilise, vedela või tahke aine hoidmiseks ja teisaldamiseks; 11) ohtliku vedeliku anum on tuleohtliku, plahvatusohtliku või mürgise vedeliku anum või kuumaveeanum vee temperatuuriga üle 70 oC ja selle anuma juurde kuuluv torustik, milles rõhk tekib vedeliku samba kõrgusest või hüdraulilisest löögist; 12) gaasiveoanum on surveanum, mida kasutatakse sellise suru-, lahustatud või vedelgaasi veoks, mille kriitiline temperatuur on alla 50 oC või selle aururõhk temperatuuril 50 oC on absoluutsest rõhust kõrgem kui 3 bar; 13) ohtlik gaas on mürgine, tule- või plahvatusohtlik gaas, nagu atsetüleen, vesinik jt, välja arvatud küttegaas; 14) ohutu gaas on nn õhugaas -- süsihappegaas, suruõhk, hapnik, lämmastik, argoon, heelium, neoon jmt ning nende segud. Lisa 3 surveseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja juurde Veeauru- ja kuumaveetorustike kategooriad Kategooria Keskkond Tööparameetrid Temperatuur, oC Ülerõhk, bar 1.a Ülekuumendatud aur ei ole piiratud üle 39 1.b Kuum vesi, küllastunud aur üle 120 üle 80 2.a Ülekuumendatud aur kuni 450 üle 16 kuni 39 2.b Kuum vesi, küllastunud aur üle 120 üle 16 kuni 80 3.a Ülekuumendatud ja küllastunud aur üle 120 kuni 250 üle 0,5 kuni 16 3.b Kuum vesi üle 120 Kuni 16 Kinnitatud majandusministri 15. märtsi 1999. a määrusega nr 17 Kraana valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Kraana valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri» (edaspidi eeskiri) on kehtestatud surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) paragrahvi 3 lõike 4 alusel ning sätestab nõuded alljärgnevat tüüpi kraanade valmistamiseks, kasutamiseks ja tehniliseks kontrollimiseks: 1) sildkraana; 2) pukk-kraana; 3) portaalkraana; 4) tornkraana; 5) liikur- ja statsionaarne noolkraana; 6) konsoolkraana; 7) raudteekraana; 8) kaabelkraana. Käesoleva eeskirja nõuded laienevad ka elektritalidele. 2. Käesoleva eeskirja mõistes on: 1) kraana -- tsükliliselt töötav tõstemasin lastide tõstmiseks, teisaldamiseks ja langetamiseks, mis on varustatud painduva tõsteelemendi (trossi, keti) külge riputatud tõstekonksuga või mõne teise lastihaardeseadisega ning mida toodetakse kas seeriaviisiliselt, individuaalse projekti järgi või koostatakse eelnevalt valmistatud komponentidest; 2) kraana valmistamine -- kraana või selle kandekonstruktsiooni ja ohutusseadise tootmine, kraana paigaldamine, remontimine ja ümberehitamine; 3) tehnilise kontrolli teostaja -- tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing vastavalt surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvis 19 sätestatule; 4) heakskiitmine -- käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimine ja tõendamine. Käesolevas eeskirjas kasutatud muud mõisted ja määratlused on toodud lisas 2. 3. Kraana tuleb projekteerida, toota, paigaldada, kontrollida ja katsetada nii, et kraana sihipärasel ja käesoleva eeskirja kohasel kasutamisel oleks võimalik oht inimesele, varale ja keskkonnale minimaalne. 4. Käesoleva eeskirja nõuetele mittevastava kraana kasutamine Eestis on keelatud. 5. Kraana tootja või importija peab esitama oma tegevuse alustamise ja muutmise kohta kirjaliku teatise Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile vastavalt surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvi 5 lõikes 7 sätestatule. 6. Käesoleva eeskirja lisas 1 toodud ohutuspõhinõuded on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiivi 91/368/EMÜ lisa 1 osaga 4. 7. Lisaks käesoleva eeskirja nõuetele tuleb kraana valmistamisel ja kasutamisel täita elektri- ja tuleohutust käsitlevaid ning teisi ohutusalaseid õigusakte. 8. Nõuded kraana valmistamisel tehtavatele keevitustöödele sätestatakse majandusministri poolt kehtestatud ohutuseeskirjaga. II. KRAANA TOOTMINE 9. Kraana, selle kandekonstruktsioonide ja ohutusseadiste (edaspidi kraana) projekteerimisel ja tootmisel tuleb lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele täita ka lisas 1 toodud vastavaid ohutuspõhinõudeid, lähtudes kraana kasutamisotstarbest. 10. Kraana konstruktiivsete lahenduste väljatöötamisel tuleb juhinduda Eesti standarditest, nende puudumisel Euroopa standarditest või rahvusvahelistest standarditest ja tehnilistest normidest, nende puudumisel aga heast inseneritavast. 11. Kraana projekteerimisel ja tootmisel tuleb arvestada kõiki tegureid, mis tagavad kraana ohutuse kogu selle kasutamisaja jooksul. Kraana ohutust mõjutavates arvutustes tuleb kasutada varutegureid, mis tagavad konstruktsiooni vajaliku tugevusvaru kraana kasutamisel ja katsetamisel esinevate koormuste ning võimalike rikete korral. Arvestada tuleb järgmiste teguritega: 1) kraana maksimaalne tõstevõime ja koormusmoment; 2) kraana ja selle töömehhanismide liikumiskiirused; 3) liikumisest tingitud dünaamilised koormused; 4) kraana kasutamise intensiivsus; 5) kraana püsivust mõjutavad tegurid; 6) töökeskkonna temperatuur; 7) tuulekoormus; 8) rööbasteele, vundamendile, tugedele ja kinnitustele mõjuvad jõud; 9) korrosioon, materjalide väsimine, kulumine jms; 10) muud kraanat mõjutavad tegurid. 12. Tootja on kraana tootmisel kohustatud: 1) lähtuma ohutusnõuetest; 2) kõrvaldama või vähendama kraana kasutamist mõjutavaid ohte niivõrd, kui see on teostatav; 3) võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude (jääkohtude) vastu, mida ei saa kõrvaldada; 4) teavitama kraana kasutajaid jääkohtudest ning riski vähendamise sobivatest meetmetest. 13. Kraana tuleb toota nii, et: 1) on võimalik läbi viia kõik ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollitoimingud ja katsetused; 2) on tagatud juurdepääs kraana kõikidele kontrollimist vajavatele mehhanismidele, sõlmedele ja ohutusseadistele. Vajaduse korral tuleb selleks ette näha trepid, redelid ja käiguteed, mis on varustatud ohutust tagavate piirete ja astmetega ega põhjusta libisemist, komistamist ega kukkumist; 3) kraana ülevaatust takistavad piirded ja katted oleksid eemaldatavad. 14. Kraana konstruktsiooni püsiliited tuleb teha tehnoloogia kohaselt, mis kindlustab nende nõuetekohase kvaliteedi. Püsiliidete kvaliteeti tuleb kontrollida ja hinnata mahus ja viisil, mis tagab liitevigade tuvastamise kraana tootmise käigus. 15. Korrosiooni ja muude keemiliste mõjutuste vähendamisteks tuleb kraana konstruktsioonid katta pinnakaitsematerjalidega. 16. Kraana tootmisel kasutatavad materjalid peavad tagama kraana töökindluse kasutusea jooksul ettenähtud kasutamistingimustel (arvutuslik tõstevõime, koormusmoment, kasutamise intensiivsus, töökeskkond jms). 17. Kraana tootmiseks kasutatava materjali ja pooltoote kvaliteedi vastavust standarditele ja normidele peab tõendama nende tootja sertifikaat ja markeering. 18. Tootja peab kraanale paigaldama püsivalt kinnitatud, hästi nähtava ja loetava sildi, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) kraana tootja nimi ja aadress; 2) valmistusaasta; 3) seeria- või tüübitähis; 4) toote tunnusnumber; 5) nimitõstevõime. 19. Kui kraana nimitõstevõime on ühesugune haardeseadise kõikides tööasendites, peab selle arvuline väärtus olema märgitud kraanale ja haardeseadisele selgelt loetavalt ja hästi nähtavalt. 20. Kui kraana tõstevõime sõltub noolepikkusest, nooleulatusest või muudest teguritest, peab juhtimiskohal olema silt igale kasutamisvariandile vastava nimitõstevõime väärtusega, soovitavalt diagrammi või tabeli kujul. 21. Kui kraana on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikus keskkonnas, peab kraanal olema ka sellekohane märgistus. 22. Koos kraanaga antakse ostjale üle kraana sertifikaat ja järgmised dokumendid: 1) kraana tehniline kirjeldus; 2) kraana üldvaate joonis; 3) kraana juhtimise elektri-, hüdro- või pneumaatiline skeem; 4) kraana vundamendile või rööbasteele mõjuvate koormuste suurus (vajadusel); 5) tõstetrosside või kettide sertifikaatide koopiad; 6) paigaldamise, kasutamise, tehnohoolduse ja remondi juhendid; 7) kraana projekti tunnistuse koopia; 8) kraana esmase tehnilise ülevaatuse protokolli koopia. 23. Kraana sertifikaadil peab olema tootja kinnitus selle kohta, et kraana on toodetud vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele ja tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud projektile. Sertifikaadile annab allkirja kraana tootmise järelevaataja. 24. Käesoleva eeskirja punkti 22 alapunktis 6 nimetatud juhendid peavad sisaldama vajalikke jooniseid, skeeme ja diagramme, samuti juhiseid ohutuse tagamiseks kraana paigaldamisel, kasutamisel, tehnohooldusel ja remondil. 25. Kraana tootja peab tehnohoolduse- ja remondijuhendis andma ohutusnõuetest tingitud kontrolli- ja hooldustoimingute loetelu, kirjelduse ja nende teostamise sageduse. 26. Lisaks punktile 24 peab kraana kasutusjuhend sisaldama: 1) kraana tehnilist iseloomustust, sealhulgas vajadusel: a) kraana koormuskarakteristikut, b) tugedele, sõiduratastele ja ankurdustele mõjuvate jõudude suurusi ning kraana rööbastee iseloomustust, c) vastukaalu kirjeldust ja juhiseid selle paigaldamiseks ning kinnitamiseks; 2) juhiseid olukordadeks, kui kraanjuhil puudub lasti teisaldamisel otsene silmside lastiga; 3) vajalikke juhiseid kraana katsetamiseks. 27. Kraana tootja peab säilitama tema poolt peetavas andmebaasis kümne aasta jooksul pärast kraana tootmist alljärgnevaid andmeid ja dokumente: 1) kraana tüüp ja tähis; 2) kraana tunnusnumber; 3) tootmise aeg; 4) tootmiskoht; 5) kraana projekti ja jooniste numbrid; 6) tootmise käigus läbiviidud kontrollimiste ja katsetuste protokollid; 7) kraana projekti tunnistuse koopia; 8) kraana kandekonstruktsioonide materjalide ja trosside või kettide sertifikaadid; 9) muud vajalikud tehnilised andmed, mis iseloomustavad kraana tootmist. III. KRAANA TOOTMISE EELTINGIMUSED 28. Kraana tootmist võib alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on heaks kiitnud kraana tootmise eeltingimused. Tootmise eeltingimuste korduv heakskiitmine toimub perioodiliselt iga kolme aasta järel. 29. Kraana tootmise eeltingimuste heakskiitmine koosneb: 1) tootmiskavandi heakskiitmisest; 2) kraana projekti heakskiitmisest; 3) tootmise järelevaataja kvalifikatsiooni tõendamisest. Kraana tootmiskavandi heakskiitmine 30. Kraana tootmiskavandi heakskiitmiseks esitab kraana tootja tehnilise kontrolli teostajale kirjaliku taotluse, tootmiskavandi ning järgmised dokumendid: 1) äriühingu registrikaardi koopia; 2) selgitus planeeritavast tootmismahust ja toodetavate kraanade tehnilised andmed; 3) selgitus tootmisprotsessis osalevate töötajate kvalifikatsiooni, tööalaste kogemuste ja erialase ettevalmistuse (täiendkoolituse) kohta; 4) keevitustööde tunnistuse koopia. 31. Kraana tootmiskavand sisaldab: 1) kraana tootmise organisatsioonilise struktuuri kirjeldust; 2) tootmisprotsessis osalevate töötajate ülesandeid ja vastutust; 3) tootmisel kasutatavate seadmete, vahendite ja töökohtade kirjeldust; 4) tootmisel kasutatavate materjalide ja pooltoodete andmeid ning nende käsitsemise, identifitseerimise ja jälgitavuse kirjeldust; 5) tootmisprotsessis kasutatavate kontrollivahendite ja mõõteriistade andmeid, nende kalibreerimise ja kontrollimise korda; 6) tööjuhendeid tootmisoperatsioonide sooritamiseks; 7) tootmisel ja kontrollimisel kasutatavate standardite või muude normdokumentide loetelu; 8) tootmisprotsessi käigus läbiviidavate kontrollimiste ja katsetuste juhendeid ning protokollide vorme; 9) tootmisdefektide parandamise protseduuride kirjeldust; 10) teavet kasutatavatest allhangetest ja alltöövõtust; 11) kraana tootmist iseloomustavaid muid andmeid. 32. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib kraana tootmiskavandi vastavust käesoleva eeskirja punktile 31 ning hindab, kas tootja on võimeline järgima tootmiskavandit eeskirja nõuetele vastava kraana tootmiseks. Kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab tehnilise kontrolli teostaja tootmiskavandi tunnistuse, millele kantakse: 1) tootja andmed; 2) kirje tootmiskavandi heakskiitmise kohta; 3) tunnistuse number, väljaandmise ning kehtivuse aeg; tunnistuse väljastaja andmed. 33. Kraana tootmise käigus tehtavad tootmiskavandi muudatused tuleb esitada tehnilise kontrolli teostajale heakskiitmiseks enne muudatuste rakendamist. Kraana projekti heakskiitmine 34. Kraana projekti heakskiitmiseks esitab kraana tootja või projekteerija tehnilise kontrolli teostajale kirjaliku taotluse ja kraana projekti kahes eksemplaris. 35. Kraana projekt sisaldab: 1) kraana tehnospetsifikaati; 2) teavet kasutatavatest standarditest või muudest normdokumentidest; 3) kraana üldvaate joonist; 4) kandekonstruktsioonide koostejooniseid ja arvutuslike elementide tööjooniseid; 5) kraana kandekonstruktsioonide tugevusarvutusi, trosside või kettide arvutusi; 6) kraana juhtimise elektri-, hüdro- või pneumaatilist skeemi; 7) andmeid kraanale paigaldatavatest juhtimis-, kontroll- ja ohutusseadistest; 8) kraana paigaldamis-, kasutus- ning tehnohooldus- ja remondijuhendeid; 9) dokumente, mis käsitlevad: a) kraana tootmiseks valitud materjale; b) tootmisprotsessi käigus läbiviidavaid kontrollimisi ja katsetamisi; c) muid vajalikke andmeid, mis iseloomustavad kraana tootmist ja ohutut kasutamist. 36. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib kraana projekti vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ja projekteerimise aluseks olnud standarditele ja tehnilistele normidele ning kontrolli positiivsete tulemustele korral väljastab projekti tunnistuse, märgistab põhijoonised ning tagastab projekti ühe eksemplari. 37. Kraana projekti tunnistusele kantakse: 1) kraana projekteerija ja projekti andmed; 2) kirje projekti heakskiitmise kohta; 3) tunnistuse number ning väljaandmise ja kehtivuse aeg; 4) tunnistuse väljastaja andmed. 38. Kraana tootmise käigus tehtavad projekti muudatused tuleb esitada tehnilise kontrolli teostajale heakskiitmiseks enne muudatuste rakendamist. Kraana tootmise järelevaataja kvalifikatsiooni tõendamine 39. Kraana tootmise järelevaataja on tootja teenistuses olev füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada tootjapoolset järelevalvet kraana tootmise vastavuse üle käesoleva eeskirja nõuetele. 40. Kraana tootmise järelevaataja kvalifikatsioon peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tehniline kesk- või kõrgharidus; 2) erialane ettevalmistus (täiendkoolitus); 3) vähemalt kaheaastane töökogemus kraana tootmisel; 4) teadmised kraana tootmist käsitlevatest õigusaktidest ja tehnilistest normidest. 41. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib tootja kirjaliku taotluse alusel järelevaataja kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja punktile 40 ja kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab kraana tootmise järelevaataja tunnistuse. 42. Kraana tootmise järelevaataja tunnistusele kantakse: 1) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 2) kraana tootja andmed; 3) kraana tootmise järelevaataja nimi; 4) järelevaataja tegevuse ulatus; 5) tunnistuse väljastaja andmed. 43. Tehnilise kontrolli teostaja poolt väljastatud keevitustööde koordineerija tunnistust loetakse samaväärseks kraana tootmise järelevaataja tunnistusega. 44. Kraana tootmise järelevaataja tunnistus on kehtiv ainult kraana tootja juures, kelle nimi on kantud tunnistusele. 45. Kraana tootmise järelevaataja on kohustatud teostama järelevalvet selle üle, et: 1) kraana tootmise ja selle kvaliteedi kontrollimise igal etapil peetakse kinni tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud kraana projektist ja tootmiskavandist; 2) personali kvalifikatsioon vastaks käesoleva eeskirja nõuetele; 3) kraana tootmisel ja selle kvaliteedi kontrollimisel kasutatavad mõõteriistad oleksid nõutava täpsusega ning taadeldud. IV. KRAANA PAIGALDAMINE 46. Kraana paigaldamine käesoleva eeskirja mõistes on: 1) kraana kokkupanek kasutuskohal ja ülesseadmine; 2) eelnevalt kokkumonteeritud tornkraana ülesseadmine kasutuskohale. 47. Kraana paigaldamisel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja nõuetest ning kraana tootja poolt väljastatud paigaldusjuhendist. 48. Kraana tuleb paigaldada nii, et ei oleks takistatud selle kasutamine, kontrollimine, remontimine ega tehnohooldus. 49. Registreeritava kraana paigaldamist kasutuskohale võib alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on paigalduskavandi ja paigaldusprojekti heaks kiitnud. 50. Nõuded kraana paigalduskavandi ja paigaldusprojekti heakskiitmiseks ja tunnistuse saamiseks ning paigaldamise järelevaataja ja temale väljastatava tunnistuse osas on samad, mis kraana tootmisel. 51. Kraana paigalduskavandi maht oleneb kraana tüübist ja paigaldustööde iseloomust. 52. Kraana paigaldusprojektis peavad olema: 1) projekteerija ja projekti andmed; 2) andmed kraana kasutamisotstarbe, tööparameetrite ja töökeskkonna kohta; 3) kraana töötsooni põhiplaan koos ohutsooni piiridega; 4) gabariitjoonis, millel on märgitud kraana ohutut kasutamist tagavad minimaalsed kaugused kraana konstruktsioonide ja kraana töötsoonis asuvate hooneosade, rajatiste, seadmete ning muude takistuste vahel; 5) kraana aluse (vundamendi) või rööbastee joonised (vajadusel); 6) rööbastee maanduskontuuri joonis; 7) pealeminekuplatvormide, hooldustasandite, kulgsildade ning treppide ja redelite paigaldust ja konstruktsiooni iseloomustavad joonised (vajadusel). 53. Kraana paigaldamise käigus tehtavad projekti muudatused tuleb esitada tehnilise kontrolli teostajale heakskiitmiseks enne muudatuste rakendamist. 54. Kraana paigaldamisel tuleb järgida käesoleva eeskirja II peatükis «Kraana tootmine» sätestatud vastavaid nõudeid, lähtudes kraana paigaldamise iseärasustest. V. KRAANA REGISTREERIMINE 55. Tehnilise kontrolli teostaja juures tuleb registreerida enne kasutuselevõtmist alljärgnevad kraanad: 1) kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana; 2) väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsoolkraana tõstevõimega alates viiest tonnist; 3) tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle ühe tonni; 4) portaalkraana; 5) liikurnoolkraana; 6) metall- ja betoonmastidega kaabelkraana; 7) raudteekraana. 56. Tehnilise kontrolli teostaja registreerib kraana valdaja kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) kraana sertifikaat; 2) tehniline kirjeldus ja kraana üldvaate joonis; 3) kraana juhtimise elektri-, hüdro- või pneumaatiline skeem; 4) kraana paigalduse kvaliteedi akt (montaaþiakt); 5) tõstetrosside või kettide sertifikaatide koopiad; 6) kraana projekti tunnistuse koopia; 7) kraana esmase tehnilise ülevaatuse protokolli koopia. 57. Kasutusel olev kraana tuleb ümber registreerida, kui: 1) vahetub kraana valdaja; 2) kraana on paigaldatud uuele kasutuskohale, v.a liikurnoolkraana, raudteekraana ja ehitustöödel kasutatav tornkraana. 58. Kraana kõrvaldamisel kasutusest peab kraana valdaja teavitama tehnilise kontrolli teostajat. 59. Rendilepingu alusel Eestis ajutiselt töötavaid teiste riikide firmadele kuuluvaid kraanasid tehnilise kontrolli teostaja ei registreeri. Enne nende kasutuselevõtmist Eestis viib tehnilise kontrolli teostaja läbi kraana kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse vastavalt käesoleva eeskirja punktis 82 sätestatule ning veendub, et kraana korralise tehnilise ülevaatuse tähtaeg ei ole möödunud. Selliste kraanade korralist tehnilist ülevaatust viib läbi selle maa tehnilise kontrolli teostaja, kelle registrisse kraana on kantud. VI. KRAANA KASUTAMINE 60. Kraanat võib kasutada, kui: 1) kraana on paigaldatud kasutuskohale käesoleva eeskirja nõuete ja paigaldusprojekti kohaselt; 2) kraana on tehniliselt korras ning varustatud ohutu kasutamise jaoks vajalike juhtimis-, kontroll- ja ohutusseadistega; 3) on läbi viidud käesolevas eeskirjas ettenähtud kraana tehniline ülevaatus; 4) kraanaga töötab käesoleva eeskirja nõuetele vastav personal; 61. Registreeritud kraana võib kasutusele võtta, kui kraana on läbinud kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse. 62. Kraana loetakse kasutuselevõetuks momendist, kui alustatakse selle sihtotstarbelist kasutamist. Kasutamiseks ei loeta kraana kasutuselevõtmisele eelnevat seadistamist, reguleerimist ega katsetamist. 63. Kraana valdaja on kohustatud: 1) tagama, et kraana kasutamine toimuks käesoleva eeskirja ning tootja poolt väljastatud kraana kasutusjuhendi kohaselt; 2) mitte kasutama kraanat, kui selle edasine kasutamine võib kahjustada inimest, vara või keskkonda; 3) nimetama registreeritud kraana kasutamise järelevaatajaks käesoleva eeskirja punkti 65 nõuetele vastava kvalifikatsiooniga isiku; 4) määrama registreeritud kraana kraanajuhiks kutsetunnistust omava töötaja ning temale välja andma tööjuhendi; 5) tagama, et kraanat kasutab asjatundlik ja käesoleva eeskirja nõuetele vastav personal; 6) kindlustama kraanajuhile, kasutamise järelevaatajale ning tehnohooldus- ja remondipersonalile tingimused tööülesannete täitmiseks; 7) registreerima käesoleva eeskirja punktis 55 nimetatud kraana enne selle kasutuselevõtmist; 8) esitama kraana käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel tehnilise kontrolli teostajale tehniliseks ülevaatuseks; 9) teatama kraana kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile; 10) andma Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni inspektorile ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste uurimisel. Avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste uurimise kulud tasub kraana valdaja. Kraana kasutamise järelevaataja 64. Kraana kasutamise järelevaataja on kraana valdaja poolt nimetatud füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada kasutajapoolset järelevalvet kraana kasutamise vastavuse üle käesoleva eeskirja nõuetele. 65. Registreeritud kraana kasutamise järelevaataja kvalifikatsioon peab vastama järgmistele nõuetele: 1) vähemalt keskharidus; 2) erialane ettevalmistus (täiendkoolitus); 3) teadmised kraana kasutamist käsitlevatest õigusaktidest ja tehnilistest normidest. 66. Kraana kasutamise järelevaataja kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja punktile 65 kontrollib tehnilise kontrolli teostaja kraana kasutaja taotluse alusel ning väljastab kontrolli läbimise korral järelevaatajale tunnistuse (kraana kasutamise järelevaataja tunnistus). 67. Kraana kasutamise järelevaataja tunnistusele kantakse: 1) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 2) kraana valdaja andmed; 3) kraana kasutamise järelevaataja nimi; 4) järelevaataja tegevuse ulatus; 5) tunnistuse väljastaja andmed. 68. Kraana kasutamise järelevaataja tunnistus on kehtiv ainult kraana valdaja juures, kelle nimi on kantud tunnistusele. 69. Kraana kasutamise järelevaataja on kohustatud: 1) tagama kraana tehnilise korrasoleku; 2) tagama kraanaga töötamiseks vajaliku dokumentatsiooni olemasolu ja säilitamise; 3) jälgima, et kraanaga töötaksid kutsetunnistust omavad kraanajuhid ja neile välja andma tööjuhendid; 4) korraldama kraana tehnohooldus- ja remonttöid vastavalt tehnohooldus- ja remondijuhendile; 5) kontrollima kraanajuhi ning tehnohooldus- ja remondipersonali tegevust ning vajadusel neid juhendama; 6) valmistama ette registreeritud kraana tehniliseks ülevaatuseks ning viibima tehnilise ülevaatuse läbiviimise juures. Kraanajuht 70. Kraanajuhil peavad olema tööks nõutavad erialateadmised ja -oskused, mida tõendab kutsetunnistus. 71. Registreeritud kraana juht peab kutsetunnistuse saamiseks sooritama eksami vastavas koolitusasutuses tehnilise kontrolli teostaja esindaja osavõtul. Kutsetunnistus on kehtiv, kui sellel on tehnilise kontrolli teostaja esindaja allkiri. 72. Kraanajuht on kohustatud: 1) töötama kraanaga ohutult vastavalt temale antud tööjuhendile ning kraana kasutamise järelevaataja korraldustele ja juhistele; 2) lõpetama töö ohu korral inimesele, varale või keskkonnale ning samuti juhtudel, kui: a) kraanale etteantud parameetrid (tõstevõime, koormusmoment) ületavad lubatavaid suurusi; b) kandekonstruktsioonides on tekkinud praod või deformatsioonid; c) ohutusseadised ei ole töökorras; d) töökeskkonna tingimused (temperatuur, tuule kiirus jm) ei vasta kraana tootja poolt ettenähtule; e) tema tööjuhend seda ette näeb. Kraana remontimine ja ümberehitamine 73. Kraana remontimisel ja ümberehitamisel tuleb täita samu nõudeid, mis käesolevas eeskirjas on kehtestatud kraana tootmiseks. Remondi ja ümberehituse tehnilise dokumentatsiooni (kavandi ja projekti) maht oleneb kraana tüübist, tööde mahust ja iseärasustest. VII. KRAANA TEHNILINE ÜLEVAATUS 74. Kraana tehnilise ülevaatuse liigid on: 1) esmane; 2) kasutamiseelne; 3) korraline; 4) erakorraline. 75. Esmast tehnilist ülevaatust teeb tehnilise järelevalve teostaja kõikidele käesoleva eeskirja punktis 1 nimetatud kraanadele ning kasutamiseelset, korralist ja erakorralist tehnilist ülevaatust ainult registreeritud kraanadele. 76. Kraana kasutamine on keelatud, kui on tegemata tehniline ülevaatus käesoleva eeskirjaga ettenähtud juhtudel, viisil ja sagedusega. 77. Kraana tootja peab esitama taotluse esmaseks tehniliseks ülevaatuseks, kraana valdaja kasutamiseelseks, korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks ülevaatuseks vähemalt kümme päeva enne ülevaatust. Taotleja peab kindlustama vajalikud tingimused ülevaatuse tegemiseks. Esmane tehniline ülevaatus 78. Kraana tootja või importija peab iga tema poolt toodetud või imporditud kraana esitama tehnilise kontrolli teostajale kraana esmase tehnilise ülevaatuse läbiviimiseks enne selle turustamist või muul viisil võõrandamist või tootja poolt kasutuselevõtmist. 79. Esmase tehnilise ülevaatuse käigus: 1) kontrollitakse, kas kraana toodeti vastavalt tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud projektile ja tootmiskavandile; 2) viiakse läbi kraana visuaalne uurimine; 3) viiakse läbi tootmiskohas kokku monteeritud kraana koormuskatse ja ohutusseadiste toimimise kontrollimine. 80. Tehnilise kontrolli teostaja võib arvestada imporditud kraana esmasel tehnilisel ülevaatusel välisriigis tunnustatud tehnilise kontrolli teostaja poolt läbiviidud kontrollimise ja katsetamise tulemusi, kui selle kohta esitatakse vajalikud dokumendid. Kasutamiseelne tehniline ülevaatus 81. Kasutamiseelne tehniline ülevaatus tuleb teha: 1) igale esmakordselt kasutusele võetavale kraanale; 2) teise kohta ümber paigaldatud sild-, pukk-, konsool-, portaal- ja tornkraanale; 3) enne kraana kasutuselevõttu uue valdaja poolt. 82. Kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse käigus kontrollitakse: 1) kraana tehnilist seisukorda ja komplektsust; 2) juhtimis-, signalisatsiooni- ja ohutusseadiste toimimist; 3) personali kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja nõuetele; 4) kraana paigalduse vastavust tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud paigaldusprojektile; 5) kraana montaaþi kvaliteeti (kasutuskohal kokkumonteeritud kraanadel). Kontrollimisel viiakse läbi ka kraana staatiline ja dünaamiline koormuskatse (v.a kraanad, mille katsetamine on läbi viidud esmasel tehnilisel ülevaatusel). 83. Kasutamiseelsel tehnilisel ülevaatusel, mis on seotud kraana valdaja vahetumisega, ei nõuta käesoleva eeskirja punkti 82 alapunktides 4 ja 5 nimetatud kontrollitoimingute läbiviimist ega koormuskatse sooritamist. Korraline tehniline ülevaatus 84. Korraline tehniline ülevaatus tehakse kasutusel olevale kraanale, mille käigus kontrollitakse, kas kraana on tehniliselt korras ja selle edasine kasutamine ohutu. 85. Kraana korraline tehniline ülevaatus on: 1) visuaalne uurimine, mille käigus visuaalselt kontrollitakse kraana kandekonstruktsioonide, mehhanismide, sõlmede, trosside ja kettide tehnilist seisukorda ning ohutusseadiste toimimist; 2) koormuskatse, mille käigus viiakse läbi kraana staatiline ja dünaamiline katsetamine. 86. Kraana visuaalset uurimist tehakse iga 12 kuu järel, koormuskatset iga kolme aasta järel. 87. Olenevalt kraana tehnilisest seisukorrast ja kasutamistingimustest võib tehnilise kontrolli teostaja kraana valdaja põhjendatud taotluse alusel korralise tehnilise ülevaatuse tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra. Erakorraline tehniline ülevaatus 88. Kraanale tehakse erakorraline tehniline ülevaatus järgmistel juhtudel: 1) üle 12 kuu kasutamata olnud kraanale enne kasutuselevõttu; 2) pärast kraana ümberehitamist; 3) pärast kraana kandekonstruktsioonide keevitusega remonti; 4) pärast kraana kandekonstruktsioonide, tõste- või nooletõstemehhanismide vahetust. 89. Käesoleva eeskirja punktis 88 nimetatud juhtudel viiakse erakorralisel tehnilisel ülevaatusel läbi kraana visuaalne uurimine ning punkti 88 alapunktides 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel ka koormuskatse. Tehnilise ülevaatuse vormistamine 90. Tehnilise kontrolli teostaja vormistab tehnilise ülevaatuse tulemused protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse kraana valdajale. Protokollis peavad olema: 1) kraana andmed; 2) kraana valdaja andmed (esmasel tehnilisel ülevaatusel tootja andmed); 3) tehnilise ülevaatuse liik ja sooritamise aeg; 4) tehnilise ülevaatuse tulemused; 5) järgmise tehnilise ülevaatuse aeg; 6) ülevaatust teostanud isiku ametinimetus, nimi ja allkiri; 7) ülevaatusel osalenud järelevaataja nimi ja allkiri. VIII. KRAANA VALMISTAMISE KVALITEEDIJÄRELEVALVE 91. Kraana valmistaja, kellele on väljastatud valmistuskavandi tunnistus, on tehnilise kontrolli teostaja poolt läbiviidava kvaliteedijärelevalve objektiks. 92. Kvaliteedijärelevalve eesmärk on kontrollida, et valmistaja täidaks täiel määral käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid. 93. Kvaliteedijärelevalve käigus tehnilise kontrolli teostaja: 1) kontrollib, kas kraana valmistamisel viiakse läbi kõik valmistuskavandiga ettenähtud kontrollimised ja katsetamised; 2) viib läbi valmistuskohas või laos olevate kraanade ja nende sõlmede valikulist kontrollimist. 94. Tehnilise kontrolli teostaja viib läbi kvaliteedijärelevalve toiminguid üks kord aastas. Kontrolli tulemused vormistatakse protokolliga, milles peavad olema kraana valmistaja nimi ja aadress, kontrolli läbiviimise aeg, kontrolli objektid ja tulemused, kontrollija nimi ja allkiri ning protokolli koostamise aeg. 95. Kui kontrollimisel on ilmnenud kraana valmistuskavandi või projekti nõuete rikkumisi, on tehnilise kontrolli teostajal õigus tunnistada valmistuskavandi tunnistus kehtetuks või peatada tunnistuse kehtivus ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui antud tähtajaks puudusi ei kõrvaldada, tunnistab tehnilise kontrolli teostaja valmistuskavandi tunnistuse kehtetuks. IX. LÕPPSÄTTED 96. Käesolev eeskiri jõustub 1. aprillil 1999. a. 97. Enne käesoleva eeskirja jõustumist Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud load, tunnistused ja kooskõlastused kraanade valmistamiseks ja kasutamiseks kehtivad nendel märgitud tähtajani, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2000. a. Lisa 1 kraana valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja juurde OHUTUSPÕHINÕUDED 1. Üldist 1.1. Käesolevad ohutuspõhinõuded on vastavuses Euroopa Nõukogu direktiivi 91/368/EMÜ lisa I 4. osaga «Essential health and safety requirements to offset the particular hazards to a lifting operation». 1.2. Kraana tuleb projekteerida ja toota nii, et see vastab kasutamisotstarbele ja et kraanat võib tootja poolt ettenähtud viisil inimesi ohustamata paigaldada, kasutada ja hooldada. 1.3. Kraana loetakse vastavaks ohutuspõhinõuetele, kui selle projekteerimisel ja tootmisel on arvesse võetud kõiki käesolevas lisas kirjeldatud asjakohaseid nõudeid ja ohutegureid. 2. Nõuded konstruktsioonile 2.1. Trumlid, plokid ja ketirattad 2.1.1. Trumlite, plokkide ja ketirataste läbimõõt peab vastama neile paigaldatavate trosside ja kettide mõõtudele. 2.1.2 Trumlid, plokid ja ketirattad tuleb projekteerida, toota ja paigaldada nii, et oleks välistatud trossi või keti mahatulek kraana töötamisel. 2.2. Trossid ja ketid 2.2.1. Kraanal kasutatavate trosside ja kettide kinnitus ja paigaldus peab olema selline, et oleks välistatud nende lahtitulek ja kokkupuutumine konstruktsioonielementidega või teiste trosside ja kettidega. 2.2.2. Kinnitusotsikutega varustatud trosside koormusvaruteguri väärtus ei tohi olla väiksem kui 5. 2.2.3. Tõstekettide koormusvaruteguri väärtus ei tohi olla väiksem kui 4. 2.2.4. Selleks, et kontrollida varutegurit, peab kraana tootja läbi viima lasti tõstmiseks ettenähtud trossi- või ketitüübi ja nende kinnitusotsikute koormuskatsetused. 2.3. Rööbastee ja sõidurattad 2.3.1. Rööbastee tuleb varustada seadisega, mis väldib kraana rööbastelt mahasõitu. 2.3.2. Kraanade ja nende tõstevankrite liikumismehhanismide sõidurattad peavad olema varustatud rööbastelt mahatulemist takistavate äärikutega või muude seadistega. 2.4. Pidurid 2.4.1. Kraana pidurid projekteeritakse vastavalt üldtunnustatud ja heakskiidetud normidele nii, et õige kasutamise ja hoolduse korral toimiksid nad tõrgeteta. 2.4.2. Pidurite tööpindade seisukorda peab olema võimalik takistuseta jälgida. Kui pidurite konstruktsioonist tulenevalt ei ole see võimalik, tuleb pidur varustada töökindla seadisega, mis annab signaali tööpindade kulumisest lubatud piirini. 2.4.3. Pidurdusmomendi arvutamisel tuleb lähtuda jõust, mis vastab piduri tööpindade lubatud suurimale kulumisele ja pidurdatava mehhanismi poolt arendatavale suurimale momendile. 2.4.4. Vajadusel tuleb piduri tööpindu kaitsta vee, õli, mustuse ja jäätumise eest. 2.5. Juhtimissüsteem 2.5.1. Juhtimissüsteem tuleb projekteerida nii, et see oleks ohutu ja töökindel kasutamiseks valmistaja poolt ette nähtud tingimustes ning välistaks ohuolukorra tekke ka kraanajuhi väära tegevuse korral. 2.5.2. Kraana juhtimisseadised tuleb paigaldada nii, et: 1) kraanajuht saaks juhtida kõiki kraana töömehhanisme; 2) juhtimine oleks mugav; 3) juhtimiskohalt oleks võimalik jälgida teisaldatavat lasti ning piisaval määral ka lasti teisaldamistsoonis olevat territooriumi kraana kogu töötsükli jooksul; 4) kraanajuht ei saaks juhtimiskohalt juhuslikult puudutada kraana liikuvaid osi või isoleerimata voolujuhtivaid osi; 5) oleks välditud heitegaasidest, tolmust või hapnikuvaegusest põhjustatud ohud. 2.5.3. Juhthoobade ja käepidemete liikumise suund peab olema hästi nähtavalt ja arusaadavalt tähistatud ning võimalikult vastama seadme esilekutsutud liikumise suunale. 2.5.4. Kraana või selle mehhanismide liikumiste juhtimisseadised peavad võimalusel tagastuma neutraalasendisse kohe pärast nende mõjutamise lõpetamist kraanajuhi poolt. See nõue ei kehti selliste juhtimisseadiste puhul, millel on rohkem kui üks fikseeritav asend. 2.6. Juhikabiin 2.6.1. Kraana varustatakse juhikabiiniga, kui kraana konstruktsioonist ja kasutustingimustest lähtuvalt ei ole kraanat võimalik juhtida ohutusnõudeid rikkumata mõnel muul viisil. 2.6.2. Juhikabiin projekteeritakse, toodetakse ja paigaldatakse nii, et: 1) on tagatud takistuseta ja ohutu sissepääs kabiini ning sealt väljumine; 2) on välistatud kabiini kokkupuude kraana lastihaardeseadisega selle ükskõik millises tööasendis; 3) kraanajuhil oleks head töötingimused ja ta oleks kaitstud kõigi võimalike ohutegurite, nagu mitteküllaldane küte ja ventilatsioon, halb nähtavus, liigne müra ja vibratsioon, kukkuvad või kabiini tungida võivad esemed, ümberminek, eest. 2.6.3. Kabiinil peab olema ka avariiväljapääs, mis avaneb põhiväljapääsu suhtes mõnes muus suunas. 2.6.4. Juhikabiin valmistatakse raskestisüttivatest materjalidest. 2.6.5. Juhikabiini paigaldatakse kraana ohutuks kasutamiseks vajalikud näidikud ja signalisatsiooniseadised, mida saab juhtimiskohalt jälgida. 2.6.6. Kraana juhiiste peab tagama kraanajuhile stabiilse tööasendi ja olema valmistatud ergonoomia põhimõtteid järgides. 2.7. Ohutus- ja signalisatsiooniseadised 2.7.1. Kraana peab olema komplekteeritud ohutusseadistega, mis hoiavad ära kraana mehhanismide ja sõlmede ohtliku liikumise, ülekoormuse, kraana töös esineda võivad rikked, normaalsest tööreþiimist kõrvalekaldumise või muude ohuolukordade tekke, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist. 2.7.2. Kraana, mille suurim lubatud tõstevõime on vähemalt 1000 kg või mille koormusmoment on vähemalt 40 000 Nm, peab võimalusel varustama seadisega, mis hoiatab juhti või hoiab ära lasti ohtliku liikumise, kui: 1) tõstetava lasti kaal ületab kraanale ettenähtud väärtuse; 2) lasti poolt tekitatud koormusmoment ületab lubatava väärtuse. 2.7.3. Kraanal kasutatavad signaalid (valgus- või helisignaalid) peavad olema kergesti märgatavad ja üheselt mõistetavad. Kraanajuhil peab olema võimalus igal hetkel kontrollida signalisatsiooniseadise korrasolekut. 3. Käivitamine Kraana käivitamine võib toimuda vaid vastava juhtimisseadise teadliku mõjutamise tulemusena. See nõue kehtib ka kraana uuesti käivitamisel selle seiskumise järel, sõltumata seiskumise põhjustest. 4. Energiavarustuse häired 4.1. Kraana energiavarustuse katkestamine, taastumine või ükskõik milline muutumine ei tohi tekitada ohuolukorda. Sealjuures: 1) kraana ükski töömehhanism ei tohi ootamatult käivituda; 2) ühegi mehhanismi seiskumine ei tohi olla takistatud, kui vastav käsk on antud; 3) kraana tõstekonksul või haardeseadisel rippuv last ei tohi liikuma hakata. 5. Kaitse mehhaaniliste ohutegurite eest 5.1. Mehhaaniline vastupidavus 5.1.1. Kraana peab vastu pidama temale tööolukorras tooja poolt ettenähtud tingimustel ning katsetamisel mõjuvatele koormustele. 5.1.2. Kraana tuleb projekteerida ja toota nii, et oleks välistatud materjalide väsimusest või kulumisest põhjustatud purunemine. Kasutatavate materjalide valikul peab arvestama töökeskkonna tingimusi, eriti korrosiooni, kulumise, külmhapruse ja vananemise mõju. 5.1.3. Kraana tuleb projekteerida vastupidavana staatilisele ja dünaamilisele koormuskatsele. Üldjuhul viiakse katsetused läbi katsetuse teguri kordsel nimikoormusel. 5.1.3.1. Arvutustes peab staatilise katsetuse teguri valima sellise, mis tagab piisava ohutuse. Käsiajamiga kraanadel on staatilise katsetuse tegur 1,5 ja masinajamiga kraanadel 1,25. Staatilisel katsetusel ei tohi esineda jäävdeformatsioone ega purunemisi. Staatiline katsetamine viiakse läbi kraana sellises tööasendis, kus kraana mehhanismidele mõjuvad maksimaalsed koormused; 5.1.3.2. Dünaamilise katsetuse tegur on 1,1. Kui kraana juhtimissüsteem võimaldab mitut samaaegset liikumist, tehakse dünaamiline katsetamine kraanat enim koormavate üheaegselt toimuvate liikumiste tingimustes. 5.2. Ebastabiilsusest lähtuvad ohud Kraana peab olema projekteeritud, toodetud ja paigaldatud nii, et selle kasutamisel tootja poolt ettenähtud tingimustel (k.a töökeskkonna tingimused) ei tekiks ümbermineku, ootamatu liikumise või üksikute osade kukkumise ohtu. 5.3. Purunemisoht kasutamise ajal 5.3.1. Kraana erinevad osad ja nende vahelised püsiliited peavad olema vastupidavad koormustele, mis tekivad ettenähtud kasutamisel. Püsiliidetes ei tohi olla kraana ohutust vähendavaid defekte. Keevisliidete omadused ei tohi olla halvemad kraana valmistusmaterjalide vastavate näitajate alampiirist. 5.3.2. Kasutatavate konstruktsioonimaterjalide vastupidavus peab vastama tootja poolt ettenähtud tingimustes kasutamisele, arvestades eriti materjalide väsimust, vananemist, korrosiooni ja kulumist. 5.3.3. Vajadusel tuleb anda kuluvate osade loetelu ja kriteeriumid nende vahetamiseks. Hüdrosüsteemi torud ja voolikud peavad olema vastupidavad ettenähtud sise- ja väliskoormustele, olema tugevalt kinnitatud ning kaitstud mehaaniliste mõjutuste eest. Torude ja voolikute purunemisel tekkida võiva ohu vältimiseks peab tarvitusele võtma eriabinõud. 5.4. Liikuvatest osadest lähtuvad ohud 5.4.1. Kraana kõik liikuvad osad tuleb projekteerida, toota, paigaldada ja vajadusel varustada piirete või kaitsetega nii, et oleks välistatud kõik nende puudutamisega kaasneda võivad ohud. 5.4.2. Piirded ja kaitsed peavad olema seadmete ülevaatuseks ja tehnohoolduseks erivahendite abil kergesti eemaldatavad. 5.5. Kraana liikumisest lähtuvad ohud 5.5.1. Liikumismehhanismiga kraana peab olema varustatud seadisega, mis takistab kraana käivitamist kõrvaliste isikute poolt. 5.5.2. Kui kraana on varustatud gabariitmõõtmeid ületavate mehhanismidega nagu toed ja nooled, peab kraanajuhil olema võimalus veenduda enne kraana liikumahakkamist, et need mehhanismid on ettenähtud asendis ja vajadusel fikseeritud. 5.6. Oht kukkuvatest esemetest Kui kraana konstruktsioonist ja kasutamistingimustest lähtuvalt võib esineda oht ülalt kukkuvate esemete või teisaldatavate lastide näol, tuleb kraana kabiin varustada turvakatusega, mille konstruktsioon tagab kraanajuhile küllaldase ohutuse. 6. Elektrist lähtuvad ohud Elektriajamiga kraana tuleb projekteerida, toota ja paigaldada nii, et kõik elektrist lähtuvad ohud oleksid välditud. Teatud pingeväärtustel kasutatavate elektriseadmete puhul tuleb järgida neile kehtestatud erinõudeid. 7. Oht äikesest Kraana, mille töötamise ajal võib esineda pikselöögi oht, tuleb varustada elektrilaenguid maandava süsteemiga. 8. Tuleoht Sõltuvalt kraana kasutamisel esineda võivatest ohuteguritest tuleb kraana varustada ligipääsetavasse kohta paigutatud tulekustutiga või tulekustutussüsteemiga. 9. Plahvatusoht Kui kraana valmistaja näeb ette selle võimaliku kasutamise plahvatusohtlikus keskkonnas, tuleb kraana projekteerida ja toota nii, et oleks välistatud plahvatusoht. 10. Mürast ja vibratsioonist lähtuv oht Kraana tuleb projekteerida ja toota nii, et selle tekitatud mürast ja vibratsioonist lähtuvad ohud oleksid viidud miinimumini, arvestades tehnilise arengu taset. 11. Valgustus Kraanad, mis on ette nähtud töötamiseks halva nähtavusega tingimustes, peavad olema varustatud tööks sobivate ja ohutute valgusallikatega. 12. Tehnohooldus 12.1. Tehnohooldustööde sooritamine Kraana tehnohooldustöid peab saama sooritada seisatatud mehhanismide puhul. Kui seda nõuet pole tehnilistel põhjustel võimalik täita, peab neid toiminguid saama sooritada ohutult. 12.2. Pääs hoolduskohtadele Tootja peab kraana komplekteerima vajalike vahenditega (trepid, redelid, platvormid ja käiguteed), mida mööda pääseb ohutult kõikidele tehnohooldustööde sooritamise kohtadele. Trepid, redelid, platvormid ja käiguteed tuleb varustada vajalike ohutust tagavate piirete ja astmetega ega tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. 13. Energiavarustuse katkestamine Igal kraanal peab olema kergesti eristatav lukustatud seadis, mille abil saab katkestada kraana kogu energiavarustuse. 14. Muudest ohtudest hoiatamine Kui rakendatud abinõudest hoolimata säilivad teatud ohuallikad, peab kraana tootja neist hoiatama. Hoiatusena kasutatakse arusaadavaid kujutisi ja märke või eestikeelset teksti. Lisa 2 kraana valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja juurde Mõisted ja määratlused Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid ja määratlusi: 1) Kraana ohutusseadis -- eraldi tarnitav seadis, mis on ette nähtud ohutusfunktsioonide täitmiseks kraana töötamisel esineda võivate rikete, normaalsest tööreþiimist kõrvalekaldumiste või muude ohuolukordade korral. 2) Sildkraana -- rööbasteel liikuva sillaga (talaga) kraana, mille lastihaardeseadis on kandurite abil ühendatud piki silda (tala) liikuva tõstevankri või taliga. 3) Pukk-kraana -- rööbasteel liikuv kahele või enamale tugijalale toetuv sillaga kraana, mille lastihaardeseadis on kandurite abil ühendatud piki silda liikuva tõstevankri või taliga. 4) Noolkraana -- kraana, mille lastihaardeseadis on riputatud kandurite abil noole otsa või piki noolt liikuva tõstevankri külge. 5) Portaalkraana -- rööbasteel liikuvale portaalile monteeritud pööratav noolkraana, mille konstruktsioon võimaldab kraanal liikuda transpordivahendite kohal. 6) Tornkraana -- rööbasteel liikuv või kohtkindlale alusele monteeritud noolkraana, millel on pööratav torn või pööratav nool on kinnitatud torni ülaosa külge. 7) Liikurnoolkraana -- autole, traktorile, roomik- või kummiratastel alusvankrile monteeritud noolkraana. 8) Statsionaarne noolkraana -- kohtkindlale alusele paigaldatud noolkraana. 9) Raudteekraana -- raudtee veermikule monteeritud noolkraana. 10) Kaabelkraana -- kraana, mille lastihaardeseadis on ühendatud piki tugedele kinnitatud kandetrossi liikuva tõstevankriga. 11) Konsoolkraana -- eritasapinnas asuvate vertikaaltugedega liikuv või statsionaarne konsooliga kraana, mille lastihaardeseadis on ühendatud konsooliga või piki konsooli liikuva tõstevankri või taliga. 12) Elektritali -- elektriajamiga ühte korpusesse monteeritud seade lastide tõstmiseks ja langetamiseks. 13) Lastihaardeseadis -- tõstetrossi või -ketiga ühendatud seadis lasti riputamiseks või haaramiseks. 14) Maksimaalne tõstejõud -- suurim lasti kaal, mille tõstmiseks kraana on ette nähtud. 15) Nooleulatus -- kaugus kraana pöörleva osa teljest lastihaardeseadise vertikaalini. 16) Koormusmoment -- nooleulatuse ja tõstetava lasti kaalu korrutis. 17) Püsivus -- kraana võime vastu panna teda tasakaaluasendist hälbivatele jõududele. 18) Tööreþiim -- kraana või kraanamehhanismide kasutustingimuste ja koormatuse alusel määratav tinglik tööolukord. 19) Kandekonstruktsioon -- kraana konstruktsioon, mis võtab vastu põhikoormusi ning kindlustab kraana tugevuse, jäikuse ja püsivuse. Kandekonstruktsioonideks on alus- ja pöördraam ning tugi-pöördeseade, portaal, torn, mast, nool, konsool, sild, otsatala, toed ja jäigad tõmmitsad, sõidu- ja tõstevanker. 20) Rööbastee -- paralleelselt või ekvidistantselt paigaldatud rööpad kraana liikumise suunamiseks. 21) Kraana remontimine -- kandekonstruktsioonide parandamine keevituse teel. 22) Kraana ümberehitamine -- kraana konstruktsiooni ja tööparameetrite muutmine, kraana elektrilise, hüdraulilise või pneumaatilise skeemi muutmine. 23) Tehnohooldus -- tööde kompleks, mis hõlmab kasutatava kraana töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavaid tehnilisi abinõusid. 24) Kraana sertifikaat -- dokument, millega kraana tootja tõendab kraana vastavust projekteerimise ja tootmise aluseks olnud õigusaktidele, standarditele ja tehnilistele normidele ning käesoleva eeskirja nõuetele. Kinnitatud majandusministri 15. märtsi 1999. a määrusega nr 17 Lifti valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Lifti valmistamise ja kasutamise ohutuseeskiri» (edaspidi eeskiri) on kehtestatud surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) paragrahvi 3 lõike 4 alusel ja sätestab: 1) nõuded lifti ja selle ohutusseadiste (edaspidi lift) valmistamiseks, kasutamiseks ja tehniliseks kontrollimiseks; 2) Euroopa Ühenduse (EÜ) nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra. Käesoleva eeskirja nõudeid valmistamise, kasutamise ja tehnilise kontrollimise osas kohaldatakse ka platvormkaubatõstukile ja kabiiniga ehitustõstukile. 2. Käesoleva eeskirja lisas 1 toodud «Ohutuspõhinõuded» ja lisas 2 toodud «EÜ nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord» on kooskõlas lifte käsitleva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 95/16/EÜ. 3. Käesoleva eeskirja mõistes on: 1) lift -- statsionaarselt paigaldatud tsükliliselt töötav kabiiniga tõsteseade inimeste ja lastide edasitoimetamiseks eritasapindade vahel, mille kabiin liigub piki jäiku horisontaalpinna suhtes üle 15-kraadise kaldega juhikuid; 2) lifti ohutusseadised: a) ðahtiuste lukustusseadis; b) seadis kabiini alla- või ülessuunas kontrollimatu liikumise takistamiseks; c) ülekiirust piirav seadis (kiiruspiirik); d) energiat akumuleeriv mittelineaarne või tagasiliikumise summutamisega löökamortisaator; e) energiat hajutav amortisaator; f) hüdrosilindri ahelasse paigaldatud kabiini kontrollimatut allasuunas liikumist takistav ohutusseadis; g) elektroonilisi komponente sisaldav kaitselüliti tüüpi elektriline kaitseseadis; 3) platvormkaubatõstuk -- statsionaarselt paigaldatud tsükliliselt töötav tõsteseade ainult lastide transportimiseks eritasapindade vahel, mille platvorm liigub piki jäiku horisontaalpinna suhtes üle 15-kraadise kaldega juhikuid ning mille tõstevõime ei ületa 3000 kg, tõstekõrgus ei ületa 7 m, platvormi liikumiskiirus ei ületa 0,3 m/s ja platvormi pindala ei ületa 6 m2; 4) kabiiniga ehitustõstuk -- ehitise välisküljele ehitus- või remonttöödeks ajutiselt paigaldatud tsükliliselt töötav kabiiniga tõsteseade inimeste ja lastide edasitoimetamiseks eritasapindade vahel, mille kabiin liigub piki jäiku vertikaalpinna suhtes kuni 15-kraadise kaldega juhikuid; 5) ohutusseadise tootja -- juriidiline isik, kes vastutab antud ohutusseadise projekteerimise ja tootmise eest; 6) lifti paigaldaja -- juriidiline isik, kes vastutab lifti projekteerimise, paigaldamise ja turustamise eest; 7) lifti turustamine -- lifti üleandmine paigaldajalt kasutajale selle esmaseks kasutuselevõtmiseks; 8) näidislift -- lift, mille tehniline dokumentatsioon on aluseks samasuguste parameetritega lifti valmistamiseks, millele rakendatakse samu ohutuspõhinõudeid ja kasutatakse sarnaseid ohutusseadiseid; 9) tehnilise kontrolli teostaja -- tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing vastavalt surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvis 19 sätestatule; 10) heakskiitmine -- käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimine ja tõendamine. 4. Liftid liigitatakse kahte gruppi olenevalt võimalikust ohust nende kasutamisel: 1) I grupi liftid on: a) väikekaubalift -- lasti transportimiseks ettenähtud lift tõstevõimega kuni 300 kg (kaasa arvatud), mille kabiini kõrgus ei ületa 1,2 m, kabiini sügavus ei ületa 1 m ja põrandapind ei ületa 0,8 m2; b) platvormkaubatõstuk tõstevõimega kuni 300 kg (kaasa arvatud); 2) II grupi liftid on: a) sõidulift, kaubalift või sõidu-kaubalift; c) haiglalift; d) invalift; e) platvormkaubatõstuk tõstevõimega üle 300 kg; f) kabiiniga ehitustõstuk. 5. Tehnilise kontrolli teostaja viib läbi tehnilist kontrolli I grupi lifti tootmisel ja paigaldamisel ning II grupi lifti tootmisel, paigaldamisel, kasutamisel, remontimisel ja ümberehitamisel. 6. Käesolev eeskiri ei kehtesta nõudeid: 1) köisteele; 2) sõjaväe eriliftile; 3) kaevanduse liftile; 4) teatri lavatõstukile; 5) transpordivahendile paigaldatud liftile; 6) seadme osaks olevale liftile, mis on ette nähtud ainult juurdepääsuks töökohale. 7. Lifti ja selle ohutusseadiseid võib turustada või võtta kasutusele ainult siis, kui need on toodetud ja paigaldatud vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele. 8. Kui lifti ohutusseadised on valmistatud või lift paigaldatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 95/16 EÜ kooskõlas olevate Euroopa standardite või nendega identsete Eesti standardite kohaselt, loetakse ohutusseadiseid ja lifti vastavaks käesoleva eeskirja nõuetele. 9. Lifti tootja või importija peab esitama oma tegevuse alustamise ja muutmise kohta kirjaliku teatise Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile vastavalt surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvi 5 lõikes 7 sätestatule. 10. Lisaks käesoleva eeskirja nõuetele tuleb lifti valmistamisel ja kasutamisel täita elektri- ja tuleohutust käsitlevaid ning teisi ohutusalaseid õigusakte. II. LIFTI TOOTMINE 11. Lifti projekteerimisel ja tootmisel tuleb lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele täita ka lisas 1 toodud ohutuspõhinõudeid. 12. Lifti tootja võib rakendada täiendavaid ohutusmeetmeid nii, et need ei oleks vastuolus käesoleva eeskirja lisas 1 toodud nõuetega. 13. Lifti konstruktiivsete lahenduste väljatöötamisel tuleb juhinduda Eesti standarditest, nende puudumisel Euroopa standarditest või rahvusvahelistest standarditest ja tehnilistest normidest, nende puudumisel aga heast inseneritavast. 14. Lifti tootmisel tuleb arvestada tegureid, mis tagavad lifti ohutuse selle kasutamisaja jooksul. Lifti ohutust mõjutavates arvutustes tuleb kasutada varutegureid, mis tagavad lifti konstruktsiooni vajaliku tugevusvaru selle kasutamise käigus esinevate ja katsetustel mõjuvate koormuste ning võimalike rikete korral. Arvestada tuleb järgmiste teguritega: 1) lifti maksimaalne tõstevõime; 2) lifti liikumiskiirus; 3) liikumisest tingitud dünaamilised koormused; 4) kabiini liikumisel esinevad maksimaalsed kiirendused ja aeglustused; 5) lifti kasutamise intensiivsus; 6) lifti ümbritseva keskkonna temperatuur; 7) tugedele, kinnitustele mõjuvad jõud; 8) korrosioon, materjalide väsimine, kulumine jms; 9) muud lifti mõjutavad tegurid. 15. Miinimumini tuleb viia tervisekahjustuse või õnnetusjuhtumi risk lifti kogu kasutamisaja jooksul, arvestades ka lifti võimalikku mittesihipärast või ettenähtust erinevatel tingimustel kasutamist. 16. Tootja on lifti tootmisel kohustatud: 1) lähtuma ohutusnõuetest; 2) kõrvaldama või vähendama lifti kasutamist mõjutavaid ohte niivõrd, kui see on teostatav; 3) võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude (jääkohtude) vastu, mida ei saa kõrvaldada; 4) teavitama seadme kasutajaid jääkohtudest ning riski vähendamise sobivatest meetmetest. 17. Korrosiooni ja muude keemiliste mõjutuste vähendamiseks tuleb ette näha lifti konstruktsioonide katmine pinnakaitsematerjalidega. 18. Lifti tootmisel kasutatavad materjalid peavad tagama lifti töökindluse kasutusea jooksul ettenähtud kasutamistingimustel. 19. Lifti tootmiseks kasutatava materjali ja pooltoote kvaliteedi vastavust standarditele ja normidele peab tõendama nende tootja sertifikaat ja markeering. 20. Koos liftiga antakse ostjale üle lifti sertifikaat ja järgmised dokumendid: 1) lifti üldvaate joonis; 2) lifti kinemaatiline skeem; 3) lifti juhtimise elektriskeem; 4) lifti juhikutele mõjuvate maksimaalsete koormuste arvutus; 5) hüdrosilindri tugevusarvutus (ainult hüdroajamiga liftidel); 6) ohutusseadiste EÜ tüübikontrolli tunnistused (imporditavatel liftidel); 7) lifti tõstetrosside ja kiiruspiiriku trossi sertifikaatide koopiad; 8) lifti paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolduse juhendid; 9) lifti projekti tunnistuse koopia; 10) lifti esmase tehnilise ülevaatuse protokolli koopia. 21. Lifti tootja peab säilitama tema poolt peetavas andmebaasis kümne aasta jooksul pärast lifti tootmist alljärgnevaid andmeid ja dokumente: 1) lifti tüüp ja tähis; 2) lifti tunnusnumber; 3) tootmise aeg; 4) tootmiskoht; 5) lifti projekti ja jooniste numbrid; 6) tootmise käigus läbiviidud kontrollimiste ja katsetamiste protokollid; 7) lifti projekti tunnistus; 8) lifti ohutust mõjutavate elementide materjalide sertifikaadid; 9) muud vajalikud tehnilised andmed, mis iseloomustavad lifti tootmist. III. LIFTI TOOTMISE EELTINGIMUSED 22. Lifti tootmist võib alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on heaks kiitnud lifti tootmise eeltingimused. Tootmise eeltingimuste korduv heakskiitmine toimub perioodiliselt iga kolme aasta järel. 23. Lifti tootmise eeltingimuste heakskiitmine koosneb: 1) tootmiskavandi heakskiitmisest; 2) lifti projekti heakskiitmisest; 3) tootmise järelevaataja kvalifikatsiooni tõendamisest. Lifti tootmiskavandi heakskiitmine 24. Lifti tootmiskavandi heakskiitmiseks esitab lifti tootja tehnilise kontrolli teostajale kirjaliku taotluse, tootmiskavandi ning järgmised dokumendid: 1) äriühingu registrikaardi koopia; 2) selgitus planeeritavast tootmismahust ja toodetavate liftide tehnilised andmed; 3) selgitus tootmisprotsessis osalevate töötajate kvalifikatsiooni, tööalaste kogemuste ja erialase ettevalmistuse (täiendkoolituse) kohta. 25. Lifti tootmiskavand sisaldab: 1) lifti tootmise organisatsioonilise struktuuri kirjeldust; 2) tootmisprotsessis osalevate töötajate ülesandeid ja vastutust; 3) tootmisel kasutatavate seadmete, vahendite ja töökohtade kirjeldust; 4) tootmisel kasutatavate materjalide ja pooltoodete andmeid ning nende käsitsemise, identifitseerimise ja jälgitavuse kirjeldust; 5) tootmisprotsessis kasutatavate kontrollivahendite ja mõõteriistade andmeid ning nende kalibreerimise ja kontrollimise korda; 6) tootmisel ja kontrollimisel kasutatavate standardite või muude normdokumentide loetelu; 7) tööjuhendeid tootmisoperatsioonide sooritamiseks; 8) tootmisprotsessi käigus läbiviidavate kontrollimiste ja katsetuste juhendeid ning protokollide vorme; 9) tootmisdefektide parandamise protseduuride kirjeldust; 10) teavet kasutatavatest allhangetest ja alltöövõtust; 11) lifti tootmist iseloomustavaid muid andmeid. 26. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib tootmiskavandi vastavust käesoleva eeskirja punktile 25 ja hindab, kas tootja on võimeline järgima tootmiskavandit käesoleva eeskirja nõuetele vastava lifti tootmiseks. Kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab tehnilise kontrolli teostaja lifti tootmiskavandi tunnistuse, millele kantakse: 1) tootja andmed; 2) kirje tootmiskavandi heakskiitmise kohta; 3) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 4) tunnistuse väljastaja andmed. Lifti projekti heakskiitmine 27. Lifti projekti heakskiitmiseks esitab lifti tootja või projekteerija tehnilise kontrolli asutusele kirjaliku taotluse ja lifti projekti kahes eksemplaris. 28. Lifti projekt sisaldab: 1) lifti tehnospetsifikaati; 2) teavet lifti projekteerimisel, tootmisel ja kontrollimisel kasutatavatest standarditest või muudest normdokumentidest; 3) lifti kinemaatilist skeemi; 4) lifti koostejooniseid ning ohutust mõjutavate sõlmede ja elementide tööjooniseid; 5) lifti juhtimise elektriskeemi; 6) lifti juhikutele mõjuvate maksimaalsete koormuste arvutust; 7) hüdrosilindri tugevusarvutusi; 8) andmeid liftile paigaldatavate juhtimis-, kontroll- ja ohutusseadistest; 9) ohutusseadiste EÜ tüübikontrolli tunnistusi (imporditavatel liftidel); 10) andmeid lifti tõstetrosside ja nende kinnituste kohta; 11) lifti paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolduse juhendeid; 12) lifti märgistuse kirjeldust; 13) dokumente, mis käsitlevad: a) lifti tootmiseks valitud materjale; b) tootmisprotsessi käigus läbiviidavaid kontrollimisi ja katsetamisi; c) muid vajalikke andmeid, mis iseloomustavad lifti tootmist ja ohutut kasutamist. 29. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib lifti projekti vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ning projekteerimise aluseks olevatele standarditele ja tehnilistele normidele ning kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab projekti tunnistuse, märgistab põhijoonised ja tagastab projekti ühe eksemplari. 30. Lifti projekti tunnistusele kantakse: 1) lifti projekteerija ja projekti andmed; 2) kirje projekti heakskiitmise kohta; 3) tunnistuse number ning väljaandmise ja kehtivuse aeg; 4) tunnistuse väljastaja andmed. 31. Lifti tootmise käigus tehtavad projekti muudatused tuleb esitada tehnilise kontrolli teostajale heakskiitmiseks enne muudatuste rakendamist. Lifti tootmise järelevaataja kvalifikatsiooni tõendamine 32. Lifti tootmise järelevaataja on tootja teenistuses olev füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada tootjapoolset järelevalvet lifti tootmise vastavuse üle käesoleva eeskirja nõuetele. 33. Lifti tootmise järelevaatajal kvalifikatsioon peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tehniline kesk- või kõrgharidus; 2) erialane ettevalmistus (täiendkoolitus); 3) vähemalt kaheaastane töökogemus lifti valmistamisel; 4) teadmised lifti tootmist käsitlevatest õigusaktidest ja tehnilistest normidest. 34. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib tootja kirjaliku taotluse alusel järelevaataja kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja punktile 33 ja kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab lifti tootmise järelevaataja tunnistuse. 35. Lifti tootmise järelevaataja tunnistusele kantakse: 1) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 2) lifti tootja andmed; 3) lifti tootmise järelevaataja nimi; 4) järelevaataja tegevuse ulatus; 5) tunnistuse väljastaja andmed. 36. Lifti tootmise järelevaataja tunnistus on kehtiv ainult lifti tootja juures, kelle nimi on kantud tunnistusele. 37. Lifti tootmise järelevaataja on kohustatud teostama järelevalvet selle üle, et: 1) lifti tootmise ja selle kvaliteedi kontrollimise igal etapil peetakse kinni tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud lifti projektist ja tootmiskavandist; 2) personali kvalifikatsioon vastaks käesoleva eeskirja nõuetele; 3) lifti tootmisel ja selle kvaliteedi kontrollimisel kasutatavad mõõteriistad oleksid nõutava täpsusega ning taadeldud. IV. LIFTI PAIGALDAMINE 38. Lifti paigaldamisel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja nõuetest ning lifti tootja või paigaldaja poolt väljastatud paigaldusjuhendist. 39. Lift tuleb paigaldada kasutuskohale nii, et: 1) lifti kasutamine oleks ohutu; 2) oleks võimalik läbi viia kõik ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollitoimingud ja katsetused; 3) oleks tagatud ohutu juurdepääs lifti kõikidele sõlmedele ja ohutusseadistele; 4) lifti ülevaatust takistavad seadised oleksid eemaldatavad. 40. II grupi lifti paigaldamist kasutuskohale võib alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on paigalduskavandi ja paigaldusprojekti heaks kiitnud. 41. Nõuded lifti paigalduskavandi ja paigaldusprojekti heakskiitmiseks ja tunnistuse saamiseks ning paigaldamise järelevaataja ja temale väljastatava tunnistuse osas on samad, mis lifti tootmisel. 42. Lifti paigaldusprojektis peavad olema: 1) projekteerija ja projekti andmed; 2) ðahti pikilõike joonis, millel on muu hulgas näidatud lifti ohutut kasutamist tagavad ðahti süvise ja ülaosa mõõtmed; 3) lifti masina- ja plokiruumide püstlõike ja põhiplaani joonis, millel on näidatud kõik vajalikud mõõtmed; 4) lifti kabiini ja vastukaalu juhikute kinnitustarindite asukohad ja kinnituselementide joonised; 5) hoone projekteerija õiend, mis tõendab ðahti ja kinnitustarindite vastavust lifti projekteerija poolt ettenähtud piirkoormustele; 6) väljavõte lifti ðahtiga piirnevate hooneosade ehituslikust projektist, milles kajastub pääs masina- ja plokiruumidesse ning muudesse lifti teenindamise jaoks vajalikesse paikadesse; 7) lifti juhtimise elektriskeem. 43. Koos lifti paigaldusprojektiga kontrollib tehnilise kontrolli teostaja lifti ðahti ja masinaruumi ehitusprojekti vastavust ohutuspõhinõuetele. 44. Lifti paigaldamise käigus tehtavad projekti muudatused tuleb esitada tehnilise kontrolli teostajale heakskiitmiseks enne muudatuste rakendamist. V. LIFTI REGISTREERIMINE 45. Tehnilise kontrolli teostaja juures tuleb registreerida II grupi lift enne selle kasutuselevõtmist. 46. Tehnilise kontrolli teostaja registreerib lifti selle valdaja kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) lifti sertifikaat; 2) lifti paigaldusjoonis; 3) lifti paigalduse kvaliteedi akt (montaaþiakt); 4) lifti juhtimise elektriskeem; 5) lifti tõstetrosside ja kiiruspiiriku trossi sertifikaatide koopiad; 6) lifti projekti tunnistuse koopia; 7) lifti esmase tehnilise ülevaatuse protokolli koopia; 8) selgitus lifti remondi ja tehnohoolduse läbiviimise kohta. 47. Kasutusel olev lift tuleb ümber registreerida, kui: 1) vahetub lifti valdaja; 2) lift on paigaldatud uuele kohale. 48. Registreerimisel esitatud andmete muutumisel või lifti kõrvaldamisel kasutusest peab lifti valdaja sellest teavitama tehnilise kontrolli teostajat. VI. LIFTI KASUTAMINE 49. Lifti võib kasutada, kui: 1) lift on paigaldatud kasutamiskohale käesoleva eeskirja nõuete ja paigaldusprojekti kohaselt; 2) lift on tehniliselt korras ning varustatud ohutu kasutamise jaoks vajalike juhtimis-, kontroll- ja ohutusseadistega; 3) on läbi viidud käesolevas eeskirjas ettenähtud lifti tehniline ülevaatus; 4) täidetakse kasutamisjuhendis ettenähtud nõudeid. 50. II grupi lifti võib kasutusele võtta, kui lift on läbinud kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse. 51. Lift loetakse kasutuselevõetuks momendist, kui alustatakse selle sihtotstarbelist kasutamist. Kasutamiseks ei loeta lifti kasutuselevõtmisele eelnevat seadistamist, reguleerimist ja katsetamist. 52. Lifti valdaja on kohustatud: 1) tagama, et lifti kasutamine, remont ja tehnohooldus toimuks käesoleva eeskirja nõuete ning lifti kasutusjuhendi kohaselt; 2) nimetama II grupi lifti kasutamise järelevaatajaks käesoleva eeskirja punkti 56 nõuetele vastava kvalifikatsiooniga isiku; 3) nimetama liftööri, kui lifti kasutamistingimused seda nõuavad ja temale välja andma tööjuhendi; 4) kindlustama liftöörile ja lifti kasutamise järelevaatajale tingimused tööülesannete täitmiseks; 5) registreerima II grupi lifti enne lifti kasutuselevõtmist; 6) esitama II grupi lifti tehnilise kontrolli teostajale tehniliseks ülevaatuseks; 7) mitte kasutama lifti, kui selle edasine kasutamine võib tekitada ohuolukorra; 8) teatama lifti kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile; 9) andma Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni inspektorile või teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste uurimisel. Avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste uurimise kulud tasub lifti valdaja. Lifti kasutamise järelevaataja 53. Lifti kasutamise järelevaataja on lifti valdaja poolt nimetatud füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada valdajapoolset järelevalvet lifti kasutamise vastavuse üle käesoleva eeskirja nõuetele. 54. Lifti kasutamise järelevaataja peab jälgima, et: 1) lifti kasutamisel järgitakse lifti kasutusjuhendit; 2) lifti kasutaksid ainult selleks vastavat õigust omavad liftöörid, kui lifti kasutamistingimused seda nõuavad; 3) lifti remonti ja tehnohooldust tehakse õigeaegselt; 4) lifti tehnilisi ülevaatusi viiakse läbi käesoleva eeskirjaga ettenähtud juhtudel. 55. Lifti kasutamise järelevaataja ülesandeid võib täita lifti remontija ja tehnohooldaja poolte vahelise kirjaliku lepingu alusel. 56. II grupi lifti kasutamise järelevaatajal peab olema vähemalt keskharidus ja ta peab omama teadmisi lifti ehitusest ja ohutu kasutamise nõuetest. 57. Lifti kasutamise järelevaataja kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja punktile 56 kontrollib tehnilise kontrolli teostaja lifti valdaja taotluse alusel ning väljastab kontrolli läbimise korral lifti kasutamise järelevaataja tunnistuse. 58. Järelevaataja tunnistusele kantakse: 1) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 2) lifti valdaja andmed; 3) lifti kasutamise järelevaataja nimi; 4) järelevaataja tegevuse ulatus; 5) tunnistuse väljastaja andmed. 59. Lifti kasutamise järelevaataja tunnistus on kehtiv ainult lifti valdaja juures, kelle nimi on kantud tunnistusele. 60. Lifti valdaja peab tagama ohu korral lifti seisatamise. Lift tuleb seisatada juhtudel kui: 1) on võimalik avada ðahti uksi väljapool kabiini peatumisala; 2) kabiin hakkab liikuma lahtiste ðahti- või kabiiniustega; 3) ei ole tagatud lifti kasutusjuhendiga ettenähtud kabiini peatumistäpsus korrusemademel; 4) lifti juhtimis-, signalisatsiooni- ja valgustusseadmed ei ole töökorras; 5) kabiinis või korrusemademel asetsevate juhtimisseadiste korpused on pinge all; 6) lifti paigaldaja ja valdaja poolt ettenähtud muudel juhtudel. 61. Lifti seiskamise juhud peavad olema ära toodud lifti kasutusjuhendis. VII. LIFTI TEHNILINE ÜLEVAATUS 62. Lifti tehnilise ülevaatuse liigid on: 1) esmane; 2) kasutamiseelne; 3) korraline; 4) erakorraline. 63. Tehnilise kontrolli teostaja teeb esmast tehnilist ülevaatust I ja II grupi liftidele, kasutuseelset, korralist ja erakorralist tehnilist ülevaatust ainult II grupi liftidele. 64. Lifti tootja peab esitama taotluse esmaseks tehniliseks ülevaatuseks, lifti valdaja kasutamiseelseks, korraliseks või erakorraliseks tehniliseks ülevaatuseks vähemalt kümme päeva enne ülevaatust. Taotleja peab kindlustama vajalikud tingimused ülevaatuse tegemiseks. Esmane tehniline ülevaatus 65. Esmane tehniline ülevaatus tehakse igale toodetud liftile tootmiskohas enne selle esmast turustamist. 66. Esmase tehnilise ülevaatuse käigus kontrollitakse, kas toodetud lift vastab tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud projektile ja tootmiskavandile. 67. Tehnilise kontrolli teostaja võib arvestada imporditud lifti esmasel tehnilisel ülevaatusel välisriigis tunnustatud tehnilise kontrolli teostaja poolt lifti kontrollimise ja katsetamise tulemusi, kui selle kohta esitatakse vastavad dokumendid. Kasutamiseelne tehniline ülevaatus 68. Lifti valdaja peab tema valduses oleva uue II grupi lifti või teise kohta paigaldatud II grupi lifti esitama tehnilise kontrolli teostajale kasutamiseelseks tehniliseks ülevaatuseks enne selle kasutuselevõtmist. 69. Kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse käigus kontrollitakse: 1) lifti paigalduse vastavust tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud paigaldusprojektile; 2) lifti montaaþi kvaliteeti; 3) lifti tehnilist seisukorda; 4) juhtimis-, signalisatsiooni- ja ohutusseadiste toimimist; 5) personali (järelevaataja, liftöör, tehnohoolduspersonal) kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja nõuetele. Kontrollimisel viiakse läbi ka lifti koormuskatse. Korraline tehniline ülevaatus 70. Korraline tehniline ülevaatus tehakse kasutusel olevale liftile ja selle käigus kontrollitakse, kas lift on tehniliselt korras ja selle edasine kasutamine on ohutu. 71. Lifti korraline tehniline ülevaatus on: 1) visuaalne uurimine, mille käigus visuaalselt kontrollitakse lifti sõlmede tehnilist seisukorda ning nende töötamist koormamata lifti liikumisel; 2) koormuskatse, mille käigus kontrollitakse ohutusseadiste toimimist koormatud lifti liikumisel ning sooritatakse staatiline ja dünaamiline koormuskatse vastavalt lifti tootja või paigaldaja juhistele. 72. Lifti visuaalne uurimine viiakse läbi iga 24 kuu järel, kui lifti kasutuselevõtmisest ei ole möödunud üle kümne aasta, ja iga 12 kuu järel ülejäänud liftidel. Koormuskatse sooritatakse iga nelja aasta järel. Erakorraline tehniline ülevaatus 73. Liftile tehakse erakorraline tehniline ülevaatus järgmistel juhtudel: 1) üle 12 kuu kasutamata liftile enne kasutuselevõttu; 2) pärast käesoleva eeskirja punktis 89 nimetatud ümberehitustöid; 3) lifti kabiini või vastukaalutrosside vahetamisel; 4) juhikute vahetamisel; 5) lifti ajami, hõõrdratta või võlli vahetamisel; 6) hüdrosilindri vahetamisel; 6) kiiruspiiriku või püüduri vahetamisel; 7) puhvrite vahetamisel; 74. Käesoleva eeskirja punkti 73 alapunktis 1 nimetatud juhul viiakse erakorralisel tehnilisel ülevaatusel läbi lifti visuaalne uurimine, ülejäänud juhtudel sooritatakse vahetatud või ümberehitatud sõlme visuaalne ülevaatus, kontrollitakse selle toimimist tööolukorras ning viiakse läbi koormuskatse. Tehnilise ülevaatuse vormistamine 75. Tehnilise kontrolli teostaja vormistab tehnilise ülevaatuse tulemused protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse valdajale. Protokollis peavad olema: 1) lifti andmed; 2) lifti valdaja andmed (esmasel tehnilisel ülevaatusel tootja andmed); 3) tehnilise ülevaatuse liik ja läbiviimise aeg; 4) tehnilise ülevaatuse tulemused; 5) järgmise tehnilise ülevaatuse tähtaeg; 6) ülevaatust teostanud isiku ametinimetus, nimi ja allkiri; 7) ülevaatusel osalenud järelevaataja nimi ja allkiri. VIII. LIFTI REMONT 76. Käesoleva eeskirja mõistes loetakse lifti remondiks selle sõlmede, üksikosade, detailide ja trosside vahetamist samatüübilistega ning hooldusremondi (edaspidi tehnohooldus) käigus läbiviidud ülevaatust, puhastamist, reguleerimist, õlitamist ja muid töid, mis tagavad lifti korrasoleku ja ohutu kasutamise. 77. Lifti tehnohooldust tuleb teha lifti tootja või paigaldaja poolt väljastatud tehnohooldusjuhendis ettenähtud mahus, viisil ja sagedusega. 78. Lifti remonti ja tehnohooldust võib alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on heaks kiitnud remondi ja tehnohoolduse eeltingimused. Remondi ja tehnohoolduse eeltingimuste korduv heakskiitmine toimub perioodiliselt iga kolme aasta järel. 79. Lifti remondi ja tehnohoolduse eeltingimuste heakskiitmine seisneb remondi- ja tehnohoolduskavandi heakskiitmises ja järelevaataja kvalifikatsiooni tõendamises. 80. Lifti remondi- ja tehnohoolduskavandi heakskiitmiseks esitab selle läbiviija tehnilise kontrolli teostajale kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid: 1) äriühingu registrikaardi koopia; 2) selgitus kavandatavatest töödest ja tegevuse alustamise aeg; 3) selgitus remondil ja tehnohooldusel osalevate töötajate kvalifikatsiooni, tööalaste kogemuste ja erialase ettevalmistuse (täiendkoolituse) kohta; 4) elektritööde teostamise õigust tõendav dokument. 81. Lifti remondi- ja tehnohoolduskavand sisaldab: 1) lifti remontija ja tehnohooldaja organisatsioonilise struktuuri kirjeldust; 2) remondil ja tehnohooldusel osalevate töötajate ülesandeid ja vastutust; 3) kasutatavate seadmete, vahendite ja ruumide kirjeldust; 4) remondil ja tehnohooldusel kasutatavate mõõteriistade andmeid, nende kalibreerimise ja kontrollimise korda; 5) remondi ja tehnohoolduse protseduuride kirjeldust ja tööjuhendeid nende sooritamiseks; 6) remonti ja tehnohooldust iseloomustavaid muid andmeid. 82. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib remondi- ja tehnohoolduskavandi vastavust käesoleva eeskirja punktile 81 ja hindab, kas taotleja eeltingimused on piisavad remondi ja tehnohoolduse läbiviimiseks. 83. Kui kavandi kontrollimise tulemused on positiivsed, väljastab tehnilise kontrolli teostaja lifti remondi- ja tehnohoolduskavandi tunnistuse, millele kantakse: 1) lifti remontija ja tehnohooldaja andmed; 2) kirje remondi- ja tehnohoolduskavandi heakskiitmise kohta; 3) tunnistuse number ning väljaandmise ja kehtivuse aeg; 4) tunnistuse väljastaja andmed. 84. Lifti remondi- ja tehnohooldustöid võib teha liftimehaanik ja neid töid juhtida järelevaataja, kellel on vajalikud erialateadmised ja väljaõpe. 85. Lifti remondi ja tehnohoolduse järelevaataja kvalifikatsioon peab vastama järgmistele nõuetele: 1) vähemalt tehniline keskharidus; 2) erialane ettevalmistus (täiendkoolitus), mis hõlmab ka elektriohutuse alast ettevalmistust; 3) vähemalt kaheaastane töökogemus liftide remondi- ja tehnohooldustöödel; 4) teadmised lifti remonti ja tehnohooldust käsitlevatest normidest. 86. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib remondi ja tehnohoolduse läbiviija kirjaliku taotluse alusel järelevaataja kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja punktile 85 ja kontrolli positiivsete tulemuste korral väljastab järelevaataja tunnistuse, millele kantakse: 1) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 2) lifti remontija ja tehnohooldaja andmed; 3) lifti remondi ja tehnohoolduse järelevaataja nimi; 4) järelevaataja tegevuse ulatus; 5) tunnistuse väljastaja andmed. 87. Lifti remondi ja tehnohoolduse järelevaataja tunnistus on kehtiv ainult lifti remondi ja tehnohoolduse läbiviija juures, kelle nimi on kantud tunnistusele. 88. Liftimehaaniku kvalifikatsiooni tõendab koolitusasutusest saadud kutsetunnistus. Liftimehaaniku eksamil osaleb tehnilise kontrolli teostaja, kes allkirjastab eksamiprotokolli ja liftimehaaniku kutsetunnistuse. IX. LIFTI ÜMBEREHITUS 89. Käesoleva eeskirja mõistes loetakse lifti ümberehituseks selliste tööde tegemist, mille tagajärjel muutuvad lifti põhiparameetrid, lifti kasutamisohutust mõjutavate sõlmede konstruktsioon, juhtimisskeem või suurenevad tööelementidele mõjuvad koormused. Sellisteks töödeks on: 1) lifti tõstevõime või liikumiskiiruse muutmine; 2) lifti tõstekõrguse muutmine, peatumistasandite või uste lisamine või likvideerimine; 3) ðahti- või kabiiniuste konstruktsiooni muutmine; 4) lifti juhtimise elektriskeemi muutmine; 5) ðahtiuste lukustusseadmete tüübi muutmine; 6) lifti masinaruumi või plokkide ruumi asukoha muutmine; 7) kabiini vöö või vastukaalu raami konstruktsiooni muutmine; 8) ohutusseadiste asendamine teist tüüpi seadistega. 90. Lifti ümberehituse kavandi heakskiitmisel ja ümberehituse järelevaataja kvalifikatsiooni tõendamisel kehtivad samad nõuded, mis käesolevas eeskirjas on kehtestatud lifti remontimiseks. 91. Lifti ümberehitusprojektis peavad olema lifti tehnilised andmed, ümberehitustööde kirjeldus ning olenevalt tööde iseloomust ka järgmised dokumendid: 1) liftiðahti pikilõike joonis koos lisatud peatumistasandite ja ustega; 2) ümberehitatud masina- ja plokiruumide püstlõige ja põhiplaan, millel on näidatud kõik vajalikud mõõtmed; 3) lifti juhikutele mõjuvate maksimaalsete koormuste arvutused; 4) vastukaalu arvudused; 5) lifti juhtimise muudetud elektriskeem; 6) ümberehitatud sõlmede joonised; 7) asendatud sõlmede sertifikaadid ja ohutusseadiste tüübikontrolli vastavustunnistused; 8) muud vajalikud andmed. X. LIFTI VALMISTAMISE KVALITEEDIJÄRELEVALVE 92. Lifti valmistaja, kellele on väljastatud valmistuskavandi tunnistus, on tehnilise kontrolli teostaja poolt läbiviidava kvaliteedijärelevalve objektiks. 93. Kvaliteedijärelevalve eesmärk on kontrollida, et valmistaja täidaks täiel määral käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid. 94. Kvaliteedijärelevalve käigus tehnilise kontrolli teostaja: 1) kontrollib, kas valmistaja viib lifti valmistamisel läbi kõik valmistuskavandiga ettenähtud kontrollimised ja katsetamised; 2) viib läbi valmistuskohas või laos olevate liftide ja nende sõlmede valikulist kontrollimist. 95. Tehnilise kontrolli teostaja viib läbi kvaliteedijärelevalve toiminguid üks kord aastas. Kontrolli tulemused vormistatakse kontrolli protokolliga, milles peavad olema valmistaja nimi ja aadress, kontrolli läbiviimise aeg, kontrolli objektid ja tulemused, kontrollija nimi ja allkiri ning protokolli koostamise aeg. 96. Kui kontrollimisel on ilmnenud lifti valmistuskavandi või projekti nõuete rikkumisi, on tehnilise kontrolli teostajal õigus tunnistada valmistuskavandi tunnistus kehtetuks või peatada tunnistuse kehtivus ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui antud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tunnistab tehnilise kontrolli teostaja valmistuskavandi tunnistuse kehtetuks. XI. RAKENDUSSÄTTED 97. Käesolev eeskiri jõustub 1. aprillil 1999. aastal, välja arvatud: 1) eeskirja lisas 1 toodud ohutuspõhinõuete punktid 3.1, 8.1 ja 8.3, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2000. a ja punkt 9.5, mis jõustub 1. jaanuaril 2001. a; 2) eeskirja lisas 2 toodud EÜ nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord, mis jõustub 1. jaanuaril 2003. a. 98. Käesoleva eeskirja lisas 1 toodud ohutuspõhinõudeid ja lisas 2 toodud EÜ nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korda ei kohaldata platvormkaubatõstukitele ja kabiiniga ehitustõstukitele. 99. Enne käesoleva eeskirja jõustumist Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud load, tunnistused ja kooskõlastused liftide valmistamiseks ning kasutamiseks kehtivad nendel märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2000. a. Lisa 1 lifti valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja juurde OHUTUSPÕHINÕUDED Käesolevad ohutuspõhinõuded on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 95/16/EÜ lisaga 1 «Essential health and safety requirements relating to the design and construction of lifts and safety components». 1. Lifti ðaht Lift peab olema projekteeritud ja lifti ðaht ehitatud nii, et: 1) pääs lifti ðahti oleks tõkestatud, v.a lifti hooldus- ja remonttööde tegemine ning tegutsemine ohuolukordades; 2) ðahtis ei oleks lifti töötamiseks mittevajalikke torustikke, juhtmeid või seadmeid; 3) lifti kabiin ja vastukaal peatuksid ohutult ka siis, kui kabiin liigub oma alumise ja ülemise peatuskoha tasandist mööda; 4) ðaht oleks ventileeritav ja piisavalt valgustatud. 2. Lifti kabiin 2.1. Lifti kabiin peab olema projekteeritud nii, et oleks tagatud lifti tootja poolt ettenähtud maksimaalsele inimeste arvule vastav kandevõime ja kabiini mõõtmed. 2.2. Sõidulifti projekteerimisel peab arvestama, et selle konstruktsioon ei takistaks ega raskendaks invaliidide pääsu lifti kabiini ja lifti kasutamist, rakendades selleks kõiki sobivaid meetmeid. 2.3. Kabiini kandurid ja kandevöö 2.3.1. Kabiini kandurite (trossid, ketid) kinnituse ja kandevöö projekteerimisel peab arvestama lifti kasutustingimusi ja kasutatavaid materjale nii, et oleks tagatud piisav ohutus ja viidud miinimumini kabiini allakukkumise oht. 2.3.2. Kabiini kanduritena peab kasutama vähemalt kahte eraldi kinnitatud trossi või ketti, mida ei tohi jätkata ega pleissida, v.a nende kinnitamine. 3. Ülekoormuse ja lubatavast suurema liikumiskiiruse vältimine 3.1. Lift peab olema projekteeritud, toodetud ja paigaldatud nii, et tööolukorras oleks välistatud lifti käivitumine nimikoormuse ületamisel. 3.2. Lift peab olema varustatud kiirust piirava seadisega. Nõue ei kehti liftidele, mille juhtimissüsteem välistab ülekiiruse tekke. 3.3. Kiirliftid peavad olema varustatud kiiruse jälgimis- ja piiramisseadmega. Kiirlift käesoleva eeskirja mõistes on lift, mille kabiini liikumise nimikiirus ületab 1,0 m/s. 4. Lifti ajam 4.1. Igal sõiduliftil peab olema eraldi ajam. Nõue ei kehti liftidele, mille vastukaal on asendatud teise kabiiniga. 4.2. Lifti paigaldaja peab tagama, et juurdepääs liftiajamile ja sellega seotud seadmetele oleks tõkestatud, välja arvatud juurdepääs nende hooldus- ja remonttöödeks ning ohuolukorras. 4.3. Liftid, mille ajamis kasutatakse hõõrdratast, peavad olema projekteeritud nii, et oleks tagatud trosside püsimine hõõrdratta soontes. 5. Juhtimisseadmed 5.1. Lifti võib juhtida ainult selleks ettenähtud juhtimisaparaadiga. 5.2. Juhtimisaparaadil (juhtimisnuppudel) kasutatav märgistus peab selgelt ja arusaadavalt väljendama selle funktsioone. 5.3. Lifti kutsenupud võib paigaldada eraldi igale liftile või ühised liftide grupile. 5.4. Invaliididele kasutamiseks ette nähtud liftide juhtimisaparaat peab olema projekteeritud ja paigaldatud vastavalt sellistele liftidele esitatud nõuetele. 6. Lifti elektriseadmestik 6.1. Lifti elektriseadmestik tuleb paigaldada ja ühendada nii, et: 1) lifti elektriahelaid ei oleks võimalik segi ajada elektriahelatega, mis ei ole liftiga otseselt seotud; 2) lifti elektritoidet oleks võimalik sisse ja välja lülitada koormatud lifti liikumisel; 3) lifti liikumist saaks kontrollida lifti elektrilises ohutusahelas olevate elektriliste kaitseseadistega; 4) viga elektriseadmestikus ei tekitaks ohtlikku olukorda. 7. Väljaspool lifti kabiini olevate inimeste ohutuse tagamine 7.1. Lift peab olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et lifti ðahti või kabiini liikumistsooni ei oleks vaba juurdepääsu, välja arvatud hooldus- ja remonttöödel ning ohuolukorras. Enne inimese sisenemist lifti ðahti peab rakendama lifti liikumahakkamist vältivaid meetmeid. 7.2. Lifti ðahti mõõtmed peavad olema sellised, et kabiini paiknemisel äärmistes piirasendites oleks ðahti ala- ja ülaosas tagatud vaba ruum, mis väldiks: 1) ohtu lifti kabiini katusel või ðahti süvises hooldus- ja remonttöid tegevatele inimestele; 2) lifti kabiini vigastusi. 7.3. Olemasolevate ehitiste puhul, kus seda nõuet ei saa täita, võib erijuhtudel ðahti ala- ja ülaosa mõõtmeid vähendada, kui on välja töötatud vastavad meetmed ohu vältimiseks. 7.4. Lifti kabiini sisenemis- ja väljumiskohad peavad olema varustatud ustega, mis vastavad oma mehaanilise vastupidavuse poolest ettenähtud kasutustingimustele. 7.5. Ðahtiustel peab olema lukustusseade, mis lifti normaalse töötamise ajal välistab: 1) kabiini tahtliku või iseenesliku liikumise avatud ja lukustamata ðahtiustega; 2) ðahtiuste avanemise, kui lifti kabiin liigub väljaspool peatumisala. 7.6. Lifti kabiini täpne ettesõit korrusemademele lahtiste ustega on lubatud kabiini peatumisalas tingimusel, kui kabiin liigub selles alas ohutust tagava kiirusega. 8. Lifti kabiinis olevate inimeste ohutuse tagamine 8.1. Lifti kabiinil peavad olema kogu kõrguse ulatuses avadeta seinad (v.a ventilatsiooniavad), tugev põrand, lagi ja seintega ühekõrgused uksed. Kabiini uksed peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et kabiin ei saa liikuda avatud ustega (välja arvatud käesoleva lisa punktis 7.6 esitatud juhul). Uksed võivad avaneda alles siis, kui kabiin on peatunud korruse tasandil. 8.2. Lifti peatumisel kahe korruse vahel peavad kabiini uksed püsima suletuna ja lukustatuna. 8.3. Liftil peavad olema seadised, mis voolu katkemisel või lifti rikke korral välistaksid lifti kabiini allakukkumise või kontrollimatu ülesliikumise. 8.4. Kabiini allakukkumist vältiv seadis (püüdur) peab rakenduma sõltumatult kabiini kanduritest. Püüdur peab seiskama lifti juhul, kui on ületatud lifti paigaldaja poolt ettenähtud maksimaalne kiirus. Püüduri rakendumisest tingitud lifti liikumiskiiruse suurim aeglustus (olenemata lifti koormatusest) ei tohi olla selline, mis ohustaks lifti kasutajaid. 8.5. Ðahti süvisesse või kabiini alla tuleb paigaldada puhvrid (amortisaatorid). Käesoleva lisa punktis 7.2 nimetatud vaba ruum määratakse olukorras, kus puhvrid on täielikult kokku surutud. Nõue ei kehti liftidele, mille juhtimissüsteem on projekteeritud nii, et kabiin ei sisene punktis 7.2 osutatud vabasse ruumi. 9. Teiste ohtude vältimine 9.1. Ajamiga ðahti- ja kabiiniustel peavad olema seadised, mis väldivad lifti kasutajate muljumist uste liikumisel. 9.2. Ðahti uksed, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks, kaasa arvatud nende klaaspindadega osad, peavad olema kasutustingimustele sobiva tulekindlusega ja vastavate omadustega. 9.3. Lifti vasturaskused tuleb paigaldada nii, et oleks välistatud nende kokkupuutumine kabiiniga või kukkumine kabiini peale. 9.4. tuleb varustada vahenditega, mis võimaldavad lifti avariilisel seiskumisel ohutult välja päästa kabiini jäänud inimesi. 9.5. Kabiinis peavad olema lifti avariiteenistusega kahepoolset püsivat sidet võimaldavad sidevahendid. 9.6. Lift peab olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et lifti ajami temperatuuri tõusmisel üle paigaldaja poolt etteantud lubatava piiri viiakse lõpuni käsilolev liikumine, kuid uutele käskudele lift ei reageeri. 9.7. Kabiin tuleb projekteerida ja valmistada nii, et selles viibivatele inimestele on tagatud küllaldane õhuvahetus, sealhulgas ka lifti rikkest tingitud kauakestva seisaku puhul. 9.8. Kabiinis peab olema piisav valgustus, mis lülitub sisse siis, kui kabiinis on inimesed või uksed on avatud. Lisaks peab kabiinis olema ka avariivalgustus. 9.9. Käesoleva lisa punktis 9.5 nimetatud sidepidamise vahendid ja punktis 9.8 nimetatud avariivalgustuse süsteem tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et need toimivad ka statsionaarse elektrivarustuse katkemisel. Nende töötamise aeg peab olema piisav inimeste väljaaitamiseks lifti kabiinist lifti avariilisel seiskumisel. 9.10. Tulekahju korral kasutamiseks ettenähtud liftide juhtimisahel peab olema projekteeritud ja ühendatud nii, et on võimalik takistada lifti peatumist teatud tasanditel ning päästemeeskond saab prioriteetselt lifti juhtida. 10. Märgistus 10.1. Iga lifti kabiini tuleb paigaldada püsivalt kinnitatud ja hästi nähtav silt, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) lifti valmistaja nimi; 2) lifti valmistusaasta; 3) lifti nimitõstevõime kilogrammides; 4) maksimaalne sõitjate arv. 10.2. Kui lift on projekteeritud nii, et selle avariilise seiskumise korral kabiini jäänud inimestel on võimalus sealt välja pääseda kõrvalise abita, peab kabiinis olema selle kohta selge ja nähtav asjakohane teave. 11. Juhendid 11.1. Iga ohutusseadisega peab tootja kaasa andma juhendi, mis sisaldab teavet selle monteerimise, juhtimissüsteemiga ühendamise, seadistamise ja tehnohoolduse kohta. 11.2. Koos liftiga antakse paigaldajale üle lifti paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolduse juhend. 11.3. Lifti paigaldamise juhend ja tehnohoolduse juhend peab sisaldama vajalikke jooniseid ja skeeme ning juhiseid ohutuse tagamiseks lifti paigaldamisel, tehnohooldusel ja remontimisel. 11.4. Lifti kasutusjuhend peab muu hulgas sisaldama juhiseid inimeste väljaaitamiseks lifti kabiinist lifti rikete korral. 11.5. Lifti tehnohoolduse juhend peab sisaldama ohutusnõuetest tulenevate kontrolli- ja hooldustoimingute loetelu, kirjeldust ja nende teostamise sagedust. 11.6. Imporditavatel liftidel peavad käesoleva eeskirja punktis 11.2 loetletud juhendid olema eestikeelsed. Lisa 2 lifti valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja juurde EÜ NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD 1. Enne käesoleva eeskirja punkti 3 alapunktis 2 loetletud lifti ohutusseadiste turustamist peab nende tootja või tema volitatud esindaja: 1.1. a) kas esitama ohutusseadise näidise käesoleva lisa 2. osas nimetatud tüübikontrolliks ja toote tüübivastavuse pisteliseks kontrolliks tehnilise kontrolli teostajale vastavalt 7. osale; b) või esitama ohutusseadise näidise käesoleva lisa 2. osas nimetatud EÜ tüübikontrolliks ja toimima vastavalt 4. osas esitatud tingimustele toote kvaliteedikinnituse teostamisel; c) või teostama vastavalt käesoleva lisa 5. osale täieliku kvaliteedikinnituse; 1.2. kinnitama CE märgise igale ohutusseadisele ja koostama nõuetele vastavuse tunnistuse, mis sisaldab 1. osas loetletud teavet arvesse võttes 4., 5. või 6. osas (vastavalt juhtumile) toodud üksikasju; 1.3. säilitama ohutusseadise vastavustunnistuse koopiat kümme aastat pärast viimase ohutusseadise tootmist. 2. Enne lifti turustamist peab see läbima ühe järgnevatest menetlustest: 2.1. Kui lift on projekteeritud vastavalt käesoleva lisa 2. osas nimetatud tüübikontrolli läbinud liftile, sooritatakse: a) kas lõppkontroll vastavalt 3. osale või b) kvaliteedikinnitus vastavalt 8. osale või c) kvaliteedikinnitus vastavalt 10. osale. Neid menetlusi projekteerimise, tootmise, paigaldamise ja katsetamise osas võib läbi viia ühe ja sama liftiga. 2.2. Kui lift on projekteeritud vastavalt käesoleva lisa 2. osas nimetatud tüübikontrolli läbinud näidisliftile, sooritatakse: a) kas lõppkontroll vastavalt 3. osale või b) kvaliteedikinnitus vastavalt 8. osale või c) kvaliteedikinnitus vastavalt 10. osale. 2.3. Kui lift on projekteeritud vastavalt käesoleva lisa 9. osas nimetatud kvaliteedikinnituse läbinud liftile ning projekt vastab täielikult lifti direktiiviga 95/16/EÜ harmoneeritud standarditele (edaspidi harmoneeritud standardid), sooritatakse: a) kas lõppkontroll vastavalt 3. osale või b) kvaliteedikinnitus vastavalt 8. osale või c) kvaliteedikinnitus vastavalt 10. osale või d) tehnilise kontrolli teostaja poolt üksiklifti kontrollimise menetlus vastavalt 6. osale või e) allutatakse täieliku kvaliteedikinnituse protseduurile vastavalt 9. osale. Kui lifti projekt ei vasta täielikult harmoneeritud standarditele, viib tehnilise kontrolli teostaja läbi täiendava projekti kontrollimise. Et hilisem lifti kasutamine oleks ohutu, peab lifti projekteerimise eest vastutav isik eespool esitatud menetluste korral varustama lifti tootmise, paigaldamise ja katsetamise eest vastutavaid isikuid kõigi vajalike dokumentide ja teabega. 2.4. Käesoleva lisa punktides 2.1 kuni 2.3 nimetatud kõikide menetluste korral peab lifti paigaldaja: -- kinni ama liftile CE märgise ja koostama vastavustunnistuse, mis sisaldab käesoleva lisa 1. osas nimetatud teavet, arvestades 3., 6., 8., 9. ja 10. osas (vastavalt juhtumile) toodud üksikasju; -- säilitama kümme aastat pärast lifti turustamist lifti vastavustunnistuse koopiat; -- lifti paigaldaja peab tehnilise kontrolli teostajale esitama lifti vastavustunnistuse ja lõppkontrollil läbi viidud katsetuste protokollid. 2.5. Kui liftile või selle ohutusseadistele kohaldatakse ka teisi eeskirju, mis samuti näevad ette CE märgise kinnitamise tootele, tuleb märgil näidata, et antud lift või ohutusseadis on kooskõlas ka nende eeskirjadega. 2.6. CE märgis 2.6.1. CE märgis peab koosnema initsiaalidest CE. 2.6.2. CE märgise eri osad peavad olema ühesuguse kõrgusega, mitte alla 5 mm.Väiksemat märgist võib kasutada väiksemõõtmelistel ohutusseadistel. 2.6.3. CE märgisele peab järgnema tehnilise kontrolli teostaja tunnusnumber, kes osales käesoleva lisa punkti 1.1 alapunktides b ja c märgitud menetlustes või punktis 2 märgitud menetlustes. 2.6.4. CE märgis tuleb kinnitada iga lifti kabiini arusaadavalt ja nähtavalt. Samuti tuleb CE märgis kinnitada ka igale ohutusseadisele, selle võimaluse puudumisel ohutusseadisele kinnitatud mitte-eemaldatavale sildile. 2.6.5. Keelatud on kinnitada liftile ja ohutusseadisele märgiseid, mida ekslikult võib pidada CE märgiseks. 2.6.6. Kui lifti paigaldaja, ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja on kinnitanud CE märgise nõuetele mittevastavale seadmele, on ta kohustatud oma viga parandama, viies lifti või ohutusseadise nõuetele vastavaks. Vastasel korral peab tehnilise kontrolli teostaja keelama lifti kasutamise või ohutusseadise turustamise. 1. osa. EÜ vastavustunnistus 1. Ohutusseadise EÜ vastavustunnistuse sisu 1.1. EÜ vastavustunnistus peab sisaldama järgmiselt teavet: -- ohutusseadise tootja nimi ja aadres; -- vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress; -- ohutusseadise kirjeldus, tüübi või seeria üksikasjad, seerianumber (kui on); -- ohutusseadise kaitsefunktsioon, kui see ei ole arusaadav kirjeldusest; -- ohutusseadise tootmise aasta; -- kõik olulised tingimused, millele ohutusseadis vastab; -- vajaduse korral viide kasutatud harmoneeritud standarditele; -- vajaduse korral tehnilise kontrolli teostaja nimi, aadress ja tunnusnumber, kes viis läbi EÜ tüübikontrolli; -- vajaduse korral viide selle tehnilise kontrolli teostaja poolt väljastatud EÜ tüübikontrolli tunnistusele; -- vajaduse korral vastavalt käesoleva lisa punktis 1.1 (b) nimetatud toote kvaliteedikinnituse menetlust teostanud tehnilise kontrolli teostaja nimi, aadress ja tunnusnumber; -- vajaduse korral vastavalt käesoleva lisa punktis 1.1 (c) nimetatud tootja poolt rakendatud kvaliteedikinnituse süsteemi kontrollinud tehnilise kontrolli teostaja nimi, aadress ja tunnusnumber; -- allakirjutaja identifitseerimine, kes on volitatud tegutsema ohutusseadise valmistaja või tema volitatud esindaja nimel. 2. Lifti EÜ vastavustunnistuse sisu 2.1. EÜ vastavustunnistus peab sisaldama alljärgnevat teavet: -- lifti paigaldaja nimi ja aadress; -- lifti kirjeldus, tüübi või seeria üksikasjad, seerianumber ja aadress, kuhu lift on paigaldatud; -- lifti paigaldamise aasta; -- kõik olulised õigusaktid, millele lift vastab; -- vajaduse korral viide kasutatud harmoneeritud standarditele; -- vajaduse korral tehnilise kontrolli teostaja nimi, aadress ja tunnusnumber, kes viis läbi lifti näidise EÜ tüübikontrolli; -- vajaduse korral viide EÜ tüübikontrolli tunnistusele; -- vajaduse korral tehnilise kontrolli teostaja nimi, aadress ja tunnusnumber, kes viis läbi käesoleva lisa punktis 2.3 (d) nimetatud üksiklifti kontrollimise menetluse; -- vajaduse korral tehnilise kontrolli teostaja nimi, aadress ja tunnusnumber, kes viis läbi käesoleva lisa punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 nimetatud lifti lõppkontrolli; -- vajaduse korral tehnilise kontrolli teostaja nimi, aadress ja tunnusnumber, kes kontrollis punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 alapunktides (b) ja (c) ning punkti 2.3 alapunktis (e) nimetatud paigaldaja poolt rakendatud kvaliteedikinnituse süsteemi; -- allakirjutaja identifitseerimine, kes on volitatud tegutsema lifti paigaldaja nimel. 2. osa. EÜ tüübikontroll 1. Ohutusseadise EÜ tüübikontroll 1.1. EÜ tüübikontroll on menetlus, millega tehnilise kontrolli teostaja hindab ja tõendab, kas ohutusseadist esindav näidis võimaldab lifti, kuhu antud ohutusseadis õigesti paigaldatakse, lugeda vastavaks käesolevas eeskirjas toodud ohutuspõhinõuetele. 1.2. Ohutusseadise valmistaja või tema volitatud esindaja peab esitama taotluse EÜ tüübikontrolliks tema enda poolt valitud tehnilise kontrolli teostajale. Taotlus peab sisaldama: -- ohutusseadise valmistaja nime, aadressi ja tootmiskohta ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nime ja aadressi; -- kinnitust, et analoogset taotlust ei ole esitatud mõnele teisele tehnilise kontrolli teostajale; -- tehnilist dokumentatsiooni; -- ohutusseadise näidiseksemplari või andmeid asukoha kohta, kus seda on võimalik kontrollida. Tehnilise kontrolli teostaja võib põhjendatult nõuda täiendavaid näidiseid. 1.3. Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata lifti, kuhu ohutusseadis on õigesti paigaldatud, adekvaatsust ja vastavust käesoleva eeskirja nõuetele. Vastavuse hindamise võimaldamiseks peab tehniline dokumentatsioon sisaldama järgmisi dokumente: -- ohutusseadise üldist kirjeldust, andmeid tema kasutuspiirkonna (eriti kiiruse, koormuse ja võimsuse piirid) ja kasutustingimuste (eriti keskkonna plahvatusohtlikkus, elementidele ebasoodsad ilmastikutingimused) kohta; -- ohutusseadise koostejoonist ja detailide jooniseid; -- ohutuspõhinõudeid, millega on arvestatud ja vastavaid meetmeid nende rakendamiseks (nt harmoneeritud standard); -- tootja poolt või alltöövõtu korras sooritatud katsete ja arvutuste tulemusi; -- ohutusseadise monteerimisjuhendi koopiat; -- tootmisetappidel läbiviidud kontrollimise protokollide koopiaid. 1.4. Tehnilise kontrolli teostaja peab: -- läbi vaatama tehnilise dokumentatsiooni, hindamaks selle vastavust soovitud taotlusele; -- kontrollima ohutusseadise vastavust tehnilisele dokumentatsioonile; -- teostama või laskma teostada vajalikke kontrollimisi ja katsetusi, tõendamaks ohutusseadise funktsioneerimist vastavalt eeskirja nõuetele. 1.5. Kui esitatud ohutusseadise näidis vastab eeskirja nõuetele, peab tehnilise kontrolli teostaja väljastama taotlejale EÜ tüübikontrolli tunnistuse. Tunnistus peab sisaldama ohutusseadise valmistaja nime ja aadressi, kontrolli tulemusena tehtud järeldusi, tunnistuse kehtivuse tingimusi ja vajalikke üksikasju heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks. Teised tehnilise kontrolli teostajad võivad saada tunnistuse koopia ja põhjendatud nõudmisel koopia tehnilisest dokumentatsioonist, arvutustest, katsete ja kontrollimiste tulemustest. Kui tehnilise kontrolli teostaja keeldub väljastamast tootjale EÜ tüübikontrolli tunnistust, peab ta oma keeldumist üksikasjalikult põhjendama. Sätestada tuleb otsuste edasikaebamise menetlus. 1.6. Ohutusseadise tootja peab informeerima tehnilise kontrolli teostajat igast muudatusest, mida ta on teinud või kavatseb teha heakskiidetud ohutusseadise juures, kaasa arvatud uued lahendused või variandid, mis ei ole kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni originaalis. Tehnilise kontrolli teostaja peab üle vaatama muudatused ja teatama avaldajale, kas EÜ tüübikontrolli tunnistus jääb kehtima. 1.7. Tehnilise kontrolli teostaja peab edastama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile vajalikku teavet, mis puudutab: -- väljaantud EÜ tüübikontrolli tunnistusi; -- tühistatud EÜ tüübikontrolli tunnistusi. Tehnilise kontrolli teostaja peab edastama teistele tehnilise kontrolli teostajatele vajalikku teavet tema poolt tühistatud EÜ tüübikontrolli tunnistuste kohta. 1.8. EÜ tüübikontrolli tunnistused, dokumendid ja kirjavahetus, mis on seotud EÜ tüübikontrolli menetlusega, peavad olema koostatud eesti keeles või mõnes teises tehnilise kontrolli teostaja poolt tunnustatud keeles. 1.9. Ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga EÜ tüübikontrolli tunnistuste koopiad ja nende lisad kümne aasta jooksul pärast viimase ohutusseadise tootmist. Kui ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja ei asu Eestis, siis lasub kohustus tehniliste dokumentide kättesaadavuse kohta selle seadise turustajal. 2. Lifti tüübikontroll 2.1. Lifti tüübikontroll on menetlus, millega tehnilise kontrolli teostaja hindab ja tõendab, et näidislift või kontrollitav lift vastab ohutuspõhinõuetele. 2.2. Lifti paigaldaja poolt tehnilise kontrolli teostajale esitatav tüübikontrolli taotlus peab sisaldama: -- lifti paigaldaja nime ja aadressi; -- kirjalikku kinnitust, et analoogset taotlust ei ole esitatud mõnele teisele tehnilise kontrolli teostajale; -- lifti paigalduskoha aadressi; -- lifti tehnilist dokumentatsiooni; -- andmeid kohast, kus näidislifti on võimalik kontrollida. Kontrollimiseks esitatud näidislift peab olema komplekteeritud ðahti üla- ja alaosa seadmetega ja peab liikuma vähemalt kolme tasandi (ülemise, keskmise, alumise) vahel. 2.3. Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata lifti vastavusd ohutuspõhinõuetele ja aru saada lifti projektist ja töötamisest. Vastavuse hindamise võimaldamiseks peab tehniline dokumentatsioon sisaldama alljärgnevat: -- näidislifti üldist kirjeldust. Tehnilises dokumentatsioonis peab olema selgelt näidatud kõik kontrollitavale näidisliftile lubatavad võimalikud muudatused; -- lifti koostejoonist ja üksikute sõlmede jooniseid; -- ohutuspõhinõudeid, millega on arvestatud, ja vastavaid meetmeid nende rakendamiseks (nt harmoneeritud standard); -- lifti tootmisel kasutatud ohutusseadiste vastavustunnistuste koopiaid; -- tootja poolt või alltöövõtu korras sooritatud katsete ja arvutuste tulemusi; -- lifti kasutusjuhendi koopiat; -- tootmise käigus läbi viidud kontrollimise protokollide koopiaid. 2.4. Tehnilise kontrolli teostaja peab: -- läbi vaatama tehnilise dokumentatsiooni, hindamaks selle vastavust soovitud taotlusele; -- üle vaatama näidislifti, veendumaks selle vastavuses tehnilisele dokumentatsioonile; -- teostama vajalikke kontrollimisi ja katsetusi, tõendamaks lifti vastavust ohutuspõhinõuetele. 2.5. Kui esitatud näidislift vastab ohutuspõhinõuetele, väljastab tehnilise kontrolli teostaja taotlejale EÜ tüübikontrolli tunnistuse. Tunnistus peab sisaldama lifti paigaldaja nime ja aadressi, kontrollimiste otsuseid, tunnistuse kehtivuse tingimusi ja vajalikke üksikasju heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus saada koopia tunnistusest ja põhjendatud nõudmisel koopia tehnilisest dokumentatsioonist, arvutustest ja kontrollimiste ning katsetuste tulemustest. Kui tehnilise kontrolli teostaja keeldub väljastamast lifti EÜ tüübikontrolli tunnistust, peab ta oma keeldumist üksikasjalikult põhjendama. 2.6. Lifti paigaldaja peab informeerima tehnilise kontrolli teostajat igast muudatusest, mida ta on teinud või kavatseb teha heakskiidetud lifti juures, kaasa arvatud uued muudatused või variandid, mis ei ole kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni originaalis. Tehnilise kontrolli teostaja analüüsib tehtud muudatusi ja teatab taotlejale, kas EÜ tüübikontrolli tunnistus jääb kehtima. 2.7. Tehnilise kontrolli teostaja peab edastama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile vajalikku teavet, mis puudutab: -- väljaantud EÜ tüübikontrolli tunnistusi; -- tühistatud EÜ tüübikontrolli tunnistusi. Tehnilise kontrolli teostaja peab edastama teistele tehnilise kontrolli teostajatele vajalikku teavet tema poolt tühistatud EÜ tüübikontrolli tunnistuste kohta. 2.8. EÜ tüübikontrolli tunnistused, dokumendid ja kirjavahetus, mis on seotud EÜ tüübikontrolli menetlusega, peavad olema koostatud eesti keeles või mõnes teises tehnilise kontrolli teostaja poolt tunnustatud keeles. 2.9. Lifti paigaldaja peab säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga EÜ tüübikontrolli tunnistuste koopiaid ja nende lisasid vähemalt kümne aasta jooksul pärast viimase lifti tootmist vastavalt esitatud näidisliftile. 3. osa. Lõppkontroll 1. Lõppkontroll on menetlus, millega lifti paigaldaja tagab ja kinnitab, et paigaldatud lift vastab käesoleva eeskirja nõuetele. Lifti paigaldaja peab iga lifti kabiini kinnitama CE märgise ja koostama EÜ vastavustunnistuse. 2. Lifti paigaldaja peab tagama lifti vastavuse EÜ tüübikontrolli tunnistuses kirjeldatud näidisliftile ning käesoleva eeskirja lisas 1 toodud ohutuspõhinõuetele. 3. Lifti paigaldaja peab säilitama EÜ vastavustunnistuse ja lõppkontrolli tunnistuse kümme aastat alates päevast, millal lifti hakati kasutama. 4. Tehnilise kontrolli teostaja peab viima läbi lifti lõppkontrolli, veendumaks lifti vastavuses käesoleva eeskirja lisas 1 toodud ohutuspõhinõuetele. Selleks peab ta läbi viima standarditega ettenähtud kontrollimised ja katsetused või nendega võrdväärsed. Need kontrollimised ja katsetused peavad muu hulgas sisaldama: a) dokumentide kontrollimist, et tõestada lifti vastavust EÜ tüübikontrolli läbinud näidisliftile; b) koormamata ja maksimaalselt koormatud lifti töötamist, veendumaks ohutusseadiste õiges funktsioneerimises nii lifti normaalsel tööreþiimil kui ka jõuallika rikke korral; c) lifti staatilist katsetamist 1,25-kordse nimikoormusega. Pärast nimetatud katsetuste läbiviimist kontrollib tehnilise kontrolli teostaja, kas ei esine deformatsioone või rikkeid, mis võivad kahjustada lifti kasutamist. 5. Tehnilise kontrolli teostaja peab saama lifti paigaldajalt: -- lifti üldjoonise; -- lõppkontrolliks vajalikud joonised ja skeemid, eriti juhtimisahela skeemid; -- lifti kasutusjuhendi koopia. Tehnilise kontrolli teostaja ei või nõuda üksikasjalikke jooniseid või täpset teavet, mis ei ole vajalik turustatava lifti vastavuse kinnitamiseks EÜ tüübikontrolli tunnistuses kirjeldatud näidisliftile. 6. Kui lift vastab käesoleva eeskirja nõuetele, peab tehnilise kontrolli teostaja kinnitama oma tunnusnumbri CE märgise kõrvale ja koostama lõppkontrolli tunnistuse, kus on märgitud läbi viidud kontrollimised ja katsetused. Tehnilise kontrolli teostaja peab täitma lifti järelevalve raamatus vastavad leheküljed. Kui tehnilise kontrolli teostaja keeldub väljastamast lõppkontrolli tunnistust, peab ta oma keeldumist põhjendama ja tegema ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 7. Lõppkontrolli tunnistused, dokumendid ja kirjavahetus, mis on seotud lõppkontrolli menetlusega, peavad olema koostatud eesti keeles või mõnes teises tehnilise kontrolli teostaja poolt tunnustatud keeles. 4. osa. Toote kvaliteedikinnitus 1. Toote kvaliteedikinnitus on menetlus, millega ohutusseadise valmistaja tagab ja kinnitab, et ohutusseadis vastab EÜ tüübikontrolli tunnistuses kirjeldatud tüübile ja ohutuspõhinõuetele. Ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja peab kinnitama CE märgise igale ohutusseadisele ja koostama EÜ vastavustunnistuse. CE märgisele tuleb lisada käesoleva osa punktis 4 nimetatud järelevalve eest vastutava tehnilise kontrolli teostaja tunnusnumber. 2. Tootja peab ohutusseadise lõppkontrollil ja katsetamisel kasutama käesoleva osa punktis 3 mainitud heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemi ja alluma punktis 4 kirjeldatud järelevalvele. 3. Kvaliteedikinnituse süsteem 3.1. Ohutusseadise tootja poolt tehnilise kontrolli teostajale esitatav taotlus kvaliteedikinnituse süsteemi hindamiseks peab sisaldama: -- kogu olulist teavet, mis puudutab vaadeldavat ohutusseadist; -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsiooni; -- heakskiidetud ohutusseadise tehnilist dokumentatsiooni ja EÜ tüübikontrolli tunnistuse koopiat. 3.2. Kvaliteedikinnituse süsteemi alusel valmistatud ohutusseadist tuleb kontrollida ja katsetada harmoneeritud standardite alusel või mõnel muul võrdväärsel viisil. Ohutusseadise tootja peab koostama kirjalikud ülesanded, menetlusviisid ja juhised kvaliteedisüsteemi kinnitamiseks, mille dokumentatsioon peab tagama kvaliteediprogrammide, projektide, juhendite ja protokollide ühesuguse tõlgendamise. Dokumentatsioon peab kirjeldama: a) kvaliteedipõhimõtteid; b) organisatsiooni struktuuri, juhtkonna vastutust ja kompetentsi ohutusseadiste kvaliteedi küsimustes; c) pärast tootmist teostatud kontrollimisi ja katsetusi; d) meetodeid, mille abil kontrollitakse kvaliteedikinnituse süsteemi toimimise tõhusust; e) kvaliteediprotokollide andmeid (kontrollimise, katsetuste ja kalibreerimise protokollid), andmeid personali kvalifikatsiooni kohta jne. 3.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama kvaliteedikinnituse süsteemi veendumaks, et see vastab käesoleva osa punktile 3.2. Eeldatakse, et kvaliteedikinnituse süsteem, mis järgib vajalikke harmoneeritud standardeid, vastab nõuetele. Auditeerimisgrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on lifti tehnoloogia hindamise kogemus. Hindamise käigus peab auditeerimisgrupp tegema kontrollkülastuse tootjaettevõttesse ja selle tulemustest teatama tootjale. 3.4. Ohutusseadise tootja peab täitma kohustusi, mis tulenevad heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist ja kindlustama, et seda rakendatakse sobival ja tõhusal viisil. Ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja peab informeerima kvaliteedikinnituse süsteemi heaks kiitnud tehnilise kontrolli teostajat igast kavandatavast kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusest. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama esitatud muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedikinnituse süsteem vastab punkti 3.2 nõuetele või on vaja hindamist korrata. Oma otsusest teatab ta ohutusseadise tootjale. 4. Tehnilise kontrolli teostaja poolt tehtav järelevalve 4.1. Järelevalve eesmärgiks on kindlustada, et ohutusseadise tootja täidab täpselt heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevad kohustusi. 4.2. Ohutusseadise tootja peab võimaldama tehnilise kontrolli teostajale kontrollimise eesmärgil juurdepääsu kontrolli- ja katsetuspaikadesse ning laoruumidesse ja varustama teda vajaliku teabega, nagu: -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsioon; -- tehniline dokumentatsioon; -- kvaliteediaruanded (kontrolli, katsetuste ja kalibreerimise protokollid, andmed personali kvalifikatsiooni kohta jne). 4.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab perioodiliselt teostama auditeid kindlustamaks, et ohutusseadise tootja säilitab ja täidab kvaliteeditagamise süsteemi, ja andma ohutusseadise tootjale auditite aruanded. 4.4. Lisaks võib tehnilise kontrolli teostaja külastada ette teatamata ohutusseadise tootjat. Kontrollkäikude ajal võib tehnilise kontrolli teostaja läbi viia katsetusi või korraldada nende läbiviimist kontrollimaks kvaliteedikinnituse süsteemi korralikku funktsioneerimist, mille kohta annab aruande ohutusseadise tootjale. 5. Ohutusseadise tootja peab säilitama vähemalt kümne aasta jooksul pärast viimase ohutusseadise tootmist: -- käesoleva osa punkti 3.1 kolmandas alajaotuses nimetatud dokumentatsiooni; -- kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusi käsitlevat dokumentatsiooni; -- punktides 3.4, 4.3 ja 4.4 nimetatud tehnilise kontrolli teostaja otsuseid ja aruandeid. 6. Tehnilise kontrolli teostaja peab edastama teistele tehnilise kontrolli teostajatele vajalikku teavet kvaliteedikinnituse süsteemide heakskiitmisest või tühistamisest. 5. osa. Täielik kvaliteedikinnitus 1. Täielik kvaliteedikinnitus on menetlus, millega ohutusseadise tootja tagab ja kinnitab ohutusseadise vastavust ohutuspõhinõuetele. Ohutusseadise valmistaja või tema volitatud esindaja peab kinnitama CE märgise igale ohutusseadisele ja koostama EÜ vastavusdeklaratsiooni. CE märgisele tuleb lisada käesoleva osa punktis 4 kirjeldatud järelvalve eest vastutava tehnilise kontrolli teostaja tunnusnumber. 2. Tootja peab ohutusseadise projekteerimisel, tootmisel, lõppkontrollil ja katsetamisel rakendama heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemi vastavalt käesoleva osa punktile 3 ning alluma punktis 4 kirjeldatud järelevalvele. 3. Kvaliteedikinnituse süsteem 3.1. Kvaliteedikinnituse süsteemi hindamiseks peab tootja esitama tehnilise kontrolli teostajale taotluse, mis sisaldab: -- kogu olulist informatsiooni ohutusseadisest; -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsiooni. 3.2. Kvaliteedikinnituse süsteem peab tagama ohutusseadise vastavuse käesoleva eeskirja nõuetele ja võimaldama lifti, kuhu see on paigaldatud, lugeda nõuetele vastavaks. Tootja poolt aktsepteeritud põhitingimuste, nõuete ja sätete alusel tuleb süstemaatiliselt ja täpselt koostada kirjalikud ülesanded, menetlusviisid ja juhised, mis peavad tagama kvaliteedipoliitika ja -protseduuride, nagu kvaliteediprogrammid, projektid, tegevusjuhised ja protokollid, ühesuguse tõlgendamise. Kvaliteedi kinnituse dokumentatsioon peab kirjeldama: -- kvaliteedi põhimõtteid ja organisatsiooni struktuuri, juhtkonna vastutust ja kompetentsi ohutusseadise projekteerimise ja kvaliteedi küsimustes; -- tehnilist projektdokumentatsiooni, sisaldades rakendatavaid standardeid; -- projekti kontrolli ja selle vastavuse tõendamise meetodeid, ohutusseadise projekteerimisel kasutatavaid menetlusi ja süstemaatilist tegevust; -- kasutatavaid tootmisviise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedikinnituse meetodeid ning rakendatavat süstemaatilist tegevust; -- enne tootmist, pärast tootmist või tootmise ajal teostatavaid ülevaatusi ja katsetusi ning nende läbiviimise sagedust; -- kvaliteedi protokolle (kontrollimise, katsetuste ja kalibreerimise andmed) ja andmeid personali kvalifikatsiooni kohta; -- projekti ja toodangu suhtes nõutud kvaliteedi teostust ja kvaliteedikinnituse süsteemi toimimise jälgimist. 3.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama kvaliteedikinnituse süsteemi, et teha kindlaks selle vastavus punkti 3.2 nõuetele. Auditeerimisgrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on lifti tehnoloogia hindamise kogemus. Hindamise käigus peab auditeerimisgrupp tegema kontrollkülastuse tootjaettevõttesse ja selle tulemustest teatama tootjale. 3.4. Ohutusseadise tootja peab täitma heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevaid kohustusi ja kindlustama, et neid rakendatakse sobival ja tõhusal viisil. Ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja peab informeerima kvaliteedikinnituse süsteemi heaks kiitnud tehnilise kontrolli teostajat igast kavandatavast kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusest. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama esitatud muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedikinnituse süsteem vastab käesoleva osa punkti 3.2 nõudetele või on vaja hindamist korrata. Ta peab oma otsusest, mis sisaldab kontrollimise põhjal tehtud järeldusi, teatama ohutusseadise tootjale. 4. Tehnilise kontrolli teostaja poolt tehtav järelevalve 4.1. Järelevalve eesmärgiks on kindlustada, et ohutusseadise tootja täidab täpselt heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevaid kohustusi. 4.2. Ohutusseadise tootja peab võimaldama kontrollimise eesmärgil tehnilise kontrolli teostajale juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, kontrolli- ja katsetuspaikadesse ning laoruumidesse ja varustama teda vajaliku teabega, nagu: -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsioon; -- lifti projekteerimist käsitleva kvaliteedisüsteemi osa aruanded (analüüside, arvutuste, katsetuste jms tulemused); -- lifti tootmist käsitleva kvaliteedikinnituse süsteemi osa aruanded (kontrolli protokollid, katsetuste ja kalibreerimise andmed, andmed personali kvalifikatsiooni kohta jne). 4.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab teostama perioodiliselt auditeid kindlustamaks, et ohutusseadise tootja säilitab ja täidab kvaliteedikinnituse süsteemi, ja andma ohutusseadise tootjale auditite aruanded. 4.4. Lisaks võib tehnilise kontrolli teostaja külastada ette teatamata ohutusseadise tootjat. Kontrollkäikude ajal võib tehnilise kontrolli teostaja vajadusel läbi viia katsetusi või korraldada nende läbiviimist kontrollimaks kvaliteedikinnituse süsteemi korralikku funktsioneerimist. Ta peab andma ohutusseadise tootjale külastuse kohta aruande. 5. Ohutusseadise tootja peab säilitama vähemalt kümne aasta jooksul pärast viimase ohutusseadise tootmist: -- punkti 3.1 teises alajaotuses nimetatud dokumentatsiooni; -- kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusi käsitlevat dokumentatsiooni; -- punktides 3.4, 4.3 ja 4.4 nimetatud tehnilise kontrolli teostaja otsuseid ja aruandeid. Kui ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja ei asu Eestis, siis lasub kohustus tehniliste dokumentide kättesaadavuse kohta selle seadise turustajal. 6. osa. Üksiklifti kontrollimine 1. Üksiklifti kontrollimine on menetlus, millega lifti paigaldaja tagab ja kinnitab, et turustatud lift vastab käesoleva eeskirja nõuetele. Lifti paigaldaja peab kinnitama igasse kabiini CE märgise ja koostama EÜ vastavustunnistuse. 2. Lifti paigaldaja peab esitama taotluse üksiklifti kontrollimiseks enda poolt valitud tehnilise kontrolli teostajale. Taotlus peab sisaldama: -- lifti paigaldaja nime ja aadressi ning asukohta, kuhu lift on paigaldatud; -- kirjalikku kinnitust, et analoogset taotlust ei ole esitatud mõnele teisele tehnilise kontrolli teostajale; -- tehnilist dokumentatsiooni. 3. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist: -- lifti üldkirjeldus; -- lifti paigaldusjoonis ja põhisõlmede joonised; -- kõnealusele seadmele esitatavad ohutuspõhinõuded ja lahendused, mis on rakendatud nende täitmiseks (nt harmoneeritud standard); -- lifti paigaldaja poolt või alltöövõtu korras teostatud katsete tulemused ja arvutused; -- lifti kasutamisjuhendi koopia; -- ohutusseadiste EÜ tüübikontrolli tunnistuste koopiad. 4. Tehnilise kontrolli teostaja peab kontrollima lifti ja tehnilist dokumentatsiooni ning läbi viima vajalikud katsetused. Kui lift vastab käesoleva eeskirja nõuetele, peab tehnilise kontrolli teostaja kinnitama või laskma kinnitada CE märgise kõrvale oma tunnusnumbri ja koostama vastavalt teostatud katsetele vastavustunnistuse. Tehnilise kontrolli teostaja peab täitma lifti järelevalve raamatus vastavad leheküljed. Kui tehnilise kontrolli teostaja keeldub väljastamast vastavustunnistust, peab ta oma keeldumist põhjendama ja tegema ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui lifti paigaldaja taotleb kontrolli kordamist, peab ta kasutama sama tehnilise kontrolli teostaja teenuseid. 5. Vastavustunnistus, tehniline dokumentatsioon ja kirjavahetus, mis on seotud üksiklifti kontrollimisega, peavad olema koostatud eesti keeles või mõnes teises tehnilise kontrolli teostaja poolt tunnustatud keeles. 6. Lifti paigaldaja peab säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga vastavustunnistuse koopia kümne aasta jooksul pärast lifti turustamist. 7. osa. Tüübivastavuse pisteline kontroll 1. Tüübivastavuse pisteline kontroll on menetlus, millega ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja tagab ja kinnitab, et ohutusseadis vastab tüübile, mida on kirjeldatud EÜ tüübikontrolli tunnistuses. Ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja peab kinnitama CE märgise igale ohutusseadisele ja koostama EÜ vastavusdeklaratsiooni. 2. Ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama EÜ vastavustunnistuse koopia kümne aasta jooksul pärast viimase ohutusseadise tootmist. Kui ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja ei asu Eestis, siis peab tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse tagama turustaja. 3. Tootja poolt valitud tehnilise kontrolli teostaja peab läbi viima pistelisi kontrollimisi, hindamaks seadise vastavust ohutuspõhinõuetele. Ta peab kontrollima ja katsetama ohutusseadiseid tootmiskohas vastavalt harmoneeritud standarditele. Juhul kui seadis ei vasta ohutuspõhinõuetele, peab tehnilise kontrolli teostaja tarvitusele võtma vajalikud abinõud. Tehnilise kontrolli teostajad peavad seadise kontrollimisel lähtuma ühtsetest reeglitest. Tootja peab kinnitama ohutusseadisele tehnilise kontrolli teostaja tunnusnumbri, kes on teostanud tüübivastavuse pistelist kontrolli. 4. Dokumentatsioon ja kirjavahetus, mis on seotud tüübivastavuse pistelise kontrolliga, peab olema koostatud eesti keeles või mõnes teises tehnilise kontrolli teostaja poolt tunnustatud keeles. 8. osa. Toote kvaliteedikinnitus liftile 1. Toote kvaliteedikinnitus on menetlus, millega lifti paigaldaja tagab ja kinnitab paigaldatud lifti vastavust EÜ tüübikontrolli tunnistuses kirjeldatud tüübile ja käesoleva eeskirja nõuetele. Lifti paigaldaja peab kinnitama CE märgise igale liftile ja koostama EÜ vastavustunnistuse. CE märgisele tuleb lisada käesoleva osa punktis 4 nimetatud järelevalve eest vastutava tehnilise kontrolli teostaja tunnusnumber. 2. Lifti paigaldaja peab lifti lõppkontrollil ja katsetamisel rakendama käesoleva osa punktis 3 nimetatud kvaliteedikinnituse süsteemi ja alluma punktis 4 kirjeldatud järelevalvele. 3. Kvaliteedikinnituse süsteem 3.1. Lifti paigaldaja peab esitama enda poolt valitud tehnilise kontrolli teostajale taotluse lifti kvaliteedikinnituse süsteemi hindamiseks. Taotlus peab sisaldama: -- kogu olulist teavet vaadeldava lifti kohta; -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsiooni; -- heakskiidetud lifti tehnilist dokumentatsiooni ja EÜ tüübikontrolli tunnistuse koopiat. 3.2. Lifti peab kontrollima ja katsetama vastavalt harmoneeritud standarditele või mõnel muul võrdväärsel viisil, tagamaks lifti vastavuse ohutuspõhinõuetele. Lifti paigaldaja poolt aktsepteeritud põhitingimuste, nõuete ja sätete alusel tuleb süstemaatiliselt ja täpselt koostada vajalikud ülesanded, menetlusviisid ja juhised, mis peavad tagama kvaliteedikinnituse süsteemi projektide, juhendite ja protokollide ühesuguse tõlgendamise. Kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsioon peab kirjeldama: a) kvaliteedipõhimõtteid; b) organisatsiooni struktuuri, juhtkonna vastutust ja kompetentsi; c) enne turustamist teostatud ülevaatusi ja käesoleva lisa osa 3 punktis 4 (b) kirjeldatud katsetusi; d) pärast tootmist teostatud kontrollimisi ja katsetusi; e) meetodeid, mille abil kontrollitakse kvaliteedikinnituse süsteemi toimimise tõhusust; f) kvaliteediprotokolli andmeid (kontrollimise, katsetuste ja kalibreerimise protokollid, andmed personali kvalifikatsiooni kohta). 3.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama kvaliteedikinnituse süsteemi, et teha kindlaks selle vastavus punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Auditeerimisgrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on lifti tehnoloogia hindamise kogemus. Hindamise käigus peab auditeerimisgrupp tegema kontrollkülastuse lifti paigaldaja juurde ja selle kohta koostama protokolli. 3.4. Lifti paigaldaja peab täitma kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama nende rakendamise. Lifti paigaldaja peab informeerima kvaliteedikinnituse süsteemi heaks kiitnud tehnilise kontrolli teostajat igast kavandatavast kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusest. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama esitatud muudatusi ja otsustama, kas muudetud süsteem vastab käesoleva osa punktis 3.2 esitatud nõudetele või on vaja hindamist korrata. Ta peab otsusest teatama lifti paigaldajale. Teade peab sisaldama kontrollimise põhjal tehtud järeldusi. 4. Tehnilise kontrolli teostaja poolt teostatav järelevalve 4.1. Järelevalve eesmärgiks on kindlustada, et lifti paigaldaja täidab täpselt heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevad kohustusi. 4.2. Lifti paigaldaja peab võimaldama tehnilise kontrolli teostajale juurdepääsu kontrollimise eesmärgil kontrolli- ja katsetuspaikadesse ning laoruumidesse ja varustama teda vajaliku teabega, nagu: -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsioon; -- tehniline dokumentatsioon; -- kvaliteediaruanded (kontrolli protokollid, katsetuste ja kalibreerimise protokollid ja andmed personali pädevuse kohta). 4.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab perioodiliselt teostama auditeid kindlustamaks, et lifti paigaldaja säilitab ja täidab kvaliteeditagamise süsteemi, ja andma lifti paigaldajale auditite aruanded. 4.4. Lisaks võib tehnilise kontrolli teostaja külastada ette teatamata lifti paigaldavat ettevõtet. Kontrollkäikude ajal võib tehnilise kontrolli teostaja läbi viia katsetusi, kontrollimaks kvaliteedikinnituse süsteemi toimimist ja paigaldatud liftide töötamist. Ta peab andma lifti paigaldajale külastuse kohta aruande. 5. Lifti paigaldaja peab säilitama vähemalt kümne aasta jooksul pärast viimase lifti paigaldamist: -- punkti 3.1 kolmandas alajaotuses nimetatud dokumentatsiooni; -- kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusi käsitlevat dokumentatsiooni; -- punktides 3.4, 4.3 ja 4.4 nimetatud tehnilise kontrolli teostaja otsuseid ja aruandeid. 6. Tehnilise kontrolli teostaja peab edastama teistele tehnilise kontrolli teostajatele vajalikku teavet kvaliteedikinnituse süsteemide heakskiitmisest või tühistamisest. 9. osa. Lifti täielik kvaliteedikinnitus 1. Lifti täielik kvaliteedikinnitus on menetlus, millega lifti paigaldaja tagab ja kinnitab, et lift vastab käesoleva eeskirja nõuetele. Lifti paigaldaja peab kinnitama CE märgise igale liftile ja koostama EÜ vastavustunnistuse. CE märgisele tuleb lisada kvaliteedijärelvalve eest vastutava tehnilise kontrolli teostaja tunnusnumber. 2. Lifti paigaldaja peab lifti projekteerimisel, koostamisel, paigaldamisel, lõppkontrollil ja katsetamisel rakendama heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemi vastavalt käesoleva osa punktile 3 ning alluma punktis 4 nimetatud järelevalvele. 3. Kvaliteedikinnituse süsteem 3.1. Kvaliteedikinnituse süsteemi hindamiseks peab lifti paigaldaja esitama tehnilise kontrolli teostajale taotluse, mis sisaldab: -- kogu olulist informatsiooni liftist; -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsiooni. 3.2. Kvaliteedikinnituse süsteem peab tagama lifti vastavuse ohutuspõhinõuetele. Lifti paigaldaja poolt aktsepteeritud põhitingimuste, nõuete ja sätete alusel tuleb süstemaatiliselt ja täpselt koostada kirjalikud ülesanded, menetlusviisid ja juhised, mis peavad tagama kvaliteedipoliitika ja -protseduuride (kvaliteediprogrammid, projektid, tegevusjuhised ja protokollid) ühesuguse tõlgendamise. Kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsioon peab kirjeldama: -- kvaliteedi põhimõtteid ja organisatsiooni struktuuri, juhtkonna vastutust ja kompetentsi; -- tehnilist projektdokumentatsiooni; -- lifti projekteerimise käigus läbiviidavat projekti kontrollimist ja kontrolli menetlusi ning süstemaatilist tegevust käsitlevat teavet; -- materjalide, sõlmede ja pooltoodete kontrollimist ning katsetusi; -- kasutatavaid tehnilisi võtteid monteerimisel, paigaldamisel ning kvaliteedikinnituse meetodeid ja rakendatavat süstemaatilist tegevust; -- ülevaatusi ja katsetusi, mida teostatakse enne paigaldamist (paigaldamise tingimuste kontrollimine), pärast paigaldamist ja paigaldamise käigus; -- kvaliteedi protokolle (kontrollimise, katsetuste ja kalibreerimise protokollid, andmed personali kvalifikatsiooni kohta); -- järelevalve abinõusid tagamaks projekti ja toodangu suhtes nõutud kvaliteedi teostust ja kvaliteedikinnituse süsteemi toimimist. 3.3. Projekti kontrollimine Kui projekt ei vasta harmoneeritud standarditele, peab tehnilise kontrolli teostaja kontrollima projekti vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ja vastavuse korral väljastama lifti paigaldajale projekti EÜ tüübikontrolli tunnistuse. 3.4. Kvaliteedikinnituse süsteemi hindamine Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama kvaliteedikinnituse süsteemi vastavust käesoleva osa punktis 3.2 esitatud nõuetele. Auditeerimisgrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on lifti tehnoloogia hindamise kogemus. Hindamise käigus peab auditeerimisgrupp tegema kontrollkülastuse lifti paigaldaja juurde ja selle kohta koostama protokolli. 3.5. Lifti paigaldaja peab täitma heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama nende rakendamise. Lifti paigaldaja peab informeerima kvaliteedikinnituse süsteemi heaks kiitnud tehnilise kontrolli teostajat igast kavandatavast kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusest. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama esitatud muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedikinnituse süsteem vastab käesoleva osa punktile 3 või on vaja hindamist korrata. Ta peab otsusest teatama lifti paigaldajale. Teade peab sisaldama kontrollimise põhjal tehtud järeldusi ja hindamisotsust. 4. Tehnilise kontrolli teostaja poolt tehtav järelevalve 4.1. Järelevalve eesmärgiks on kindlustada, et lifti paigaldaja täidab täpselt heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevaid kohustusi. 4.2. Lifti paigaldaja peab võimaldama kontrollimise eesmärgil tehnilise kontrolli teostajale juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, monteerimis-, paigaldamis-, kontrolli- ja katsetuspaikadesse ning laoruumidesse ja varustama teda vajaliku teabega, nagu: -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsioon; -- lifti projekteerimist käsitleva kvaliteedikinnituse süsteemi aruanded (analüüside, arvutuste, katsetuste jms tulemused); -- tarnete ja koostude aktsepteerimist käsitleva kvaliteedikinnituse süsteemi aruanded (kontrolli, katsetuste ja kalibreerimise protokollid ning andmed personali pädevuse kohta). 4.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab perioodiliselt läbi viima auditeid kindlustamaks, et lifti paigaldaja säilitab ja täidab kvaliteedikinnituse süsteemi, ja andma lifti paigaldajale auditite aruanded. 4.4. Lisaks võib tehnilise kontrolli teostaja külastada ette teatamata lifti paigaldajat. Kontrollkäikude ajal võib tehnilise kontrolli teostaja vajadusel läbi viia katsetusi või korraldada nende läbiviimist, kontrollimaks kvaliteedikinnituse süsteemi korralikku funktsioneerimist ja andma aruande. 5. Lifti paigaldaja peab säilitama vähemalt kümne aasta jooksul pärast viimase lifti turustamist: -- punkti 3.1 teises alajaotuses nimetatud dokumentatsiooni; -- kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusi käsitlevat dokumentatsiooni; -- punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 nimetatud tehnilise kontrolli teostaja otsuseid ja aruandeid. Kui lifti paigaldaja ei asu Eestis, siis lasub see kohustus tehnilise kontrolli teostajal. 6. Tehnilise kontrolli teostaja peab edastama teistele tehnilise kontrolli teostajatele vajalikku informatsiooni, mis puudutab kvaliteedikinnituse süsteemide heakskiitmist või tühistamist. 7. Dokumentatsioon ja kirjavahetus, mis on seotud lifti täieliku kvaliteedikinnituse menetlusega, peab olema koostatud eesti keeles või mõnes teises tehnilise kontrolli teostaja poolt tunnustatud keeles. 10. osa. Toodangu kvaliteedikinnitus 1. Toodangu kvaliteedikinnitus on menetlus, millega lifti paigaldaja tagab ja kinnitab, et lift vastab käesoleva eeskirja nõuetele. Lifti paigaldaja peab kinnitama CE märgise igale liftile ja koostama EÜ vastavustunnistuse. CE märgisele tuleb lisada käesoleva osa punktis 4 nimetatud järelvalve eest vastutava tehnilise kontrolli teostaja tunnusnumber. 2. Lifti paigaldaja peab lifti tootmisel, paigaldamisel, lõppkontrollil ja katsetamisel rakendama heakskiidetud kvaliteedikinnitamise süsteemi vastavalt käesoleva osa punktile 3 ja alluma punktis 4 nimetatud järelevalvele. 3. Kvaliteedikinnituse süsteem 3.1. Kvaliteedikinnituse süsteemi hindamiseks peab lifti paigaldaja esitama enda poolt valitud tehnilise kontrolli teostajale taotluse, mis sisaldab: -- kogu olulist informatsiooni liftist; -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsiooni; -- heakskiidetud lifti tüübi tehnilist dokumentatsiooni ja EÜ tüübikontrolli tunnistuse koopiat. 3.2. Kvaliteedikinnituse süsteem peab tagama paigaldatud lifti vastavuse käesoleva eeskirja nõuetele. Lifti paigaldaja poolt aktsepteeritud põhitingimuste, nõuete ja sätete alusel tuleb süstemaatiliselt ja täpselt koostada kirjalikud ülesanded, menetlusviisid ja juhised, mis peavad tagama kvaliteedipoliitika ja -protseduuride (kvaliteediprogrammid, projektid, tegevusjuhised ja protokollid) ühesuguse tõlgendamise. Kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsioon peab kirjeldama: -- kvaliteedi põhimõtteid ja organisatsiooni struktuuri ning juhtkonna vastutust; -- kasutatavaid tehnilisi võtteid tootmisel, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedikinnituse meetodeid ja rakendatavat süstemaatilist tegevust; -- enne valmistamist, pärast valmistamist või valmistamise ajal teostatavaid ülevaatusi ja katsetusi; -- kvaliteedi protokolle (kontrollimise, katsetuste ja kalibreerimise protokollid ning andmed personali kvalifikatsiooni kohta); -- järelevalve abinõusid kontrollimaks lifti suhtes nõutud kvaliteedi teostust ja kvaliteedikinnituse süsteemi toimimist. 3.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama kvaliteedikinnituse süsteemi, veendumaks selle vastavuses käesoleva osa punktile 3.2. Auditeerimisgrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on lifti tehnoloogia hindamise kogemus. Hindamise käigus peab auditeerimisgrupp tegema kontrollkülastuse lifti paigaldaja juude ja selle kohta koostama protokolli. 3.4. Lifti paigaldaja peab täitma heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama nende rakendamise. Lifti paigaldaja peab informeerima kvaliteedikinnituse süsteemi heaks kiitnud tehnilise kontrolli teostajat igast kavandatavast kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusest. Tehnilise kontrolli teostaja peab hindama esitatud muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedikinnituse süsteem vastab käesoleva osa punktile 3.2 või on vaja hindamist korrata. Ta peab otsusest teatama lifti paigaldajale. Teade peab sisaldama kontrollimise põhjal tehtud järeldusi ja hindamisotsust. 4. Tehnilise kontrolli teostaja poolt tehtav järelevalve 4.1. Järelevalve eesmärgiks on kindlustada, et lifti paigaldaja täidab täpselt heakskiidetud kvaliteedikinnituse süsteemist tulenevaid kohustusi. 4.2. Lifti paigaldaja peab võimaldama kontrollimise eesmärgil tehnilise kontrolli teostajale juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, monteerimis-, paigaldamis-, kontrolli- ja katsetuspaikadesse ning laoruumidesse ja varustama teda vajaliku teabega, nagu: -- kvaliteedikinnituse süsteemi dokumentatsioon; -- kvaliteedi aruanded (kontrolli, katsetuste ja kalibreerimise protokollid ja andmed personali kvalifikatsiooni kohta). 4.3. Tehnilise kontrolli teostaja peab perioodiliselt läbi viima auditeid kindlustamaks, et lifti paigaldaja säilitab ja täidab kvaliteedikinnituse süsteemi, ja andma lifti paigaldajale auditite aruanded. 4.4. Lisaks võib tehnilise kontrolli teostaja külastada ette teatamata lifti paigaldajat. Kontrollkäikude ajal võib tehnilise kontrolli teostaja vajadusel läbi viia katsetusi või korraldada nende läbiviimist, kontrollimaks kvaliteedikinnituse süsteemi korralikku funktsioneerimist ja andma aruande. 5. Lifti paigaldaja peab säilitama vähemalt kümne aasta jooksul pärast viimase lifti turustamist: -- punkti 3.1 teises alajaotuses nimetatud dokumentatsiooni; -- kvaliteedikinnituse süsteemi muudatusi käsitlevat dokumentatsiooni; -- punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 nimetatud tehnilise kontrolli teostaja otsuseid ja aruandeid. 6. Tehnilise kontrolli teostaja peab edastama teistele tehnilise kontrolli teostajatele vajalikku informatsiooni, mis puudutab kvaliteedikinnituse süsteemide heakskiitmist või tühistamist. 7. Dokumentatsioon ja kirjavahetus, mis on seotud lifti taadangu kvaliteedikinnituse menetlusega, peab olema koostatud eesti keeles või mõnes teises tehnilise kontrolli teostaja poolt tunnustatud keeles. Kinnitatud majandusministri 15. märtsi 1999. a määrusega nr 17 Surve- ja tõsteseadme keevitustööde ohutuseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Surve- ja tõsteseadme keevitustööde ohutuseeskiri» (edaspidi eeskiri) on kehtestatud surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) paragrahvi 3 lõike 4 alusel. 2. «Surve- ja tõsteseadme keevitustööde ohutuseeskiri» sätestab nõuded surve- ja tõsteseadme (edaspidi seade) valmistamisel tehtavate keevitustööde kvaliteedile ja koordineerimisele, keevitaja atesteerimisele, keevitusprotseduuride spetsifitseerimisele ja atesteerimisele, keevisliidete kvaliteedi kontrollimisele ning keevitustööde tunnistuse väljastamisele. 3. Käesoleva eeskirja mõistes: 1) tehnilise kontrolli teostaja on tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing vastavalt surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvi 19 lõikes 1 sätestatule; 2) seadme valmistamine on surveseadme või tõsteseadme või selle elemendi tootmine ning seadme paigaldamine, remontimine või ümberehitamine. II. KEEVITUSTÖÖDE ÜLDNÕUDED 4. Seadme valmistajal peavad olema töötajad, töövahendid ja -seadmed, materjalid ning keevitustööde dokumentatsioon. 5. Seadme valmistaja määrab töötajad, kes teostavad keevitustööde kavandamist, koordineerimist, keevitamist, kontrollimist ja katsetamist. Keevitustöödel: 1) peab keevitustööde kavandaja juhinduma standardi EVS-EN 729-2:1997 «Keevituse kvaliteedinõuded. Metallide sulakeevitus. Osa 2: Laialdased kvaliteedinõuded» punkti 9.1 nõuetest; 2) peab keevitustööde koordineerija vastama käesoleva eeskirja IV. peatükis «Keevitustööde koordineerija» sätestatud nõuetele; 3) eksamineeritakse ja atesteeritakse keevitajad ja keevitusoperaatorid vastavalt käesoleva eeskirja V. peatükile «Keevitaja atesteerimine»; 4) peab kontrollimise ja katsetamise personal juhinduma käesoleva eeskirja nõuetest; 5) peab valmistaja kindlaks määrama keevitustööga seotud töötajate ülesanded, kohustused ja vastutuse. 6. Seadme valmistamiseks vajalike töövahendite ja -seadmete valikul, sõltuvalt tööde iseloomust ja tehnoloogilisest protsessist, tuleb lähtuda standardi EVS-EN 729-2:1997 punktist 8, sealjuures: 1) töövahendid ja -seadmed peavad olema kasutamiseks sobivad. Defektseid töövahendeid ja -seadmeid kasutada ei tohi ning need tuleb töökohalt eemaldada; 2) enne uue või remonditud töövahendi või -seadme kasutuselevõtmist tuleb seda katsetada. Katsed peavad tõestama nende töökorras olekut. Katsetuste andmed tuleb säilitada; 3) kontroll-, mõõte- ja katseseadmeid, mida kasutatakse keeviskonstruktsiooni kvaliteedi hindamisel, tuleb sobivalt ohjata ning taadelda kindlaksmääratud intervallide järel. 7. Seadme valmistamiseks vajalikud põhi- ja abimaterjalid määratakse kindlaks seadme projektdokumentatsiooniga. Materjalide ladustamine, käsitsemine ja kasutamine peab toimuma seadme valmistaja poolt välja töötatud juhendite kohaselt, arvestades keevitusmaterjalide tarnija juhistega. 8. Seadme projektdokumentatsiooni alusel peab valmistaja välja töötama keevitustööde dokumendid, mis peavad muu hulgas sisaldama ka keevitusprotseduuride spetsifikaate ja tööjuhendeid. Tööjuhendina võib kasutada ka keevitusprotseduuride spetsifikaate. III. KEEVITUSTÖÖDE KVALITEEDINÕUDED 9. Seadme valmistamisel tehtavate keevitustööde kvaliteet ei tohi olla madalam kui standardis EVS-EN 729-2:1997 «Keevituse kvaliteedinõuded. Metallide sulakeevitus. Osa 2: Laialdased kvaliteedinõuded» sätestatud, arvestades seejuures käesoleva eeskirja nõudeid ning seadme valmistamise iseärasusi. 10. Keevitustööde teostamisel keevisliite teinud keevitaja nimi peab olema tuvastatav. 11. Termotöödelda tuleb seadmeid: 1) mille konstruktsioonis võivad valmistamise ajal tekkida lubamatud pinged; 2) milles võivad esineda tegurid, mis võivad mõjutada negatiivselt materjalide või keevisliidete omadusi; 3) mille jaoks ettenähtud tugevuse annab termotöötlus. 11.1. Termotöötlus peab toimuma valmistaja poolt välja töötatud termotöötluse juhendi kohaselt, mis peab sisaldama termotöötluse operatsioonide loetelu. 11.2. Termotöötluse teostamise kohta koostatakse protokoll, milles peab olema ära näidatud, et termotöötluse juhendiga ettenähtud üksikoperatsioonid on täidetud. 12. Valmistaja peab keevituse kvaliteeti kontrollima ja katsetama enne keevitamise alustamist, keevitustööde käigus ja pärast keevitustöid, lähtudes standardi EVS-EN 729-2:1997 punkist 13. 13. Keevituse kvaliteedi kontrollimisel ja katsetamisel ilmnenud mittevastavused tuleb korrigeerida, lähtudes standardi EVS-EN 729-2:1997 punkist 14. 14. Keevitusoperatsioonid peavad olema tuvastatavad seadme valmistamisprotsessi jooksul. Vajalik dokumentatsioon peab lähtuma standardi EVS-EN 729-2:1997 punktist 16. 15. Seadme valmistamist iseloomustava kvaliteediandmestiku sisunõuded peavad lähtuma standardi EVS-EN 729-2:1997 punktist 17. Valmistaja peab kvaliteediandmestikku säilitama vähemalt viis aastat. 16. Valmistaja võib kasutada keevitustöödel alltöövõtja teenuseid (keevitamine, kvaliteedijärelevalve, katsetamine, termotöötlus vms). Alltöövõtja töötab valmistaja vastutusel ning peab täitma käesoleva eeskirja nõudeid ja andma vastavalt vajadusele teavet oma töö kohta. IV. KEEVITUSTÖÖDE KOORDINEERIJA 17. Keevitustööde teostamiseks peab valmistaja nimetama keevitustööde koordineerija. Mitme koordineerija nimetamisel peab üks neist olema vastutav koordineerija. 18. Keevitustööde koordineerija ülesannete ja kohustuste määramisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 719:1997 «Keevitustööde koordineerimine. Ülesanded ja kohustused». 19. Keevitustööde koordineerija peab vastama järgmistele kvalifikatsiooninõuetele: 1) tehniline kesk- või kõrgharidus; 2) vähemalt kolmeaastane keevitamisalane töökogemus; 3) erialane ettevalmistus (täiendkoolitus). 20. Keevitustööde koordineerija koolituskeskused ja täiendkoolituse programmid kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. 21. Kui keevitustööde koordineerija kvalifikatsioon vastab käesoleva eeskirja punkti 19 nõuetele, väljastab tehnilise kontrolli teostaja keevitustööde koordineerija tunnistuse. Tunnistuse väljastamise taotluse esitab seadme valmistaja. 22. Käesoleva eeskirja punktid 19 ja 21 ei laiene keevitustööde koordineerijale, kellel on standardis EVS-EN 719:1997 nimetatud Euroopa keevitusinseneri (European welding engineer -- EWE), Euroopa keevitustehniku (European welding technologist -- EWT) või Euroopa keevitusspetsialisti (European welding specialist -- EWS) kvalifikatsioon. 23. Keevitustööde koordineerija ülesandeid võib ühildada surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvis 7 sätestatud seadme valmistamise järelevaataja kohustustega. V. KEEVITAJA ATESTEERIMINE 24. Käesolev peatükk sätestab keevitaja atesteerimise nõuded käsikeevitusel või osaliselt mehhaniseeritud keevitusel. 25. Keevitaja atesteerimist viiakse läbi Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud atesteerimiskeskuses. 26. Atesteerimiskeskusel peavad olema: 1) ruumid ja keevituskohad keevitusprotseduuride läbiviimiseks; 2) vajalikud keevitusseadmed ja -aparaadid, sealhulgas seadmed keevitusvoolu ja -pinge määramiseks; 3) vajalikud keevitusmaterjalid; 4) kontroll-liidete valmistamiseks vajalikud vahendid ning vajadusel kontroll-liidete eelkuumutuse ja termotöötluse vahendid; 5) atesteerimisprotseduuride kirjeldused, sealhulgas teoreetilise eksami küsimused, keevitusprotseduuride spetsifikaadid vajalike proovitööde läbiviimiseks, normid kontroll-liidete keevitusvigade hindamiseks, kontrollliidete märgistamise süsteem, ohutusmeetmed proovitööde läbiviimisel. 27. Eksamineerija kvalifikatsioon peab vastama keevitustööde koordineerija kvalifikatsioonile. 28. Keevitaja esmane ja korduvatesteerimine viiakse läbi vastavalt standarditele EVS-EN 287-1:1998 «Keevitajate atesteerimine. Sulakeevitus. Osa 1: Terased» või EVS-EN 287-2:1998 «Keevitajate atesteerimine. Sulakeevitus. Osa 2: Alumiinium ja alumiiniumisulamid» ning käesolevas peatükis sätestatuga. 29. Atesteerimine koosneb praktilisest ja teoreetilisest eksamist. Praktilisel eksamil keevitab keevitaja oma praktiliste oskuste hindamiseks vajalikud kontroll-liited, teoreetilisel eksamil kontrollitakse keevitaja erialaseid teadmisi. Korduseksamil teoreetilise eksami sooritamine ei ole nõutav. 30. Praktilise eksami käigus keevitatavad kontroll-liited peavad vastama seadme valmistusprotsessis kasutatavatele keevisliidetele. Mittevastavuse korral tuleb keevitajal teha valmistusprotsessis kasutatavatele keevisliidetele vastavad täiendavad kontroll-liited enne tema asumist seadme valmistamisel tehtavate keevisliidete keevitamisele. Kontroll-liite detailid tuleb enne keevitamist loetavalt ja kustumatult märgistada. 31. Praktilisel eksamil tehtavates kontroll-liidetes kasutatavate metallide valikul tuleb lähtuda standardi EVS-EN 287 punktis 5.4 «Materjalide grupid» toodud nõuetest. 32. Kontroll-liidete keevitamine peab toimuma eksamineerija ja tehnilise kontrolli teostaja juuresolekul. 33. Kordusatesteerimisel võib kasutada keevitaja praktiliste oskuste hindamiseks ka keevitusprotseduuri spetsifikaadi jaoks tehtavaid kontroll-liiteid tingimusel, et nende keevitamine on toimunud tehnilise kontrolli teostaja juuresolekul ja sellest ei ole möödunud üle kolme kuu. 34. Konroll-liidete kvaliteedi hindamise katsemeetodid peavad vastama vähemalt standardile EVS-EN 287:1998. Katsetuste (visuaalne uurimine, radiograafia, ultrahelikatse vms) tulemused vormistatakse igale atesteeritavale keevitajale eraldi protokollina hinnangutega igale katsele ja üldhinnanguga, mille kinnitab eksamineerija. Üldhinnangu vastavust nõuetele tõendab tehnilise kontrolli teostaja. 35. Keevitaja poolt atesteerimisel tehtavate kontroll-liidete kvaliteedi hindamine toimub: 1) teraste keevitamisel standardi EN 25817 taseme B järgi, välja arvatud vead, mille hindamine on lubatud taseme C järgi vastavalt standardi EVS-EN 287-1:1998 osale 8; 2) alumiiniumi keevitamisel standardi EN 30042 taseme B järgi, välja arvatud vead, mille hindamine on lubatud taseme C järgi vastavalt standardi EVS-EN 287-02:1998 osale 8; 36. Kontroll-liidete kvaliteet on mitterahuldav, kui mis tahes kontrollimeetodit rakendades on ilmnenud sisemised või välised vead (defektid), mis ületavad keevisliidete kvaliteedinormides ettenähtud väärtusi. 37. Kontroll-liidete kvaliteedi hindamiseks läbiviidavaid mittepurustavaid laboratoorseid katseid (NDT) viib läbi labor, kes vastab punkti 53 nõuetele. 38. Keevitaja teoreetilise eksami viib läbi atesteerimiskeskuse eksamineerija. 39. Teoreetilise eksami programmi ja küsimustiku töötab välja atesteerimiskeskus, võttes aluseks standardite EVS-EN 287-1:1998 lisas D ja EVS-EN 287-2:1998 lisas C toodud temaatika. 40. Atesteerimiskeskus väljastab keevitaja eksami läbinuile atesteerimistunnistuse. Tunnistusele kirjutab alla eksamineerija. 41. Atesteerimistunnistuse näidisvorm on toodud standardite EVS-EN 287-1:1998 ja EVS-EN 287-2:1998 lisas. Tunnistuse võib anda välja ka teise vormi kohaselt tingimusel, et sellele kantud teave sisaldab eelnimetatud standardite lisas toodud tunnistuse näidisvormiga ettenähtud teavet. Atesteerimistunnistus antakse välja eesti keeles, mida võib dubleerida võõrkeelse tõlkega. 42. Keevitaja atesteerimistunnistus on kehtiv 12 kuud tingimusel, et kuue kuu möödumisel tõendab tööandja/koordineerija atesteerimistunnistusel oma allkirjaga keevitaja vastavuse standardite EVS-EN 287-1:1998 või EVS-EN 287-2:1998 punkti 10.2 nõuetele. VI. KEEVITUSPROTSEDUURI SPETSIFIKAADI KOOSTAMINE JA ATESTEERIMINE 43. Seadme konstruktsiooni keevisliited tuleb teha tehnilise kontrolli teostaja poolt atesteeritud keevitusprotseduuri spetsifikaadi (welding procedure specification -- WPS) kohaselt. 44. Keevitusprotseduuri spetsifikaadi (WPS) koostab valmistaja vastavalt standardile EVS-EN 288-2:1998 «Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Osa 2: Keevitusprotseduuri spetsifitseerimine kaarkeevitusel». 45. Tehnilise kontrolli teostaja atesteerib keevitusprotseduuri standardites EVS-EN 288-3:1998 «Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Osa 3: Keevitusprotseduuri katsed teraste kaarkeevitamisel» või EVS-EN 288-4:1998 «Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Osa 4: Keevitusprotseduuri katsed alumiiniumi ja selle sulamite kaarkeevitamisel» ettenähtud keevituskatsete alusel ning väljastab keevitusprotseduuri atesteerimisprotokolli (WPAR). 46. Keevitusprotseduuri atesteerimiseks tehtavate kontroll-liidete keevitamine peab toimuma tehnilise kontrolli teostaja juuresolekul. Kontroll-liited tuleb enne keevitamist loetavalt ja kustutamatult märgistada. 47. Keevitusprotseduuri atesteerimisprotokolliga (WPAR) heakskiidetud keevitusprotseduuri spetsifikaat (WPS) kehtib ainult seadme tootja juures, kelle nimi on märgitud protokolli. VII. KEEVISLIIDETE KVALITEEDI KONTROLLIMINE 48. Keevisliidete kvaliteeti kontrollitakse ja hinnatakse meetodil ja mahus, mis tagab liitevigade tuvastamise seadme valmistamise käigus. 49. Keevisliidete kvaliteedi kohustusliku kontrollimise meetodid ja mahud määratakse seadme projektis või valmistuskavandis. Keevisliidete kvaliteedi määramisel lähtutakse vastavatest standarditest ja normidest. 50. Keevisliidete kvaliteet peab vastama standardile EN 25817(terased) või EN 30042 (alumiinium). Keevisliidete kvaliteet on mitterahuldav, kui mis tahes kontrollimeetodit rakendades on ilmnenud sisemised või välised vead (defektid), mis ületavad keevisliidete kvaliteedinormides määratletud väärtusi. Keevitusvigade loetelu on toodud standardis EN 26520. 51. Keevisliidete kvaliteedi kohustuslikku kontrollimist ja hindamist, sealhulgas kontrollimise käigus läbiviidavaid laboratoorseid mittepurustavaid katseid (non-destructive testing -- NDT) teostab tehnilise kontrolli teostaja käesoleva eeskirjaga ettenähtud tehnilise ülevaatuse käigus. 52. Tehnilise kontrolli teostaja võib keevisliidete kvaliteedi kohustuslikul kontrollimisel omal vastutusel kasutada teiste isikute teenuseid keevisliidete laboratoorsetel katsetustel, kui need isikud vastavad surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse paragrahvi 19 lõikes 2 sätestatule. 53. Keevisliidete kvaliteedi kohustuslikul kontrollimisel läbiviidavaid laboratoorseid mittepurustavaid katseid (non-destructive testing -- NDT) teostab labor, kelle tegevust on tunnustanud Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Labori tunnustamisel lähtub Tehnilise Järelevalve Inspektsioon standarditest EVS-EN 45001:1995 «Katselaborite tegevuse üldkriteeriumid», EVS-EN 45002:1995 «Katselaborite hindamise üldkriteeriumid» ja EVS-EN 473:1997 «Mittepurustava katsetamise (NDT) personali kvalifitseerimine ja sertifitseerimine. Põhialused». VIII. KEEVITUSTÖÖDE TUNNISTUS 54. Keevisliitega seadme valmistamiseks on nõutav keevitustööde tunnistus, mille väljastab tehnilise kontrolli teostaja. 55. Keevitustööde tunnistus väljastatakse seadme valmistaja taotluse alusel, kui tehnilise kontrolli teostaja on kontrollinud ja tõendanud keevitusalaste tingimuste vastavust käesoleva eeskirja nõuetele. 56. Keevitustööde tunnistusele kantakse: 1) seadme valmistaja andmed; 2) keevitustöid iseloomustavad tehnilised andmed (keevitatava seadme liik, keevitusviis, plaadi või toru keevitus, keevisõmbluse asend, põhimaterjali grupp, lisamaterjali iseloomustus, kaitsegaasid, materjali paksus jms); 3) keevitustööde koordineerija nimi; 4) tunnistuse number, väljaandmise aeg; 5) tunnistuse väljastaja andmed. IX. LÕPPSÄTTED 57. Enne käesoleva eeskirja jõustumist Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt välja antud keevitajate atesteerimiskomisjonide kooskõlastused, laborite ja testi järelevaatajate tunnustamised jäävad kehtima nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2000. a. Kinnitatud majandusministri 15. märtsi 1999. a määrusega nr 17 Gaasiveoanuma täitmise ja ballooni tehnilise ülevaatuse ohutuseeskiri I. ÜLSÄTTED 1. Käesolev «Gaasiveoanuma täitmise ja ballooni tehnilise ülevaatuse ohutuseeskiri» (edaspidi eeskiri) on kehtestatud surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) paragrahvi 3 lõike 4 alusel. 2. Käesolev eeskiri kehtestab nõuded gaasiveoanumate täitmiseks ja tehniliseks ülevaatuseks. 3. Käesoleva eeskirja mõistes: 1) gaasiveoanum on surveanum, mida kasutatakse suru-, lahustatud või veeldatud gaasi veoks, mille kriitiline temperatuur on alla 50 oC või mille aururõhk temperatuuril 50 oC on absoluutsest rõhust kõrgem kui 3 bar. Käesolev eeskiri laieneb ka gaasiveoanumale, mis sisaldab veo ajal kaitsegaasi, mille suurim lubatud töörõhk on üle 0,2 bar; 2) balloon (gaasiballoon) on gaasiveoanum, mille maht on maksimaalselt 450 liitrit; 3) balloonikonteiner on balloonide kogumik, mis on omavahel torudega ühendatud ja paigaldatud teisaldatavale platvormile, vagunile või muule veovahendile nii, et konteineri ümberpaigutamine ja kasutamine toimub balloone lahti ühendamata; 4) balloonipakett on balloonide kogumik, mis on omavahel torudega ühendatud ja paigaldatud raamistikku nii, et balloonipaketti saab ümber paigutada käsitsi või tõstevahendiga ilma balloone lahti ühendamata; 5) konteinermahuti on gaasiveoanum, mille maht on üle 450 liitri; 6) paak on raudteel või maanteel veetav, raudteevagunile, paaksõidukile või muule veovahendile püsivalt kinnitatud gaasiveoanum. 7) surugaas on gaas või gaasisegu, mille kriitiline temperatuur on alla --10 oC (gaas, mida ei saa veeldada --10 oC või sellest kõrgemal temperatuuril); 8) veeldatud gaas on: a) vedelikuks kokkusurutud gaas või gaasisegu, mille kriitiline temperatuur on vähemalt --10 oC (gaas, mida saab veeldada --10 oC või sellest kõrgema temperatuuri juures) või b) jahutamisega vedelasse olekusse viidud gaas või gaasisegu; 9) lahustatud gaas on vedeliku rõhu all lahustatud gaas või gaasisegu; 10) tehnilise ülevaatuse punkt on koht, kus toimub ballooni tehniline ülevaatus. 4. Käesolev eeskiri ei kehti: 1) eksporditavale gaasiveoanumale; 2) gaasiveoanumale, mille maht on kuni 0,22 liitrit; 3) aerosoolballoonile; 4) sõiduki seadmestiku gaasianumale (v.a kütusepaagina kasutatavale gaasianumale) ja sõidukisse püsivalt paigaldatud jahutus- või muu vastava seadme mehhanismi gaasianumale; 5) välismaalt täidetuna toodavale või sinna täitmiseks saadetavale gaasiveoanumale, kui see tegevus vastab rahvusvahelise ohtlike ainete veo reeglitele või veoga seotud riikidevahelisele lepingule. 5. Käesolevat eeskirja kohaldatakse imporditud gaasiveoanumale enne selle müüki või täitmist Eestis. II. GAASIVEOANUMA TÄITEJAAM 6. Käesoleva eeskirja mõistes on gaasiveoanuma täitejaam hoone, tuleohutusnõuete kohaselt eraldatud hoone osa või taraga piiratud territoorium koos vajalike tehniliste seadmetega, kus toimub gaasiveoanuma täitmine, täitmiseks ja veoks ettevalmistamine ning täitmise kontrollimine. Täitejaamaks ei loeta ala, kus toimub: 1) balloonide täitmine ühest balloonist teise, jookide villimine anumasse, milles ülerõhk tekitatakse gaasiga; 2) kuni 15-liitrilise mahuga balloonide täitmine õhuga. 7. Täitejaam tuleb projekteerida ja ehitada nii, et gaasiveoanuma täitmine ja sellega seonduv tegevus toimuks ohutult ning vajaliku täpsusega. 8. Täitejaama ruumidesse võib paigutada ainult gaasiveoanuma täitmiseks ettenähtud seadmeid ja vahendeid. 9. Täitejaama põrand peab olema ümbritseva maapinna või laadimisplatvormiga ühel tasapinnal. Põranda all ei tohi olla mingeid ruume, kui täitejaamas käsitsetakse õhust raskemaid tule- ja plahvatusohtlikke gaase. Kui hoonevälises täitejaamas käsitsetakse põlevgaasi, peab maapind täitejaamas olema tihendatud ja tasandatud (soovitavalt kruusa või killustikuga). Maapinnas ei tohi olla ainet, mis võib anda ohtliku reaktsiooni jaamas käsitsetava gaasiga. 10. Täitejaama ruum ei tohi olla ühenduses ventilatsiooni- ega kanalisatsioonikanalitega, mille kaudu tervisele ohtlikud gaasid võivad sattuda ruumi, kus pidevalt viibib inimesi. 11. Täitejaama ruumid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et lekete või avariide korral ei pääseks veeldatud gaasid vabalt voolama, vaid neid saaks juhtida ohutusse kohta. 12. Kui täitejaamas käsitsetakse õhust raskemat mürgist või põlev gaasi, peavad kanalisatsiooni- ja muud avad (välja arvatud ventilatsioon) olema hermeetiliselt suletavad või rakendatakse teisi meetmeid gaasi leviku vältimiseks kõrvalruumidesse. Gaasi võimalikes kogunemiskohtades ja ohutsoonis asuvates süvendites peab olema väljatõmbeventilatsioon. 13. Kui täitejaamas käsitsetakse vedelat hapnikku või oksüdeerivat gaasi, ei tohi jaamas hoida põlevat või hapnikus isesüttivat ainet. 14. Kui täitejaamas käsitsetakse põlevgaasi, ei tohi jaamas ega ka selle ohutsoonis: 1) hoida teisi põlevaineid, välja arvatud täitejaama tehnilistes seadmetes kasutatavad ained; 2) kasutada üle 100 oC pinnatemperatuuriga seadmeid. Keelusildid lahtise tule kasutamise ja suitsetamise kohta peavad olema nähtaval kohal. 15. Täitejaamas võib ladustada tühje ja täidetud gaasiveoanumaid ainult täitejaama juhenditega ettenähtud hulgal ja tingimustel. 16. Täitejaamas peavad olema gaasiveoanuma täitmiseks vajalikud teenindusplatvormid, ülekäigusillad, trepid, redelid ja piirded. 17. Täitejaamas peavad olema juhendid gaasiveoanuma täitmiseks ja sellega seonduvaks tegevuseks ning tegutsemisjuhendid võimalike avariide ja ohuolukordade puhul. 18. Paakvagunite täitejaama projekteerija peab arvestama raudteel kehtivaid nõudeid, mis määravad statsionaarsete konstruktsioonide kauguse raudteest. Seadmed ja konstruktsioonid, mis gaasiveoanuma täitmisprotsessis ulatuvad ettenähtust kaugemale, peavad olema teisaldatavad (ülestõstetavad tööplatvormid, käigusillad jm). 19. Gaasiveoanuma täiteruumist peab olema otsene vastava märgisega tähistatud väljapääs, mis ruumi ükskõik millisest kohast ei oleks kaugemal kui kümme meerit. Uksed peavad olema väljapoole avanevad, tuleohtlikus olukorras sulguvad ja seestpoolt kergesti avatavad. Väljapääsudeks kasutatavatel lükand-, rull- ja tõstetavatel ustel peab olema väljapoole avanev käiguuks. Muudesse ruumidesse viivad uksed peavad olema isesulguvad ja avanema täitejaama poole. 20. Kui täitejaamas käsitsetakse põlevgaasi, peavad selle (täiteruumi) välisseintes või katuses olema plahvatusluugid või kerge konstruktsiooniga osad, mille summaarne pindala (m2) on vähemalt 10% ruumi kubatuurist (m3) ning avanemisrõhk maksimaalselt 0,01 bar. Plahvatuse korral plahvatusluukide või kerge konstruktsiooniga osade avanemine ei tohi takistada inimeste väljapääsu täitejaamast ega põhjustada ohtu. 21. Täiteruumi põrand peab olema: 1) tihe, välja arvatud põrandas olevad väljatõmbeavad; 2) vastupidav käsitsetavate ainete keemilisele mõjule; 3) mittepõlevast materjalist (kui käsitsetakse vedelat hapnikku või oksüdeeruvat gaasi); 4) materjalist, mis välistab staatilise elektri tekkimise (kui käsitletakse põlevat gaasi). 22. Täitejaama ventilatsioon peab olema selline, et tööolukorras ei ületataks kehtivaid õhusaaste piirkontsentratsioone. Ruumist väljatõmmatav õhk tuleb suunata otse atmosfääri nii, et ei tekiks süttimisohtu. Kui gaaside juhtimine atmosfääri ei ole lubatud, peab väljatõmbel olema puhastusseade. 23. Ventilatsioonisüsteemi heiteava peab olema väljatõmbekanalist ja kõrval asuvatest ehitusavadest vähemalt viis meetrit kõrgemal ja kaugemal. Kui ventilatsioonikanalid läbivad teisi ruume, peavad need olema hermeetilised. 24. Põlevgaasi käsitsemise korral peab täiteruumi ventilatsioon olema eraldatud teiste ruumide ventilatsioonist. 25. Kui käsitsetav gaas on õhust raskem, peavad ventilatsiooni väljatõmbeavad olema seintes põranda pinna kõrgusel või põrandas ja nende summaarne pindala peab olema vähemalt 0,5 % põranda pindalast. Väljatõmbekanali heiteavast allpool ei tohi olla ehitusavasid. 26. Kui täitejaamas käsitsetakse põlevgaasi, tuleb seal paiknevad anumad, torustikud, masinad ja seadmed maandada. Maandustakistus ei tohi olla üle 20 oomi. Täitejaama ruumides võivad olla ainult gaasiveoanuma täitmiseks vajalikud elektriseadmed. 27. Hoonesisese täitejaama ruumide valgustustugevus peab olema vähemalt 150 lx ning hoonevälise jaama seadmete piirkonnas vähemalt 100 lx. Töö täpsust nõudvates kohtades peab valgustustugevus olema suurem. 28. 0 ja esimese klassi plahvatusohtlikus tsoonis (Rahvusvaheline standard IEC 79-10 «Ohutsoonide klassifikatsioon») peab kasutama Ex valgustit või väljaspoolt valgustamist läbi gaasikindla akna. Teise klassi plahvatusohtlikus tsoonis võib valgustina kasutada tööstuses kasutatavat mehaaniliselt vastupidavat valgustit. Ohutsoon 29. Ohutsoon on täitejaama ümbritsev territoorium või täitejaamaga piirnev ruum, kus gaasiveoanuma täitmise ajal võib torustiku või ventiili lekke korral koguneda ohtliku kontsentratsiooniga põlevat, mürgist või sööbivat gaasi. 30. Hoonesisesel täitejaamal peab ohutsoon ulatuma vähemalt viie meetri kaugusele ehitusavadest, mille alumine äär on maksimaalselt 1 m kõrgusel põrandapinnast. 31. Hoonevälisel täitejaamal peab ohutsoon ulatuma vähemalt kümne meetri kaugusele võimalikust lekkekohast (täidetava gaasianuma voolikühendus jms). Ohutsooni kaugust võib vähendada, kui tsoon on piiratud kinnise seinaga või kui täitejaam on ümbritsetud tulekindlast materjalist kaitseseinaga. 32. Kui täitejaamas käsitsetakse põlevaid, mürgiseid või sööbivaid gaase, tuleb ohutsoon ümbritseda vähemalt 2,4 m kõrguse võrkaia või mõne muu piirdega, vältimaks kõrvaliste isikute pääsu ohutsooni. 33. Kui täitejaam asub taraga piiratud ettevõtte territooriumil, tuleb ohutsoon tähistada maapinnale märgitud 14 cm laiuse kollase joonega. Ohutsooni võib tähistada ka 1 meetri kõrgusele paigutatud köiega või piirdega (välja arvatud sissesõidukohad) või mõnel muul viisil, vältimaks kõrvaliste isikute juurdepääsu ohutsooni. 34. Ohutsoon tuleb gaasiveoanuma täitmise ajal sulgeda. 35. Paakvaguni või paaksõiduki viibimisel täitejaamas peab sinna viiv raudtee või sõidutee olema vaba, võimaldamaks ohuolukorras vagunit või sõidukit territooriumilt kiiresti eemaldada. Täiteseadmed ja -vahendid 36. Täitejaamas peavad olema täitesesadmed ja -vahendid (pumbad, kompressorid, soojusvahetid, paiksed gaasianumad, mõõteriistad, ventiilid, torustikud, voolikud, tihendid), mis on vajalikud täitejaama normaalseks tööks ning gaasiveoanuma ohutuks täitmiseks. 37. Gaasiveoanuma täiteseadmed ja -vahendid peavad olema vastupidavad käsitsetava aine keemilisele ja mehaanilisele toimele ning temperatuuri muutusele. 38. Täiteseadmed ja -vahendid tuleb projekteerida, toota ja paigaldaja nii, et nende käivitamisel või seiskamisel, aine vooluhulga vähenemisel, kaitseseadme rakendumisel või mõnel muul põhjusel ei saa täiteseadmes või -vahendis tekkida sellele lubatust suuremat rõhku või kõrgemat temperatuuri. 39. Käsitsetava gaasi soojendusseadmes ja soojusvahetis peab olema automaatne temperatuuriregulaator. 40. Täitetorustikku ja -voolikut peab saama ohutult tühjendada enne nende lahtiühendamist täidetavast gaasiveoanumast. 41. Täitejaamas peavad olema seadmed ja vahendid, mille abil on võimalik täiteseade ja täidetav gaasiveoanum ohuolukorras tühjendada. 42. Kui täitejaamas käsitsetakse kaht või enamat erinevat gaasi, tuleb täitetorustikud märgistada vastava gaasi tunnusega. 43. Kui täidetavale gaasiveoanumale lubatud töörõhk on madalam täiteseadme töörõhust, peab torustikul enne gaasiveoanumat olema rõhuregulaator ning pärast seda kaitseseadis. Vajaduse korral peab gaasiveoanumal olema väljavoolutoru paiksele gaasianumale või väljapuhkekohale. 44. Ventiili spindlil peab olema väljakeerdumise tõkesti. Oksüdeerivat gaasi sisaldava seadme ventiili spindli keere peab reeglina olema ventiilipesast väljaspool. Tihendid peavad olema mittepõlevast materjalist. Kasutatav määrdeaine peab sobima tihendile ja ventiili töökeskkonnale. 45. Väljapuhke- ja rõhutasandustorustikud tuleb paigaldada nii, et ohtlikku gaasi saab ohutult juhtida väljapuhkekohta või statsionaarsesse mahutisse. Nimetatud torustikud tuleb dimensioneerida piisava varuga. 46. Torustiku ja vooliku vahelised ühendused peavad olema tihedad ja töökindlad ning konstruktsioonilt usaldusväärsed. 47. Gaasiveoanuma täitetorustikul peavad olema ventiilid (klapid), mis toru või vooliku lahtitulekul või vigastamisel automaatselt sulguvad või mida saab sulgeda ohutust kohast. 48. Täidetava gaasiveoanuma täiteastme mõõtmiseks kasutatavad kaalud, mahumõõturid, manomeetrid ning teised mõõteriistad peavad olema nõuetekohaselt kontrollitud, nende näidud usaldusväärsed ja hästi jälgitavad. Manomeeter peab olema ventiiliga eraldatav rõhu all olevast osast. Signalisatsiooni- ja kaitseseadmed 49. Täitejaamas peavad olema võimalike õnnetusjuhtumite ennetamiseks signalisatsiooni- ja kaitseseadmed. 50. Kui täitejaamas käsitsetakse põlevaid või mürgiseid gaase, peab jaamas olema häiresignalisatsioon või selle vahetus läheduses telefon. 51. Kui täitejaamas käsitsetakse mürgist gaasi, mis lahustub vees, kuid ei tekita ohtlikke reaktsioone, peab jaamas olema veepritseseade (sprinkler). 52. Kui hoonesiseses täitejaamas käsitsetakse põlevat, mürgist või sööbivat gaasi, peab seal olema pidevalt töötav gaasiindikaator või mingi muu vastav süsteem. Indikaatoril peab olema vähemalt kaks andurit, millest üks on paigutatud ventilatsioonisüsteemi väljapuhke lähedale. Indikaator peab andma häire enne, kui tekib kontsentratsioon 1/5 gaasi süttimise alampiirist. 53. Kui täitejaamas käsitsetakse mürgist gaasi, peab jaamas olema vähemalt kaks komplekti isikukaitsevahendeid, sealhulgas individuaalsed hapnikuaparaadid, mis võimaldavad inimestel jaamas avarii korral ohutult liikuda. 54. Kui täitejaamas käsitsetakse põlevat ja mürgist gaasi ning seal töötavad pidevalt inimesed, peavad jaamas olema kaitse- ja evakueerimisplaanid ning juhendid ohuolukorras tegutsemiseks. III. TÄITEJAAMA SEADMETE PAIGALDAMINE JA KASUTUSELEVÕTMINE 55. Gaasiveoanuma täitejaama (edaspidi täitejaam) surve all töötavate tehnoloogiliste seadmete paigaldamist võib alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on heaks kiitnud nende seadmete paigaldamise eeltingimused (tehnoloogilise projekti heakskiitmine). 56. Tehnoloogliste seadmete paigaldaja esitab taotluse tehnilise kontrolli teostajale täitejaama tehnoloogilise projekti heakskiitmiseks koos järgmiste dokumentidega: 1) tegevuse kirjeldus, ainete loetelu, millega gaasiveoanumat kavatsetakse täitma hakata; 2) tehnoloogiline skeem koos seadmete spetsifikatsiooniga; 3) täitejaama asendijoonis ja joonised, millest nähtub seadmete paigutus, ohtlikud alad ja nende märgistus ning liikumis- ja väljapääsuteed; 4) ümbruskonna plaan, kui täitejaamas kasutatavad ained on põlevad, mürgised või sööbivad. Plaanil peavad olema ära näidatud ohtlikus alas olevate ehitiste, töö- ja liiklusalade paigutus ning kasutamisotstarve; 5) muud võimalikud vajaminevad erijoonised ja selgitused. 57. Täitejaama tehnoloogilise projekti kontrollimise positiivsete tulemuste korral väljastab tehnilise kontrolli teostaja projekti tunnistuse. Tunnistusele kantakse projekteerija ja projekti andmed, täitejaama asukoht, kirje projekti heakskiitmise kohta, tunnistuse väljaandja andmed, väljaandmise kuupäev ning kehtivusaeg. 58. Täitejaama surve all töötavad tehnoloogilised seadmed võib kasutusele võtta, kui tehnilise kontrolli teostaja on täitejaama valdaja taotlusel läbi viinud nende seadmete kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse. 59. Käesoleva eeskirja punktis 58 nimetatud tehnilise ülevaatuse käigus kontrollib tehnilise kontrolli teostaja tehnoloogiliste seadmete paigaldamise vastavust tema poolt heakskiidetud täitejaama tehnoloogilisele projektile ning kontrollimise ja katsetamisega teeb kindlaks, kas seadmed on tehniliselt korras ja nende kasutuselevõtmine tagab gaasiveoanuma ohutu täitmise. 60. Täitejaama tehnoloogiliste seadmete kasutamiseelse tehnilise ülevaatuse positiivsete tulemuste korral väljastab tehnilise kontrolli teostaja tunnistuse, millega tõendab seadmete paigaldamise vastavust tema poolt heakskiidetud projektile ja käesoleva eeskirja nõuetele. Tunnistusele kantakse täitejaama valdaja andmed, täitejaama asukoht, täitejaama projekti andmed, gaasiveoanuma täitmise järelevaataja andmed, täitejaama tegevuse ulatust iseloomustavad tehnilised andmed ja kirje, mis tõendab täitejaama vastavust heakskiidetud projektile ning tunnistuse väljaandja andmed, väljaandmise kuupäev ja kehtivuse aeg. 61. Täitejaama tehnoloogilise projekti muutmisel, mille käigus muutuvad täitejaama tegevuse ulatust iseloomustavad tehnilised andmed, peab täitejaama valdaja taotlema tehnilise kontrolli teostajalt muudetud tehnoloogilise projekti heakskiitmist ja enne uute seadmete kasutuselevõtmist esitama need tehnilise kontrolli teostajale erakorraliseks tehniliseks ülevaatuseks. 62. Tehnilise kontrolli teostaja viib läbi gaasiveoanuma täitejaama surve all töötavate tehnoloogiliste seadmete korralist tehnilist ülevaatust iga 12 kuu järel. Tehnilise ülevaatuse tulemused vormistatakse protokolliga, milles peavad olema täitejaama nimi ja aadress, ülevaatuse läbiviimise aeg, ülevaadatud seadmed ja ülevaatuse tulemused, ülevaatust läbi viinud isiku nimi ja allkiri ning protokolli koostamise aeg. 63. Kui korralisel tehnilisel ülevaatusel on ilmnenud, et täitejaama seadmed ei ole korras või on omavoliselt muudetud tehnoloogilist projekti, on tehnilise kontrolli teostajal õigus peatada gaasiveoanuma täitmine ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui antud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, peab täitejaama valdaja lõpetama gaasiveoanuma täitmise. Gaasiveoanuma täitmise järelevaataja 64. Gaasiveoanuma täitmise järelevaataja on täitejaama valdaja poolt nimetatud füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada valdajapoolset järelevalvet gaasiveoanuma täitmise vastavuse üle käesoleva eeskirja nõuetele. 65. Gaasiveoanuma täitmise järelevaatajal peab olema järgmine kvalifikatsioon: 1) tehniline keskeri- või kõrgharidus; 2) erialane ettevalmistus (täiendkoolitus); 3) teadmised gaasiveoanuma täitmist käsitlevatest õigusaktidest ja tehnilistest normidest. 66. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib täitejaama valdaja taotluse alusel gaasiveoanuma täitmise järelevaataja kvalifikatsiooni vastavust käesoleva eeskirja punktile 65 ning väljastab kontrollimise positiivsete tulemuste korral gaasiveoanuma täitmise järelevaataja tunnistuse, millele kantakse: 1) tunnistuse number, väljaandmise ja kehtivuse aeg; 2) täitejaama valdaja andmed; 3) gaasiveoanuma täitmise järelevaataja nimi ja tema tegevusulatust iseloomustavad andmed; 4) tunnistuse väljastaja andmed. IV. GAASIVEOANUMA TÄITMINE 67. Täitejaama valdaja peab tagama, et gaasiveoanuma täitmine ja täitmiseelne tühjendamine täitejaamas toimub käesoleva eeskirja ja vastavate õigusaktide nõuete kohaselt. 68. Gaasiveoanumat võib täita ainult selle gaasiga, milleks anum on ette nähtud ja märgistatud. Kui gaasiveoanumas leitakse nõuetele mittevastavat ainet, tuleb anum enne täitmist põhjalikult puhastada, eriti siis, kui anum on ettenähtud täitmiseks põlevate või oksüdeerivate ainetega. 69. Gaasiveoanumat tuleb täitmisel ja tühjendamisel teisaldada ja käsitseda nii, et seda ei vigastata. 70. Gaasiveoanumaid ei tohi ladustada, valmistada ette täitmiseks või veoks täitejaama sissepääsu- ja väljumisteedel. 71. Balloon peab täitmisel olema täiterambi külge tugevalt kinnitatud. 72. Lahustatud atsetüleeni balloon tuleb täita ettenähtud koguses poorse massi ja lahustiga. Pärast seda lööb täitejaama töötaja ballooni kaelale ballooni kaalu tähistava märgise (ilma kupli kaaluta, kuid koos ventiili kaaluga). 73. Enne täitmistorustiku ühendamist paaksõiduki paagiga tuleb sõiduki paigalpüsimiseks selle rataste ette asetatada tõkiskingad ning lülitada sisse seisupidur. 74. Enne täitmistorustiku ühendamist paakvaguni paagiga tuleb vaguni rataste ette asetada eritõkked ja tõkestada raudtee nii, et muu liiklus vagunit ei ohustaks. 75. Gaasiveoanuma täitmise ajal põlevgaasiga peab ohutsoonis oleva elektri- või sisepõlemismootoriga liiklusvahendi mootor olema välja lülitatud. Enne ohutsooni sõitmist või mootori käivitamist tsoonist väljasõiduks peab indikaatoriga või muul viisil kontrollima võimaliku põlevgaasi olemasolu ohutsoonis ja selle vahetus läheduses. 76. Põlevgaasiga või mürgise mittepõleva gaasiga täidetavat gaasiveoanumat võib ühendada täiteseadmega ainult siis, kui anum on ohutus kauguses muust gaasi või vedelikku sisaldavast anumast (kaasa arvatud paikne gaasianum) või eraldatud sellest spetsiaalse vaheseinaga (A60 klass). 77. Gaasiveoanuma täiteaste ja täitmise rõhk peab olema selline, et täidetud anuma töörõhk jääks lubatud kasutamistingimustel ohutule tasemele. 78. Kui gaasiveoanuma täitumist kontrollitakse kaalumisega, loetakse suurimaks lubatud täitekaaluks anuma täiskaalu ja tühikaalu vahet. Täidetud anuma kaal ei tohi ületada anumale märgitud tühikaalu ja suurima lubatud täitekaalu summat ehk brutokaalu. 79. Kui täiteastme määramine toimub mahumõõturiga, peab täitejaamas olema temperatuuriparanduse tabel või mõõteriistad, mille abil võib täiteastet kindlaks teha kilogrammides. Täiteastet tuleb pisteliselt kontrollida kaalumise teel. 80. Gaasiveoanuma täitumist ei pea määrama ega kontrollima punktides 78 ja 79 nimetatud meetoditega, kui ületäitumine on välditud ülevoolutoruga, tehnilise kontrolli teostaja poolt heakskiidetud ületäitumist tõkestava seadisega või kui täiteastet saab visuaalselt kontrollida. 81. Gaasiveoanuma ventiili hermeetilisust peab kontrollima vahetult pärast täitmist sobiva meetodiga (vahuaine, lekkeindikaator, ventiili vette uputamine). 82. Gaasiveoanumat võib gaasiga täita, kui anum on tehniliselt korras, nõuetekohaselt märgistatud ja läbinud käesoleva eeskirja nõuetele vastavad tehnilised ülevaatused. 83. Tootja peab ballooni märgistama selle ülemisele sfäärilisele osale loetavalt sisse löödud järgmiste andmetega: 1) tootja kaubamärk; 2) ballooni number; 3) tootmise aeg (kuu ja aasta); 4) tühja ballooni tegelik kaal (kg). Ballooni kaal, välja arvatud atsetüleeniballooni kaal ei sisalda ventiili ja kaitsekupli kaalu; 5) töörõhk (bar); 6) proovirõhk (bar); 7) ballooni maht (liitrites); 8) tootja ringikujuline märgis. Kuni 5 l mahutavusega või kuni 5-mm seinapaksusega balloonidel võib nimetatud andmeid sisse lüüa balloonile kinnitatud plaadile või peale kanda püsiva värviga. Balloonile kantud tekstiline märgistus peab olema eesti keeles. Üle 100 liitri mahutavusega suru- ja lahustatud gaaside balloonile peab tootja väljastama sertifikaadi (passi). 84. Ballooni ei tohi täita, kui: 1) viimasest tehnilisest ülevaatusest on möödunud: a) kaks aastat, kui gaasiveoanumas on sööbiv gaas või boortrifluoriid, vääveldioksiid, väävelfluoriid, lämmastikmonooksiid, valgustusgaas või volframheksafluoriid; b) viis aastat, kui gaasiveoanumas on mõni muu gaas, kui alapunktis 1a nimetatud ( v.a alapunktis 1c viidatud balloonid); c) kümme aastat, kui ballooni maht on kuni 150 liitrit ja selle sisuks on: -- propaan, propeen, butaan, buteen või nende segu (vedelgaas); -- veeldatud (v.a jahutamisega veeldatud) lämmastik, argoon, heelium, neoon, krüptoon või nende segu; -- mittepõlev, mittemürgine, mittesööbiv halogeenitud süsivesinik, mille kriitiline temperatuur on üle +70 oC või nende segu; 2) poorse massi kontrollimise tähtaeg on möödunud; 3) balloonikere on vigastatud; 4) ventiil on rikkis; 5) puudub nõuetekohane tunnusvärv või kirje; 6) puuduvad nõuetekohased märgised; 7) balloonis ei ole gaasi jääkrõhku. Gaasi jääkrõhu puudumisel võib ballooni täita pärast selle eelnevat kontrollimist. 85. Ballooni ei tohi hoida rõhu all, kui selle viimasest tehnilisest ülevaatusest on möödunud käesoleva eeskirja punktis 84 nimetatud tähtajast veel üks aasta. Tulekustutina või selle osana kasutatavat kuni 150-liitrilist gaasiballooni ei tohi hoida rõhu all, kui selle viimasest tehnilisest ülevaatusest on möödunud 11 aastat. 86. Paagi või konteinermahuti tühjendamisel täitejaamas tuleb täita alljärgnevaid nõudeid: 1) paagi või konteinermahuti tühjendamisel paiksesse gaasianumasse peab kohal viibima gasiveoanuma sõiduki juht või anuma tühjendamise eest vastutav isik; 2) põlevat või mürgist gaasi sisaldava paagi või konteinermahuti tühjendamisel tuleb tühjenduskoht eraldada liiklusest ja kõrvalistest isikutest 5 m raadiuses; 3) enne tühjendamise alustamist tuleb veenduda, et sõiduk seisab kindlalt paigal ning tuleohtlikku gaasi sisaldav gaasiveoanum on ühendatud täidetava anumaga metalse ühenduslüliga. Täidetav anum peab olema maandatud; 4) tühjendamisseadmed (ventiilid, torud, voolikud) peavad olema käsitsetava aine suhtes vastupidavad keemilistele, mehaanilistele ja termilistele mõjutustele; 5) tühjendamistorustikku ja -voolikut peab saama ohutult tühjendada. Torustikul peab olema ventiil, mis automaatselt sulgub või mida saab sulgeda ohutust kohast, kui torustik tuleb lahti või saab vigastada. Torustik ja voolik peavad vastama survetorustikule ja seal kasutatavale ainele esitatavatele nõuetele. 87. Täitejaamas tuleb pidada andmebaasi, kuhu kantakse gaasiveoanuma tunnusnumber või valdaja poolt kasutatav number, täitmise kuupäev, täitja isiku nimi ja täiteaine ning üle 250-liitrilise mahuga gaasiveoanuma puhul ka anuma valdaja nimi ja anuma täitmise tulemused. Andmebaasi ei ole vaja kanda kuni 150 liitri mahutavusega vedelgaasi ballooni andmeid või kui balloonil on viimast täitmist identifitseeriv püsiv märgistus. 88. Kui täitejaam täidab gaasiveoanumaid mitme erineva gaasiga, tuleb iga täiteseadme ja gaasi kohta pidada eraldi arvestust. 89. Kui täitejaam keeldub gaasiveoanuma täitmisest, peab andmebaasist selguma keeldumise põhjus. 90. Gaasiveoanuma täitmise andmeid tuleb andmebaasis säilitada vähemalt kolm aastat. V. BALLOONI TEHNILINE ÜLEVAATUS 91. Ballooni tehniline ülevaatuse liigid on: 1) esmane; 2) korraline; 3) erakorraline. 92. Tehnilise ülevaatuse läbinud balloonile kantakse tehnilise kontrolli teostaja märgis ja muud vajalikud andmed. Esmane tehniline ülevaatus 93. Ballooni tootja või importija peab tema poolt toodetud või imporditud ballooni esitama tehnilise kontrolli teostajale selle esmaseks tehniliseks ülevaatuseks. 94. Esmase tehnilise ülevaatuse käigus kontrollitakse ballooni vastavust projektile, ballooni tugevuse tõestamiseks sooritatud katsete tulemusi, määratakse ballooni tühikaal ja vajaduse korral maht, tehakse survekatse ja vajadusel materjali kõvaduskatse. 95. Seeriaviisiliselt toodetud balloonide esmasel tehnilisel ülevaatusel peab tehnilise kontrolli teostaja kontrollima kahte ballooni sajast, kuid mitte vähem kui kahte ballooni ülevaatuseks esitatud partiist. Kontrollimine viiakse läbi siis, kui esitatud partiis on vähemalt viis ballooni, mille tootmise vaheaeg ei ületa kahte kuud. Partii teistele balloonidele peab tootja tegema survekatse ning muud ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollimised, mõõtmised ja katsed. Nende balloonide puhul tehnilise kontrolli teostaja kontrollib, kas balloonid on projektikohaselt toodetud ja kas tootja on läbi viinud vajalikud kontrollimised, mõõtmised ja katsed. 96. Tehnilise kontrolli teostaja võib arvestada imporditud ballooni esmasel tehnilisel ülevaatusel välisriigis tunnustatud tehnilise kontrolli teostaja poolt läbiviidud kontrollimiste ja katsetamiste tulemusi, kui selle kohta esitatakse vajalikud dokumendid. Korraline tehniline ülevaatus 97. Ballooni (välja arvatud atsetüleeniballoon) korraline tehniline ülevaatus koosneb järgmistest toimingutest: 1) ballooni sise- ja välispinna visuaalne kontrollimine; 2) massi ja mahutavuse kontrollimine; 3) veesurvekatse. Massi ja mahutavust kontrollitakse ainult 12--55-l mahutavusega õmbluseta balloonidel. 98. Atsetüleeniballooni tehniline ülevaatus koosneb järgmistest toimingutest: 1) ballooni välispinna visuaalne kontrollimine; 2) poorse massi kontrollimine. 99. Pärast atsetüleeniballooni poorse massi seisundi kontrollimist tuleb lüüa igale balloonile järgmised andmed: 1) poorse massi kontrollimise aasta ja kuu; 2) täitejaama märgis; 3) märgis, mis kinnitab poorse massi kontrollimist (12-mm läbimõõduga märgis tähtedega Pm). 100. Poorse massiga täidetud atsetüleeniballoonile tehakse survekatse lämmastikuga rõhul 35 bar. Katsetamiseks kasutatava lämmastiku puhtus peab olema mahuliselt vähemalt 97 protsenti. 101. Atsetüleeniballoonide liikumatu monoliitse täidismassi seisundit tuleb kontrollida pärast esmast kasutuselevõttu mitte hiljem kui 24 kuu järel, edaspidi iga kümne aasta järel. 102. Ballooni sisu märgitakse balloonile tunnusvärviga (v.a jookide veoks kasutatavad balloonid). 103. Ühetüübiliste balloonide korraline tehniline ülevaatus viiakse läbi alljärgnevalt: 1) tehnilise kontrolli teostaja kontrolib vähemalt 5% esitatud balloonidest, kuid mitte vähem kui kahte ballooni; 2) ülejäänud balloone kontrollib tehnilise ülevaatuse punkti valdaja poolt nimetatud ja tehnilise kontrolli teostaja poolt tunnustatud füüsiline isik (ballooni tehnoseisundi kontrollija). Tehnilise kontrolli teostaja teeb nendele balloonidele välise visuaalse ülevaatuse ning pistelise sisemise ülevaatuse. 104. Kui balloon ei läbi tehnilist ülevaatust, tuleb see välja praakida või pärast remonti esitada erakorraliseks tehniliseks ülevaatusteks. Väljapraakimisel tehakse balloonile vastav märgistus nii, et ballooni edasine kasutamine oleks välistatud. Erakorraline tehniline ülevaatus 105. Tehnilise kontrolli teostaja viib läbi erakorralise tehnilise ülevaatuse pärast ballooni remontimist või ümberehitamist. VI. BALLOONI TEHNILISE ÜLEVAATUSE PUNKT Üldnõuded 106. Ballooni tehnilise ülevaatuse ruumis ei tohi õhus olevad kahjulikud lisandid ületada lubatatud piirväärtusi. 107. Meditsiiniliste gaaside ballooni tehnilisel ülevaatusel peab olema välistatud kahjulike ainete sattumine ballooni ning selle survekatsel kasutatava vee ja kuivatusõhu kvaliteet peab vastama tervishoiu nõuetele. Meditsiiniliste gaaside ballooniga samas ruumis ei tohi kontrollida vedelgaasiballoone, pulber- või vahukustuteid ega balloone värvida. Seadmed ja vahendid 108. Ballooni tehnilise ülevaatuse punktis peavad olema ballooni tehniliseks ülevaatuseks, survekatse läbiviimiseks ja sellega seonduvaks tegevuseks vajalikud seadmed, aparaadid ja vahendid, nagu: 1) ballooni katseseade, mis peab vastama järgmistele nõuetele: a) torustiku nimirõhk peab olema vähemalt 1,5 korda ning voolikute ja varustuse nimirõhk vähemalt 1,3 korda suurem ballooni katserõhust. Torustikul peab olema kaitseklapp, mis rakendub rõhu tõusul torustikus üle 1,1-kordse ballooni katserõhu; b) katseseadme manomeeter peab vastama kontrollmanomeetrile esitatavatele nõuetele. Manomeetri kontrollimiseks on ventiil ja otsik kontrollmanomeetri kinnitamiseks; c) katseseadmel peab olema ballooni antava veemahu mõõtmisseade, kui ballooni maht on üle 5 liitri ja katserõhu suurus üle 50 bar; d) katseseadmel peab olema seadis õhu eraldamiseks (õhutusventiil); 2) ohutu pingega valgusti (lamp) ballooni sisepindade kontrollimiseks, mis peab ulatuma ballooni põhjani. Põlevgaaside balloonide kontrollimiseks võib kasutada ainult plahvatuskindlas teostuses valgustit; 3) kaal, millega saab ballooni kaalu määrata 1% veaga. Kaal peab olema kalibreeritud; 4) ultrahelipaksusmõõtja ballooni söövete ja muude vigastuste määramiseks, kui ballooni katserõhk on üle 50 bar ja maht üle 5 liitri; 5) seadmed ballooni kuivatamiseks pärast veesurvekatset; 6) kalibreeritud varras ja mahumõõtja atsetüleeniballooni täitemassi kontrollimiseks; 7) lineaarmõõteriistad, sügavusmõõtur, indikaator, endoskoop ja vajaduse korral metalli kõvaduse mõõtja; 8) kontrollivahend rõhu puudumise kontrollimiseks balloonis enne selle avamist; 9) dünamomeetriline seade või dünamomeetriline võti ballooni ventiili maha- ja `ealekeeramiseks. 109. Põlevgaasiballooni tehnilise ülevaatuse punktis kasutatavad töövahendid peavad olema sädet mitteandvast materjalist. Tööriided ei tohi olla tehiskiust ja tööjalatsid peavad olema sädet mitteandvast materjalist. Tehnilise ülevaatuse punktis peavad olema vajalikud tulekustutusvahendid. Ballooni tühjendamiskoht 110. Tehnilise ülevaatuse punktis põlevgaasi (atsetüleen, vesinik, vedelgaas jt) ballooni tühjendamiseks kasutatav ruum peab vastama järgmistele nõuetele: 1) elektriseadmed peavad vastama plahvatusohtlike ruumide elektriseadmetele esitatavatele nõuetele. Valgustada võib ruumi ka väljaspoolt läbi gaasitiheda akna; 2) seadmed ja masinad tuleb maandada. Maandustakistus ei tohi ületada 20 oomi ning selle suurust mõõdetakse vähemalt üks kord aastas. 111. Vedelgaasi ja süsihappegaasi ballooni tühjendamiskoht peab olema ümbritsevast maapinnast kõrgemal. 112. Ballooni tühjendamiskohast peab olema vähemalt kaks väljapääsu. 113. Käesoleva eeskirja punktides 110, 111 ja 112 nimetatud nõuded kehtivad ka ballooni tühjendamiskohale välitingimustes ning juhul kui ballooni tühjendatakse väljaspool tehnilise ülevaatuse punkti. VII. BALLOONI TEHNILISE ÜLEVAATUSE PUNKTI KASUTUSELEVÕTMINE 114. Ballooni tehnilise ülevaatuse punktis võib alustada balloonide tehnilise ülevaatuse läbiviimist, kui tehnilise kontrolli teostaja on kontrollinud ja tõendanud tehnilise ülevaatuse punkti vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ning väljastanud tehnilise ülevaatuse punkti tunnistuse. 115. Tehnilise ülevaatuse punkti tunnistusele kantakse tehnilise ülevaatuse punkti valdaja andmed, punkti asukoht, projekti ja projekteerija andmed, kirje, mis tõendab tehnilise ülevaatuse punkti vastavust käesoleva eeskirja nõuetele, tehnilised andmed, mis iseloomustavad tunnistuse kehtivuse ulatust ning tunnistuse väljaandja andmed, väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg. 116. Tehnilise ülevaatuse punkti valdaja poolt nimetatud ballooni tehnoseisundi kontrollija kvalifikatsioon peab vastama tehnilise kontrolli teostaja inspektori kvalifikatsioonile. Tehnoseisundi kontrollija kvalifikatsiooni vastavust nõuetele kontrollitakse tehnilise kontrolli teostaja poolt enne tehnilise ülevaatuse punkti tunnistuse väljastamist. 117. Tehnilise kontrolli teostaja kontrollib ballooni tehnilise ülevaatuse punkti vastavust käesoleva eeskirja nõuetele iga kolme aasta järel. 118. Kui tehnilise kontrolli teostaja tuvastab, et balloonide tehnilise ülevaatuse läbiviimisel ei peeta kinni käesoleva eeskirja nõuetest, tunnistab ta käesoleva eeskirja punktis 114 nimetatud tunnistuse kehtetuks või peatab tunnistuse kehtivuse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tunnistab tehnilise kontrolli teostaja tunnistuse kehtetuks. VIII. LÕPPSÄTTED 119. Enne käesoleva eeskirja jõustumist Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt välja antud gaasiveoanumate täitmist ja tehnilist ülevaatust käsitlevad load, kooskõlastused ja tunnustamised jäävad kehtima nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2000. a.